X hagi Y vastu omandiõiguse ülekandmiseks kinnistusraamatu kannete tegemiseks
Tsiviilasja hind
55 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Gennadi Kull
ja
Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova Kohtuistungi toimumise aeg 17. november 2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 25.11.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X esitas 07.11.2020 Harju Maakohtule hagi Y vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kinkis hageja 18.01.2017 temale kuulunud XXX, Tallinn asuva korteri kostjale. Kostja on hageja poeg. Sama lepinguga seati korteriomandile hageja kasuks isiklik tähtjatu kasutusõigus. Hageja kinkis korteri kostjale, kuna kostja lubas hakata tema eest hoolitsema. Kinkelepingu p 5.3 kohaselt pandi kingisaajale kohustus kinkijat tema eluajal hooldada ja ülal pidada.
3.Hageja vajab enda liikumispuude tõttu igapäevast abi ja hoolitsemist, sh igapäevatoimingutes. Hagejal oli juba 2002.a operatsioon, mille käigus paigaldati kunstlik põlveliiges. Pärast seda määrati hagejale invaliidsus. Eksperdi kinnitusel on hageja abivajadus raske liikumispuude tõttu igapäevane. 05.09.2018 hageja kukkus ja murdis puusaluu, muutudes sellega praktiliselt liikumisvõimetuks. Juba selleks ajaks muutus kostja hoolitsus hageja eest väga napiks. Tihti ei vastanud kostja hageja kõnedele ega helistanud tagasi ja otsis ettekäändeid, et hagejat mitte külastada. Kostja selline käitumine tekitas hagejale palju hingevalu.
4.Kostja käis hagejat hooldamas kuni 2019.a aprillikuuni, kuigi haruharva, ja kandis hageja arvele 200 eurot, et hageja saaks palgata endale abistaja. Alates aprillist 2019 kostja hagejale raha üle ei kanna. Vahel harva, umbes kaks korda kuus, käis kostja hagejat vaatamas ja tõi toiduaineid ja ravimeid. Seda ei olnud piisavalt, et lugeda, et kostja hoolitseb hageja eest ja peab teda üleval. Alates 03.01.2020 ei ole kostja hageja eest enam hoolitsenud ega teda ülal pidanud. Hagejat abistab tema tütar, C.
5.Hageja oli 02.02.2020 kuni 04.03.2020 mikroinsuldi tõttu haiglaravil ja vajas sellel ajal eriliselt palju hooldamist. Kostja ei külastanud hagejat haiglas, ei tundnud huvi ega muret hageja tervise üle. Hagejal on lisaks kaheksa kaasuvat haigust ja ta oli pärast haiglast väljakirjutamist nõrk ega saanud enda eest hoolitseda. Hageja vajas sisuliselt ööpäevaringset abi. Hageja tervist kahjustab insuldi järgselt pingutamine, liigne koormus ja muretsemine. Hagejal on kostja käitumise tõttu hingelised üleelamised.
6.Hageja tervislik seisund oli kinkelepingu sõlmimisel hagejale teada. Hageja sõlmis kinkelepingu teadmisel, et kostja võtab endale kohustuse hagejat igakülgselt abistada, tema eest hoolt kanda, vajadusel abistada majapidamistöödes, toidu valmistamises jms. See on see, mida mõistlik isik hooldamise all silmas peab. Hageja ülalpidamisvõimega kinkeleping aga seotud ei olnud.
7.Kostja käitumine hageja suhtes on äärmiselt tänamatu ja lugupidamatu. Kostja jättis hageja hooletusse ega täitnud lepinguga võetud kohustusi. Asjaolu, et kostja on hageja poeg, näitab eriti ilmekalt tema ükskõiksust ja hoolimatust. Hageja tegi 28.09.2020 kinkelepingust taganemise avalduse põhjusel, et kingisaaja on kinkija vastu üles näidanud jämedat tänamatust. Kostja sai avalduse kätte, kuid ei ilmunud kokku lepitud ajal notarisse korteri üleandmise käsutustehingu sõlmimisele.
Kostja vastuväited
8.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kinkelepingust taganemine on tühine ja kostja ei pea hagejale korterit üle andma. Hagis esitatud faktiväited on välja mõeldud ja ei vasta tegelikkusele.
10.Tõele ei vasta väide, et hageja kinkis kostjale korteri, kuna kostja lubas hageja eest hoolitsema hakata. Tegelikult katkestas hageja kostja ja tema perega suhtlemise, kuna ta ei kiitnud heaks kostja abielu ukrainlannaga. 2010 – 2011 kinkis hageja oma tütrele Cle oma teise korteri, et saada korteri üürile andmisest tulu. Üüriraha ta kordagi ei saanud. Tütar müüs aga korteri emaga kooskõlastamata maha ega andnud hagejale kasvõi osagi saadud rahast. Kuna hageja jäi soovitud üüritulust ilma, pöördus ta kostja poole, kaebusega tütre peale ja selgitas, et pensionist ei piisa normaalseks eluks. Kostja hakkas aktiivselt osalema ema elus nii materiaalselt kui ka muud vajalikku abi osutades, nt sõidutas teda poodi või haiglasse. Kostja tasus hageja korteri arveid, Eesti Energia arveid ja STV arveid, soetas talle vajalikud asjad ja toidu. Mais 2016 avati kostja nimele eraldi pangakonto, kuhu hageja kandis 2000 eurot ja kostja pani sularahas 5000 eurot ning kandis sellest ajast kontole ema kindlustamiseks iga kuu 200 eurot, juhuks kui kostjaga midagi toimub. Hageja sai kontol olevat raha kasutada üksnes kostjaga eelneval kooskõlastamisel ja vaid juhul, kui selleks tekib hädavajadus. Hageja sai selleks ka kontoga seotud pangakaardi. Tõele ei vasta väide, et kostja kandis raha hageja kontole.
