Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2021, Tallinn Kohtuasja number
2-20-14215
Kohtuasi
Põhja-Pärnumaa valla avaldus täisealisele isikule X-le eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 09.04.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Põhja-Pärnumaa vald (Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse kaudu; registrikood 77000234), esindajad Kersti Tilk ja Reet Rattur Puudutatud isikud: X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Toomas Metsma Y (isikukood
XXXXXXXXXXX),
vandeadvokaat Raini Nõu
esindaja
D (isikukood XXXXXXXXXXX) W (isikukood XXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Põhja-Pärnumaa valla 13.05.2021 määruskaebuse vastuses esitatud taotlus täiendava dokumentaalse tõendi (10.05.2021 eksperthinnang nr 33171) vastuvõtmiseks ja võtta see asja juurde.
2.Jätta tähelepanuta Põhja-Pärnumaa valla ja Y 01.12.2021 menetlusdokumendid muus kui menetluskulusid käsitlevas osas ning jätta nendele lisatud täiendavad tõendid vastu võtmata.
5.Määruskaebemenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud X-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
2-20-14215 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Põhja-Pärnumaa vald (Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 30.09.2020 Pärnu Maakohtule avalduse täisealisele isikule X-le (puudutatud isik) eestkostja määramiseks.
1.1.Avalduse kohaselt on puudutatud isik sündinud XX.XX.XXXX ja elab avalduse esitamise hetkel üksinda endale kuuluvas majas Vändra alevis Pärnumaal. Puudutatud isik on lesk ja tal on kaks last: Y ja D. Tema tervis hakkas märgatavalt halvenema 2020. aasta jaanuaris, mistõttu tema lähedased pöördusid abi saamiseks avaldaja poole. Puudutatud isik vajas mäluhäirete, liikumisraskuste ja tasakaaluhäirete tõttu oma tervise-seisundist, tegevusvõimest ja elukeskkonnast tingituna kodustes tingimustes elamiseks kõrvalabi toiduainete, ravimite jm kaupade ja sooja toidu toomisel, majapidamistoimingutes ning asjaajamisel. Vändra Alevi Sotsiaalmaja hakkas puudutatud isikule osutama koduteenust kaks korda nädalas. Alates 2020. aasta märtsist viis hooldustöötaja 5 korda nädalas puudutatud isikule koju sooja toidu. 2020. aasta jooksul halvenes puudutatud isiku vaimne tervis veelgi. Perearsti 12.03.2020 ambulatoorses epikriisis on välja toodud, et puudutatud isikul on diagnoositud dementsus Alzheimeri tõvest ja kohanemishäire: puudutatud isikul on väga halb lühiajaline mälu, raskused ajas ja ruumis orienteerumisega. Ta ei oska vastavalt ilmastikule riietuda, esinevad suured raskused hügieenitoimingutes, riiete korrastamisel, ravimite võtmisel, eluaseme korrastamisel ja eluaseme kütmisel. Puudutatud isik keeldub nendes toimingutes hooldustöötaja poolt pakutavast abist. Ta ei suuda sooritada poes vajalikke sisseoste, kuna ei mäleta, milliseid toiduaineid vm kaupu ta vajab ning tal on raskused ostude eest tasumisel. Puudutatud isik vajab ööpäevaringset järelevalvet, kuna ta võib oma tegevuse või tegevusetusega ohtu seada enda tervise või elu (unustab regulaarselt süüa ja ravimeid võtta). Tal on raskused maja kütmisel: kütteperioodil unustab maja kütta, kuid kütab ahju ja pliiti tihti suveperioodil, mil selleks vajadus puudub. Ta on korduvalt pannud ahjusiibri liiga vara kinni, unustanud toidu kuumale pliidile ja jätnud elektripliidi sisse, mis on tekitanud tuleohtliku olukorra. Puudutatud isik kahtlustab, et tema lähedased varastavad temalt asju (sh dokumente) ja korraldavad tema elu liigselt.
1.2.Avaldaja hinnangul vajab puudutatud isiku edasine elu kohest korraldamist, kuid ta ei ole võimeline iseseisvalt vajalikke otsuseid tegema, ei suuda ega soovi ise endale vajalikul määral sotsiaalteenuseid korraldada. Ta ei ole võimeline tegelema asjaajamisega, sh tasuma arveid, esitama vajalikke taotlusi jms. Ta ei saa aru asjaajamisprotsessidest, lepingute sisust, varaliste tehingutega seonduvast ning sellest tulenevalt ei ole võimeline teostama toiminguid ja tehinguid ametiasutustes. Ta ei tea, kui suur on tema pension, kui palju on tema pangakontol raha, kui palju ta peab igakuiselt arveid tasuma või kui palju kulub tal raha toiduainete jm kaupade
2-20-14215 ostmiseks. Seni on puudutatud isikut püüdnud igapäevaelutoimingutes ja asjaajamistes aidata tema lähedased, Vändra Alevi Sotsiaalmaja hooldustöötajad ja avaldaja sotsiaaltöötajad.
