Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas Harju Maakohtule 8. oktoobril 2021 avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 031/2021/1330. Avaldaja taotleb, et kohus peataks täitemenetluse või alternatiivselt pikendaks vabatahtliku täitmise tähtaega, pikendaks täitmist tervikuna ja ajataks täitemenetluse selliselt, et avaldaja tasub võla hiljemalt 31. jaanuaril 2022 (avalduses ilmselt ekslikult märgitud 2021), kui avaldaja kontole laekub 2022. a jaanuarikuu (avalduses ilmselt ekslikult märgitud 2021. a jaanuarikuu) jooksul teisest pensionisambast välja võetud raha. Avalduse kohaselt on Q (sissenõudja, avaldaja alaealine laps) avalduse ja Tallinna Ringkonnakohtu 7. mai 2021. a otsuse alusel asjas nr 2-20-114576 algatatud avaldaja suhtes
2-21-15807 täitemenetlus täiteasjas nr 031/2021/1330. Nõude sisu on elatis alates 1. aprillist 2020 kuni
9.aprillini 2034 98,30 eurot kuus ning elatise võlgnevus septembris 2021 1769,40 eurot. Täitemenetluse jätkamise korral ei ole avaldajal võimalik täita enda kohustusi. Avaldaja asetatakse äärmiselt raskesse olukorda. See ei oleks õiglane, kuna Tallinna Ringkonnakohus on tuvastanud, et avaldaja peab last vahetult üleval. Vaidlus oli vaid 98 euro osas (63,30 eurot elatis + 35 eurot lasteaiatasu). Seega ei saa väita, et avaldaja ei osale sissenõudja ülalpidamisel. Avaldaja sissetuleku arestimisel ei ole avaldajal võimalik sissenõudjat vahetult ülal pidada. Avaldaja maine rikutakse sellega, et väidetakse, et avaldaja on elatisvõlglane. Sissenõudja huvides on, et avaldajat ei kahjustataks ühekordse suure võlgnevuse nõudmisega ja konto arestimisega ulatuses, mis paiskab segi avaldaja finantsolukorra ning seab avaldaja raskesse olukorda. Avaldaja kontole laekub 2022. a jaanuari jooksul II pensionisamba väljavõtmise raha. Täitemenetluses on täitedokumendiks Tallinna Ringkonnakohtu otsus, mille p-s 13.5 märkis kohus järgmist: „Kui mõlemad vanemad kannavad vahetult kulutusi 1/3 kuust, siis jääb nende vahel võrdselt jagada ülejäänud 1/3 kuust, mis teeb isalt väljamõistetavaks elatiseks 63,30 eurot (=380÷6). Sellele lisandub lasteaiatasu 35 eurot (=70÷2), sest tegemist on kulutusega, mille kandmine ei sõltu sellest, kumma vanema juures laps on“. Kohus ei arvestanud tagasiulatuva elatise avaldajalt väljamõistmisel, et 2020. ja 2021. õppeaastal oli kuid, mil koroonaviiruse leviku ja lasteaia kollektiivpuhkuse ajal ei tulnud lasteaia tasu maksta. Seda asjaolu on avaldajale lasteaiast kinnitatud. Selliste tegelikult mitte tekkinud kulude väljamõistmine lapse isalt on alusetu ja ebaõiglane. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Maakohus jättis 11. oktoobri 2021. a määrusega avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1, § 371 lg 2 p 2 ja § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata. Kohus jättis avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, sest asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja või puudutatud isik oleks praeguses asjas menetluskulusid kandnud.
2.1.Maakohus viitas Riigikohtu seisukohtadele asjas nr 3-2-1-79-12, mille kohaselt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 rakendamise eelduseks on üksnes erandlikud asjaolud, mis on ajutise iseloomuga. Selliseks asjaoluks ei ole võlgniku üldine halb majanduslik olukord. Täitemenetluse jätkamine peaks olema sedavõrd ebaõiglane, et kaalub üle sissenõudja huvi nõude kiire rahuldamise vastu. Täitemenetlust on võimalik peatada või ajatada üldjuhul üksnes kuudepikkuseks ajavahemikuks, mis kinnitab, et täitemenetluse peatamise või ajatamise aluseks olevad asjaolud peavad olema ajutised. Pärast täitemenetluse peatamist või ajatamist peab võlgnik olema võimeline võlgnevuse tasuma.