11.Kuna hageja tütar jätkas kaebamist raha ebapiisavuse üle ja palus pealetükkivalt hagejalt rahalist abi, pakkus hageja kostjale, et ta vormistab korteri poja nimele, kuna ta kardab et tütar mangub temalt välja ka selle korteri, kuid ta ei soovi jätta poega pärandist ilma. Selliselt seletas hageja kinkelepingu sõlmimise eesmärki ka notarile. Korteri kinkimise tegelikule eesmärgile viitavad ka hageja 2016.a avaldatud kahetsused, et tal on tema süül kostja abikaasaga halvad suhted. Kostja külastas hagejat haiglas 2016.a iga päev.
12.Kinkeleping sõlmiti seega mitte kostja nõudel hageja abistamise tingimusena, vaid hageja enda algatusel pojale tänutäheks tema hoolduse eest selleks, et ka kostja, mitte vaid tema õde, saaks osa hageja varast ning kartusest jääda tänavale, kui tütrel õnnestub saada korter endale. Kui hageja väidetud kinkimise eesmärk vastaks tõele, oleks see kajastatud ka kinkelepingus ülalpidamise ning hooldamise kohustuse sisu konkretiseerimisega. Seda ei tehtud just põhjusel, et kostja täitis neid kohustusi ka enne lepingu sõlmimist ja pooled mõistis kohustuse sisu ühtemoodi. Hagejat rahuldas nende kohustuste täitmisel poolte vahel kujunenud praktika.
13.Hagejale oli lepingu sõlmimisel teada, et kostja viibib tihti töölähetustes. Sellel ajal oli hageja eest hooldamine korraldatud. Hagejat abistas hageja tütrepoeg ja ka kostja abikaasa oli alati valmis aitama. Tasulise hooldaja abi hageja kasutada ei soovinud, kartes võõraid inimesi oma korterisse lubada. Hageja eelistas teha koduseid töid maksimaalselt ise, mõistes liikumise kasulikkust. Kostja jälgis hageja seisundit ka lähetuses olles ja vestles emaga SMS ja Messengeri vahendusel. Vajadusel korraldas kostja asjade ja toiduainete toimetamise emale. Kosja jätkas abi osutamist samamoodi ka pärast kinkelepingu sõlmimist.
14.Tõele ei vasta etteheide, et kostja oli hageja vastu alates septembrist 2018 ükskõikne. Kostja helistas hagejale ka novembris ja detsembris 2019 regulaarselt. Suhtlus toimus ka SMS ja Messengeri teel, eriti kostja välismaal viibimise ajal. Poolte positiivne suhe kestis kuni 2019 sügiseni.
15.Kostja avastas aprillis 2019, et kostja jaoks tehtud kontolt oli tehtud ülekanne hageja kontole summas 9000 eurot. Perioodil 23.07.2017 kuni aprillini 2019 võeti kontolt sularahas kõik kostja poolt kontole üle kantud summad. Viimased 347 eurot jõudis kostja kanda 29.04.2019 üle oma teisele kontole. Hageja väitis esmalt, et võttis raha välja pangaautomaadist ja raha asub korteris, kuid tunnistas hiljem, et andis kogu raha tütrele. Hageja käitus sellega pahauskselt, kasutades raha mittesihipäraselt ja vastuolus poolt kokkuleppega. Hageja näitas sellega ka, et tal ei olnud vaja rahalist abi. Seetõttu lõpetas kostja raha kandmise kontole. Kostja osutab hagejale endiselt muud abi. Kostja pakkus regulaarselt, et hageja saadaks talle nimekirja vajalikest asjadest, kuid hageja loobus pakutud abist ja nõudis üksnes raha andmist. Kostja pakkus hagejale abi ka 25.09.2020, kuid hageja pöördus nõudega kohtusse. Kostja siiski muretseb ema pärast, küsib pidevalt tema seisundi kohta ja elab tüli raskesti üle.
16.Tegelikkusele ei vasta väited kostja ükskõiksusest hageja haigestumisse 2020.a veebruaris ja märtsis. Kostja viibis sellel ajal välismaal ja helistas mitu korda haiglasse, samuti oli ühenduses oma õepojaga.