1.3.Avaldaja esitas kohtule puudutatud isiku lapselapse W kirjaliku nõusoleku, mille kohaselt palub W vormistada end vanaema eestkostjaks tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks.
2.Maakohus algatas 06.10.2020 määrusega hagita menetluse puudutatud isiku üle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks, määras puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja, kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviimise ning kaasas menetlusse puudutatud isiku lähedased: lapsed Y ja D ning lapselapse W.
3.Avaldaja teatas 07.10.2020 kohtule, et koostöös lähedastega paigutati puudutatud isik 02.10.2020 ööpäevaringsele üldhooldusteenusele Tabasalu Pihlakodusse.
4.Puudutatud isiku tütar Y esitas kohtule 14.10.2020 avalduse enda määramiseks puudutatud isiku eestkostjaks tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks.
5.27.10.2020 ärakuulamisel Tabasalu Pihlakodus avaldas puudutatud isik kohtule, et on ehk nädala hooldekodus olnud, kuid sooviks minna koju tagasi. Oma vanuseks arvas X üle 90, kuid käesolevat aastanumbrit ja sünniaastat teadis. Arvas, et asub hooldekodus, mis on Viljandi külje all. Rääkis meelsasti pikalt oma perekonnast: abikaasast, tütardest ja lapselastest. Nõustus, et ta vajab eestkoste seadmist, kuna ise rahaasjadega toime tulla on keeruline ja mälu on halb, kuid kindlasti ei sooviks hooldekodus olla. Arvas, et lapselaps W oleks temale parim eestkostja, kuna temaga on ta kõige rohke suhelnud ja usaldab teda. Vestluses hakkasid 10-15 minuti pärast mitmed jutud terves ulatuses korduma, kuid X ise seda ei märganud. Kohtunik veendus isikut vahetult ära kuulates, et eestkoste seadmine on kindlasti vajalik, kuna puudutatud isiku orientatsioon ajas ja kohas on puudulik.
6.Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja tutvus asja materjalidega, kuulas eestkostet vajava isiku ära Tabasalu Pihlakodus, vestles sealse personaliga ning suhtles W-ga ning veendus, et puudutatud isik vajab eestkostjat. Esindaja leidis, et puudutatud isiku eestkostjaks on põhjendatud määrata W. Eestkostja ülesanneteks tuleks esindaja arvates määrata eestkostetava nimel kõigi rahaliste, juriidiliste ja muude tehingute tegemine ning isiklike õiguste kaitsmine. Isik vajab täielikku abi ja hooldamist.
7.Kohtunik vestles 29.10.2020 telefoni teel puudutatud isiku lapselapse W-ga, kes kinnitas, et on nõus ja soovib olla oma vanaema eestkostja. W oli igapäevaselt kursis, kuidas vanaemal hooldekodus läheb ning enne seda külastas sageli vanaema ja suhtles tihedalt ka avaldajaga.
8.Avaldaja esitas 12.11.2020 maakohtule taotluse, milles palus määrata puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras ajutiseks eestkostjaks W.
9.Maakohus määras 13.11.2020 määrusega puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras ajutiseks eestkostjaks W kuni tsiviilasjas eestkostja määramiseni või muu menetlust lõpetava määruse jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 13.05.2021.
10.Puudutatud isiku vaimse seisundi hindamiseks teostas ekspert 04.12.2020 Tabasalu Pihlakodus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Psühhiaatri arvamuse kohaselt on puudutatud isikul täheldada sügavaid mäluhäireid, haigustaju puudub. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (vaskulaarne dementsus F01.0), mille tõttu ei suuda ta kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Oma elu ta iseseisvalt korraldada ei suuda. Ta ei ole võimeline aru saama
2-20-14215 abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Tema vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid ega teha tehinguid, ka mitte pisitehinguid. Tema vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust ega luba tal osaleda kohtuistungil, mille põhjendus on väljendunud dementsuses. Tavapärases keskkonnas on võimalik isikut kuulata ja see ei kahjusta teda. Tema vaimne seisund ei luba tal anda seisukohta eestkoste määramise ja eestkostja isiku suhtes. Puudutatud isik vajab eestkostjat. Eestkostja ülesandeks jäävad kõik tehingud kuni viieks aastaks.
