F.W ja S.V hagi B.Q vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks ja kahjuhüvitise saamiseks Harju Maakohtu 04.04.2025 kohtuotsus
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
F.W ja S.V 05.05.2025 apellatsioonkaebus ning B.Q 12.05.2025 apellatsioonkaebus
F.W ja S.V apellatsioonkaebusel 387,55 eurot B.Q apellatsioonkaebusel 3500 eurot
Hageja I F.W (isikukood XXX) Menetlusosalised ja nende Hageja II S.V (isikukood XXX) esindajad ringkonnakohtus Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Mugu Kostja B.Q (isikukood XXX), lepinguline esindaja
1(11)
vandeadvokaat Paul Künnap 15.09.2025 kohtuistungil Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 04.04.2025 otsus osas, millega maakohus rahuldas hagejate nõude kinnisasja kostja valdusest hagejate valdusesse väljanõudmiseks ning kostja kohustamiseks ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest taimede, heki ja muude asjade eemaldamiseks. Teha uus otsus, millega jätta hagi selles osas rahuldamata.
Määrata kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et piirdeaia hagejate kinnisasjale ulatuv osa tuleb eemaldada ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest nii, et järele jääks tühi maapind.
4.Tühistada osaliselt maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja I nõude kostja vastu kahju hüvitise 120,78 euro ja sellelt arvestatud viivise nõudes. Teha selles osas uus otsus, millega rahuldada hageja I kahju hüvitise nõue kostja vastu osaliselt 120,78 euro ulatuses, samuti mõista kostjalt välja viivis 03.10.2025 seisuga 11,04 euro ulatuses ja edasiulatuv viivis hageja I kasuks alates 04.10.2025 120,78 eurolt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.Tühistada maakohtu otsus menetluskulude kostja kanda jätmise osas ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
7.Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
1.Jätta rahuldamata F.W ja S.V nõue Tallinnas XXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) B.Q valdusest F.W ja S.V valdusesse väljanõudmiseks ning B.Q kohustamiseks ühe kuu jooksul taimede, heki ja muude asjade eemaldamiseks.
2.Kohustada B.Q eemaldama Tallinnas XXX (registriosa nr XXXXXXXX) ja XXX (registriosa nr YYYYYY) kinnisasjade vaheline piirdeaed.
3.Määrata kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et piirdeaia Tallinnas XXX asuva kinnisasjale (registriosa nr XXXXXXXX) ulatuv osa tuleb eemaldada ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest nii, et järele jääks tühi maapind.
4.Rahuldada osaliselt F.W hagi kahju hüvitamiseks ja mõista välja B.Q-lt 120,78 eurot, viivis 03.10.2025 seisuga 11,04 eurot ja edasiulatuv viivis alates 04.10.2025 120,78 eurolt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni F.W kasuks.
5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu
2(11)
taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.F.W (hageja I) ja S.V (hageja II) esitasid 03.12.2024 Harju Maakohtule hagi B.Q (kostja) vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks ja kahjuhüvitise saamiseks. Hagejad paluvad välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest Tallinnas XXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) osa (orienteeruvalt 30,8 m 2); määrata kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt: kohustada kostjat ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest eemaldama Tallinnas XXX (registriosa nr XXXXXXXX) ja XXX (registriosa nr YYYYYY) kinnisasjade vaheline piirdeaed, taimed, hekk ja muud asjad, mis asuvad XXX kinnisasjal ning taastama XXX vastaval osal tavapärase heakorra; välja mõista kostjalt hageja I kasuks kahjuhüvitis 345,26 eurot koos viivisega alates hagi esitamisest kuni täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 alusel ja selle teises lauses sätestatud määras.
1.1.Hagi asjaolude kohaselt on hagejad Tallinnas XXX asuva kinnisasja kaasomanikud alates 14.02.2024. Hagejate kinnistul on ühine piir kostjale kuuluva kinnistuga XXX. Pärast kinnistu omandamist avastasid hagejad, et hagejate ja kostja kinnistute vaheline piirdeaed on kostja poolt ebaseaduslikult ehitatud hagejate kinnistule kogu ühise piiri pikkuses 0,71-1,41 m sügavuselt umbes 30,8 m2 ulatuses. Hõivatud alal asuvad taimed (peamiselt hekk). Kostja ehitatud piirdeaed asub ebaõiges kohas XXX kinnistu sügavuses, mitte kinnistute piiril.