17.Hageja esitatud tõendid ei kinnita tema väiteid. Liikumispuude tõendamiseks on esitatud 2005.a ekspertiisi otsus. 2018.a kõndis hageja kodus ise, ilma abivahenditega. Rindkere valuga pöördus hageja haiglasse ise veebruaris 2020. Tõendamata on väide mikroinsuldi kohta.
18.Kostja ei vaidlusta, et hagejal on terviseprobleemid, kuid tegemist ei ole täiesti abitu inimesega, kelle kostja oleks jätnud hooletusse.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
20.TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud (Riigikohtu 24.09.2008 otsus nr 3-2-1-62-08, p 11). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).
21.Poolte esitatud menetlusdokumentide ja tõendite kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et hageja kinkis 18.01.2017 kinkelepinguga Tallinnas, XXX asuva korteri kostjale, kes on hageja poeg. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on korteriomanik alates 20.01.2017 kostja ja korterit koormab tasuta isiklik kasutusõigus hageja kasuks (tl 12). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et hageja tegi kinkelepingust taganemise avalduse 28.09.2020 (tl 9 – 11) ja kostja sai selle kätte 13.10.2020 (tl 13 ja 17.11.2021 kohtuistungi protokoll, tl 139 pöördel). Hageja pöördus nõudega kohtusse põhjusel, et kostja keeldub talle korteri tagastamisest.
22.Hageja esitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel nõude, milles palub kohustada kostjat andma tahteavaldused XXX Tallinn korteriomandi suhtes kinnistusraamatus kande tegemiseks, millega korteri omand kantakse tagasi hagejale. Nõude rahuldamine eeldab, et hagejal on kostja vastu tulenevalt lepingust taganemise võlasuhtest tekkinud korteriomandi väljanõudmise õigus. Kinkelepingust kehtiva taganemise korral tuleb tagastada lepingu järgi üleantu VÕS § 1028 lg 1 järgi, arvestades VÕS § 1028 – 1036 sätestatut. Kuna kinge on tasuta leping, siis on sellest taganemise põhiliseks tagajärjeks kingisaaja kohustus lepingu järgi saadu välja anda. Praegusel juhul sai kostja hagejalt kinkelepinguga XXX asuva korteri omandi. Seega on hagejal juhul, kui kinkelepingust taganemine kehtib, võlaõiguslik nõue kostja vastu, et viimane kannaks hagejale tagasi korteri omandi (Riigikohtu 01.12.2005 otsus nr 3-2-1-129-05, p 17). Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli kinkelepingust taganemiseks alust. Kinkelepingust taganemine on kehtiv juhul, kui on täidetud lisaks formaalsele eeldusele, s.o taganemisavalduse esitamisele, ka taganemise materiaalsed eeldused, st kinkijal peab olema alus lepingust taganemiseks.
23.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 lg 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust pärast selle täitmist taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p 1 – 3 ettenähtud juhtudel, s.t kinkija võib lepingust taganeda siis, kui (1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; (2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha või kui (3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.
24.Hageja tugineb kinkelepingust taganemisel VÕS § 267 punktile 1, leides, et kostja on näidanud hageja suhtes üles jämedat tänamatust (tl 9 – 11). Hagiavalduse kohaselt seisneb jäme tänamatus selles, et kostja ei täitnud kinkelepingu p 5.3 tulenevat kohustust hagejat tema eluajal hooldada ja ülal pidada (tl 5 – 8). Seega viitab hageja taganemise alusena ka VÕS § 267 punktile 3, st asjaolule, et kingisaaja jättis õigustamatult täitmata kinkega soetud tingimuse. Hagiavalduse ja selle 21.11.2020 täpsustuse kohaselt heidab hageja kostja ette, et kostja hoolitsus oli 05.09.2018, kui hageja kukkus ja murdis puusaluu, muutunud väga napiks, kostja tihti ei vastanud hageja kõnedele ega helistanud tagasi ja otsis ettekäändeid, et hagejat mitte külastada. Samuti heidab hageja ette, et alates aprillist 2019 ei kanna kostja hagejale enam üle 200 eurot, mida ta varem tegi, käis ainult umbes kaks korda kuus hagejat vaatamas ja tõi toiduaineid ja ravimeid, kuid alates 03.01.2020 kostja hageja eest enam ei hoolitse. Viimaks heidab hageja ette, et kostja ei külastanud hagejat haiglas ja ei tundnud huvi ega muret hageja tervise pärast, kui hageja viibis 02.02.2020 – 04.03.2020 haiglaravil.
25.Esmalt märgib kohus, et VÕS § 270 lg 1 esimese lause kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kuna hageja avaldas kinkelepingust taganemiseks tahet 28.09.2020, tuli hagejal lepingust taganemiseks tõendada kostja selline käitumine, millest nähtub jäme tänamatus hageja vastu ja millest hageja sai teada või pidi teada saama alates 28.09.2019. Hageja saab seega tugineda taganemise materiaalõigusliku alusena sellele, et kostja ei hoolitse enam hageja eest alates 03.01.2020, sh ei täida kinkelepingust tulenevat kohustust hagejat hooldada ja ülal pidada ja ei tundnud huvi ega muretsenud hageja tervise pärast, kui ta oli haiglas. Kinkelepingust taganemise tähtajast oli hageja teadlik, kuna seda on talle ka notari juures kinkelepingu sõlmimisel selgitatud (kinkelepingu p 7.8). Tulenevalt VÕS § 270 lg 1 sätestatud tähtajast ei saa hageja aga tugineda kinkelepingust taganemisel asjaoludele ja sündmustele, mis leidsid aset enne 28.09.2019 ja kohus seega neile hinnangut ei anna.
