K. D., K. S. hagi T. P.-M. vastu kinnisasja kostja ebaseaduslikust valdusest hagejate valdusesse välja nõudmiseks
Tsiviilasja hind
3887,55 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I: K. D. (isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja II: K. S. (isikukood XXX; elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Mugu (e-post: XXX) Kostja: T. P.-M. (isikukood XXX; elukoht XXX; tel: XXX; e-post: XXXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Paul Künnap (e-post: XXX)
Asja läbivaatamine
05.03.2025 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista T. P.-M.i ebaseaduslikust valdusest K. D. ja K. S. valdusesse T. P.M.i poolt hõivatud XXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXX) osa (orienteeruvalt 30,8 m2, vt otsuse lisaks 1 olev plaan, punasega tähistatud ala).
3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja kohustada T. P.-M.i 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest eemaldama XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX) kinnisasjade vaheline piirdeaed, taimed, hekk ja muud asjad, mis asuvad XXX kinnisasjal ning taastama XXX vastaval osal tavapärase heakorra.
4.Jätta rahuldamata K. D.e nõue mõista kostjalt T. P.-M.ilt välja kahjuhüvitis 345,26 € koos viivisega.
5.Lisada käesolevale otsusele plaan. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
6.Jätta vindikatsiooninõudega seotud menetluskulud T. P.-M.i kanda ning rahalise 1
2-24-18321 nõudega seotud menetluskulud K. D. kanda.
7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUDED
1.Hagist nähtub, et hagejad on XXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXX) kaasomanikud alates 14.02.2024. Hagejate kinnistul on ühine piir kostjale kuuluva kinnistuga XXX (registriosa nr XXX).
2.Peale omandamist (maaküttesüsteemi rajamise eeltööde käigus) avastasid hagejad, et XXX (hagejate) ja XXX (kostja) kinnistute vaheline piirdeaed (tara) on kostja poolt ebaseaduslikult ehitatud hagejate (XXX) kinnistule kogu ühise piiri pikkuses 0,71-1,41 m sügavuselt, millega on kostja ebaseaduslikult hõivanud ja asunud valdama hagejate kinnistust u 30,8 m2 suurust maatükki. Hõivatud alal (s.t kostja ebaseaduslikus valduses oleval hagejate kinnistu osal) asuvad taimed (peamiselt hekk). Kostja ehitatud piirdeaed asub ebaõiges kohas XXX kinnistu sügavuses (mitte kinnistute piiril). Nimetatut tõendab AV Geodeesia OÜ koostatud XXX topo-geodeetilise uurimistöö (töö nr 40/24) lehel 1 asuv plaan (hagi lisa 1).
3.Hagejad esitasid kostjale 11.10.2024 nõudekirja (hagi lisa 2) kostja ebaseaduslikult rajatud piirdeaia ja kostja taimede (heki) eemaldamiseks hiljemalt 01.12.2024. Kostja oma 26.11.2024 vastuses (hagi lisa 3) keeldus sellest.
4.Kostja ei ole pahausksuse puudumist tõendanud. Kostja 26.11.2024 vastuses (lisa 3) esitatud asjaoludest nähtub, et ta ehitas piirdeaia samasse kohta, kuhu algne arendaja selle 2003. a rajas, asendades algse võrkaia puitaiaga, mis asub algse võrkaiaga võrreldes täpselt samas kohas. Kostja väidab, et tal ei olnud seejuures põhjust kahelda, et algse aia asukoht võiks kinnistu tegelikest piiridest erineda. Kostja leiab seetõttu, et ta ei käitunud pahauskselt. Hagejad on seisukohal, et kostja sellised väited otseselt tõendavad, et kostja oli pahauskne. Kui kostja ei kontrolli kinnistu piiriaia ehitamisel selle asukoha õigsust, on ta igal juhul tegutsenud pahauskselt. Lisaks on Riigikohus selgitanud (01.04.2016. a otsus asjas nr 3-2-1-136-15 p 16 lg 5), et kinnisasja omanikul tuleb järgida käibes vajalikku hoolsust ja kontrollida, kuhu ta ehitab. Heauskselt ei tegutse isik, kes ei kontrolli piirialale ehitades, kas ehitusealune maa kuulub täielikult tema omandisse, samuti seda, et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale. Kuna kostja jättis nõuded täitmata – aga nende täitmisel oleks 2
2-24-18321 ta kohe aru saanud, et endine aed ei asu õiges kohas – on sellega tõendatud, et kostja tegutses pahauskselt (s.t ei tegutsenud heauskselt).
5.Kostja on 26.11.2024 vastuses esitanud ka vastuväite, nagu oleks hekk piirirajatis, millest tulenevalt kohaldub sellele AÕS § 151 sätestatud piirirajatise staatus ja keeldus selle kõrvaldamisest. Riigikohus on selgitanud (17.10.2011.a otsuse asja nr 3-2-1-89-11, p 15), et AÕS § 151 reguleerib olemasoleva piirirajatise kasutamist, mitte nõudeõigust selle kõrvaldamiseks või selle rajatise talumise kohustust; samuti ei anna AÕS § 151 lg 2 alust olemasolevale piirirajatisele ehitada juurde uut osa, ilma et oleks täidetud AÕS § 148 tingimused. Piirirajatiseks käesoleval juhul ei ole mitte hekk, vaid piirdeaed, mille kostja on rajanud eraldama mõlemat kinnistut. Kuna kostja seejuures rajas selle valesse kohta (hagejate kinnistule), s.t ebaseaduslikult, on kostja ka heki rajanud hagejate kinnistule ning hagejad nõuavad ka heki eemaldamist nende kinnistult. Kui kostjad soovivad hekki, on neil võimalus taastada see oma kinnistule peale õigesse kohta ehitatud piireaia rajamist.
6.Hagejad esitasid kostjale ebaseadusliku aia kõrvaldamise nõude, kasutades selle koostamiseks Advokaadibüroo Cobalt õigusabi, millise teenuse hind advokaadibüroo esitatud arve nr 20200284 alusel oli 241,56 €. TsÜS § 69 lg 5 kohaselt võib sellise tahteavalduse teha ka kohtutäituri vahendusel. Hagejad edastasid nõudekirja kohtutäituri vahendusel ning selle teenuse kulu hagejatele oli kohtutäituri arve kohaselt 103,70 €. Kui kostja oleks nõude täitnud, oleks nõude koostamise ja kostjale kättetoimetamise kulu hagejale olnud toimingu eesmärki silmas pidades asjakohane. Kuna aga kostja hageja nõuet ei täitnud ning hageja on sunnitud käesoleva hagiga pöörduma kohtusse, osutus nõudekirjaga seotud kulu kostja keeldumise tõttu hagejatele kasutuks. Hageja nõuab selle kulu 345,26 € (103,70+241,56) hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja 127 lg 1 alusel koos viivisega alates hagi esitamisest.