2.2.Avalduses esitatud asjaoludel ei ole avalduse rahuldamine võimalik. Avaldaja ei ole välja toonud, millised on erandlikud asjaolud, millest lähtuvalt avaldaja taotleb täitemenetluse peatamist. Avalduses esitatud seisukohtadest ei nähtu erandlikud asjaolud, millest lähtuvalt oleks TMS § 45 kohaldamine avaldaja suhtes põhjendatud, mis kaaluvad üle sissenõudja huvi nõude rahuldamise vastu ning millele riik peaks andma õiguskaitset.
2.3.Asjaolu, et avaldaja on esitanud alternatiivse nõudena taotluse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks 10 päeva võrra, annab alust arvata, et avaldajal on võimalik nõue täita ning ei esine erandlikke asjaolusid, mis tingivad vajaduse täitemenetluse peatamiseks. 2 (7)
2-21-15807
2.4.Lisaks ei vasta avaldus TsMS-s sätestatud nõuetele. Kuna avaldus on oluliste puudustega, siis keeldus kohus selle menetlemisest. Samuti ei ole avaldaja tasunud avalduselt riigilõivu. Kuna avaldus on perspektiivitu, ei pidanud kohus vajalikuks riigilõivu tasumist nõuda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Avaldaja esitas määruskaebuse ja kaebuse täienduse, milles palub maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 tühistada ning peatada täitemenetlus täiteasjades nr 031/2021/1329 ja 031/2021/1330. Avaldaja palub määruskaebuse rahuldamise korral tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Avaldaja palub ennast kohtuistungil ära kuulata.
3.1.Avaldaja väitel on maakohus avalduse menetlemata jätmisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja vääralt rakendanud materiaalõigust. Määrus on põhjendamata. Kohus ei ole tähelepanu pööranud avaldaja esitatud asjaoludele, tõenditele ega põhistustele. Kohtu järeldused on meelevaldsed. Maakohtul puudus huvi avaldaja ära kuulata.
3.2.Maakohus ei ole avalduse lahendamiseks selgitanud välja TMS § 45 teises lauses sätestatud asjaolusid.
3.3.Maakohus ei hinnanud, kas täitemenetlus vastab sissenõudja huvidele. Samuti ei selgitanud maakohus välja, kas avaldaja majanduslik olukord säilib ka pärast täitemenetluse toiminguid sellisena, et avaldajal on võimalik sissenõudjat vahetult ülal pidada ning tagada ka enda õiguste kaitse hooldusõiguse vaidluses. Täitemenetluse jätkamine tekitab hagejale pärast 26. novembrit 2021 üliraske majandusliku olukorra.
3.4.Maakohus oleks pidanud välja selgitama, et avaldaja on teinud sissenõudjale (lapse emale) kompromissettepaneku, mille kohaselt tasub avaldaja elatisvõlgnevuse 2022. a jaanuaris, kui avaldaja kontole on laekunud teise pensionisamba raha. Lapse ema avaldaja kompromissettepanekule ei vastanud. Olukorras, kus kohtud ei ole tuvastanud, et sissenõudja vajadused on katmata, ei kahjustaks täitemenetluse paariks kuuks peatamine sissenõudja huve. Küll aga kahjustatakse sissenõudja huve, kui avaldaja ei suuda oma sissetuleku arestimise tõttu täita kohustusi ega tasuda kodu üürimakseid. Sundtäitmise tulemusel kaotab avaldaja oma kodu ja ta ei suuda täita endale võetud kohustusi, mis toob avaldajale kaasa täiendavad kohtumenetlused. Sellega asetataks avaldaja raskesse majanduslikku olukorda. Avaldaja palub arvestada, et ta osaleb sissenõudja ülalpidamisel. Seetõttu ei pea avaldajat karistama.