11.Kohtunik vestles 23.12.2020 telefoni teel puudutatud isiku tütre Y-ga, kes on samuti avaldanud soovi asuda puudutatud isiku eestkostjaks. Y nõustub, et ema üle tuleks seada eestkoste, kuid talle ei meeldinud, et ema viidi tahtevastaselt hooldekodusse. Tabasalus asuv hooldekodu on liiga kulukas ja võiks kaaluda hooldekodu vahetamist.
12.Y 12.01.2021 e-kirja kohaselt palub ta ennast määrata emale eestkostjaks, et õigused ja kohustused tasakaalus oleksid. Y sõnul on tekkinud olukord, kus on tehtud otsuseid, aga ei ole läbi räägitud otsustest tulenevate kohustuste täitmise võimalikkus pikemas ajaperioodis ning kuidas kohustused jagunevad. Puudutatud isik toodi hooldekodusse tema tahte vastaselt ja valega. Ta oli hooldekodu esimestel kuudel väga häiritud ja segaduses. Tänaseks on puudutatud isik avaldanud Y-le oma muret, et ei saanud tol hetkel aru, mis tema käest küsiti ning mis vastuseid ta andis. Tema sooviks on nüüd, saanud rahunenult mõelda toimuva üle, uuesti oma tahtest rääkida. Hooldekodusse paigutamise otsuse tegi W koos vallavalitsuse esindajatega. Y ei pooldanud põhjalikult läbi arutamata otsuseid. Hooldekodu tasu rahastamise teemat välditi, samuti ka seda, et saavutada puudutatud isiku enda nõusolek vabatahtlikult hooldekodusse minna. Y arvates, toetudes perearsti arvamusele, ei olnud puudutatud isiku jõuga ja kohene hooldekodusse paigutamine esmavajalik. Küll aga ei sea Y kahtluse alla oma ema eestkoste vajadust. Ema igakuisele vanaduspensionile täiendavalt juurde makstav summa hooldekodu eest tasumisel on piisavalt suur, mida ei ole võimalik katta puudutatud isiku omavahenditest. On ebaselge, kuidas ja mis vahendistest see pikema perioodi jooksul kaetakse.
13.W esitas 14.01.2021 kohtule avalduse, milles võttis nõusoleku enda eestkostjaks määramiseks tagasi.
14.Puudutatud isiku esindaja palus 19.01.2021 seisukohas määrata puudutatud isiku eestkostjaks Y, kuna W on oma nõusoleku tagasi võtnud ja Y on nõus eestkostjaks asuma. W avaldas esindajale, et olukord sugulaste ringis on oluliselt muutunud ning üldise õigusrahu huvides ei soovi ta eestkostjaks hakata. W on nõus täitma ajutise eestkostja ülesandeid kuni asja lõpliku lahendamiseni. Y avaldas, et ei sea kahtluse alla X eestkoste vajadust ja soovib olla oma emale eestkostjaks. Omavaheline läbisaamine ja suhtlus on hea, samuti on ta hoolitsenud ka ema vajaduste eest. Probleemiks tõi välja, et esialgsed otsustused puudutatud isiku osas on tehtud sugulaste vahel läbi rääkimata ega ole arvestatud rahalisi kulusid.
15.Avaldaja leidis 21.01.2021 seisukohas, et Y ei ole eestkostjaks sobiv isik, kuna ta ei sobi määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostja ülesandeks on mh puudutatud isiku toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Y kahjuks ei mõista, et tema ema ei suuda iseseisvalt toime tulla ja vajab ööpäevaringset kõrvalabi ja järelevalvet, mida on võimalik tagada üksnes dementsetele isikutele ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutamisele spetsialiseerunud hoolekandeasutuses (nt Tabasalu Pihlakodus) või juhul, kui lähedased tagavad puudutatud isikule võimaluse elada koos pereliikmetega, et tagada talle ööpäevaringne kõrvalabi ja järelevalve. Kuna W ei soovi enam olla puudutatud isiku eestkostja, tuleks määrata eestkostjaks avaldaja. Koos seisukohaga esitas avaldaja Sotsiaalteenuste ja -
16.Puudutatud isiku esindaja andis 05.02.2021 teada, et eelistab eestkostjana füüsilist isikut (Y) kohalikule omavalitsusele (avaldajale).