7.Hagejad paluvad: välja nõuda T. P.-M.i ebaseaduslikust valdusest hagejate valdusesse T. P.-M.i poolt hõivatud XXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXX) osa (orienteeruvalt 30,8 m2); määrata kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt: kohustada T. P.-M.i ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest eemaldama XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX) kinnisasjade vaheline piirdeaed, taimed, hekk ja muud asjad, mis asuvad XXX kinnisasjal ning taastama XXX vastaval osal tavapärase heakorra; välja mõista kostjalt T. P.-M.ilt hageja K. D.e kasuks kahjuhüvitis 345,26 € koos viivisega alates hagi esitamisest kuni täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 alusel ja selle teises lauses sätestatud määras.
8.Seoses kostja vastusega märgivad hagejad järgmist. Kostja ja hagejate kinnistu varasemate omanike mistahes nõusolekud, kinnitused jms on vaadeldavad kostja ja endiste omanike võlaõiguslike kokkulepetena, mis ei ole siduvad hagejate kui uute omanike suhtes (AÕS § 141 lg 3), kuna ei lähe neile üle (Riigikohtu 01.04.2026.a lahend asjas nr 3-2-1-136-15 p 16 lg 5) ilma asjaõiguslepinguta ning selle alusel kinnistusregistrisse tehtud kandeta.
9.Asjakohatud on kostja väited, et pole tõendatud poolte kinnistute vahelise piiri kulgemist. Kinnisasja piiri kindlakstegemise sätestab maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15. Selle lg 2 kohaselt kutsutakse piiri kindlakstegemisele ja kättenäitamisele kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjade vaheline piir on vaja kindlaks teha, lg 4 kohaselt piir tähistatakse, koostatakse piiriprotokoll, millele lisatakse piiride kindlakstegemise skeem. Kostja esitas vastava maamõõtja K. T. 07.03.2022.a piiriprotokolli nr XXX 15.10.2021.a toimunud XXX (hagejate kinnistu), XXXa kinnistute piiri ja piirimärkide maastikul 3
2-24-18321 kättenäitamise kohta (dtl 55-59). Protokolli on allkirjastanud kostja ning hagejate kinnistu eelmine omanik. Protokollile lisatud piiripunktide ja piiride skeemilt nähtub, et hagejate ja kostja kinnistute vahelised piiripunktid on nr 2 ja 3. Skeem on paigutatud ortofotole, millel on näha ka vales kohas asuv kostja ehitatud tara. Skeemi kohaselt on hagejate ja kostja kinnistute vaheliseks ühiseks piiriks nimetatud piiripunktide nr 2 ja 3 vaheline sirgjoon. Protokolli kohaselt (dtl 58) maamõõtja K. T. taastas piirimärgi 2 2003 a. mõõdistatud XXX katastriüksuse mõõdistamisandmete järgi, kuid piiripunkti 3 asukohale on istutatud hekk ja ehitatud aed ning ilma neid lõhkumata ei ole võimalik piirimärki paigaldada. Asjaolu, et piiripunkti kohal asub aed ja hekk, kinnitab hagejate väiteid, et aed asub vales kohas (hagejate kinnistul) ning piiripunkti kohal asub kostja hekk, mis peaks olema kostja kinnistul, kuid on osaliselt hagejate kinnistul. MaaKS § 15 lg 5 kohaselt vaidluse korral piiri asukoha üle otsustab kinnisasja piiri asukoha maakatastri pidaja (maakatastriseaduse § 3 lg 1 kohaselt on katastripidajaks Maaja Ruumiamet) maakorralduse läbiviija (s.t maamõõtja K. T.) esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel. Katastripidaja (Maa- ja Ruumiamet) andmete väljavõttest hagejate kinnistu kohta XXX ja kostja kinnistu kohta XXX nähtub kaardilt (piiride asukoht kaardil), et ülalnimetatud 2022.a piiriprotokollis nimetatud piiripunkt 2 on sama, mis hagejate (XXX) väljavõtte kaardil piiripunkt 4 ja kostjate (XXX) väljavõtte kaardil piiripunkt 7. Mõlema kinnistu andmete väljavõtte tabelis on nimetatud ühist piiripunkti mõõdistanud K. T. 03.10.2021.a, neil on samad koordinaadid ja sama piiripunkti tunnus XXX. Samuti nähtub samast katastripidaja väljavõttest, et 2022.a piiriprotokollis nimetatud piiripunkt 3 on sama, mis hagejate (XXX) väljavõtte kaardil piiripunkt 3 ja kostjate (XXX) väljavõtte kaardil piiripunkt 8. Mõlema kinnistu andmete väljavõtte tabelis on ka seda ühist piiripunkti mõõdistanud K. T. 03.10.2021.a, neil on samad koordinaadid, sama piiripunkti tunnus XXX, ning mõlema kohta on märkus, et piirimärk on paigaldamata (ülal 2022.a protokollis esitatud põhjusel). Seega on MaaKS kohaselt 2021.a mõõdetud ühiste piiripunktide õige asukoht, katastripidaja on need tähistanud piiripunkti tunnusega ja määranud piiripunktide koordinaadid ning sellest tulenevalt on katastripidaja määranud piiri kulgema sirgjoonena nimetatud väljamõõdetud ja koordinaatidega tähistatud piiripunktide vahel. Sellega on katastripidaja seaduse (MaaKS § 15 lg 5) kohaselt otsustanud poolte kinnistute vahelise piiri asukoha ja määranud piiri täpseks kindlakstegemiseks vajalikud piiripunktide andmed. 15.10.2021.a olid kinnistute piir ja piirimärgid kohalviibinud kostjale ka maastikul kätte näidatud. Selliselt määratud piiri asukohast lähtuvad oma hagis hagejad ning kostja ei ole selliselt määratud piiri vaidlustanud ja on allkirjastanud 07.03.2022.a piiriprotokolli kinnistute piiri ja piirimärkide maastikul kättenäitamise kohta. Seetõttu on asjakohatud kostjate etteheited hagejate esitatud XXX topo-geodeetilise uurimistöö (töö nr 40/24) lehel 1 asuva plaani (dtl 6) õigsuse asjus. Plaan on koostatud katastripidajalt saadud piiride info alusel ja sellele on märgitud ka vaidlusaluse aia ja heki kulgemine, mida seaduse kohaselt ei märgita maaregistrisse. Piiri kulgemine on katastripidaja poolt määratud juba 2022.a ning plaanil (dtl 6) kanti sellele ka kinnistul tegelikult asuv aed ja hekk. Ebamõistlik on arvata, et peale seaduse kohaselt määratud (s.o õigete, tegelike vms) piiriandmete, väljastab Maa- ja Ruumiamet maamõõdistustöödega tegelevatele isikutele ka veel muid andmeid (sisuliselt valeandmeid), mis on erinevad tema poolt seaduse alusel määratud tegelikest kinnistu piiridest.