3.5.Maakohus pidi praegust avaldust lahendama hagita asjana. Seega ei saanud kohus asjaolusid välja selgitamata otsustada, et avaldus on perspektiivitu. Kui avaldus oli puudustega, mida saab kõrvaldada, pidi maakohus määrama avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
3.6.Kohtutäitur täidab avaldaja suhtes Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsust asjas nr 220-114576. Ringkonnakohus tegi selles otsuses ilmselge arvutusvea, kui võttis lasteaiatasu arvutamisel arvesse kuid, mil lasteaia tasu ei tulnud maksta. Koroonaviiruse olukorras ei toimunud lasteaias õppetööd. Lisaks olid lasteaia töötajad kollektiivpuhkusel. Täitemenetluses ei saa kedagi sundida vabatahtlikult täitma nõuet, mille osas on ilmne, et kohus on täitedokumendi tegemisel arvutustes eksinud.
3.7.Avaldaja hinnangul koostas vaidlustatud määruse kohtujurist. Kohtunik on määruse viseerinud määrusega tutvumata. Maakohtu järeldused ei tugine tõenditele, vaid kohtujuristi subjektiivsele arvamusele. Muu hulgas oleks kohtujurist H. Siren pidanud ennast asja menetlemisest taandama. Sama kohtujurist on osalenud lapse hooldusõiguse vaidluses. Avaldaja on esitanud varem kohtujuristi kohta pretensioone. 3 (7)
2-21-15807
4.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, sest enne täitemenetluse peatamise üle otsustamist tuleb otsustada avalduse menetlusse võtmine. Avalduse menetlusse võtmise otsustab maakohus (TsMS § 11 lg 1, § 9 lg 3).
6.Ringkonnakohus jätab rahuldamata avaldaja taotluse vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kolleegium on seisukohal, et praegusel juhul ei ole kohtuistungi korraldamine vajalik. Määruskaebuse sisu arvestades on selle kohta võimalik teha lahend asja materjalide põhjal ning avaldaja suuline ärakuulamine ei ole vajalik.
7.Avaldaja taotleb avalduses, et kohus peataks täitemenetluse või alternatiivselt pikendaks vabatahtliku täitmise tähtaega, pikendaks täitmist tervikuna ja ajataks täitemenetluse selliselt, et avaldaja tasub võla hiljemalt 31. jaanuaril 2022. Avalduse õigusliku alusena tugineb avaldaja TMS §-le 45, mille kohaselt kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis avalduse põhjendamatult TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Maakohus kohaldas nimetatud sätet ebaõigesti ja rikkus määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 463 lg 2, § 465 lg 2 p 8). TsMS § 371 lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta menetlusse võtmata hagi, mille rahuldamine on õiguslikult võimatu. Selle sätte järgi võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust. Sama sätet kohaldatakse TsMS § 477 lg 1 kohaselt ka hagita asjas esitatud avaldusele. Riigikohus on korduvalt rõhutanud kohtu kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustust TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel (vt nt Riigikohtu
11.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna maakohtu põhjendused vaidlustatud määruses alust jätta avaldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
9.Esiteks märgib kolleegium, et maakohtu põhjendused avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel on vastuolulised. Esmalt leidis maakohus, et avaldaja ei ole välja toonud erandlikke asjaolusid, millest lähtuvalt avaldaja taotleb täitemenetluse peatamist. Seejärel leidis maakohus, et avaldaja toodud asjaoludel puudub alus täitemenetluse peatamiseks TMS § 45 alusel. Seega jääb vaidlustatud määruse põhjal ebaselgeks, kas avalduse menetlusse võtmisest keeldumise tingis see, et avaldaja ei olnud toonud välja asjaolusid, mis tema hinnangul õigustavad TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamist, või see, et maakohtu hinnangul ei anna need asjaolud alust täitemenetluse peatamiseks. 4 (7)
2-21-15807
10.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et avaldaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis tema hinnangul õigustavad täitemenetluse peatamist.
10.1.Avaldaja tugines avaldust esitades sellele, et menetluse jätkamine on tema suhtes ebaõiglane. Sisuliselt on avaldaja erandliku asjaoluna esile toonud, et täitemenetlust peatamata või täitmist pikendamata ja ajatamata satub ta raskesse finantsolukorda. Avaldaja on täpsustanud (osaliselt hilisemas menetluses), et täitemenetluse jätkumisel ei ole tal võimalik sissenõudjat vahetult ülal pidada, täita oma finantskohustusi ega tasuda oma elukoha üüri, mistõttu ta kaotab kodu. Samuti tõi avaldaja avalduses esile, et tal on võimalik täitedokumendist tulenev kohustus täita teise pensionisamba raha eest, mis laekub talle jaanuaris 2022. Seega ei ole avaldaja viidanud avalduse alusena üksnes oma üldisele halvale majanduslikule olukorrale, vaid asjaolule, et täitemenetluse jätkumisel satuks ta majanduslikult raskesse olukorda ega suudaks tasuda oma elukoha ja lapse ülalpidamise eest, samas kui mõne kuu pärast oleks tal võimalik sundtäidetav võlg tasuda.