1.2.Hagejatel on asjaõigusseaduse (AÕS) §-de 68 lg 1, 80, 148 lg 3 ja 149 lg 1 kohaselt õigus nõuda kostjalt XXX kinnistult üle piiri hagejate kinnistule ulatuva piirdeaia ning taimede jms asjade eemaldamist. Hagejad esitasid kostjale 11.10.2024 nõudekirja kostja ebaseaduslikult rajatud piirdeaia ja heki eemaldamiseks hiljemalt 01.12.2024. Kostja oma 26.11.2024 vastuses keeldus sellest.
1.3.Hagejad esitasid kostjale aia kõrvaldamise nõude, kasutades selle koostamiseks Advokaadibüroo Cobalt õigusabi, mille hind oli 241,56 eurot. Hagejad edastasid nõudekirja kohtutäituri vahendusel ning selle teenuse kulu hagejatele oli 103,70 eurot. Hagejad nõuavad selle kulu 345,26 euro (103,70+241,56) hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja 127 lg 1 alusel koos viivisega alates hagi esitamisest. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus see rahuldamata jätta.
2.1.Piirdeaia rajas mh kinnistute piirile Artig KV OÜ (arendaja) kostja ja arendaja 07.08.2003 lepingu alusel. Arendaja lasi XXX kinnistu mõõdistada. 03.12.2004 piiriprotokollist ja selle juurde kuuluvalt katastriüksuse plaanilt nähtub, et piir kulgeb mööda tänast piirdeaeda ning tähistati siis metallpostidega. Piirid määrati kindlaks looduses maamõõtmise tulemusel ning 2004. aastal koordinaatide mõõtmiseks kasutatud vahendid olid tänastest ebatäpsemad ning lubatud kõrvalekalded suuremad.
3(11)
2.2.Piirdeaia valmimise järgselt omandas kostja 29.07.2005 XXX asuva kinnistu ning istutas kinnistute piirile heki enda kinnistu vaatest piirdeaiast sissepoole. 2007. aastal asendas kostja arendaja poolt rajatud rohelise võrkaia puitaiaga, mis paikneb täpselt samas kohas. Kostja lähtus mõistlikult sellest, et kinnistu omandamisel olemas olnud piirdeaed oli ehitaja poolt paigaldatud korrektselt.
2.3.2014. aastal jagati kostja kinnistu ja viidi läbi uus maamõõtmine. Kostja ja hagejate kinnistute tänavapoolse piirimärki ei leitud loodusest üles, mistõttu paigaldati uus tänavapoolne piirimärk, lähtudes varem katastrisse kantud koordinaatidest. Piiride kättenäitamisel olid kohal nii kostja kui ka tänase XXX kinnistu tollane omanik. Ühelgi asjaosalisel ei olnud pretensioone piirdeaia ja heki asukoha osas.
2.4.2021. aastal jagati TTT kinnistu, et mh moodustada tänane XXX kinnistu ning viidi läbi uus maamõõtmine. 2021. aasta oktoobris toimunud piiride kättenäitamisel ei leitud looduses üles tänavapoolset piirimärki ning seetõttu paigaldati järjekordne uus piirimärk koordinaatide alusel varasematest piirimärkidest erinevasse kohta. XXX ja XXX kinnistute vahelise aiapoolse piiripunkti osas jäeti piirimärk paigaldamata kostja ja XXX omaniku kokkuleppel, sest piirimärgi paigaldamine oleks eeldanud aia ja heki lõhkumist. Tänaseks on hekk kasvanud ca 1 m läbimõõdu ja 3 m kõrguseks ühtlaseks taimestikuks, mis on läbipääsmatu ning kulgeb mööda kinnistu piiri.
2.5.Hagejad ei ole tõendanud kinnistute vahelise piiri paiknemist.
2.6.Kostja ei ole piirdeaeda ehitanud ega ka lasknud ehitada, vaid omandas kinnistu koos sellega. Kostja ei ole ka piirdeaia asendamisel käitunud pahauskselt, mistõttu lasub hagejatel talumiskohustus (AÕS § 148 lg 2).