17.Y 08.02.2021 vastuse kohaselt mõistab ta täielikult eestkostjaks olemise vastutust. Avaldaja seisukoht, et Y on puudutatud isiku toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuse ja ravi tagamise osas spetsialistide ja kohtuga erineval seisukohal, on ekslik. Vale on avaldaja väide justkui Y leidis, et tema ema peaks elama endale kuuluvas majas Vändra alevis ja ema ei vaja ööpäevaringset kõrvalabi ja järelevalvet. Y-l ei olnud võimalik vastata avaldaja 07.08.2021 telefonikõnele. Tähelepanuta tuleb jätta avaldaja väide, et Y ei väljendanud oma seisukohta emale eestkoste seadmise osas ja soovis selle üle järele mõelda, kuivõrd Y on nii 14.10.2020 kui ka 12.01.2021 teatanud soovist olla oma ema eestkostja. Tähelepanuta tuleb jätta avaldaja viide STARi menetluses kirjalikule suhtlusele W-ga 18.08.2020, kuna originaaltõendit ei ole esitatud. Avaldaja väide, justkui oleksid nad Y-le mitmel korral selgitanud puudutatud isiku hooldusteenuse kulude katmise küsimust, on vale. Esimene selline vestlus toimus 15.01.2021 (vt STARi väljavõtte p 60). Hooldekodu kohatasu on juba 100 euro võrra tõusnud (ning see võib tulevikus veelgi tõusta). Seega on aastas vaja juurde tasuda ligikaudu 7200 eurot. Puudutatud isikul endal on rahalisi vahendeid kindlasti vähem kui u 1,5 aastaks. Avaldaja on vältinud hooldekodu tasu rahastamise teemat. On ebaselge, kuidas ja mis vahenditest kaetakse hooldekodu kulud pikema perioodi jooksul. Puudutatud isikule kuuluva kinnistu müügist on võimalik saada rahalisi vahendeid, millega saaks katta juurde tasutava osa u 4 aastat. Avaldaja välja pakutud rahaliste kohustuste katmise lahendus on ebapädev. Y on otsinud lahendusi koostöös nii oma õe kui ka tema endise mehega. W on teadlik kõigist väljapakutud lahendustest, kuid talle need ei sobinud. Y on täielikult teadlik, et tema ema vajab pidevat järelevalvet ja abi igapäeva toimingutes ning ta ei ole seda kunagi eitanud. Y tuleks eestkostjana avaldajale eelistada ning tema sobivuse on heaks kiitnud ka puudutatud isikule määratud esindaja.
18.Avaldaja esitas 26.03.2021 täiendava arvamuse, mille kohaselt Y ei mõista puudutatud isiku abivajadust, soovides viia ema tagasi enda koju elama. Lisaks juhtis avaldaja tähelepanu, et võimalus on paigutada puudutatud isik Tootsi Hooldekodusse, mis on spetsialiseerunud dementsete isikute hooldusele ning kus alates 01.04.2021 on kohamaks 700 eurot kuus. X pension on praegu 516,79 eurot kuus, pensionitõus toimub igal aastal. Seega oleks hooldekodu kohamaksuks aastas juurde makstav summa ligi 2400 eurot. Puudutatud isiku enda rahalistest vahenditest ja tema kinnistu müügist laekuvatest vahenditest peaks piisama tema hoolduskulude katmiseks vähemalt 10 aastaks. Vale on Y väide, et hooldekodu kohatasu on juba 100 euro võrra tõusnud. Selle tõendamiseks esitas avaldaja Tabasalu Pihlakodu 26.03.2021 e-kirja, milles kinnitatakse, et alates 02.10.2020 on tasutud X hooldusteenuse osutamise eest 1140 eurot kuus ja see hind ei ole muutunud.
19.Asjas toimus 29.03.2021 ärakuulamine, milles osalesid avaldaja sotsiaaltööspetsialist, puudutatud isiku esindaja, Y ja tema esindaja ning ajutine eestkostja W.
19.1.Avaldaja jäi enda seisukohtade juurde ja palub end määrata puudutatud isiku eestkostjaks, kuna sobivat füüsilist isikut ei leidu. Vallal ei ole ambitsioone olla eestkostja, kuid aastase suhtluse järel on näha, et Y ei mõista oma ema tervisest tulenevat vajadust ja selle tõsidust. Y avaldus selle kohta, et ta mõistab ema vajadust pideva järelevalve ja abi järgi ja ta ei ole seda vajadust kunagi eitanud, ei ole kooskõlas tema käitumisega viimase aasta jooksul. Y käitumine on olnud vastuoluline ja ta ei suuda piisavalt kiiresti otsuseid langetada.
2-20-14215
19.2.Puudutatud isiku esindaja leidis ärakuulamise alguses, et Y võiks olla oma ema eestkostja, kuid olles kuulanud ära kõik osapooled, märkis esindaja, et teeb oma seisukohas korrektuuri, leides, et Y ei peaks olema puudutatud isiku eestkostja. Eestkostjaks tuleks määrata avaldaja.