26.Riigikohtu senises praktikas on VÕS § 267 ja 270 sisustatud kui kinkijale teatava järelemõtlemisaja andmist, mis võimaldab hinnata lepinguga soovitud eesmärkide täitumist ja millele vastab kingisaaja nn prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on „kingi vääriline”. Ka sel juhul, kui kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganeda. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. „Jäme tänamatus” kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt viidatud nr 3-2-1-129-05, p 26 – 27). Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohus lähtub sellise käitumise hindamisel kinkelepingu eesmärgist ja arvestab kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt nt Riigikohtu 22.02.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-06, p 12, samuti 04.04.2011 otsus nr 321-8-11, p 15). Lähtudes neist kriteeriumitest hindab kohus, kas ja millised hageja märgitud ja tõendamist leidnud kostja teod kujutavad endast jämedat tänamatust hageja vastu.
27.Kohus leiab, et kostja väited kinkelepingu eesmärgi kohta, samuti selle kohta, nagu oleks hageja kinkelepingu eesmärki ebaõigesti kajastanud, on eksitavad. Kostja väidab nimelt, et õige ei ole hageja väide, et kinkeleping sõlmiti selleks, et kostja hakkaks teda hooldama, kuna kostja hooldas teda juba enne kinke saamist. Kohus leiab, et kostja esitatud väited ja tõendid selle kohta, et ta abistas oma ema juba enne kinke saamist, ei muuda seda, et kostja võttis kinkelepinguga kohustuse hagejat hooldada ja üleval pidada. Kostja kinnitas 17.11.2021 kohtuistungil ka ise, et ta sellise kohustuse endale võttis. Kinkelepingu p 5.3 sätestab selgelt kostja kohustuse hagejat hooldada ja üleval pidada ja kostja väide, et kohustuse sisu oleks tulnud rohkem konkretiseerida, on samas vastuolus tema enda selgitusega selle kohta, et pooled mõistsid selle kohustuse sisu ühtemoodi ja hagejat rahuldas kostja poolt kohustuse senine täitmine. Seega on kostjal kinkelepingust tulenev kohustus ema hooldaja ja üleval pidada ja selline kohustus oli seatud kinkelepingu tingimuseks. Kostja selgitus, et hageja kinkis korteri kostjale selleks, et ta ei saaks seda kinkida oma tütrele, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kuna ei mõjuta kohtu järeldusi selle kohta, kas kostja on oma kohustusi rikkunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on oma kohustust rikkunud.
28.Hageja soovis tõendada seda, et kostja rikub oma kohustust ja hageja eest ei hoolitse, oma tütre/kostja õe C ütlustega. C selgitas kohtus vande all, et tema hoolitseb oma ema eest. C ütluste kohaselt külastab ta ema kaks kuni kolm korda päevas. Ema ei saa käia poes, ei saa vahetada voodilinu, tuba koristada, ennast ise pesta, midagi jalga panna, ise süüa valmistada ega teha asju, kus peab seisma. Hageja pensionist ei jätku, aga osta on vaja invavarustust, pamperseid ja muud.
29.Kohus leiab, et õige ei ole sisustada kinkelepingust tulenevat hooldamiskohustust sellega, millisel viisil on hakanud hageja eest hoolitsema C. Samuti ei tõenda C poolne hoolitsus, et kostja on olnud hageja suhtes jämedalt tänamatu ja rikkunud kinkelepinguga võetud kohustust. Hageja ja kostja sõlmisid kinkelepingu 18.01.2017. Hageja kinnitas kohtuistungil, et ta oli kinkelepingu sõlmimisel teadlik, et kostja viibib seoses töökohustustega tihti välismaal. See nähtub ka kostja esitatud tõenditest. 08.10.2019 on kostja hagejale kirjutanud, et on ikka veel paadis ja liigub Keeniasse. 23.11.2019 kirjutas kostja hagejale, et on Amsterdamis ja lendab tunni aja pärast Glasgowsse ning küsis emalt, kuidas ta ennast tunneb. Hageja vastas kostjale 24.11.2019, et õhtul läks kergemaks ja soovis edu Šotimaal. 16.12.2019 kirjutab hageja kostjale, et tema telefon on välja lülitatud või väljaspool tsooni (tl 61 – 67 ja tõlge tl 68 – 71). Seega oli hageja algusest peale teadlik, et kostja viibib tihti eemal, ega saa olla alati hageja juures isiklikult kohal. Ometi heitis hageja ka kohtuistungil kostjale ette, et viimane pidi olema tihti välismaal. Kohus leiab, et hageja ei saanud kinkelepingu sõlmimisel eeldada,
et kostja hakkab teda iga päev isiklikult hooldamas käima ja kinkelepingu sisustamine C pakutava igapäevase hoolitsuse sisu kaudu ei ole õige. C selgitas kohtus ütluste andmisel ka seda, et tema on töötu. Seega ei ole kostja ja tema õe võimalused isiklikult ema juures käia võrreldavad ja kinkelepingu sõlmimisel ei saanud hageja ka eeldada isiklikku hoolitsust. Küll aga nähtub kostja esitatud tõenditest see, et ta on püüdnud leida ema aitamiseks lahendusi, sh korraldades ka eemal viibides emale toidu ja kaupade kojuveo (vt selle kohta all). Kohus leiab, et iseenesest seda, et kostja tagaks hageja vajaduste rahuldamise ajal, millal ta viibib eemal, võis hageja kinkelepingu sõlmimisel oodata.
