Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Gea Lepik ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.12.2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-19590
Kohtuasi
OÜ S.A. CITO hagi Y ja C vastu kaasomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.03.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ S.A. CITO apellatsioonkaebus Y ja C apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Hageja kaebuse hind 0 eurot Kostjate kaebuse hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ S.A.CITO (registrikood 10797175), juhatuse liige IA, lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk Kostja I Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II C (isikukood XXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja Oleg Nišajev
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 03.11.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta tähelepanuta 02.12.2021 hageja poolt esitatud hindamisakt. Harju Maakohtu 03.03.2021 otsus jätta muutmata. OÜ S.A. CITO apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Y ja C apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud jätta hageja kanda. Kostjate apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
7.Hüvitamisele kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus.
2-18-19590 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Hageja esitas 28.12.2018 Harju Maakohtule hagi, milles peale nõude täpsustamist palus lõpetada poolte kaasomand kinnistule XXX (registriosa nr XXXXXX) (edaspidi kinnistu), müües selle avalikul enampakkumisel ja saadud raha jaotada järgmiselt: esmajärjekorras kanda enampakkumise läbiviija tasu ja enampakkumise kulu; ülejäänust maksta 1/3 kostjale I, 1/3 kostjale II ja 1/3 hagejale; enampakkumise alghinnaks on 50 000 eurot ja igal kordusenampakkumisel võib hinda alandada kuni 10%. Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjaid andma tahteavaldus kaasomanike kokkuleppe sõlmimiseks kaasomandi lõpetamiseks kinnisasjale selliselt, et kostjale I kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa kaasomandist ja kostjale II kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa kaasomandist ning kostja I maksab hagejale tema omandiosa kaotuse eest hüvitist 7500 eurot ja kostja II maksab hagejale tema omandiosa kaotuse eest hüvitist 7500 eurot, ning kohustada kostjaid andma nõusolek kinnistusraamatusse vajalike kannete tegemiseks. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Kinnistu on hageja ja kostjate kaasomandis. Hagejale kuulub 1/3 suurune kaasomandi osa ning kummalegi kostjale samuti 1/3 kaasomandi osa kinnistust. Pooled ei jõudnud kokkuleppele kinnistu jagamise osas. Kinnistu turuväärtuseks on 45 000 eurot 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ hinnangu järgi.
3.Kinnistu jagamine reaalosadeks võib osutuda võimatuks, kuna tegemist on maatulundusmaaga ning kahte võrdset maa-ala ei ole võimalik reaalosadena välja mõõta. Samuti on kinnistul üks hoone, mille jagamine on võimatu. Kinnistu reaalosadeks jaotamisel kaasneksid kulud. Parima tulemuse kaasomandi lõpetamiseks annab selle müümine avalikul enampakkumisel, mis tagab võimalikult kõrge müügihinna ja on kooskõlas poolte huvidega. Ei esine ühtegi asjaolu, mis välistaks avaliku enampakkumise või mille korral oleks enampakkumine äärmiselt kahjulik kostjatele.
4.31.03.2020 täpsustas hageja nõuet ning esitas alternatiivse nõude, mille kohaselt taotleb jätta kinnistu kostjatele ja kohustada neid maksma hagejale välja tema osa rahas. Kostjate vastuväited
5.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-18-19590
6.Hagi aluseks on Q vaidlustatud enampakkumine, mille tühistamisel kaob praeguse nõude ja menetluse alus. Hageja omandiõigus on vaidlustatud tsiviilasjades nr 2-18-17255 ja 219-67.
7.Hageja pakutud kaasomandi lõpetamise viis on ebamõistlik, ebaõiglane ning vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejale kuulub ainult 1/3 kinnistu omandist, kostjatele aga 2/3. Kinnistu on kostjatele üle läinud nende vanematelt. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 03.03.2021 otsusega hagi ning lõpetas kaasomandi kinnistule selle müümisega avalikul enampakkumisel järgmistel tingimustel: alghind 50 000 eurot; igal kordusenampakkumisel võib hinda alandada kuni 10%; tulem jaotada järgmiselt: esmajärjekorras kantakse enampakkumise läbiviija tasu ja enampakkumise kulu; ülejäänust maksta välja 1/3 kostjale I, 1/3 kostjale II ja 1/3 hagejale.