2.8.Vähemalt osas, mis puudutab kinnistuid eraldavast hekist hageja kinnistu poole jäävat maaala (kus mh asub piirdeaed), puudub kostjal asja valdus. Juhul, kui lähtuda piiri määramisel tänastest maakatastri andmetest, asub hekk mõlemal kinnisasjal. Kuna seda ei ole võimalik ilma lõhkumata reaalosadeks jagada, on see poolte kaasomandis.
2.9.Heki näol on tegemist piirirajatisega, mis on naabrite ühiskasutuses. Heki otstarve on tekitada esteetiliselt nauditav läbimist mittevõimaldav visuaalne barjäär. Heki lõikamine oleks vastuolus piirirajatise eesmärgiga ning hävitaks selle. See aga põhjustaks kostjale kahju, kuna kostja on hekki 20 aastat hooldanud.
2.10.Hageja rahaline nõue ei ole põhjendatud, sest selle aluseks olevad toimingud ei olnud vajalikud. Hagejate poolt kostjale saadetud kiri oli kostjale ka juba varasemalt edastatud ning kostja seisukoht oli hagejatele teada. Kohtutäituri kaudu kirja kättetoimetamine polnud vajalik, sest kostjal olid advokaatidest esindajad ning kirjade kättetoimetamistega ei esinenud probleeme. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostja ebaseaduslikust valdusest hagejate valdusesse kostja poolt hõivatud XXX kinnisasja osa. Lisaks määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ja kohustas kostjat ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest eemaldama XXX ja XXX kinnisasjade vahelise piirdeaia, taimed, heki ja muud asjad, mis asuvad XXX kinnisasjal ning taastama XXX vastaval osal tavapärase heakorra. Maakohus jättis hagi rahuldamata kahjuhüvitise 345,26 euro ja viiviste nõudes. Maakohus jättis vindikatsiooninõudega seotud
4(11)
menetluskulud kostja kanda ning rahalise nõudega seotud menetluskulud hageja I kanda ja otsustas määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.
3.1.Maakohus tuvastas vaidluse lahendamiseks järgmised asjaolud: - hagejad on Tallinnas XXX asuva kinnisasja kaasomanikud ja kostja on Tallinnas XXX asuva kinnisasja omanik; - hagejate kinnistul on ühine piir kostjale kuuluva kinnistuga; - kostja kinnistu arendamisega tegelenud ettevõte rajas hagejate kinnistu poolsesse külge 120 cm kõrguse rohelise võrkaia ning sellises seisukorras omandas kostja selle 2005. aastal; - 2007. aastal asendas kostja varasema arendaja poolt rajatud rohelise võrkaia puitaiaga, mis paikneb samas kohas; - kostja kinnistu piirdeaed ulatub üle hagejate kinnisasja piiri; - hagejad või nende kinnisasja eelmised omanikud ei ole piirdeaia rajamisele vastuväiteid esitanud; - vaidlusaluse taimestiku (sh heki) ja piirdeaia on rajanud kostja eesmärgiga eraldada oma kinnistut naaberkinnistust; - hagejad esitasid kostjale 11.10.2024 nõudekirja kostja rajatud piirdeaia ja kostja taimede (heki) eemaldamiseks hiljemalt 01.12.2024; - kostja oma 26.11.2024 vastuses keeldus piirdeaia ja taimede (heki) eemaldamisest.
3.2.Tänane katastrikaardilt nähtuv piir on õige. Võrreldes esitatud piiriprotokolle, on ilmne, et kõikide teostatud mõõdistuste tulemused on sisuliselt identsed, mõõdistustulemused erinevad vaid sentimeetrite ulatuses. Seda on kinnitanud ka maakatastri pidaja oma 30.05.2024 kirjas kostjale.
3.3.Kostja teostab viidatud esemetega hageja kinnistu osa valdust, millega takistab hagejatel oma kinnistut täies mahus valdamast. Seejuures ei oma tähtsust, kas kostja isiklikult pääseb valdust teostama hekist hagejate kinnistu poole jääva maa-ala üle.