30.Hageja etteheited selle kohta, et kostja viibib tihti eemal, ei ole ka loogilised, kuna vastasel korral ei oleks kostjal võimalik tööl käia ja teenida raha, mille arvelt kanda hagejaga seotud kulusid. Nimelt on kostja alates 25.01.2016 tasunud vaidlusaluse korteri eest korteriühistu esitatud arveid, sh on kostja tasunud arveid vaidlusalusel perioodil, s.o alates 28.09.2019 (tl 53 – 54). Samuti tasub kostja Eesti Energia AS esitatud arveid (tl 55 – 55 pöördel) ja AS STV arveid (tl 56 – 57). Õige ei ole hageja väide, et need tõendid tuleb jätta tähelepanuta põhjusel, et need ei kajasta pärast lepingu sõlmimist aset leidnud asjaolusid. Kostja esitas koos hagiavalduse vastusega tõendid selle kohta, et ta on kulusid kandnud kuni kostja vastuse esitamiseni, s.o kuni novembrini 2020. Seda, et kostja maksab korteri kommunaalkulud, teleka eest ja lauatelefoni arved, kinnitas hageja 17.11.2021 kohtuistungil ka ise. Hageja ei ole väitnud, et nende igakuiste kulude kandmine ei oleks käsitletav tema abistamise ja ülalpidamisena.
31.C ütluste kohaselt kadus kostja 2020.a ära. Kostja esitatud tõendite kohaselt oli kostja 2020.a alguses seoses töökohustustega eemal (tl 74). Samas on väide sellest, et poolte suhted halvenesid 2020.a alguses, kooskõlas ka kostja abikaasa W ütlustega, mille kohaselt käis kostja viimati ema juures 31.12.2019 ja pärast seda tekkis nende vahel tüli. W ütluste kohaselt hageja tunnistajaga suhelda ei soovi, kuid kostja viis hagejale toiduaineid, ravimeid, aitas kui oli vaja korteris midagi teha, käis hagejaga jalatseid ostmas. Seda kinnitab ka pooltevaheline kirjavahetus. Seda, et pooled suhtlesid 2019.a lõpuni, kinnitavad ka kostja esitatud telefonikõnede väljavõtted. Väljavõtete kohaselt helistas kostja hagejale 2019.a novembris 10 korda ja detsembris 23 korda.
32.Pooltevahelise kirjavahetuse kohaselt oli aga tüli põhjus eelkõige see, et hageja arvelduskontolt võeti välja raha, millest osa oli sinna kostja poolt hageja jaoks kantud ja kostja ei kanna pärast seda sellele kontole hagejale enam raha, vaid pakub abi asjade väljaostmise näol, samuti tasub eluasemega seotud kulusid (tl 68). Poolte seisukohtade ja tunnistajate ütluste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja jaoks oli avatud eraldi arvelduskonto, millele kostja kandis iga kuu 200 eurot, lisaks oli arvelduskontole pandud hageja enda raha. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja võttis raha 2019.a alguses kontolt välja. Pooled vaidlevad selle üle, mida hageja rahaga tegi, kuid nimetatu ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust. Arvestades hageja etteheiteid tuleb hinnang anda hageja väitele, et kostja lõpetas hagejale raha maksmise.