9.Puudub vaidlus, et poolte kaasomandis on vaidlusalune kinnistu. Hagejale kuulub 1/3 suurune kaasomandi osa ning mõlemale kostjale kuulub samuti 1/3 kaasomandi osa kinnistust (t I kd lk 6). Pooled ei jõudnud kokkuleppele kinnistu jagamise osas.
10.Hageja on esitanud kostjate vastu nõude kinnistu kaasomandi lõpetamiseks viisil, mille kohaselt kaasomandisse kuuluv kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ja tulem jaotatakse vastavalt omandiosade suurustele. Alternatiivselt soovib hageja, et kinnistu jääb kostjate kaasomandisse ning kostjad tasuvad hagejale omandi kaotuse eest hüvitise.
11.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõike 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-45-06 punktis 19 märkinud, et kohus ei pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lõike 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Pooled ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et nad on kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistanud, seega ei esine kokkuleppest tulenevat takistust kaasomandi lõpetamiseks.
12.Täiendavalt osundas kohus lahendile nr 3-2-1-39-17, mille punktis 10 on Riigikohus rõhutanud, et kui kas või alternatiivselt on taotletud kõiki kaasomandi lõpetamise viise, mis asjaolusid arvestades võiksid kõne alla tulla, ei saa kohus jätta kaasomandit lõpetamata, vaid peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Samuti on Riigikohus varasemas praktikas lahendites nr 3-2-1-46-06 (punktis 19) ja 3-2-1-143-04 (punktis 16) kinnitanud, et kohus peab hagi alusel kaasomandi lõpetama ühel seaduses sätestatud viisil.
13.Kohus tugines AÕS § 77 lõikele 2. Menetluses on selgunud, et kinnisasja ei ole võimalik jätta kostjate kaasomandisse, kuna kostjad ei ole kinnitanud, et neil oleks piisavalt materiaalseid vahendeid hagejale omandi kaotuse eest õiglase hüvitise tasumiseks. Samuti ei ole kostjad kinnitanud, et neil oleks ülekaalukas huvi säilitada omand kinnistu suhtes. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-39-17 (punktis 13) rõhutanud, et kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teisele kaasomanikule tema osa rahas välja maksma. Antud juhul see eeldus täidetud ei ole. Seega langeb nimetatud kaasomandi lõpetamise (alternatiivne) viis ära. Pooled ei ole soovinud kaasomandi lõpetamist asja reaalosadeks jagamise teel ega kaasomanike vahelisel enampakkumisel, mistõttu ei ole ka need jagamise viisid arutuse all.
2-18-19590
14.Lähtuvalt eeltoodust asus kohus seisukohale, et kaasomand on võimalik lõpetada üksnes viisil, mille kohaselt kaasomandisse kuuluv kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel. Kinnistu müümisel avalikul enampakkumisel saavad kõik kaasomanikud enda omandiosa suurusele vastava õiglase hinna.
15.Hageja on avaliku enampakkumise puhuks soovinud määratleda kinnistu alghinna, selle alandamise korra ning tulemist maha arvatavate kohustuste ringi. Kostjad ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Kohus rahuldas hageja taotluse enampakkumise tingimuste osas kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lõige 1).
16.Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (lahend nr 3-2-1-70-10). Seega on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 162 lõike 4 järgi poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määranud kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Hageja apellatsioonkaebus
17.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uus lahend, millega jätta menetluskulud kostjate kanda ja mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud.
18.Õige ei ole seisukoht, et menetluskulud tuleb jätta poolte kanda tulenevalt Riigikohtu seisukohast, et kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides. Riigikohus jättis asjas nr 3-2-1-70-10 menetluskulud poolte endi kanda, kuna asjas oli esitatud nii hagi kui vastuhagi, mistõttu kohus leidis, et kaasomandi lõpetamine oli mõlema poole huvides. Praeguses asjas ei ole menetluses kostjate vastuhagi. Seega ei saa seda põhimõtet menetluskulude jaotuse osas kasutada. Menetluskulude kindlaksmääramist kaasomandi lõpetamisel on Riigikohus selgitanud ka lahendis nr 3-2-1-138-08. Nimetatud asjas oli esitatud ainult hagi ja kohus leidis, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada hagi rahuldatud osa. Seega ei ole Riigikohus asunud seisukohale, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Riigikohus on asunud seisukohale, et tuleb arvestada vastuhagi ja hagi rahuldamise ulatust.