4
2-24-18321
10.Kostjale on teada, et tema aed ja hekk asuvad hagejate kinnistul, kuid üritab jätkuvalt väita, et aed on õiges kohas ja maakatastris on andmed valed. Hagejad on saanud Maaametist kostja kirjavahetuse kinnistu piiride kulgemise asjus. Selle kirjavahetuse lisaks 14 ja 15 on kostja e-kiri ja selle manus. Manuseks on kostja poolt Maa-ametile saadetud 2014.a mõõdistamise plaan, millest nähtub aia ja heki asukoht kinnistute vahelise tegeliku piiri suhtes, mis on sama hagejate esitatud topo-geodeetilise uurimistöö (töö nr 40/24) lehel 1 asuva plaaniga (dtl 6) võrreldes. Maa-ameti 30.05.2024.a vastuses kostjale selgitatakse veelkord, et vastupidiselt kostja jätkuvatele väidetele, asuvad nii 2003., 2014. kui ka 2021.a mõõdetud piirimärgid kõik ühes kohas ning piir ei ole selle aja jooksul muutunud: Selgitame, et viimasel XXX ning XXX ja XXXa katastriüksuste vahelise piiri mõõdistamisel oktoobris 2021 maamõõtja K. T. poolt taastatud XXX katastriüksusega ühisel piiril asuvad piirimärgid ja nende asukohad vastavad mõõdistustäpsuse piires varasematele, s.o nii 2014. kui ka 2003. aasta mõõdistusandmetele. XXX ning XXX ja XXXa katastriüksuste vahelise piiri asukoht ei ole võrreldes 2003. aasta piiri asukohaga muutunud. 2003. aasta mõõdistamise ajal ei olnud veel XXX katastriüksusel ehitustegevus alanud ning piirdeaeda XXX ja XXXa poole rajatud. Kui vaadata selle piirkonna aluskaarte ja ortofotosid (XXX), siis teised elamud XXX ääres (XXX, XXX, XXXX, XXX, XXX) on ehitatud paralleelselt tänavaga, kuid XXX elamu on ehitatud tänava suhtes väikese nurga all. Eelnevast tehakse kirjas järeldus, et tõenäoliselt on juba hoone mahamärkimisel tehtud viga, mistõttu on see viga üle kandunud ka piirdeaiale ning piirdeaed ei ole rajatud katastriüksuste piire arvestades.
11.Hagejad jäävad hagi p 9 seisukohtadele heki kui piirirajatise asjus. Asjaoludest on ilmne, et piirirajatiseks on algusest peale olnud piirdeaed eesmärgiga eraldamaks kahte kinnisasja. Sellest piirdest kostja kinnistu poole on kostja rajanud oma heki, mille kostja soovis istutada oma asjana oma kinnistule. Kuna piirdeaed oli rajatud mitte kinnistute piirile, vaid ekslikult hagejate kinnistule 0,71—1,14 m sügavuselt, on selliselt hagejate kinnistule ebaseaduslikult sattunud ka kostja istutatud hekk. Kostja kinnitab oma vastuses (p 5), et piirdeaed oli olemas juba siis, kui kostja kinnistu (koos oma paarismaja osaga) ostis, seega oli piirdeaed piirirajatiseks. Heki istutas kostja aiast sissepoole juba peale ostmist oma asjana oma valduse teostamiseks ja mitte piirirajatisena. Et hekk ei ole piirirajatiseks, möönab ka kostja oma vastuses: p 3.1 väidab kostja, et kinnistute vahelise piiri paiknemist ei ole tõendatud – järelikult, kui ei ole teada piiri tegelik kulgemine, ei ole võimalik ka väita, et mingi rajatis seda piiri tähistaks ehk oleks piirirajatiseks; samas kinnitab kostja ka, et just piirdeaeda on kostja ise ja endised hagejate kinnistu omanikud tunnustanud kinnistu piirina juba üle 20 aasta (vastuse p 17).
12.Asjakohatud on kostja väited (vastuse p 3.3) nagu ei oleks hagiavalduse p 2 nimetatud 30,8 m2 maatükk kostja valduses. Kostja on tähistanud oma tegeliku valduse piirdeaiaga, mille eesmärgiks saab olla just valduse piiri äranäitamine ning kostja teadaanne kõigile teistele, et just seda maatükki peab kostja oma omandisse ja valdusesse kuuluvaks. Kostja valdab kogu ala, mis on tema piirdeaiaga ümbritsetud ja oma (ebaseaduslikku) valdust teostab kostja muuhulgas ka sellega, et on oma valduses olevale alale istutanud heki. Teisalt: just kostja tara ja hekk, millega kostja valdab hagejatele kuuluvat maatükki, takistavad hagejatel tara ja heki alla jääva hagejate kinnisasja osa valdamist, millise rikkumise kõrvaldamiseks ongi hagejad esitanud hagi.
13.AÕS § 80 kohaselt on hagejatel nõue igaühe vastu, kes nende kinnisasja õigusliku aluseta valdab. AÕS § 148 mõtteks ei ole kitsendatud kinnisasja omaniku nõude piiramine või välistamine juhuks, kui vahepeal on naaberkinnistu omanik muutunud. Sellest on lähtunud 5
2-24-18321 ka Riigikohus (01.04.2016.a lahend asjas nr 3-2-1-136-15 p 16), milles läbivalt Riigikohus kasutab tähistust ehitaja (kinnistu omanik), millest omakorda saab järeldada, et Riigikohus peab ehitaja all silmas just kinnistu omanikku. Vaidlust ei ole, et kostja ehitas hagejate kinnistule praeguse piirdeaia. Asjaolu, et kostja ehitas aia eelmise omaniku rajatu asemele, ei kõrvalda kostja pahausksust, kui ta eelmise omaniku rajatud tara asemele uut ehitades selle asukohta ei kontrollinud. Samuti oli kostjale juba hiljemalt 2014.a teada, et tara ei asu õiges kohas (ülal p 2.6), selle talumise suhtes hagejate kinnistu eelmiste omanikega sõlmitud võimalikud võlaõiguslikud kokkulepped (mida ei ole asjaõigusena kinnistusraamatusse kantud) ei ole kehtivad hagejate suhtes.