33.16.01.2020 kirjutas kostja hagejale, et varustab teda toiduainete ja ravimitega ja palus seoses enda lahkumisega saata nädala nimekiri. Kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks kostjale nimekirja saatnud. 12.09.2020 teatas hageja kostjale, et tal on hädasti vaja mähkmeid, potiga tooli, WC otsikut, toiduaineid. Kostja palus hagejal saata toiduainete nimekiri ja ütles, et kõik vajalikud esemed ostetakse, kuid selles on vaja hageja ID-kaarti ja isikliku abivahendi kaarti. Hageja vastas, et vajab iga päev toidukaupu, mähkmeid, ravimeid, hügieenivahendeid ja tema pensionist ei piisa kuuks. Samuti teatas hageja, et tal on vaja iga kuu 340 eurot, mis tuleb
kanda tema arvelduskontole. Abivahendi ostmiseks pidi hageja võtma digitaalse arstitõendi ja kostjat informeerima. Samuti teatas hageja, et tal on vaja paksu villast ühe inimese tekki. 14.09.2020 teatas hageja kostjale uuesti, et raha tuleb kanda tema kontole. Kostja vastas samal päeval, et ta raha hageja kontole ei kanna, kuna seda kasutatakse hoopis hageja tütre vajaduste katmiseks, kuid ootab endiselt ID-kaarti ja abivahendite kaarti, et osta vajalikke kaupu. Samuti teatas kostja, et otsib villast tekki ja kui hageja vajab toiduaineid, siis tuleks kostjale saata nimekiri, et kostja saaks korraldada kauba kohaletoimetamise ja selle eest tasumise. 15.09.2020 teatas hageja, et kostja ei täida kinkelepingus sätestatud tingimusi. 16.09.2020 vastas kostja, et ootab laupäevast saadik toiduainete nimekirja, mida aga ei ole saadetud. Kostja selgitas, et saab korraldada toiduainete kohaletoimetamise kullerteenuse abil järgmisel päeval ja palus teatada, mis kell tuua. 18.09.2020 teatas hageja kostjale, et kostja on ta maha jätnud ja hoolitsemisemist pakub teine isik (kirjavahetus tl 61 – 677 ja tõlge tl 68 – 71). 28.09.2020 tegi hageja kinkelepingust taganemise avalduse.
34.Eelnevast tuleneb, et hageja etteheide kostjale seisnes enne lepingust taganemist selles, et kostja ei kanna talle raha. Üksnes sellest, et kostja keeldus hagejale rahas ülalpidamist andmast, ei saa aga järeldada kinkelepingu rikkumist ega ka jämedat tänamatust. Kinkelepingust ei tulene, et kostja pidi andma hagejale igakuist ülalpidamist rahas mingis konkreetses summas. Kostja pidi hagejat hooldama ja ülal pidama. Hooldus ja ülalpidamine ei eelda aga igakuist rahalist ülekannet hageja kontole. Kostja on samas tõendanud, et ta kannab regulaarselt hageja eluasemega seotud kulusid ja on valmis korraldama, hoolimata eemal viibimisest, ka vajalike kaupade kojuveo. Kostja palus hagejal edastada ülalpidamise võimaldamiseks vajalikud andmed veel ka pärast taganemisavalduse kättesaamist (tl 75). Hageja aga kostja pakutud abi vastu ei võtnud ega andnud kostjale andmeid, mis võimaldaksid kostjal tema kohustusi täita. Kirjalikult tõendid ei kinnita, et hageja oleks palunud kostjalt vaidlusalusel perioodil teistsugust abi, kui raha maksmist ja et kostja oleks abi andmisest keeldunud või suhtunud hageja vajadustesse hooletult.
35.Kohtumenetluses heidab hageja kostjale ette aga ka seda, et kostja jättis hageja hoolitsuseta. Kohus leiab, et hageja väidet ei kinnita esitatud tõendid hageja terviseseisundi kohta. Hageja esitas 22.09.2005 arstliku ekspertiisi otsuse, mille kohaselt on hagejal raske puue, mis põhjustab lisakulutusi (tl 15 – 16). Otsuse põhjendustest nähtub, et hageja vajab kõrvalabi iga päev raske liikumispuude tõttu liigesteartroosist, hageja ei tule iseseisvalt toime hügieenitoimingutega ja liikumisega ning vajab tugikeppe (tl 16 pöördel). Sama abivajadust on hageja soovinud tõendada perearsti teatisega, et hagejal on alates 2005.a puue (tl 14). Kohus pöörab tähelepanu sellele, et ekspertiisi otsus on tehtud 12 aastat enne kinkelepingu sõlmimist. Seega oli hagejal väidetud terviseseisund juba siis, kui ta kinkelepingu sõlmis, kusjuures hageja teadis siis kostja töö iseloomu, s.t seda, et ta on seoses töökohustustega tihti eemal. Samas selgitas hageja kohtuistungil, et sai 2017.a tegelikult hästi ise hakkama ja tema vajadused on suurenenud alles viimastel aastatel. Hageja esitatud väited ja tõendid on seega vastuolulised. Samuti esitas hageja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo väljavõtte, mille kohaselt viibis hageja 05.09.2018 – 03.10.2018 haiglas seoses kukkumisega ja reieluu murruga. Hageja oli haiglast väljakirjutamisel paranenud, ta suunati taastusravikeskusesse ja soovitati 8 nädala jooksul käia kahe karguga ning jätkata harjutuste tegemist (tl 17 – 18). Hageja ei selgitanud, mil viisil saab kohus eeltoodust järeldada, et kostja on kinkelepingut rikkunud. Pooltevahelise kirjavahetuse kohaselt said hageja ja kostja pärast seda, s.o ka veel 2019. a hästi läbi, kostja abistas ema, otsis talle ravimeid, käis temaga koos poes kingi ostmas (tl 71). Viimati nimetatu kinnitab ka seda, et hageja liikus iseseisvalt. Hagejal ei olnud kostjale mingeid etteheiteid, mis puudutasid tema hooldamist. Hageja esitas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõtte haigusloost selle kohta, et hageja viibis haiglaravil veebruaris 2020 (tl 19 – 24). Hageja selgitas,