3.4.Hagejatel ei ole piirdeaia talumiskohustus AÕS § 148 lg 2 kohaselt. Talumiskohustus ei tulene kinnistusraamatusse kantud asjaõigusest, kuivõrd selline registrikanne puudub. Seadusjärgse talumiskohustuse olemasolu kindlaks tegemiseks tuleb tuvastada, kas kostjat võib pidada piirdeaia ehitajaks ning kas ta oli ehitamisel heauskne. AÕS §-s 148 kasutatud ehitise mõiste sisustamisel tuleb kasutada EhS § 2, mille lg 1 esimese lause järgi on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. EhS § 2 lg 1 teise lause järgi jagunevad ehitised hooneteks ja rajatisteks. Hoone on EhS § 2 lg 2 esimese lause järgi katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Rajatiseks on EhS § 2 lg 3 esimese lause järgi ehitis, mis ei ole hoone. Sättega on hõlmatud nii hooned kui rajatised. Vaidlusaluse piirdeaia puhul on tegemist rajatisega. Kostja on ise uue piirdeaia ehitanud, mistõttu võib teda AÕS § 148 lg-te 2 ja 3 mõttes ehitajaks pidada. Heausksus AÕS § 148 mõttes tähendab, et kinnisasja omanik ei teadnud ega pidanudki teadma, et ta ehitab võõrale kinnisasjale (vt AÕS I komm (2014), § 148, p 3.1.5). AÕS § 148 lg 3 kaitseeesmärgist tulenevalt ei tegutse heauskselt isik, kes ei kontrolli piirialal ehitades, kas ehitisealune maa kuulub täielikult tema omandisse, samuti seda, et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale. Vajaduse korral on piiri täpne kulgemine võimalik kindlaks teha asjatundja abil. Kui isik ei ole
5(11)
piirialal ehitades neid asjaolusid kontrollinud ja ehitis ulatub üle naaberkinnisasja piiri, on ta üldjuhul tegutsenud pahauskselt (vt RKTKo 17.10.2011, 3-2-1-89-11, p 14). Kostja rajatud puitaed paiknes kinnistute piirialal, mistõttu lasus kostjal vaatamata varasema aia paiknemisele kohustus kontrollida, kas ehitisealune maa kuulub täielikult tema omandisse, samuti seda, et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale. Kuivõrd kostja nimetatud kohustusi ei täitnud, on kostja olnud pahauskne ning hagejatel puudub AÕS § 148 lg-s 2 sätestatud talumiskohustus. Isegi kui kostjal oli hagejate kinnisasja eelmiste omanikega kokkulepe või nende nõusolek üle piiri ehitamiseks, on see käsitatav võlaõigusliku kokkuleppena, mille sisuks on piirdeaia ehitamise lubamine üle kinnisasja piiri. Selline kokkulepe ei ole siduv naaberkinnisasja uue omaniku suhtes. (RKTKo 01.04.2016, 3-2-1-136-15, p 16). Kuna kostjal puudub alus kinnistu osa valdamiseks, tuleb AÕS § 80 lg-te 1 ja 2 alusel hagejatele kui kinnistu omanikele kinnistu osa valdus tagastada.
3.5.Hagejad on TsMS § 445 lg 1 alusel palunud kindlaks määrata otsuse täitmise korra selliselt, et kostja peab ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest eemaldama kinnisasjade vahelise piirdeaia, taimed, heki ja muud asjad, mis asuvad XXX kinnisasjal ning taastama XXX vastaval osal tavapärase heakorra. Kostja ei ole taotlusele vastuväited esitanud. Asja väljaandmise osaks saab lugeda ka valdajale kuuluvate asjade eemaldamist kinnisasjalt, sest nende kinnisasjale jäämine takistab omaniku valdust, seega on väljaandmise kohustuse osaks ka nende asjade kinnisasjalt eemaldamine (AÕS I komm (2014), § 80, p 3.4.3). Seega kuulub hagejate taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamisele.
3.6.Hageja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ning see jääb rahuldamata. Kohtuväliselt kantud kulud ei olnud vajalikud. Nõudekirja saatis hageja oma nimel ning sellest ei nähtu, et selle koostamisel oleks kasutatud õigusabi. Lisaks on nõudekirjas juba viidatud varasemalt saadetud kirjadele, mh hageja advokaatide TGS Baltic 10.04.2024 kirjale ning korduvatele läbirääkimistele. Viidatud olukorras täiendavate õigusabikulude tekitamist ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Samuti ei ole viidatud kirja näol tegemist dokumendiga, millele oleks seadusest tulenevalt kehtestatud kättetoimetamise kohustus. Hagejate apellatsioonkaebus
4.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata kahju hüvitamise nõude ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagejate hagi tervikuna rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Maakohus jättis arvestamata Advokaadibüroo Cobalt arve nr 20200284, millega hagejad tõendasid nõudekirja koostamise eest kantud kulu kandmist. Kostja õigusabi tasu suurusele ega määradele vastu ei vaielnud. Õigusabi kasutamine oli vajalik ja põhjendatud.