14.Istungil märkisid hagejad, et rahaline nõue on põhjendatud. Nõudekirja koostamise ja kättetoimetamisega seotud kulu muutus hagejate kahjuks, kuna kostja hagejate seaduslikku nõuet kohtuväliselt ei täitnud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
15.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja märgib, et sõlmis Artig KV OÜ-ga 07.08.2003 kokkuleppe, mille järgi kohustus Artig KV OÜ loodavale XXX kinnistule ehitama paarismaja vastavalt projektile ning võõrandama selle valmimisjärgselt kostjale. Kokkuleppe p-i 2.1. järgi sisaldus müügihinnas mh muru ja võrkpiirdeaed ümber kinnistu kolme külje (va tänavapoolne külg). 07.08.2003 kokkuleppe juurde kuuluvast dokumentatsioonist nähtub, et omandatava, tänase XXX kinnistu territoorium on piiratud 120 cm kõrguse rohelise võrkaiaga kolmest küljest, sh kinnistu XXX poolsest küljest (lisa 4). Lisaks rajas sama arendaja (s.o Artig KV OÜ) ka kinnistu XXX tn poolsele küljele puitaia.
16.Arendaja lasi XXX kinnistu kokkuleppe kohaselt mõõdistada. 03.12.2004 piiriprotokollist ja selle juurde kuuluvalt katastriüksuse plaanilt nähtub, et piir kulgeb mööda tänast piirdeaeda ning tähistati siis metallpostidega 1–6 (vastuse lisad 5 ja 6). Käesoleva vaidluse seisukohalt oluline on XXX ja XXX (tollal XXX) kinnistute vaheline XXX tänava poolne piiripunkt, mis tähistati piiriprotokollis numbriga 1 ja märgiti looduses metalltoruga (edaspidi: tänavapoolne piirimärk). Niisamuti nähtub piiriprotokollist, et katastriüksuste piirid näidati kätte asjaosaliste juuresolekul. Teisisõnu määrati piirid kindlaks looduses maamõõtmise tulemusel (ja mitte kaardimaterjali alusel). Tähendust omab ka asjaolu, et 2004. a koordinaatide mõõtmiseks kasutatud vahendid olid tänastest ebatäpsemad ning lubatud kõrvalekalded suuremad.
17.Paarismaja ning aia valmimisel omandas kostja 29.07.2005 sõlmitud müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel tänase XXX asuva kinnistu. Pärast kinnistu omandamist istutas kostja XXX ja XXX kinnistute piirile heki. Kostja istutas heki XXX kinnistu vaatest piirdeaiast sissepoole (lisa 8). 2007. aastal asendas kostja arendaja poolt rajatud rohelise võrkaia puitaiaga, mis paikneb looduslikult täpselt samas kohas, nagu varasemalt paiknes roheline võrkaed, mis eraldas tänaseid XXX ja XXX kinnistuid. Nii hekki istutades kui piirdeaeda asendades lähtus kostja mõistlikult sellest, et piirdeaed, mis kinnistu omandamise hetkel olemas oli, on ehitaja poolt paigaldatud korrektselt. Kostjal ei olnud ei heki istutamise ega aia asendamise ajal mingeid vastupidiseid andmeid ega ühtki mõistlikku põhjust selles ega paar aastat varem toimunud maamõõtmise korrektsuses kahelda.
6
2-24-18321
18.2014.a. kostja kinnistu jagamisel selle tänasesse koosseisu viidi läbi uus maamõõtmine. 24.01.2014 piiriprotokolli seletuskirjast nähtub, et kostja ja hagejate kinnistute tänavapoolse piirimärki ei leitud loodusest üles (piiriprotokollis seekord tähistatud numbriga 2) ning seetõttu paigaldati uus tänavapoolne piirimärk lähtudes varem katastrisse kantud koordinaatidest, mitte looduses piiri tähistanud aia asukohast lähtuvalt. 24.01.2014 piiriprotokollist nähtuvalt olid piiride kättenäitamisel kohal nii kostja kui ka tänase XXX kinnistu tollane omanik. Ühelgi asjaosalisel ei olnud pretensioone piirdeaia ja heki, kui väljakujunenud piirirajatiste, asukoha osas. Seega ei olnud piirimärgi paigaldamisel uude asukohta mingit praktilist mõju ning naabritel ei olnud põhjust asuda piiripunkti määramise täpsust või õigsust täiendavalt uurima.
19.2021.a. jagati XXX kinnistu, et mh moodustada tänane XXX kinnistu. Selleks viidi läbi uus maamõõtmine. 07.03.2022 allkirjastatud piiriprotokollist nähtub, et ka seekordsel (2021.a. oktoobris toimunud) piiride kättenäitamisel ei leitud looduses üles tänavapoolset piirimärki ning seetõttu paigaldati järjekordne uus piirimärk koordinaatide alusel varasematest piirimärkidest erinevasse kohta. XXX ja XXX kinnistute vahelise aiapoolse piiripunkti osas (piiripunkt 3) jäeti piirimärk paigaldamata kostja ja XXX omaniku kokkuleppel, sest piirimärgi paigaldamine oleks eeldanud täna vaidluse all oleva aia ja heki lõhkumist. Ka seekordsel piiride kättenäitamisel osalesid mõlema kinnistu omanikud ning naabritel ei olnud piiri kättenäitamise ajal pretensioone piirdeaia ja heki, kui väljakujunenud piirirajatiste, asukoha osas. Kinnistute omanikud leppisid kokku, et kinnistute piiril juba pea 20 aastat asunud piirdeaeda ja hekki ei lõhuta. Seetõttu puudus ka siis naabritel põhjus asuda piiripunkti täpsust või õigsust täpsemalt uurima. Tänaseks on hekk kasvanud ligikaudu ühemeetrise läbimõõdu ja kolme meetri kõrguseks ühtlaseks taimestikuks, mis on läbipääsmatu ning kulgeb mööda kinnistupiiri (lisa 12).
20.Hagejad omandasid XXX kinnistu 13.02.2024. Piirdeaia ja heki olemasolu ning nende asukoht pidi olema hagejatele kinnistu omandamisel teada, kuivõrd need olid suurelt nähtaval ka XXX müügikuulutustel.