19.3.Y sõnul ei vaidlusta ta, et ema vajab eestkostet. Tabasalu Pihlakodu vahetamist Tootsi Hooldekodu vastu ta hetkel ei soosi. Emal on raske kohaneda ja tema asukohta ei ole mõistlik muuta. Kui panna maja müüki, siis on emal võimalik olla senises hooldekodus. Praegusel hetkel arutati esimest korda rahastamist. Kui asjad on selgeks räägitud, siis ei ole pikki otsustamisi. Maja müügiga tuleb alustada kiiresti. Tulevikus näeb, kas maja müügist saadud rahast jätkub. Ei soovi, et ema hooldus läheks võõrastesse kätesse.
19.4.W selgitas, et puudutatud isiku pension on veidi üle 500 euro kuus ja hooldekodu arve 1140 eurot. Viimast on ajutine eestkostja tasunud oma vanaema arvelduskontolt, kuid seal jätkub vahendeid 2021. a lõpuni. Koheselt tuleks hakata edasi mõtlema, mis saab edasi. Eestkostjaks hakkamise sooviavalduse võtab W tagasi, sest olukord eestkostjana on tekitanud pingeid ja hirmu ning ebameeldivusi vanaemale. See ei ole W eesmärk. Maakohtu määrus ja põhjendused
20.Maakohus seadis 09.04.2021 määrusega puudutatud isikule kõikide tehingute tegemiseks, vajaliku hoolduse, järelevalve ja ravi ning inimväärsete elutingimuste korraldamiseks ja ametiasutustes esindamiseks eestkoste ja määras eestkostjaks kohaliku omavalitsuse. Ühtlasi määras maakohus, et: − otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 9. aprillil 2026; − tunnistab puudutatud isiku valimisõiguse tähenduses teovõimetuks; − tunnistab puudutatud isiku perekonnaõiguslike toimingute suhtes teovõimetuks; − eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides, eelkõige tema õiguste ja huvide kaitsmine, esindamine tehingute tegemisel ning inimväärsete elutingimuste ja toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine; − eestkostja peab hoidma oma vara eraldi puudutatud isiku varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides; − eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule nimekirja puudutatud isiku vara kohta 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.; − eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 1. maiks. Esimene aruanne tuleb esitada 1. mail 2022; − eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud ja ekspertiisi kulud, mis jäid riigi kanda.
20.1.Maakohus tugines tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teisele lausele, perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-tele 1 ja 2 ning asus seisukohale, et puudutatud isik on piiratud teovõimega isik, kellele tuleb määrata eestkostja. Puudutatud isik vajab ilmselgelt
2-20-14215 igapäevast abi oma elu korraldamisel, otsuste langetamisel ja tehingute tegemisel. Tema toimetulek ilma järelevalveta ja hoolduseta ei ole võimalik.
20.2.Tulenevalt puudutatud isiku psüühilisest seisundist tuleb eestkoste seada kõigi tehingute tegemiseks ja kõigi asjade ajamiseks. Kuivõrd eestkoste seatakse puudutatud isiku kõigi asjade ajamiseks, tuleb puudutatud isik tunnistada ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Puudutatud isik ei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
20.3.Puudutatud isiku eestkostjaks olid valmis asuma kohalik omavalitsus ja puudutatud isiku tütar Y, kelle eestkostjaks määramist ei toetanud puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud advokaat ega avaldaja. PKS §-de 204 ja 205 mõtte järgi tuleb eestkostjat määrates reeglina eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele. Siiski peab kohus eestkostja valikul hindama tema sobivust, sh asjaolu, kas füüsiline isik vastab isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma. Maakohus leidis, et asjas kogutud tõendeid ja esitatud seisukohti arvesse võttes ei sobi Y oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma. Y seisukohad oma ema eestkostevajaduse osas ning emale vajaliku hoolduse, järelevalve ja ravi osas on olnud passiivsed ja hüplikud. Y leidis pea kogu 2020. a vältel, et ema hooldekodusse paigutamine pole vajalik. Seejuures seadis ta kahtluse alla ka veel 29.09.2020, kas eestkoste seadmine on vajalik ja soovis selleks mõtlemisaega. Eestkostevajaduses kahtlemist kinnitab kaudselt ka see, et kohtusse esitas eestkoste algatamise avalduse avaldaja, mitte Y. Põhjendamatu viivitamine ei kinnita Y väidetut, et ta saab aru ema hooldusvajadusest. Samuti on Y korduvalt muutnud oma seisukohti ema hooldusasutuse mineku ja valikuga seonduvalt. Selliselt võivad ohtu sattuda puudutatud isiku huvid, tervis ja heaolu. Lisaks eeltoodule ei nähtu asja materjalidest Y võimekus esindada oma ema ametiasutustest, mis pole eestkostet vajava isiku huvides. Puudutatud isiku üle seatud eestkoste hõlmab aga kõigi tehingute tegemist tema õiguste ja huvide kaitseks, sh sotsiaalteenuste korraldamist ja ravi tagamist, mis kindlasti hõlmab vajadust suhelda erinevate ametiasutustega. Kuna eestkostjaks ei leidu sobivat kohtule nõusoleku andnud füüsilist isikut, tuleb eestkostjaks määrata kohalik omavalitsus.