19.Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka seda, et hageja esitas hagiavalduse õigusteenuseid kasutamata ja kasutas menetluses esindajat alles siis, kui kostjad hakkasid menetlust ilmselgelt venitama seoses põhjendamatute taotluste ja kaebustega. Kostjate apellatsioonkaebus
20.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks arutamiseks maakohtule.
21.Kohus jättis tähelepanuta kostjate vastuväited seoses nende venna Q poolt enampakkumise vaidlustamisega.
22.Alles vaidlustatud otsusest said kostjad teada, et hageja on 2020. a märtsis täiendanud hagi alternatiivnõudega. Kostjad esitasid vastuhagis (mille menetlusse võtmata jätmisest nende lepinguline esindaja neid ei teavitanud) sama nõude, samuti taotluse kinnistu väärtuse tuvastamiseks ekspertiisi määramiseks. Kostjad lähtusid eeldusest, et ekspertiisi määramise
2-18-19590 taotlus on jäetud tähelepanuta. Alles pärast otsuse tegemist toimiku materjalidega tutvumisel avastasid kostjad määruse ekspertiisitasu määramise kohta. Kostjad leiavad jätkuvalt, et hageja avaldatud kinnistu hind ei vasta tegelikkusele ja on kinnistu turuväärtusest kõrgem. Õige turuhinna tuvastamiseks oleks vaja tutvuda hoonestatud kinnistu seisukorraga. Kostjad eeldasid, et vastuhagi on menetluses. Alles pärast otsust said nad teada, et vastuhagi ei menetleta ning et ekspertiis on määramata.
23.Kostjad ei olnud nõus kirjaliku menetlusega. Nad eeldasid, et 15.09.2020 istung on eelistung ning sellele järgneb põhiistung, millest soovisid isiklikult osa võtta.
24.Maakohus kinnitas, et hagis sisaldub kaasomandi lõpetamise alternatiivvariant, samas aga vaidlustatud otsuses seda sisuliselt ei käsitletud. Ka ei selgitanud kohus kostjatele vajadust tõendada rahaliste vahendite olemasolu hageja mõttelise osa väljaostmiseks, asudes otsuses ootamatule seisukohale, et kostjad ei ole nimetatut tõendanud. Kostjad kinnitavad valmidust maksta hagejale õiglast turuväärtusel baseeruvat hüvitist kinnistu mõttelise osa eest. Maakohus oleks võinud siduda omavahel rahalise hüvitise ja omandi üleandmise nõude täitmise.
25.Kostjad ei pea kannatama kohtu ja lepinguliste esindajate minetuste pärast. Vastustajate seisukohad
26.Pooled vaidlevad üksteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lõike 1 punkti 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, mis oleksid viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lõige 6). Samuti jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud.
28.Hageja esitas 02.12.2021 kinnistu uue hindamisakti. Kolleegium jätab selle tähelepanuta, kuna hageja menetlusdokument ei sisalda taotlust uue tõendi vastuvõtmiseks. Ka oleks tegemist TsMS § 652 ja § 329 lõike 1 mõttes hilinenult esitatud tõendiga, mida ei saaks menetleda kohtumenetlust uuendamata (TsMS § 331 lõige 1). 03.11.2021 kohtuistungil andis kohus pooltele võimaluse sõlmida kompromiss või teatada kuni 01.12.2021 läbirääkimiste kulgemisest. TsMS § 632 lõike 4 järgi tuleb tõendid, mille vastuvõtmist apellant ringkonnakohtult taotleb, lisada apellatsioonkaebusele. Ka ei taotlenud hageja kohtuistungil aega uue tõendi esitamiseks. 03.11.2021 lõpetas kohus asja sisulise arutamise.