et oli pärast haiglast väljakirjutamist nõrk ega saanud enese eest hoolitseda, vajas sisuliselt ööpäevaringset abistamist. Hageja ootas, et kostja täidab lepinguga võetud kohustusi, kuid kostja hageja pärast muret ei tundnud ega tema eest hoolt ei kandnud. Hageja ei ole konkretiseerinud, millise kohustuse kostja täitmata jättis ega toonud esile, et ta oleks kostjalt abi palunud ja kostja oleks selle andmisest keeldunud. Kohus leiab, et ainuüksi haigusloo väljavõte ei kinnita, et kostja oleks hageja jätnud hoolitsuseta. Samuti on hageja väited vastuolulised. Hageja väitis, et tal oli mikroinsult. Haigusloo kohaselt hospitaliseeriti hageja rindkerevalude tõttu, põhidiagnoosiks määrati Yersinia enetrocoloica enteriit. Tegemist on toidutekkelise nakkushaigusega. Diagnoos põhineb haiglas esinenud kõhulahtisusel, vereanalüüsides tekkinud põletikunäitajate tõusul ja ravi allumisel antibiootikumile. Haiglast väljakirjutamisel oli hageja seisund juba paranenud ja antibiootikumiravi foonil põletik lahenemas. Arsti märke kohaselt oli hageja rahuldavas üldseisundis. Hageja sai kaasa ravialased soovitused, kuid ka soovituse pöörduda kardioloogi vastuvõtule (tl 24). Väited miniinsuldi või abituse kohta ei ole seega tõendatud. Haigusloost nähtub küll ka see, et hagejal on ka kaasuvad haigused, kuid hageja ei ole selgitanud, kuidas ja millest täpselt järeldub kostja jäme tänamatus. Kostja ja tema õepoja kirjavahetusest nähtub, et kostja tundis huvi ema tervise pärast, kuid teatas, et ta ei ole Tallinnas. 30. mail teatas kostja, et ta on endiselt paadis ja viiruse tõttu vahetused hilinevad, mistõttu ei ole selge, millal ja kes koju lähevad. Kostja tundis uuesti huvi ema tervise vastu (tl 74). Kohus leiab, et hageja esitatud väited ja tõendid on seega vastuolulised ega tõenda tema tegeliku abivajaduse ulatust. Samuti ei anna need tõendid alust järeldada, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud ja olnud jämedalt tänamatu, jättes ema hoolitsuseta. Hoolitsuseta jätmist ei ole hageja tõendanud. Kohus on ülal tuvastanud, et abi, mida hageja kostjalt küsis, on kostja talle pakkunud. Hageja selgitas istungil, et kostja lubas, et kui tema on eemal, abistavad hagejat kostja abikaasa ja tütred, kuid kinnitas, et ei ole abi saamiseks ka nende poole pöördunud.
36.Kokkuvõttes nähtub eeltoodust, et hageja ei heitnud kostjale enne kinkelepingust taganemist ette tegelikult mitte seda, et kostja tema juures iga päev ei käi või tema eest ei hoolitse ja vajalikku abi ei taga, vaid käsitles rikkumisena hoopis seda, et kostja ei kandnud talle üle hageja poolt nõutud raha. Kohus on ülal selgitanud, et kinkelepingust ei tulnud kohustust anda hagejale iga kuu raha. Hageja palus kostjalt küll toiduaineid ja abivahendeid, kuid ei saatnud kostjale hoolimata korduvatest palvetest vaja minevate toiduainete nimekirja. Samuti ei nähtu, et kostjale oleks antud dokumendid, mis olid vajalikud isiklike abivahendite soetamiseks. Nendel asjaoludel ei ole võimalik asuda seisukohale, nagu oleks kostja jätnud hageja vajaliku abi ja hooleta.
37.See, et C ütluste kohaselt ei soovinud kostja suhelda oma õega, ei oma aga asja lahendamisel tähtsust. C enda ütluste kohaselt ütles kostja ka temale, et kui emal on midagi vaja, siis ema võib talle helistada. Seega on kostja ka oma õele avaldanud, et on valmis ema vajaduste eest hoolt kandma, kui ema annab teada, mida ta vajab. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks oma vajadustest kostjale teada andnud ja kostja oleks abi andmisest keeldunud.
38.Kohus leiab, et C ja hageja suhteid, samuti see, kas hageja on Cle juba varem kinkinud kinnisvara, ei oma samuti asja lahendamisel tähtsust. Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust see, kas ja mida plaaniks hageja teha korteriga juhul, kui ta selle tagasi saaks. Need asjaolud ei mõjuta järeldusi selle kohta, kas kostja on rikkunud kinkelepingut ja olnud hageja suhtes jämedalt tänamatu.