21.Hagejad ei ole tõendanud XXX ja XXX kinnistute vahelise piiri paiknemist. Hageja esitatud uurimistöös on kujutatud 10.08.2024 seisuga Maa-Ametist saadud katastriüksuste informatiivseid (!) piire, millel puuduvad kehtivas praktikas õiguslik tähendus. Riigikohus on varasemas praktikas sedastanud, et vaidluse korral piiri asukoha üle ei saa lähtuda üksnes maakatastri andmetest, kuivõrd seaduses ei ole selgelt sätestatud katastriandmete õiguslikku tähendust, mh ei ole ette nähtud nende andmete õigsuse eeldamist. Nii ei saa ka praegusel juhul tugineda katastriüksuste piiride määramisel 2024. a topo-geodeetilisele uurimistööle, mille alusandmed pärinevad Maa-Ametis nähtuvatele katastriüksuste piiridele. Riigikohtu praktika kohaselt tuleneb maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. See tähendab, et 2014.a. ja 2021.a. maamõõtmisel oleks tulnud arvestada ka tegeliku piiri asukohaga, mitte üksnes kaardimaterjaliga. Viimast kinnitab ka
7
2-24-18321 AÕS § 128 lg 1, mille järgi määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Üksnes kaardimaterjalidest ja plaanidest lähtumine katastriüksuse piiride kindlaksmääramisel oleks põhjendatud üksnes juhul, kui piiri asukoht looduses ei oleks teada. XXX ja XXX kinnistute puhul see aga nii ei ole, kuna kinnistute vahelisele piirile rajati vahetult peale kinnistute esialgset väljamõõtmist loodusesse piirdeaed, mida naabrid on kinnistute vahelise piirina tunnistanud üle 20 aasta.
22.Kostja ei ole käitunud pahauskselt AÕS § 148 lg 3 tähenduses. Esiteks on AÕS § 148 lg 3 alusel esitatav nõue välistatud juba üksnes seetõttu, et kostja näol ei ole tegemist ehitajaga. Õiguskirjanduses on AÕS § 148 lg-tes 2 ja 3 kasutatud „ehitaja“ mõiste all silmas peetud kinnisaja omanikku, kes ehitab või laseb ehitada. Kostja ei ole piirdeaeda aga ehitanud ega ka lasknud ehitada. Kostja omandas tänase XXX kinnistu koos seda kolmest küljest, sh kinnistu XXX poolsest küljest, ümbritseva piirdeaiaga (vt lisad 2, 3 ja 4). Kostja üksnes asendas algse võrkpiirdeaia hiljem täpselt samas kohas puitaiaga. Nii ei ole kostja käsitatav ehitajana AÕS § 148 lg 3 tähenduses. Teiseks ei ole kostja piirdeaia asendamisel käitunud ka pahauskselt, mistõttu lasub hagejatel piirdeaia osas talumiskohustus (AÕS § 148 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et pahauskselt tegutseb selline isik, kes ei kontrolli piirialal ehitades, kas ehitisealune maa kuulub täielikult tema omandisse, samuti seda, et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale. Lisaks sellele, et kostja ei valinud piirdeaia asukohta ning omandas kinnistu juba koos piirdeaiaga, juhindus kostja piirdeaia asendamisel looduses märgitud piiridest, mis oli kinnistu omanikule 2004. a piiriprotokolli kohaselt kätte näidatud. Kostjal ei olnud ühtki mõistlikku põhjust 2004. a arvata, et piir võiks asuda mujal, kui maamõõtja poolt ette näidatud kohas. Ka täna puudub selgus, milline kolmest tänavapoolse piirimärke asukohast on tegelikult õige. Kostja märgib lisaks, et AÕS § 148 lg 3 alusel ehitaja (kelleks kostja ei ole) pahausksuse hindamisel tuleb lähtuda ehitamise ajal teadaolevast informatsioonist. Nagu eespool mainitud ilmnes esimene indikatsioon sellest, et katastripiirid võiksid paikneda maamõõtja poolt ettenäidatud kohast erinevas kohas alles 2014. a XXX ja XXX kinnistute jagamisel. Teisisõnu ei saa kostjale, kes asendas piirdeaia juba aastal 2007. a, omistada alles 2014. a selgunud asjaolusid, mis teoorias oleksid võinud anda kostjale põhjuse täiendavalt kontrollida, kas asukoht, kus ta piirdeaia asendas, kuulub tema kinnistu piiridesse. Liiatigi toetab kehtiv praktika lähenemist, et olukorras, kus piirid on looduses maamõõtmise tulemusel fikseeritud, tuleb eelistada lähtumist just looduslikest ja mitte kaardimaterjalides või plaanidel märgitud piiridest, millele tugineb hageja. Eelnevast järeldub, et hageja ei saa nõuda piirdeaia eemaldamist AÕS § 148 lg 3 alusel, kuna kostja ei ole piirdeaeda ehitanud ega lasknud seda ehitada, samuti ei ole kostja tegutsenud kuidagi pahauskselt.
23.Hageja nõuet ei ole võimalik lahendada ka AÕS § 80 lg 1 alusel. Kostja märgib, et vähemalt osas, mis puudutab kinnistuid eraldavast hekist hageja kinnistu poole jäävat maa-ala (kus mh asub piirdeaed), puudub kostjal asja valdus (vt nt lisad 8 ja 12). Seda põhjusel, et kostjal puudub temale kuuluvalt kinnistult sellele maa-alale juurdepääs ilma, 8
2-24-18321 et ta peaks sisenema hagejate aeda. Heki moodustav taimestik on sedavõrd kõrge ja tihe, moodustades sisuliselt taimedest koosneva „müüri“, et selle läbimine ei ole praktiliselt kuidagi võimalik. Ka näiteks heki hooldus, on XXX poolt toimunud üksnes XXX kinnistu omaniku nõusolekul. Nii ei saa kostjal olla ka valdust hekist hagejate kinnistu poole jääva maa-ala üle (vt foto 1), mistõttu on vindikatsiooninõue välistatud.
24.Juhul, kui lähtuda kinnistute vahelise piiri määramisel tänastest maakatastri andmetest, asub hekk mõlemal kinnisasjal. Õiguskirjanduses on leitud, et olukorras, kus piirirajatis asub mõlemal maatükil ja ei ole reaalosadeks jagatav, on rajatis kaasomandis. Kuivõrd hekk on 20 aasta jooksul kasvanud ühtlaseks müüri meenutavaks taimestikuks, ei ole ilma hekki lõhkumata võimalik seda mingil viisil reaalosadeks jagada. Seega tuleb heki osas kohaldada kaasomandi kohta käivaid sätteid. Kehtiva praktika ja õiguskirjanduse kohaselt ei saa vindikatsiooninõuet esitada kaas- või ühisomanikud teise kaas- või ühisomaniku vastu. Nii ei saa hagejad ka seetõttu nõuda AÕS § 80 lg 1 alusel kostjalt välja maa-ala, millel hekk kasvab.