4.2.TsÜS ei piira kohtutäituri vahendusel tahteavalduse kättetoimetamise õiguse kasutamist sellega, kas tegemist on seaduse kohaselt kohustusliku kättetoimetamisega või mitte. Kui isikul on õigus teha tahteavaldus seaduses otseselt lubatud viisil, saab kohus hinnata ainult väljamõistetava kulu põhjendatust ja mõistlikkust. Kui kohtutäituri vahendusel tahteavalduse
6(11)
kättetoimetamine oleks käesoleval juhul olnud ebamõislikult kulukas, esineks alus hüvitise vähendamiseks, mitte tervikuna välja mõistmata jätmiseks. Kostja apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
5.1.Maakohus leidis ebaõigesti ja üllatuslikult, et hekk ja piirdeaed asuvad mõlemad täielikult hagejate kinnistul. Hagejad on menetluses korduvalt avaldanud, et piirdeaed paikneb mõlemal kinnistul ja hekk asub kinnistuid eraldavast piirdeaiast kostjale kuuluva kinnistu pool. Hagejate esitatud Topo-geodeetilisel plaanil ei kajasta heki tegelikke mõõtmeid (sh laiust) ega heki kui terviku eseme paiknemist looduses. Looduses paikneb hekk mõlema naabri kinnistul. Nimetatud asjaolu nähtub kostja esitatud tõenditest (07.03.2022 piiriprotokoll, maakatastri andmed, fotod hekist ning kirjavahetus kompromissläbirääkimiste teemal).
5.2.Kuna tegemist on piirirajatisega, kohalduvad kaasomandi sätted.
5.3.Maakohus ei põhjendanud, millistele vaidluses esitatud asjaoludele tuginedes ta leidis, et kostja on 2007. aastal piirdeaia asendamisel käitunud pahauskselt. Maakohtu viidatud Riigikohtu lahendis erinesid asjaolud praeguse vaidluse omadest. Siinsel juhul oli piir maamõõtja poolt looduses kätte näidatud ning tähistatud ehitusettevõtte poolt võrkaiaga vähem kui kolm aastat enne piirdeaia asendamist. Kostja ei valinud piirdeaia asukohta, vaid omandas kinnistu 2005. aastal juba koos piirdeaiaga. Kostja asendas aia, mitte ei ehitanud uut ning lähtus seejuures looduses märgitud piiridest, mis olid kinnistu omanikule 2004. aasta piiriprotokolli kohaselt kätte näidatud. Kostjal puudus mõistlikult alus arvata, et piir võiks asuda mujal. Ajal, mil kostja piirdeaia asendas puudusid Riigikohtu suunised pahausksuse tuvastamise kohta AÕS § 148 lg 3 tähenduses. AÕS § 148 lg 3 alusel ehitaja pahausksuse hindamisel tuleb lähtuda ehitamise ajal teadaolevast informatsioonist. Esimene indikatsioon sellest, et katastripiirid võiksid paikneda maamõõtja poolt ettenäidatud kohast erinevas kohas, ilmnes alles 2014. aastal Roostiku tn 41/1 ja 41/2 kinnistute jagamisel. Tehnoloogia areng, lubatud veapiiride muutumine mõõtmistulemustes ning geodeetilise süsteemi või koordinaatsüsteemide muutmised võivad põhjustada ja võimendada olukorda, kus katastrisse märgitud piiri asukoht looduses muutub. Ei ole mõistlik, et selliseid olukordi lahendatakse ehitiste lammutamisega. Vastused apellatsioonkaebustele
6.Kostja palus jätta hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Hagejad palusid jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagejate nõude kinnisasja kostja valdusest väljanõudmiseks, kostja kohustamiseks ühe kuu jooksul taimede, heki ja muude asjade eemaldamiseks. Nimetatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Samuti osas, millega jäeti rahuldamata hagejate nõue kostja vastu kahju hüvitise 120,78 euro ja sellelt arvestatud viivise nõudes. Ringkonnakohus teeb
7(11)
uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, samuti mõistab kostjalt välja viivise (TsMS § 657 lg 1 p 2). Maakohtu otsus jääb muutmata osas, millega kohustati kostjat eemaldama hagejate kinnisasjalt piirdeaed (TsMS § 657 lg 1 p1). Ringkonnakohus määrab uuesti kohtuotsuse täitmise viisi ja korra selliselt, et piirdeaia hagejate kinnisasjale ulatuv osa tuleb eemaldada ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest nii, et järele jääks tühi maapind. Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega jaotab ringkonnakohus uuesti menetluskulud. Apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt.
