Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

2-21-14593 Määruskaebus ja menetluse edasine käik Kostja esitas määruskaebuse, paludes vaidlustatud määruse tühistada täies ulatuses. Samuti palub kostja ringkonnakohtul asi uuesti menetlusse võtta ja asja sisuline pool läbi vaadata koos menetluskulude arvestusega. Alternatiivselt vaadata läbi menetluskulude arvestus vajalikus määras, kui kohus ei võta menetlusse asja sisulist külge. Alternatiivselt soovib, et kohus vähendaks menetluskulusid kuni 200 euroni. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata ja kostja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kohus ei võta hagiavaldust uuesti menetlusse ega lahenda asja sisuliselt. Samuti ei kohaldu TsMS § 162 lg 4 menetluskulude

2-21-14593 kindlaksmääramise menetluses (vt nt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18). Menetluskulude väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust hinnatakse menetluskulude jaotuse määramisel põhimenetluses ning kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust hinnates tuleb ka arvestada, et õigusabiteenus on mitmekülgne. Õigusabi hõlmab ka muid toiminguid lisaks menetlusdokumentide koostamisele. Aeg, mis on kulunud korraldava iseloomuga toimingutele (nt kohtumine ja suhtlus kliendiga, menetlusdokumentide koostamiseks vajalikud muud toimingud) on käsitatav vajaliku ajakuluna tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes ja selle eest tasutut saab teiselt poolelt välja mõista. Kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamise ajakulu ei sisaldada üksnes menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid asjaolude ja tõendite analüüsi ning komplekteerimist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti kliendiga nõupidamist ja asjaolude läbi arutamist. Kliendisuhtlus (sh e-kirja kaudu) on mõistlikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 järgi vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (vt nt RKTKm 13.06.2016, 3-21-48-16, p 13). Vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenuse osutamiseks on vältimatult vajalik esindajal suhelda kliendiga, et täita teatamiskohustust (VÕS § 624), nõustada klienti ning saada kliendilt vajadusel juhiseid (VÕS § 621). Menetlusdokumentidega tutvumine kujutab TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist ja on vajalik toiming. Kohtuistungil osalemine on põhiseaduse § 24 lõikega 2 tagatud õigus, mistõttu on kohtuistungil osalemine ja kohtuistungiks ettevalmistumine põhjendatud ning vajalik toiming. Käesolevas asjas on hageja lepinguline esindaja menetluskulude nimekirjas eraldi välja toonud tehtud menetlustoimingud ja neile kulunud aja. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusabiteenust 5,75 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Arvestades, et maakohus rahuldas hageja hagiavalduse ja asjas toimus kohtuistung ning hageja koostas kohtu 15.11.2021 nõudel 25.11.2021 menetlusdokumendi, on hageja märgitud menetlustoimingud olnud vajalikud ja põhjendatud. Põhjendamatu on kostja etteheide, mille kohaselt on maakohus rikkunud diskretsioonipiire. Kohus ei pea eraldi esile tooma ja hindama iga rida menetluskulu nimekirjas või kuludokumendis. Maakohus on arvestanud tsiviilasja keerukust, asja sisu ja mahtu ning jõudnud tsiviilasja käiku arvesse võttes järeldusele, mille kohaselt saab põhjendatud ja vajalikuks pidada hageja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus kokku 5 tundi ja 45 minutit (5,75 tundi). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Ringkonnakohtul pole alust asuda teistsugusele seisukohale ja vähendada menetlustoimingutele kulunud aega. Õigusabi ajakulu vastab tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Maakohtus esindas hagejat esmalt advokaadina ja hiljem juristina Robert Sarv, kelle esindusõiguse kohta esitati 15.03.2022 volikiri ja haridust tõendava diplomi koopia. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 100–120 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks (vt nt TlnRnKo 22.04.2022, 2-20-13046, p 18.3). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Tunnitasule tuleb hinnangu andmisel muuhulgas lähtuda vaidluse sisust. Arvestades, et põhimenetluses lahendatud vaidlus ei olnud õiguslikult keeruline, peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

2-21-14593 tunnitasuks 120 eurot (käibemaksuga). Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindajakulud põhjendatud 690 (=5,75 tundi x 120) euro ulatuses, millele lisandub põhjendatud ja hüvitatav TsMS § 138 lg 2 järgne kohtukulu riigilõiv 325 eurot hagiavalduse esitamiselt. Hageja taotles esindajakulude väljamõistmist summas 689,76 eurot, mistõttu tuleb lähtuda hageja taotletud ulatusest. Kokku on hageja menetluskulud põhjendatud ja hüvitatavad 1014,76 (=689,76+325) euro ulatuses, nii nagu maakohus õigesti leidis. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostja esitas hilinenult 02.11.2022 menetlusdokumendi koos tõenditega. Kostja ei ole põhistanud, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Menetlusdokumendi koos tõenditega vastuvõtmine toob kaasa asja lahendamise viibimist. Samuti ei tõenda menetlusdokumendile lisatud tõendid kaebuse lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid TsMS § 238 lg 1 p 1 järgi. Ringkonnakohus ei võta tsiviilasja toimikusse kostja 02.11.2022 menetlusdokumenti koos tõenditega. Kuna dokument on kohtule edastatud elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 667 lg-st 3 tulenevalt vajalikuks kohtuistungit korraldada ja uusi tõendeid koguda ning määrata kostjale tähtaega tõendite esitamiseks. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale Riigikohtule edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.