10.2.Avaldaja ei ole avalduses täpsustanud, miks täitemenetluse jätkumine tooks tema jaoks kaasa majanduslikult raske olukorra (määruskaebuse 18. novembri 2021. a täienduse kohaselt pärast 26. novembrit 2021 isegi üliraske olukorra), sh seaks ohtu elukoha säilimise. Seejuures ei ole ainuüksi elukoha kaotus üldjuhul piisav alus täitemenetluse peatamiseks, kuid teatud täiendavate asjaolude esinemise korral võib see siiski õigustada TMS § 45 kohaldamist (vt Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Kuigi avalduses esile toodud asjaolud on üldsõnalised ja napid, ei saa ringkonnakohtu hinnangul avalduse õiguslikku perspektiivikust avalduses välja toodud asjaoludel siiski täielikult välistada. Seejuures tuleks kohtul täitemenetluse peatamise või täitmise pikendamise või ajatamise üle otsustamisel kaaluda ka sissenõudja huve ja muid asjaolusid, sh võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 9).
10.3.Kui kohus leiab avalduse uuel menetlusse võtmise otsustamisel, et avalduses toodud asjaolud, põhjendused või taotlused on puudulikud, peab kohus avaldajale selgitama nende täpsustamise vajadust (TsMS § 3401 ja § 392). Avaldaja on õigesti esile toonud, et TMS § 45 järgne menetlus on TsMS § 475 lg 2 järgi hagita menetlus, kus kohtul on uurimispõhimõttest tulenevalt aktiivne roll asjaolude väljaselgitamisel. Kohus ei saa jätta avaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et avalduses ei ole esitatud piisava täpsusega kõiki selle rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid.
11.Samuti leidis maakohus, et avaldaja toodud asjaoludel puudub alus täitemenetluse peatamiseks TMS § 45 alusel. Sellega on maakohus kolleegiumi hinnangul asunud esitatud avaldust sisuliselt lahendama, mis ei ole avalduse menetlusse võtmise otsustamise etapis lubatav. Seda eriti olukorras, kus kohus ei ole võimaldanud avaldajal täpsustada avalduse aluseks olevaid asjaolusid. See, kas avaldus täitemenetluse peatamiseks või alternatiivselt täitmise pikendamiseks ja ajatamiseks on põhjendatud, tuleb välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel, hinnates kõiki olulisi asjaolusid ja asjakohaseid tõendeid. Kui kohus leiab pärast avalduse aluseks olevate asjaolude täpsustamist, et avaldus on põhjendamatu, saab kohus jätta avalduse rahuldamata. Kohtu esialgne hinnang üksnes esitatud avalduse põhjal, et avaldus jääb tõenäoliselt rahuldamata, ei ole aga aluseks avalduse menetlusse võtmisest keeldumisele, välja arvatud TsMS § 371 lg-s 2 sätestatud juhtudel.
12.Lisaks on maakohus saanud kolleegiumi hinnangul avaldaja taotlusest valesti aru. Avaldusest ei järeldu, et avaldaja on taotlenud vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamist üksnes 10 päeva võrra. Avaldaja on palunud vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamist, mis
29.septembri 2019. a täitmisteate kohaselt on 10 päeva. Seega on põhjendamatu maakohtu järeldus, et avaldajal on võimalik nõue täita ja täitemenetluse peatamiseks ei ole seega vajadust. 5 (7)
2-21-15807
13.Maakohus on avalduse menetlusse võtmisest keeldunud ka põhjusel, et avaldaja ei ole avalduse esitamisel tasunud riigilõivu (TsMS § 371 lg 1 p 10). Tegemist on kõrvaldatava puudusega (TsMS § 3401). Asja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks jätnud avalduse enne selle menetlusse võtmisest keeldumist käiguta, kohustades avaldajat tasuma avalduse esitamisel nõutav riigilõiv. Järelikult tuleb maakohtul asja uuel menetlusse võtmise otsustamisel kohustada avaldajat muu hulgas tasuma avalduse esitamisel riigilõiv.