20.4.Maakohus märkis, et avaldaja määramine eestkostjaks ei tähenda, et puudutatud isiku lähedastel temaga emotsionaalne side väheneks. Samuti selgitas maakohus, et vastavalt PKS § 193 lg-le 1 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Määruskaebus
21.Puudutatud isiku tütar Y esitas määruskaebuse, paludes tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti 2 ja uue määrusega määrata puudutatud isiku eestkostjaks Y. Menetluskulud palub kaebuse esitaja jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: − Maakohus pidanuks määratlema, millistele võimetele peab eestkostja vastama. Neid põhimõtteid teadmata pole võimalik kujundada arvamust, kas kandidaat tingimustele vastab. − Kohtumääruses puuduvad põhjendused, miks on kohus jätnud analüüsimata puudutatud isikule määratud esindaja varasemad seisukohad, mille kohaselt saab Y eestkostja ülesannetega hakkama. Avaldaja etteheited, mille kohaselt ei ole kaebaja eestkostjaks sobiv, on paljasõnalised. Avaldaja pole osundanud konkreetsetele asjaoludele ja toenditele, millised annaksid sellistele väidetele alust.
2-20-14215 − Kohus jättis võtmata põhjendatud seisukoha selles, et teised puudutatud isiku lähedased ei esitanud vastuväiteid selle kohta, et eestkostjaks määrataks Y. − Pelgalt seisukoha muutumine või kellegagi mittenõustumine mingis küsimuses ei saa olla aluseks isiku eestkostjaks määramata jätmiseks. Seisukoha avaldamine, kas eestkoste seadmine on vajalik ja selleks mõtlemisaja vajamine ei saa anda alust järelduseks, et isik pole eestkostjaks sobilik. Eestkostevajaduses kahtlemine 2020. a septembris ei kinnita ega tõenda, et isik ei sobi eestkostjaks rohkem kui pool aastat hiljem, sh seetõttu, et selleks ajaks on mitmed olulised asjaolud saanud tema jaoks selgemaks. Asjaolu, et avaldaja esitas eestkoste seadmise avalduse esimesena, ei tõenda, et Y on ema hooldamise küsimustes põhjendamatult viivitanud. − Hooldekodude vahel vaagimisest ja mõtete avaldamisest, millise maksumusega teenus on emale kohane, arvestades rahaliste võimaluste piiratust, ei saa järeldada, et isik on eestkostja ülesannete täitmiseks sobimatu. Vastupidiselt annab see kinnitust sellest, et kandidaat oskab ning tahab majanduslikult mõtelda, tegemaks kaalutletud otsustus. − Y pole olnud seoses emaga passiivne või ükskõikne. Kui Y-le olnuks emaga seonduv mitteoluline või ta oleks olnud passiivne, poleks ta nõusolekut eestkostjaks asumiseks esitanud. Y jaoks on alandav, kui kohus peab teda sedavõrd saamatuks, et ta ei sobi oma ema eestkostjaks, toomata seejuures konkreetseid näiteid selle kohta, et tema tõttu on jäänud mingid toimingud kohaselt tegemata. − Kohus ei ole tuvastanud, et Y on toime pannud mingid õigusrikkumised (sh mõne kuriteo), jätnud enda mingid kohustused täitmata, on asotsiaalne jne, mistõttu ta ei sobi oma ema eestkostjaks. − Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata ema ja tütre vahelised suhted, samuti vastamata küsimusele, kas vallavalitsuse eestkostjaks määramisel on tagatud perekonnaelu puutumatuse põhiõigus. Menetlusosaliste seisukohad
22.Puudutatud isikule määratud esindaja hinnangul ei ole maakohus eestkostja määramisel menetlusnorme rikkunud ega andnud esitatud asjaoludele väärat hinnangut. Määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kõik puudutatud isiku lähedased saavad anda oma panuse tema heaolu tagamiseks.
23.Puudutatud isiku lapselaps W leidis, et kaebuse sisu on kallutatud ja mitmed seal esitatud väited (mh valla sotsiaaltöötaja poole pöördumise asjaolud, vestlused hooldekodu vajalikkuse ja kinnistu müügi üle, kaebaja lähedane suhe ja igapäevane suhtlemine puudutatud isikuga) ei vasta tegelikkusele. Mingeid ettepanekuid Y oma ema olukorra leevendamiseks ei teinud. Konstruktiivseid ning erinevaid osapooli kaasavaid arutlusi ei ole aset leidnud. Y ei ole ta tänaseni välja pakkunud ühtegi lahendust, mis kaotaks vajaduse ema hooldekodus hoida.