39.Poolte esitatud tõendid ja selgitused selle kohta, kas kostja soovitas hagejal minna hooldekodusse või tõstatas hooldekodu puudutava teema hageja ise, on vastuolulised ega võimalda tuvastada, mis oli pooltevahelise vestluse tegelik sisu ja hooldekodu jututeemaks
tulemise põhjus. Samas leiab kohus, et ka juhul, kui hooldekodu teema tõstatas kostja, mitte hageja, ei anna see alust järeldada, et kostja oleks hageja suhtes jämedalt tänamatu. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostja oleks tegelikult üritanud hagejat panna hooldekodusse vastu tema tahtmist. Samas võib hooldekodu olla teatud olukordades isikule parim lahendus tema hoolitsuse tagamiseks. Kuna selliseid asjaolusid ja tõendeid, millest saaks järeldada, et kostja tahab panna hagejat vastu hageja tahtmist ja ilma tegeliku vajaduseta hooldekodusse, ei ole esile toodud, ei saa kohus hageja esitatud väitest järeldada, et kostja oleks olnud hageja suhtes jämedalt tänamatu.
40.Kohus leiab, et hageja esile toodud asjaoludel ei ole seega võimalik järeldada, et kostja oleks olnud hageja suhtes jämedalt tänamatu või et ta oleks rikkunud kinkelepingust tulenevat kohustust. Hageja on asunud kohtumenetluses küll sisustama oma vajadusi ja heitma ette, et kostja ei käi poes, ei tee süüa, ei korista, ei abista riietumisel ja ei vii arsti juurde, kuid ei ole tõendanud, et ta oleks sellist abi kostjalt üldse küsinud ja kostja oleks abi andmisest keeldunud. Välja arvatud poes käimine, mida hageja on palunud ja mida kostja on hagejale korduvalt pakkunud. Esitatud tõendite kohaselt on kostja seda abi, mida temalt on palutud, seega ka pakkunud. Seega leiab kohus, et kostja tegevuses puuduvad elemendid, mis oleksid eetiliselt hukkamõistetavad ja käsitletavad jämeda tänamatusena hageja suhtes. Kui kostja tegevuses puuduvad objektiivselt hukkamõistetava teo elemendid, ei saa kostja käitumist käsitleda jämeda tänamatusena ainuüksi põhjusel, et hageja subjektiivselt ja üleüldiselt kostjale sellise hinnang annab.
41.Kohus märgib ühtlasi, et kuigi asjas esitatud tõendid kinnitavad ka seda, et poolte suhtlus on alates 2020.a algusest jahenenud, ei anna ka see alust kinkelepingust taganemiseks. Kohus tuvastas ülal, et poolte suhted halvenesid selle pärast, et kostja ei soovinud hageja abistamiseks kanda temale üle raha, pärast mida ei võtnud hageja enam kostja pakutud muud abi vastu. Kostja ei saanud seega oma kohustust täita hagejast endast tuleneva asjaolu tõttu (VÕS § 119) ja hageja ei saa kohustuse rikkumist kostjale ette heita. Samas on kostja järjepidevalt jätkanud hageja eluasemega seotud kulude kandmist, s.t on pakkunud hagejale abi, mis on olnud võimalik.
42.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna lepingust taganemise materiaalsed eeldused olid täitmata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks kinkelepingut rikkunud või käitunud viisil, mis oleks käsitletav jämeda tänamatusena.
43.Tulenevalt TsMS § 386 lg 4 esimesest lausest tühistab kohus seoses hagi rahuldamata jätmisega 25.11.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
44.Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses nimetamata tõendid, millest ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
45.Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja kostja palub jätta kulud hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleks menetluskulud seoses hagi rahuldamata jätmisega jätta hageja kanda.
46.Kohus leiab aga, et menetluskulud tuleb hoolimata hagi rahuldamata jätmisest jätta poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. VÕS § 162 lg 4 kohaldamine on kohtu
kaalutlusotsus. Kohtu hinnangul esinevad käesoleval juhul erandlikud asjaolud, mis võimaldavad kalduda kõrvale TsMS § 162 lg 1 järgsest kulude jaotamise üldreeglist.
47.Hageja on 85 aastat vana, st tegemist on eaka inimesega, kelle selgituste järgi on tema sissetulekuks pension. Vaidlusaluse korteriomandi kostjale kinkimisega loobus hageja niigi juba kostja kasuks enda olulisest väärtuslikust varaesemest. Hageja tervis on nõrk ja ta vajab toimetulekuks abi, st ta ei ole kindlasti enam võimeline oma töö ja tegevusega teenima raha kostja menetluskulude hüvitamiseks. Kostja menetluskulude nimekirja ja kulude hüvitamise taotluse kohaselt on kostja kulud olnud 2605 eurot, millele lisandub kohtuistungil osalemise kulu 645 eurot. Samas on kostja hageja poeg, kellel on nii vaidluse all olnud kinkelepingust kui ka perekonnaseaduse § 96 tulenev kohustus hoolitseda hageja toimetuleku eest. Nendel asjaoludel leiab kohus, et kostja menetluskulude hageja kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebamõistlik ja menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda.
48.Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.