29.Vastuseks kostjate kaebusele selgitab kolleegium järgmist. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (nt lahend nr 2-159117, punkt 11). Ringkonnakohus praeguses asjas selliseid rikkumisi ei tuvastanud. Maakohus lähtus õigesti asjaolust, et kuna kostjad ei kinnitanud maakohtus, et nad on nõus ja majanduslikult võimelised maksma hagejale välja tema osa kaasomandist vastavalt maakohtus tõendamist leidnud kinnistu väärtusest, ei olnud kohtul võimalik seda viisi rakendada. Sel põhjusel ei olnud maakohtul ka vajalik hinnata kostjate väiteid nende poolt ja hageja poolt kinnistu omandamise asjaolude kohta. Kostjate väide, et nad ei teadnud maakohtus, et kinnistu
2-18-19590 enda omandisse saamiseks tuleb neil kinnitada hagejale õiglase hüvitise maksmiseks rahaliste vahendite olemasolu, on vastuolus tsiviilasja materjalidega. Maakohtu 15.09.2020 istungi protokolli (t I kd lk 169-170) kohaselt selgitas maakohus istungil, et kinnistu turuväärtuseks on hageja esitatud tõendi kohaselt 45 000 eurot ja kostjatel tuleb omandi saamiseks tasuda hagejale 15 000 eurot, kuid istungil osalenud lepinguline esindaja teatas, et kostjad ei ole nõus maksma rohkem kui 10 000 eurot ja soovivad tõendada, et hageja hinnang kinnistu turuväärtuse kohta on ebaõige. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt olid nii protokoll kui istungi helisalvestis tehtud nähtavaks ka kostjatele endile 17.09.2020. Asjaolu, et kostjad tutvusid sellega alles kaebuse ettevalmistamise käigus, ei oma tähtsust, kuna tegemist oli kostjate enda kontrolli all oleva asjaoluga (kas ja kui siis millal tutvuda). Hilisemas menetluses ei esitanud kostjad tõendeid kinnistu turuväärtuse kohta ega tasunud maakohtu poolt määratud ekspertiisitasu ettemaksu ega teatanud ka, et on nõus tasuma 15 000 eurot. Seega ei ületanud maakohus asja lahendades diskretsioonipiire ning ringkonnakohtul ei ole pädevust muuta kaasomandi lõpetamise viisi olenemata sellest, et kostjad kinnitasid kaebuses, et on nõus maksma hagejale õiglase hüvitise. Kolleegium märgib, et ka kaebuses ega apellatsioonimenetluse jooksule ei kinnitanud kostjad, et on nõus tasuma 15 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt jäi maakohtule ainsaks võimalikuks kohaldatavaks kaasomandi lõpetamise viisiks avalik enampakkumine kostjate enda passiivsuse tõttu kohtumenetluses ning ei ole alust nende etteheitel valitud viisi vastuolust hea usu põhimõttega.
30.Kostjate seisukoht, et kinnistu turuväärtus tuli määrata mitte kogu kinnistu, vaid ainult hageja 1/3 kohta, ei ole kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaldamisel kehtiva kohtupraktikaga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-168-05 (punktis 10) selgitanud, et hinnata tuleb kaasomandis oleva asja kui terviku harilikku väärtust ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel.
31.Ka ei ole põhjendatud kostjate väide, et hageja esitatud kinnistu hind ei vasta tegelikkusele. Juba eelpool tõi kolleegium välja, et kostjad ei esitanud maakohtus hageja poolt esitatud kinnisvara asjatundja hinnangut ümberlükkavaid tõendeid. Seejuures on arusaamatu kaebuses esitatud väide, et alles peale otsust said kostjad teada, et maakohus ei jätnud nende ekspertiisi taotlust tähelepanuta, vaid oli teinud selle kohta määruse. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tegi maakohus 27.10.2020 määruse, millega määras pooltele tähtajad ekspertiisitasu ettemaksu tasumiseks (t I kd lk 184-185). Määrus tehti kostjatele nähtavaks ja toimetati nende esindajale kätte. Maakohus pikendas esindaja taotlusel (t I kd lk 186) kostjatele tasu maksmise tähtaega (samas lk 188), kuid kostjad ettemaksu ei maksnud, mistõttu jättis maakohus 27.11.2020 ekspertiisi määramata (t I kd lk 191). Ka see määrus tehti kohtute infosüsteemis kostjatele nähtavaks ja toimetati nende esindajale kätte. TsMS § 217 lõigete 5 ja 6 kohaselt on esindajal selle menetlusosalised õigused ja kohustused, keda ta esindab ning esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt, samuti loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega.