24.Kohalik omavalitsus märkis oma vastuses, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et Y ei sobi oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma. Seejuures ei ole Y ka määruskaebuse esitamise ajaks, s.o 7 kuud hiljem, jõudnud seisukohale, kuidas ta plaanib korraldada oma ema edasise hoolduse. Puudutatud isiku õiguste, huvide ja tervise kaitse, sh vajalikud ravi- ja sotsiaalteenused, tagab parimal moel eestkostjana kohalik omavalitsus. Menetluse edasine käik
2-20-14215
25.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
27.Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus tuvastas eestkoste seadmise eeldused, sest määruskaebusega ei ole maakohtu määrust vaidlustatud muus kui avaldaja eestkostjaks määramise osas. Seega jõustus maakohtu määrus ülejäänud osas TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel ja koostoimes TsMS § 463 lg-ga 2.
28.Kõigepealt lahendab kolleegium veel lahendamata taotlused. Avaldaja esitas 13.05.2021 määruskaebuse vastuse lisana täiendava dokumentaalse tõendi (Pindi Kinnisvara 10.05.2021 eksperthinnang nr 33171). TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samuti võib seda teha kaebuse vastuse põhjendamiseks. Esitatud tõend on menetluses asjakohane, tõendades puudutatud isikule kuuluva kinnisvara turuväärtust, mistõttu võtab ringkonnakohus selle asja materjalide juurde.
29.Avaldaja ja määruskaebuse esitaja esitasid 01.12.2021 täiendavad seisukohad koos uute tõenditega. Ringkonnakohus leiab, et täiendavate seisukohtade ja tõenditega arvestamiseks puudub alus. Kohus peab hea seisma selle eest, et menetlus oleks ökonoomne, toimuks mõistliku aja jooksul ja oleks võimalikult väikeste kuludega. Samas peab kohus lahendama asja õigesti ning võimaldama vajalikus ulatuses menetlusosalistele oma seisukohtade ja tõendite esitamist (TsMS § 2). Menetlusosalised said määruskaebemenetluses võimaluse oma seisukohad ja tõendid esitada. Väär on avaldaja 01.12.2021 menetlusdokumendis esitatud väide, nagu ei oleks talle määruskaebuse menetlusse võtmisest teatatud ja tema seisukohta küsitud. TsMS § 663 lg-te 1 ja 3 kohaselt viib määruskaebemenetluses eelmenetluse läbi maakohus, kes annab menetlusosalistele, kelle õigusi määrus puudutab, võimaluse kaebusele vastata. Avaldaja on määruskaebusele ammendava vastuse esitanud 13.05.2021. Seega on menetlusosalised juba saanud asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tuua ja tõendid esitada. Kaebuse ja selle vastuste pinnalt on võimalik maakohtu määruse õigust kontrollida. Kuigi TsMS § 662 lg 3 võimaldab kaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, ei ole selline võimalus menetluses lõputu. Määruskaebemenetlusele kohaldatakse TsMS § 659 kohaselt apellatsioonimenetluse kohta sätestatut üksnes juhul, kui 65. ptk-st ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Kuna määruskaebemenetluse olemusest tuleneb teisiti, ei ole kaebaja 01.12.2021 menetlusdokumendis viidatud TsMS § 647 lg 1 määruskaebemenetluses kohaldatav (vt TsMS komm III, § 659, p 3). Ringkonnakohus ei ole menetlusosalistele andnud tähtaega täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks, kuna ei pidanud seda vajalikuks. 01.12.2021 tähtaeg oli antud menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kuna täiendavate seisukohtade ja tõenditega arvestamine põhjustaks menetluse viibimise, tingides mh vajaduse määrata menetlusosalistele täiendavad tähtajad seisukohtadele vastamiseks ja uute menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning neile vastamiseks, ei pea ringkonnakohus võimalikuks 01.12.2021 menetlusdokumente käsitleda ja jätab need muus kui menetluskulusid käsitlevas osas tähelepanuta. Ühtlasi ei muudaks maakohtu määrust ebaõigeks tõik, et kaebaja on pärast maakohtu määruse tegemist asunud avaldajaga aktiivsesse kirjavahetusse.
2-20-14215
30.PKS § 204 lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Seejuures on füüsilise isiku kui eestkostja sobivuse hindamisel oluline, et isik soovib ja ka suudab eestkostetava huve kaitsta, lähtub oma tegevuses üksnes eestkostetava huvidest ning mõistab eestkostjaks hakkamisega kaasnevaid kohustusi ja tagajärgi. Kohus peab eestkostja määramisel kaaluma, kas konkreetne isik on võimeline eestkostja ülesandeid täitma ning eestkostetava õiguste ja huvide eest seisma. Eestkostja peab olema teadlik eestkostetava tervislikust seisundist ja rahalistest võimetest ning mõistma, milleks on eestkostjat vaja ja millised on eestkostja kohustused.