25.Piirirajatist ei või kasutada selle otstarbe vastaselt või naabrile kahju tekitades. Hagejad 03.12.2024 hagiavalduses ekslikult järeldanud, justkui ei saaks heki kujul olla tegemist piirirajatisega AÕS § 151 tähenduses. AÕS § 151 lg 1 järgi on piirirajatisega tegu juhul, kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga. Säte on kohaldatav juhul, kui piirirajatis asub mõlemal kinnisasjal. Antud juhul on hekk piirirajatis, juhul kui lähtuda kinnistute vahelise piiri määramisel tänastest maakatastri andmetest. Hekki on piirirajatisena käsitlenud ka XXX varasem omanik, mis nähtus muuhulgas 15.10.2021.a. tehtud kokkuleppest hekki piiripunkti märke paigaldamiseks mitte lõhkuda, mis dokumenteeriti 07.03.2022.a. allkirjastatud piiriprotokollis.
26.Piirirajatis on naabrite ühiskasutuses. AÕS § 151 lg 2 kohaselt ei või piirirajatist kasutada viisil, mis ei ole piirirajatise otstarbe kohane või põhjustab naabrile kahju. Heki otstarve on tekitada esteetiliselt nauditav läbimist mittevõimaldav visuaalne barjäär. Heki kasutamine seda lõigates viisil, mille tulemusel kaotaks hekk oma esteetilise välimuse, muutuks läbitavaks või läbinähtavaks oleks vastuolus piirirajatise otstarbega. Hagejate soovi kohane heki lõikamine põhjustaks tõenäoliselt ka kogu 20 aastat kasvatatud ja hooldatud heki hävimise, mis põhjustaks kostjale märkimisväärset kahju. Hagi rahuldamine ei ole ka seetõttu võimalik.
27.Istungil märkis kostja seoses hagejate rahalise nõudega, et jääb arusaamatuks, miks hagejad pidasid vajalikuks selliseid toiminguid teha, mis on selle kahjunõude aluseks. Rahaline nõue ei ole põhjendatud. Kiri oli sama, mis oli juba varem kostjale esitatud ja kirja kättetoimetamine kohtutäituriga, tekitades täiendavaid kulusid, on asjakohatu. Hagejatele oli hästi teada, et kostjal on advokaatidest esindajad ja ka varem pole olnud probleemi kirjade vastuvõtmisega. Ei vaidlusta, et hagejal on õigus valida, kuidas soovib tahteavaldust esitada. Kahju hüvitamisel tuleks lähtuda põhimõttest, et kõikidel on kohustus kahjusid vähendada. Hagejad jätsid kohustuse kahjude vähendamiseks täitmata, kogu kiri sellisel kujul oli tarbetu, see ei sisaldanud uut informatsiooni ja hagejatel olid teada kostja vastused sellele enne kirja saatmist. Selle üle oli peetud varem kirjavahetust, kohtutud ja läbi räägitud.
9
2-24-18321
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
28.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
29.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: hagejad on XXX (registriosa nr XXX) asuva kinnisasja kaasomanikud; kostja XXX (registriosa nr XXX) asuva kinnisasja omanik; hagejate kinnistul on ühine piir kostjale kuuluva kinnistuga; hagejad esitasid kostjale 11.10.2024 nõudekirja kostja ebaseaduslikult rajatud piirdeaia ja kostja taimede (heki) eemaldamiseks hiljemalt 01.12.2024; kostja oma 26.11.2024 vastuses keeldus piirdeaia ja taimede (heki) eemaldamisest.
30.Hagejad paluvad: välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest hagejate valdusesse kostja poolt hõivatud XXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXX) osa (orienteeruvalt 30,8 m 2); määrata kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt: kohustada kostjat ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest eemaldama XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX) kinnisasjade vaheline piirdeaed, taimed, hekk ja muud asjad, mis asuvad XXX kinnisasjal ning taastama XXX vastaval osal tavapärase heakorra; välja mõista kostjalt hageja K. D.e kasuks kahjuhüvitis 345,26 € koos viivisega alates hagi esitamisest kuni täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 alusel ja selle teises lauses sätestatud määras.
31.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) hagejad ei ole tõendanud kinnistute vahelise piiri paiknemist; (ii) kostja ei ole käitunud pahauskselt AÕS § 148 lg 3 tähenduses; (iii) kostjal ei saa olla valdust hekist hagejate kinnistu poole jääva maa-ala üle, mistõttu on vindikatsiooninõue välistatud; (iv) hekk on piirirajatis, asudes mõlemal maatükil ja ei ole reaalosadeks jagatav, ja on seega kaasomandis ning naabrite ühiskasutuses, mistõttu ei saa vindikatsiooninõuet esitada; (v) rahaline nõue ei ole põhjendatud, kuna nõudekirja koostamise ja saatmisega seotud kulu ei olnud vajalik.
32.AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Valduse õiguslik alus saab olla mõni piiratud asjaõigus või omanikku valdaja valdust taluma kohustav võlaõiguslik kokkulepe, kuid õiguslik alus saab tuleneda ka seadusest või kohtulahendist (vt RKTKo nr 2-16-9519/78 p 27). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-178-14 p-is 11 märkinud järgmist: „AÕS § 80 lg 1 kohaldamise eelduseks on, et (i) hageja on kinnisasja omanik, (ii) kostja on kinnisasja valdaja ning (iii) kostja valdab kinnisasja õigusliku aluseta.“
10
2-24-18321
33.Kuivõrd vindikatsiooninõue kuulub asja omanikule ja poolte vahel on vaidlus, kus kulgeb kinnistute vaheline piir, tuleb esmalt lahendada nimetatud küsimus. Tulenevalt AÕS §-st 80 ja § 82 lg-st 1 peavad hagejad tõendama, et vaidlusalune maa-ala kuulub neile. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-67-12 p-is 20 märkinud, et kinnistusraamatu kanne ei ole (vaatamata katastritunnuse märkimisele) kinnisasja piiride osas määrav. Sama lahendi p-is 21 märkis Riigikohus, et piiriandmed väljenduvad kinnistusraamatus viitena katastritunnusele (ja -kaardile). Need andmed esitab KRS § 13 lg 2 esimese lause ja MaaKatS § 4 lg 2 p 1 järgi kinnistusosakonnale maakatastri pidaja (Maa-amet). Sama lahendi p-is 23 on Riigikohus viidanud, et ekslik on kohtute seisukoht, et piirivaidluse puhul tuleb maakatastris andmete olemasolul lähtuda üksnes nendest. Seaduses ei ole selgelt sätestatud katastriandmete õiguslikku tähendust, mh ei ole ette nähtud nende andmete õigsuse eeldamist ega võimaldatud neile andmetele tuginedes kinnisasja heauskselt omandada. Lahendi p-ides 24-25 on Riigikohus järeldanud, et maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Seda kinnitab ka AÕS § 128 lg 1, mille järgi määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Eelnev ei tähenda siiski, nagu ei oleks katastrijärgsetel piiridel üldse tähtsust. Kui piiri asukoht looduses ei ole teada või on naaberkinnisasjade omanike vahel vaidluse all, saab piiri kindlakstegemisel lähtuda AÕS § 129 lg 2 esimesest lausest ja MaaKS § 15 lg-st 1 tulenevalt esmajoones kaartidest ja plaanidest. Seega eeldatakse piirivaidluses katastrikannete õigsust. Katastriüksuse piiride õigsuse eelduse saab vaidluses aga ümber lükata mh sellega, et piirid võivad olla kaardistatud valesti. Selliseks kahtluseks võib anda alust mh piirimärkide paiknemise erinevus katastriüksuse moodustamisel aluseks võetud piiripunktidest või kinnisasjade valduse ulatus. Kahtluse olemasolul tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis. /.../ Kolleegiumi arvates ei ole alust katastriüksuse moodustamisel maastikul paika pandud piiridest kõrvale kalduda ainuüksi põhjendusega, et (täpsustatud) mõõdistusandmetel peaks piirimärgid olema mujal, eriti kui väljakujunenud piiridest on pikema aja vältel lähtutud. Kohus leiab, et hagejad on veenvalt tõendanud, et nad on vaidlusaluse maatüki omanikud, st et see kuulub hagejate kinnisasja koosseisu. Kohus võtab aluseks hagejate esitatud plaani (dtl 6), kuivõrd see põhineb kehtivatel katastriandmetel, mille õigsust eeldatakse. Kostjad ei ole suutnud põhjendada ega tõendada vastuväidet, mille kohaselt tänane katastrikaardilt nähtuv piir oleks väär. Võrreldes esitatud piiriprotokolle, on ilmne, et kõikide teostatud mõõdistuste tulemused on sisuliselt identsed, mõõdistustulemused erinevad vaid sentimeetrite ulatuses (vt 2014. a mõõdistamise seletuskiri dtl 54 ja võrdle 2003. a katastriüksuse plaaniga dtl 51). Seda on kinnitanud ka maakatastri pidaja oma 30.05.2024 kirjas kostjale (dtl 94-95).