8.Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja arutamisel.
9.Poolte kohtuistungil avaldatud nõusolekul käsitab ringkonnakohus kohtuotsuse täitmise korda hageja kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamise nõudena (AÕS § 148 lg 3 mõttes) ja sellega seotud täitmise korra taotlusena (TsMS § 445 mõttes). I
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu õigusliku järeldusega, et kostja rajatud piirdeaed on ehitis üle kinnisasja piiri, täpsemalt rajatis (AÕS § 148 koosmõjus EhS § 2 lg-ga 3) ja kostja on piirdeaia ehitaja (AÕS § 148 lg-te 2 ja 3 mõttes). Samuti maakohtu järeldusega, et kostja ei olnud heauskne piirdeaia rajamisel. Seetõttu on põhjendatud maakohtu seisukoht, et hagejatel ei ole piirdeaia talumiskohustust nende kinnistu osal (AÕS § 148 lg 2 alusel) ja kostja peab eemaldama piirdeaia selle osa, mis ulatub hagejate kinnistule (AÕS § 148 lg 3). Iseenesest on õige kostja väide, et piirdeaed ei asu tervenisti hagejate kinnistul, aga seda pole maakohus otsuses ka väitnud. Maakohus on järeldanud, et kinnistu osa, millel asuvad vaidlusalused kostja rajatud hekk ja piirdeaed, kuulub hagejatele.
11.Maakohus on põhjendanud, miks ta leiab, et kostja oli pahauskne piirdeaia rajamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et piirialal ehitades (st ka vana ehitise või rajatise asemele uut ehitades ehk seda asendades) peab ehitaja kontrollima, kas ehitisalune maa kuulub täielikult tema omandisse või et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale.
11.1.Õige on kostja seisukoht, et pahausksuse hindamisel tuleb lähtuda ehitamise ajal teadaolevast informatsioonist. Kostja esile toodud asjaoludest tulenevalt saab järeldada, et ta lähtus 2007. aastal piirdeaeda ehitades looduses märgitud piiridest, mis olid kinnistu omanikule 2004. aasta piiriprotokolli kohaselt kätte näidatud.
11.2.Vaidluse lahendamisel ei oma seetõttu tähtsust, millal ilmnes esimene indikatsioon katastripiiri valest asukohast. Ka tehnoloogia arenguga, lubatud veapiiridega ning geodeetiliste või koordinatsioonisüsteemidega oleks saanud arvestada ehitamise ajal teadaoleva informatsiooni pinnalt.
11.3.Maakohus viitas asjakohaselt Riigikohtu praktikale asjas nr 3-2-1-89-11, kuna selle asjaolude kohaselt vaieldi samuti kinnistu piiril asuva rajatise õigusliku seisundi üle. Nimetatud vaidluse siinsest vaidlusest erinevad detailid ei väära Riigikohtu lahendis märgitud heausksuse kontrollimise põhimõtet. Eraisiku hoolsuse määra piirile rajatavate ehitiste puhul madalamale seadmiseks võrreldes viidatud Riigikohtu lahendis märgitud avaliku võimu esindaja omaga puudub seaduslik alus. Kui kostja oleks siinses asjas tõendanud, et ta kontrollis 2007. aastal katastris esitatud andmete põhjal piiri paiknemist looduses ja ei ehitanud üle selle piiri, oleks kostja olnud heauskne AÕS § 148 lg 3 mõttes.
8(11)
12.Kokkuvõttes jääb kohtuotsus muutmata osas, millega maakohus rahuldas hagejate nõude ja kohustas kostjat eemaldama piirdeaia hagejate kinnisasjalt.
13.Hagejad täpsustasid istungil, et kostja peaks eemaldama piirdeaia ja taastama maapinna viisil, et järele jääks tühi maapind. Nimetatud osas saab taotlust pidada selgeks ja põhjendatuks ning see tuleb rahuldada antud viisil (TsMS § 445 lg 1 alusel). II
14.Maakohus ei ole eristanud hekki ja piirdeaeda ning sellest tulenevalt ka nende erinevat õiguslikku staatust.