14.Olukorras, kus maakohtu hinnangul ei vasta avaldus TsMS-s sätestatud nõuetele, tuleb kohtul esile tuua, millistele konkreetsetele nõuetele avaldus ei vasta, ning võimaldada avaldajal ka need avalduse menetlemist välistavad puudused kõrvaldada (TsMS § 3401 lg 1).
15.Eeltoodud põhjustel saadab ringkonnakohus asja maakohtule tagasi avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
16.Ringkonnakohus juhib tähelepanu asjaolule, et avaldaja on praeguses asjas esitanud avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 031/2021/1330. Seevastu määruskaebuse taotluses on avaldaja palunud täitemenetluse peatamist täiteasjades nr 031/2021/1329 ja nr 031/2021/1330. Maakohtul tuleb avalduse menetlusse võtmise uuel otsustamisel võimaldada avaldajal selgelt esile tuua, millise täitemenetluse peatamist või täitmise pikendamist või ajatamist avaldaja taotleb. Enne avalduse sisulist lahendamist tuleb maakohtul TsMS § 198 lg 3 alusel kaasata menetlusse ka puudutatud isikud ja selgitada välja nende seisukohad avalduse suhtes.
17.Vastuseks määruskaebuse väitele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu avaldaja kahtlusega, et vaidlustatud maakohtu määrust ei koostanud maakohtu kohtunik ning sama määruse põhjendused põhinevad kohtujuristi subjektiivsel arvamusel. Vaidlustatud maakohtu määruse on teinud selleks pädev kohtunik. Asjaolu, et maakohtus tsiviilasja lahendamise ettevalmistamisel osalenud kohtujurist on osalenud ka avaldaja lapse hooldusõiguse asja menetlemises, ei anna iseenesest alust kahelda kohtujuristi erapooletuses ega seega tema taandamiseks (TsMS § 23 ja § 221 lg 21). Sisuliselt heidab avaldaja maakohtule ette kohtulahendi põhjendamise ja asjaolude väljaselgitamise kohustuste rikkumist, millega ringkonnakohus eespool nõustus.
18.Ringkonnakohus märgib, et osaliselt on avaldaja siiski tuginenud avalduse põhjendamiseks ka asjaoludele, mis ei saa olla aluseks TMS § 45 kohaldamiseks. Avaldusest ja avaldaja hilisematest seisukohtadest nähtub, et avaldaja ei nõustu kõigi täitedokumendiks olevas jõustunud kohtuotsuses tuvastatud asjaoludega ja kohtu järeldustega, sh väljamõistetud summa suurusega. Avaldaja arvates nõutakse temalt täitedokumendiga sissenõudjale mh sellise võlgnevuse tasumist, mida ei olegi tekkinud. Kolleegium selgitab, et täitemenetluse peatamiseks, täitmise pikendamiseks või ajatamiseks TMS § 45 järgi ei anna alust see, kui avaldaja ei nõustu täitedokumendist tuleneva nõudega. Sellisel juhul oleks kohane õiguskaitsevahend olnud täitedokumendiks oleva kohtuotsuse vaidlustamine. Kui avaldajal on kohtulahendist tuleneva nõude olemasolule selliseid vastuväiteid, mille aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, võivad need olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisele TMS § 221 lg-te 1 ja 2 alusel.
19.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus TsMS § 173 lg 1 järgi lõpplahendis.
20.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel rahuldada avaldaja taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu 50 euro tagastamiseks. TsMS § 150 lg 4 järgi tuleb tagastatav riigilõiv vastavalt taotlusele kanda avaldaja kontole
XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
6 (7)
2-21-15807
21.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause ja § 477 lg 1 kohaselt võib avaldaja esitada hagita asjas avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule kaevata. Kuna ringkonnakohus rahuldas avaldaja taotluse määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks, ei saa ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata ka osas, milles ringkonnakohus lahendas avaldaja riigilõivu tagastamise taotluse (TsMS § 150 lg 8). (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.