31.Eestkostja valik on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Selliseid rikkumisi käesoleval juhul maakohtule ette heita ei saa. Maakohus on eestkostjat määrates kohaldanud õigesti materiaalõiguse normi ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Kolleegiumi hinnangul nähtuvad maakohtu määrusest piisavad põhjendused ja kaalutlused, miks tuleb puudutatud isiku eestkostjaks määrata kohalik omavalitsus. Kohus on sellisele järeldusele jõudnud tõendeid objektiivselt ja kogumis hinnates, kohtu kaalutlusotsuse kujunemine on jälgitav Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
32.Kaebuses ei ole toodud esile asjaolusid, mis annaks aluse maakohtust teistsugusele järeldusele jõudmiseks. Ekslik on väide, et teised puudutatud isiku lähedased ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et eestkostjaks määrataks kaebuse esitaja. Ehkki 29.03.2021 ärakuulamisel hoidus W eestkostja isiku osas konkreetsete soovituste tegemisest, on ta siiski avaldanud kahtlust, kas Y sõnad ka tegudes väljenduvad. Kaebaja sobilikkuse eestkostjaks on W seadnud kahtluse alla ka vastuses määruskaebusele, kinnitades sealjuures avaldaja väiteid Y passiivsusest puudutatud isiku huvide ja vajaliku hoolduse tagamisel. Kohaliku omavalitsuse jätkamist eestkostjana toetab ka puudutatud isikule määratud esindaja. Eestkostja valiku küsimuses ei oma määravat tähendust puudutatud isiku esindaja varasemad seisukohad, kuna 29.03.2021 ärakuulamisel otsustas esindaja oma seisukohta muuta, jäädes selle juurde ka määruskaebemenetluses.
33.Kolleegiumi hinnangul on maakohus kõiki asjaolusid arvestades asunud siseveendumuse alusel põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku eestkostjaks tuleb määrata Põhja-Pärnumaa vald, kuna Y ei sobi oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma. Maakohus on arvestanud asjas esitatud asjaolusid ja piisavalt põhjendanud, miks ei tule praeguses asjas eelistada eestkostjana puudutatud isiku tütart. Mh põhjendas maakohus kaebaja eestkostjaks sobimatust tema passiivsuse ja põhjendamatu viivitamisega puudutatud isikule hoolduse, järelevalve ja ravi tagamisel ning sagedaste meelemuutustega, mis annavad alust kahelda, kas Y on võimeline puudutatud isiku huve ja heaolu esikohale seadma. Kolleegiumil ei ole alust maakohtu otsustuses kahelda ega sellesse sekkuda. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei nõustu kohtu järeldustega, ei anna alust selle muutmiseks.
34.Ringkonnakohus möönab, et hooldekodude vahel vaagimine iseenesest Y passiivsusele ja eestkostjaks sobimatusele ei osunda, kuid koosmõjus ülejäänud käitumisega näitab see siiski, et Y ei ole mõistnud olukorra tõsidust ega puudutatud isiku hoolduse vajadust, seades esikohale majanduslikud kaalutlused. Nii on Y soovinud puudutatud isiku äratoomist hooldekodust, pakkumata välja mingitki lahendust sellele, kuidas peaks puudutatud isiku ööpäevaringne hooldus edaspidi välja nägema. Kolleegiumi hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik asuda
2-20-14215 seisukohale, et Y lähtuks üksnes eestkostetava huvidest (vt Riigikohtu 08.11.2017. a määrust tsiviilasjas nr 2-12-16865, p 12.2).
35.Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 193 kohaselt teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. TsMS § 530 lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel eestkostja ametist vabastada. Seega on kohtul võimalik avaldaja puudutatud isiku eestkostja ülesannetest vabastada, kui ilmnevad selleks olulised asjaolud, aga ka juhul, kui eestkostetavale on edaspidi võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja. Kohalik omavalitsus peab vähemalt kord aastas kontrollima, kas eestkostekohustust on valmis täitma eestkostjaks sobiv füüsiline isik ning esitama kohtule avalduse niipea, kui saab teada eelduste täitmisest (PKS § 198).
36.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 3 järgi võib kohus jätta isikule eestkostja määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Kolleegium leiab, et määruskaebemenetluse kulud on kohtuasja olemust arvestades põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isiku riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb TsMS § 172 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Eestkostetava esindaja tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.
37.TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.