14.1.Põhjendatud on kostja seisukoht, et hekk asub nii hagejate kui kostjate kinnistul. Nimetatu nähtub 07.03.2022 piiriprotokollist (dtl 56-59), mille kohaselt jäi piirimärk nr 3 paigaldamata, kuna selle asukoht oli heki all, piiripunkti 3 asukohale oli istutatud hekk ja ehitatud aed. Samuti poolte kompromissläbirääkimiste teemal peetud kirjas sisalduvalt fotolt (dtl 69). Seega on tegemist piirirajatisega AÕS § 151 mõttes.
14.2.Seejuures ei oma heki piirirajatisena käsitamise puhul tähtsust asjaolu, kas hekk kulgeb ühtlaselt mööda kinnistute piiri või asub mingis ühise piiri ulatuses rohkem hagejate või kostja kinnistul. Samuti ei nõustu ringkonnakohus hageja väitega, et piirirajatisena saaks käsitada üksnes sellist rajatist, mis on piirirajatisena kasutamise eesmärgil püstitatud. Piirirajatise oluliseks tunnuseks on selle paiknemine piiril, mitte aga selle algne püstitamise eesmärk või põhjused, miks rajatis piiril paikneb.
14.3.Kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud hekiga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest (AÕS § 151 lg 1). Heki kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile (AÕS § 151 lg 2). Hagejad ei ole maakohtu menetluses väitnud, et heki kasutamine tekitaks neile kahju. Kostja on selgitanud, et on rajanud heki kinnisasjade eraldamisel visuaalse piiri tekitamiseks. Kui hekk on vajalik kostja huvides, ei või hekki tema nõusolekuta kõrvaldada (AÕS § 151 lg 3 II lause). Ringkonnakohtu hinnangul on kahte kinnistut eraldav hekk mh kostja huvides, sest võimaldab looduses piiritleda kostja kinnistu hagejate omast. Kuna kostja ei ole nõus heki kõrvaldamisega, ei saa rahuldada hagejate nõuet kohustada kostjat kõrvaldama hekki. Seetõttu jääb hagejate nõue vastavas osas rahuldamata, nagu ka nimetatud osas esitatud taotlus kohtuotsuse täitmise korra ja viisi osas.
14.4.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et piirdeaia osas ei ole kostja riivanud hagejate omandiõigust seaduslikul alusel ja hagejate nõue piirdeaia eemaldamiseks kuulub rahuldamisele AÕS § 148 lg 3 alusel. Hagejate esitatud sooritusnõue (AÕS § 80 alusel) hagejate kinnisasja valduse vabastamiseks jääb rahuldamata, kuna nõude sisuks on omanikule kuuluva asja väljaandmine võõrast ebaseaduslikust valdusest. Kostja ei vaidlusta vaidlusaluse maa-ala hagejatele kuuluvust. Kostja on selgitanud, et ta ei valda hagejate kinnisasja hekist hagejate kinnisasja poole. Samas on piirdeaed ehitatud nii, et hagejad ei saa maad kuni hekini kasutada. Sellises olukorras kuulub ringkonnakohtu hinnangul kohaldamisele AÕS § 148 lg 3 ehk kostja peab piirdeaia kõrvaldamisega hagejate omandiõiguse rikkumise lõpetama. Kuna hekk on piirirajatis, puudub hagejatel õigus selle aluse maa väljanõudmiseks enda valdusesse. Seoses sellega puudub vajadus vindikatsiooninõude täitmiseks.
lisada
kohtuotsusele
plaan,
mille
maakohus
lisas
9(11)
III
15.Maakohus leidis ekslikult, et kostjate õigusabikulud ei olnud vajalikud.
15.1.Nõudekirjast ja vastusest sellele nähtub, et pooled vaidlesid selle üle, kas kostja oli pahauskne piirdeaia ehitamisel, kas heki näol on tegemist piirirajatisega. Tegemist ei olnud õiguslikult lihtsa vaidlusega, mille puhul saaks eeldada, et kinnisasja omanikud sellega iseseisvalt toime tuleksid. Professionaalse õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik.