11
2-24-18321
34.Järgnevalt selgitab kohus välja, kas kostja valdab hagejale kuuluvat vaidlusalust kinnistu osa. Õiguskirjanduses (Asjaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, § 80 komm, p 3.2.2) on viidatud, et vindikatsiooninõue suunatud isiku vastu, kes võõrast asja valdab (§ 32), ehk valdaja vastu. Valdaja all tuleb § 33 lg 1 kohaselt mõista mis tahes isikut, kelle tegeliku võimu all omanikule kuuluv asi on. Valdajaks olemine ei eelda lõike 1 kohaselt seda, et valdaja valdaks kogu omanikule kuuluvat asja tervikuna: näiteks võib naaberkinnistute vahel kulgeva piirdeaia ebaõige paiknemise korral kinnistu omanik, kelle kinnistule ebaõigesti paigaldatud piirdeaed ulatub, nõuda naaberkinnistu omanikult aia ümberpaigutamist ning aiaga piiratud kinnistu osa väljaandmist § 80 lg 1 alusel. Puudub vaidlus, et vaidlusaluse taimestiku (sh heki) ja piirdeaia (dtl 60-61) on rajanud kostja eesmärgiga eraldada oma kinnistut naaberkinnistust. Kohus on ülal leidnud, et vaidlusalune kinnistu osa, millel kõnealused kostjale kuuluvad hekk ja piirdeaed asuvad, kuulub hagejale. Seega võiks asuda seisukohale, et kostja teostab viidatud esemetega hageja kinnistu osa valdust, millega omakorda takistab hagejatel oma kinnistut täies mahus valdamast. Siinkohal ei oma tähtsust, kas kostja isiklikult pääseb valdust teostama hekist hagejate kinnistu poole jääva maa-ala üle, tähtsust omab vaid see, et kostja poolt rajatud objektid hõivavad hagejatele kuuluvat kinnistut.
35.Samas on kostja asunud seisukohale, et taimestiku (sh heki) ja piirdeaia puhul on tegemist piirirajatisega, mistõttu on see ühiskasutuses ja kohaldamisele kuuluvad kaasomandi sätted. Kostja leiab, eeltoodud põhimõte välistab vindikatsiooninõude, kuna seda ei saa esitada kaas- või ühisomanikud teise kaas- või ühisomaniku vastu. AÕS § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Ühisele kasutusõigusele tuleb AÕS § 70 lg 7 järgi kohaldada ühise omandi kohta kehtivaid sätteid ja tulenevalt AÕS § 70 lg-st 6 kuuluvad kohaldamisele kaasomandi kohta kehtivad sätted, kui ühise kasutusõiguse kohta ei ole sätestatud teisiti. Piirirajatis ei ole seega piirnevate kinnisasjade omanike ühine omand AÕS § 70 lg 1 mõttes, vaid tegemist on ainult ühiskasutuses oleva asjaga. Seega ei reguleeri AÕS § 151 lg 1 taimestiku (sh heki) ja piirdeaia omandiküsimust, mistõttu ei saa järeldada, et see oleks kaas- või ühisomandis. Seoses vaidlusaluse taimestiku (sh heki) ja piirdeaia omandiga märgib kohus, et tuleb lähtuda üldistest põhimõtetest, eelkõige TsÜS §-st 54, millest tulenevalt kuulub piirirajatis sellele naabrile, kelle maatükil see asub. Hagejate esitatud plaanilt nähtub, et vaidlusalune taimestik (sh hekk) ja piirdeaed asuvad hagejate kinnistul, mistõttu kuulub nende omand hagejatele. Seega ei kohaldu ka piirirajatisi puudutav regulatsioon, kuna see eeldab, et piirirajatis asub mõlemal kinnisasjal.
36.Eeltoodu tulemusel on kohus seisukohal, et kostja teostab vaidlusaluse taimestiku (sh hekiga) ja piirdeaiaga hagejatele kuuluva kinnisasja osa valdust.