32.Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus oleks pidanud tsiviilasja menetluse peatama kuni ei ole jõustunud lahend kohtuasjas nr 2-18-17255, kus kostjate vend vaidlustas täitemenetluses toimunud enampakkumise, mille tulemusena sai hageja 1/3 mõttelise osa omanikuks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitasid kostjad korduvalt taotlusi menetluse peatamiseks kuni tsiviilasja nr 2-18-17255 lahendi jõustumiseni, kuid maakohus jättis need 10.04.2019 ja 28.05.2019 määrustega rahuldamata (t I kd lk 78-79, 88-89) põhjendusega, et selles tsiviilasjas oli maakohus keeldunud hagi menetlusse võtmisest ja ringkonnakohus ei olnud veel määruskaebust lahendanud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt vastas maakohtu põhjendus tegelikkusele – ringkonnakohus lahendas määruskaebuse 04.06.2019 määrusega, saates asja tagasi maakohtule hageja menetlusabi taotluse lahendamiseks. Kolleegium märgib, et lisaks
2-18-19590 nähtub kohtute infosüsteemist, et kostjate vend ei kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi ja maakohus keeldus uuesti avalduse menetlusse võtmisest 27.08.2019. Nimetatud määrus on jõustunud ja seega ei ole maakohtu menetluses olnud kostjate venna avaldust enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tsiviilasjas nr 2-18-17255.
33.Kostjate vastuhagiavalduse menetlusse võtmata jätmine on kontrollitud Tallinna Ringkonnakohtu poolt 14.01.2021 määrusega (t I kd lk 195-196), mida kostjad edasi ei kaevanud. Seega on nimetatud määrus jõustunud ja sellele ei saa enam vastuväiteid esitada (TsMS § 466 lõige 3).
34.Kuna kostjaid esindasid maakohtus lepingulised esindajad, siis eelpool esiletoodud TsMS § 217 lõigetest 5 ja 6 tulenevalt ei ole põhjendatud kostjate väited, et nemad ei olnud maakohtu menetluses toimuvaga kursis. Hagiavalduse täiendus oli menetlusse võetud 15.05.2019 määrusega ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt kostjate esindajale kätte toimetatud 18.05.2019. 15.09.2020 istungil nõustus kostjate esindaja edasise kirjaliku menetlusega, mis nähtub istungi protokollist.
35.Vastuseks hageja kaebusele selgitab kolleegium järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu hageja arusaamaga menetluskulude jaotusest. Praeguses asjas ei oleks õiglane lähtuda asjaolust, kas vaidlustatud otsusega lahendas maakohus ka kostjate vastuhagi või ainult hageja hagi. Kostjate vastuhagi jättis kohus menetlusse võtmata põhjusel, et sama kaasomandi lõpetamise viis oli juba maakohtu menetluses, kuna hageja oli selle esitanud hagiavalduse täienduses alternatiivse viisina. Seega sõltumata muudest vastuväidetest hagile soovisid kostjad esitada vastuhagi, aga menetluslikult ei olnud see võimalik. Hagejaga nõustumine tähendaks kohtupraktikas seda, et hagejatel oleks kaasomandi lõpetamise vaidlustes võimalik hagiavalduses kõiki seaduses ettenähtud lõpetamise viise alternatiivselt märkides välistada vastuhagi esitamine. Lahendis nr 3-2-1-70-10 (punktis 14) selgitas Riigikohus, et kaasomandi lõpetamise vaidluses kulude jagamisel ei oma (erinevalt hagimenetlusest üldiselt) tähtsust, kumma poole taotletud viisil kaasomandi lõpetamine toimub. Kuna ka lõpptulemuse poolest on kaasomandi lõpetamine sisuliselt kõigi kaasomanike huvides (vabanetakse ühisest omandist kas siis rahalise hüvitise või kaasomandi enda ainuomandisse saamise vastu ega ole vaja edaspidi taluda ühisomandi kasutamisega ja valdamisega seonduvaid spetsiifilisi piiranguid), siis õigustab ka nimetatud asjaolu kolleegiumi arvates menetluskulude jaotamist maakohtu poolt valitud viisil ja alusel.
36.Ringkonnakohus selgitab pooltele, et TsMS § 430 lõike 1 esimesest lausest tulenevalt võivad nad kohtumenetluse lõpetada kompromissiga kuni ringkonnakohtu otsuse jõustumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.Kuna mõlemad kaebused jäävad rahuldamata, kuid samas oli tegemist olulises ulatuses erineva mahuga kaebustega (kolleegiumi hinnangul moodustas hageja kaebus kogu apellatsioonimenetlusest umbes 5% ja kostjate kaebus 95%), on kolleegium seisukohal, et õiglane ja TsMS § 171 lõike 1 mõttega kooskõlas on jätta kummagi kaebusega seoses tekkinud menetluskulud vastava kaebuse esitanud poole kanda.
38.Kuna maakohus ei määranud hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid rahaliselt kindlaks, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4, § 177 lõige 2). Menetluskulude rahalise
2-18-19590 suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale praeguse otsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.