15.2.Kuigi hageja F.W saatis nõudekirja (dtl 8) oma nimel, nähtub advokaadibüroo arvest ja spetsifikatsioonist (dtl 17–18), et õigusteenuse sisuks oli nõudekiri kostjale. Lisandusid registripäringute kulud ja üldkulud 4%. Samuti nähtub kohtutäituri kirjast esindajale (dtl 11-16), et kohtutäitur toimetas kostjale kätte hageja tahteavalduse advokaadibüroo ülesandel (dtl 15). Nõudekirja saatmise vajadust ei saa poolte varasemate läbirääkimiste taustal eitada, sest selles oli toodud hagejate õiguslik positsioon, antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks ja hoiatati kohtusse pöördumisega.
15.3.Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kohaldada VÕS § 139 lg-s 1 sätestatut. Samamoodi puuduvad nõudekirja saatmise osas alused kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 lg 1 alusel. Kostja ei ole menetluses väitnud, et mingiteks menetlustoiminguteks kulunud aeg või vandeadvokaadist esindaja tunnihind ei olnud mõistliku suurusega. Seega puudub ringkonnakohtul nimetatud oas alus kahjuhüvitise vähendamiseks.
15.4.Hageja on tõendanud endal kahju tekkimise (VÕS § 127 lg 1) 241,56 euro ulatuses. Kahju tekkimine on põhjuslikus seoses sellega, et kostja ei täitnud hageja nõuet piirdeaia lammutamiseks (VÕS § 127 lg 4). Arvestades, et kirjas nõuti ka heki eemaldamist ja see nõue rahuldamisele ei kuulu, tuleb kahju hüvitamise nõue rahuldada vastavas proportsioonis ehk 50% ulatuses, st kostjalt tuleb välja mõista hagejate kasuks (241,56:2) 120, 78 eurot.
15.5.Iseenesest on õige hagejate seisukoht, et nad võisid tahteavalduse toimetamise viisi valida seaduse alusel ja nõudekirja kätte toimetada kohtutäituri vahendusel. Ringkonnakohus nõustub kostja vastuväitega (vt dtl 124, kohtuistungi protokolli ajamärge 00:38:37), et sellega rikkusid hagejad kahju vähendamise kohustust, sest nõudekirja saanuks kätte toimetada üleaedsele naabrile vahetult või näiteks e-kirja vahendusel kostja esindajale. Hagejad ei ole väitnud, et kostja keeldus nõudekirja vastuvõtmisest või selle kättesaamise kohta allkirja või kinnituse andmisest.
15.6.VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kuna pooled olid varasemalt suhelnud ja pidanud kirjavahetust, puudus vajadus 09.10.2024 nõudekirja kättetoimetamiseks kostjale kohtutäituri vahendusel. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata hagejate kahju hüvitamise nõude 103,70 euro ulatuses, vähendades kahjuhüvitist vastavas osas nullini.
16.Hagejate viivisenõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 113 lg 1. Hagejad on esitanud viivisenõude, paludes viivise välja mõista VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest.
10(11)
16.1.Kostja ei ole hagejate viivisenõude alusele ega selle suurusele vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole kostja esitanud taotlust viivise vähendamiseks.
16.2.Hagi esitati 03.12.2024 ja ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeva seisuga 03.10.2025 on kostja viivitanud kokku 305 päeva, mis teeb arvestatuna põhinõudelt 120,78 eurolt viivise nõude suuruseks 11,04 eurot (viivisekalkulaator.ee andmetel). Arvates 04.10.2025 tuleb kostjalt välja mõista edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. IV
17.Kokkuvõttes jääb hagejate vindikatsiooninõue rahuldamata ja sooritusnõuded rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus rahuldab mõlemad apellatsioonkaebused osaliselt. Asja materjalidest nähtuvalt oli hagejate peamine hagiga saavutatav eesmärk piirdeaia ja heki eemaldamine. Hagejad saavutavad oma eesmärgi osas, millega nende kinnisasjale rajatud piirdeaed eemaldatakse. Samuti rahuldatakse osaliselt hagejate kahju hüvitamise nõue. Siinses olukorras on mõistlik ja põhjendatud jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel). Seoses sellega puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks ja vastaspoolelt väljamõistmiseks.
18.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
19.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, kajastamata tervikresolutsioonis maakohtu neid menetluslikke korraldusi, mis ei ole täitemenetluses täidetavad. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.