37.Kostja on märkinud, et hagejatel on piirdeaia talumiskohustus AÕS § 148 lg 2 kohaselt. AÕS § 148 lg 1 sätestab, et ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, on selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist 12
2-24-18321 lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele lubama. AÕS § 148 lg 2 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist. AÕS § 148 lg 3 sätestab, et naaberkinnisasja omanik võib nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles. Kohus on ülal tuvastanud, et kostja kinnistu piirdeaed ulatub üle hagejate kinnisasja piiri. Puudub vaidlus, et talumiskohustus ei saa tuleneda kinnistusraamatusse kantud talumiskohustust ettenägevast asjaõigusest, kuivõrd selline kanne hagejate kinnisasja kohta avatud registrikandes puudub. Seega saab kõne alla tulla üksnes seadusjärgne talumiskohustus. Selleks, et vastava talumiskohustuse olemasolu tuvastada, tuleb tuvastada, kas kostjat võib pidada piirdeaia ehitajaks ning kas ta oli ehitamisel heauskne või pahauskne. Puudub vaidlus ka selles, et hagejad või nende kinnisasja eelmised omanikud oleks piirdeaia rajamisele vastuväiteid esitanud. AÕS § 148 kasutatud ehitise mõiste sisustamisel tuleb kasutada EhS § 2, mille lg 1 esimese lause järgi on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. EhS § 2 lg 1 teise lause järgi jagunevad ehitised hooneteks ja rajatisteks. Hoone on EhS § 2 lg 2 esimese lause järgi katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Rajatiseks on EhS § 2 lg 3 esimese lause järgi ehitis, mis ei ole hoone. Sättega on hõlmatud nii hooned kui rajatised. Vaidlusaluse piirdeaia puhul on tegemist rajatisega. Õiguskirjanduse (vt Asjaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, AÕS § 148 komm, p 3.1.2) kohaselt on AÕS § 148 kohaldatav üksnes hoone esmakordsel terviklikul püstitamisel. Selle aluseks on sätte kaitse-eesmärk: tagada kord ehitatud ehitise väärtus. Sellest ideest lähtudes ei peaks lg 2 alusel tekkiv talumiskohustus kehtima üle piiri ulatuva ehitise ümberehitamisele või suurendamisele, küll aga võib teha selle säilitamiseks vajalikke ehitustöid. Puudub vaidlus, et kostja kinnistu arendamisega tegelenud ettevõte rajas hagejate kinnistu poolsesse külge 120 cm kõrguse rohelise võrkaia (dtl 46) ning sellises seisukorras kostja selle 2005. a ka omandas. Puudub vaidlus, et 2007. a asendas kostja arendaja poolt rajatud rohelise võrkaia puitaiaga (dtl 52), mis paikneb samas kohas nagu varasemalt paiknes roheline võrkaed. Seega nähtub kostja enda poolt esiletoodust, et ta on algse võrkaia lammutanud ja ehitanud selle asemele uue puitaia. Asjakohatu on viited arendaja tegevusele, kuna kostja on ise 2007. a uue piirdeaia ehitanud, mistõttu võib teda AÕS § 148 lg-te 2 ja 3 mõttes ehitajaks pidada. Heausksus selle sätte mõttes tähendab, et kinnisasja omanik ei teadnud ega pidanudki teadma, et ta ehitab võõrale kinnisasjale (vt Asjaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, AÕS § 148 komm, p 3.1.5). Kohus nõustub hagejaga, et kostja oli 2007. a uue piirdeaia ehitamisel pahauskne. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-89-11 p-is 14 asunud seisukohale, et § 148 lg 3 kaitse-eesmärgist tulenevalt ei tegutse heauskselt isik, kes ei kontrolli piirialal ehitades, kas ehitisealune maa kuulub täielikult tema omandisse, samuti seda, et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale. Vajaduse korral on piiri täpne kulgemine võimalik kindlaks teha asjatundja abil. Kui isik ei ole piirialal ehitades neid asjaolusid kontrollinud ja ehitis ulatub üle naaberkinnisasja piiri, on ta üldjuhul tegutsenud pahauskselt. 13
2-24-18321
Kostja rajatud puitaed paiknes kinnistute piirialal, mistõttu lasus kostjal vaatamata varasema aia paiknemisele kohustus kontrollida, kas ehitisealune maa kuulub täielikult tema omandisse, samuti seda, et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale. Kuivõrd kostja nimetatud kohustusi ei täitnud, on kostja olnud pahauskne ning hagejatel puudub AÕS § 148 lg 2 sätestatud talumiskohustus. Isegi kui kostjal oli hagejate kinnisasja eelmiste omanikega kokkulepe või nende nõusolek üle piiri ehitamiseks, on see käsitatav võlaõigusliku kokkuleppena, mille sisuks on piirdeaia ehitamise lubamine üle kinnisasja piiri. Selline kokkulepe ei ole siduv naaberkinnisasja uue omaniku suhtes. (RKTKo 01.04.2016 nr 3-2-1-136-15, p 16).
38.Kostja ei ole kohtuni toonud ega tõendanud, et kostjal oleks mõni muu õiguslik alus vaidlusaluse kinnistu osa valdamiseks.
39.Kuivõrd kostjal puudub alus kinnistu osa valdamiseks, tuleb AÕS § 80 lg-te 1 ja 2 alusel hagejale kui kinnistu omanikele vaidlusaluse kinnistu osa valdus tagastada. Kohus lisab lahendi selguse huvides sellele vastava plaani.
40.Hagejad palusid määrata kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt: kohustada kostjat ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest eemaldama XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX) kinnisasjade vaheline piirdeaed, taimed, hekk ja muud asjad, mis asuvad XXX kinnisasjal ning taastama XXX vastaval osal tavapärase heakorra. Kostja ei ole taotlusele vastuväited esitanud. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Õiguskirjanduses on märgitud, et asja väljaandmise osaks saab ilmselt lugeda ka valdajale kuuluvate asjade eemaldamist kinnisasjalt, sest nende kinnisasjale jäämine takistab omaniku valdust, seega on väljaandmise kohustuse osaks ka nende asjade kinnisasjalt eemaldamine (Asjaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, § 80 komm, p 3.4.3). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagejate taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.
41.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja K. D.e kasuks kahjuhüvitis 345,26 € koos viivisega alates hagi esitamisest kuni täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 alusel ja selle teises lauses sätestatud määras. Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29). Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist (vt sellega seoses Riigikohtu 13. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11, p 16; 13. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 314
2-24-18321 2-1-124-11, p 16), kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja enda kahju. Kostja peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväliselt kantud kulud vajalikud. Nõudekirja (dtl 8) on hageja saatnud oma nimel ning sellest ei nähtu, et selle koostamisel oleks kasutatud õigusabi. Lisaks on nõudekirjas juba viidatud varasemalt saadetud kirjadele, mh hageja advokaatide TGS Baltic 10.04.2024.a kirjale, ühtlasi korduvatele läbirääkimistele. Viidatud olukorras täiendavate õigusabikulude tekitamist ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Samuti ei ole viidatud kirja näol tegemist dokumendiga, millele oleks seadusest tulenevalt kehtestatud kättetoimetamise kohustus. Kohus jätab hageja rahalise nõude rahuldamata. Sellest johtuvalt ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue.
42.Kohus rahuldab hagi osaliselt.
43.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
44.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab vindikatsiooninõude lahendamisega seotud kulud kostja kanda ning rahalise nõudega seotud kulu hageja I kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine
45.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
46.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. 15
2-24-18321 /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 04.04.2025 kohtuotsus.
16
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.