Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht
9. detsember 2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-5137
Tsiviilasi
YJ ja VD avaldus korteriomanike kohustamiseks olemasoleva eriomandi ja kaasomandite muutmiseks ning kinnistusraamatus õigusmuudatuste tegemiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. septembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
YJ ja VD määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja I YJ (isikukood XXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Avaldaja II VD (isikukood XXXXXXXX) Avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Puudutatud isikud: ... Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-5137 muutmata osas, millega maakohus jättis määramata, et Keemia tn 11-27, Tallinn asuva korteriomandi (registriosa nr 15324001) jagamisel avatava uue registriosa teise jakku tuleb omanikuna kanda YJ. Muus osas on maakohtu määrus jõustunud.
2.Jätta YJ ja VD ühine määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud võrdsetes osades YJ ja VD kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.YJ (avaldaja I) ja VD (avaldaja II) (koos avaldajad) esitasid 2. aprillil 2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palusid kohustada puudutatud isikuid andma nõusolek olemasoleva eriomandi ja kaasomandite muutmiseks ning kinnistusraamatus õigusmuudatuste tegemiseks ja asendada nimetatud tahteavaldused kohtumäärusega. Avalduse kohaselt ehitati 15. juuni 2015. a korteriomanike üldkoosoleku otsusega saadud loa alusel avaldajatele kuuluv Keemia tn 11-27, Tallinn asuv korteriomand ümber kaheks korteriks. Juurdepääs loodavatele korteriomanditele nr 27/1 ja 27/2 on tagatud läbi Keemia tn 11-27 koosseisu kuuluva 2 m2 suuruse tulekoja (tuulekoda), mis avaneb Keemia tn 11 elamu trepikotta. Kuivõrd korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg 1 mõtte kohaselt ei saa ühe eriomandi esemeks olla korteriomanike ühiseks kasutamiseks mõeldud ruumid, siis tuleb tuulekoda anda kõigi korteriomanike kaasomandisse. Kui korteriomanditele nr 27/1 ja 27/2 ei ole tagatud eraldi juurdepääsu ja tuulekoda ei vasta KrtS § 4 lg 1 tingimustele, siis ei ole võimalik nimetatud korteriomandeid kinnistusraamatusse kanda. Avaldaja esitas taotluse võtta korteriomanike üldkoosoleku päevakorda tuulekoja ühendamine kõigi korteriomanike omandis oleva kaasomandiosaga ning korteriomandi nr 27 jagamine kaheks eraldi korteriomandiks numbritega 27/1 ja 27/2. Kõik korteriomanikud 25. oktoobri 2018. a üldkoosolekust osa ei võtnud. Korteriomandite kaasomandiosa suurendamine 2 m2 võrra mõjutab korteriomanike ja hüpoteegipidajate õigusi, mistõttu on vajalik kõigi nende nõusolek ning puudutatud isikute tahteavaldused tuleb asendada kohtulahendiga.
2.Puudutatud isikud avaldajate avaldusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus
3.Harju Maakohus rahuldas 20. septembri 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse, jagas Keemia tn 11-27 asuva korteriomandi kaheks eraldi korteriomandiks, kohustas puudutatud isikuid andma nõusolek kinnistusraamatus kannete tegemiseks ja määras, et puudutatud isikute nõusolek asendatakse kohtumäärusega ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei vasta tuulekoda KrtS § 4 lg 1 tingimustele, sest seda ei ole võimalik muuta või kõrvaldada ilma, et Keemia tn 11 korteriomandite nr 27/1 ja 27/2 omaniku õigusi kahjustataks ja säiliks sissepääs. Seega peab tuulekoda olema kõigi Keemia tn 11 korteriomanike kaasomandis, et oleks tagatud nimetatud Keemia tn 11 korteriomandi nr 27 jagamisel tekkivatele korteriomanditele eraldi ligipääs. Kuivõrd kinnistusraamatu kanneteta on avaldajate jaoks takistatud korteriomandite nr 27/1 ja 27/2 omaniku õiguste teostamine, siis on olemasolev olukord vastuolus hea usu põhimõttega (KrtS § 9 lg 2 p 1). Kuna taotletava muudatuse tulemusena suureneb korteriomanike kaasomandiosa 2m2 võrra, siis ei kahjusta see teiste korteriomanike ega hüpoteegipidajate õigusi või huve (KrtS § 9 lg 2 p 2). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Avaldajad esitasid ühise määruskaebuse, milles vaidlustavad maakohtu määruse osas, milles jäeti resolutsioonis märkimata, kes tuleb kanda määruse resolutsiooni punkti 4.1.1 alusel avatava registriosa teise jakku omanikuna ning paluvad teha uue määruse, millega otsustada, et määruse resolutsiooni punkti 4.1.1 alusel avatava registriosa teise jakku tuleb omanikuna kanda avaldaja I või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebuse kohaselt on vaidlustatud määruse resolutsioon ebaselge. Avaldajad on menetluses läbivalt taotlenud senise korteriomandi jagamist. Kui nõue oli sõnastatud ebaõigesti, tulnuks kohtul lasta avaldajatel oma nõuet täpsustada või sõnastada nõue ise ümber. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p 4.1.1 võib tekitada kinnistusosakonnal küsitavuse, keda
2 (4)
tuleb kanda kinnistusraamatusse uue korteriomandi omanikuna. Kui kohtulahendi resolutsioon ei ole ühemõtteliselt selge, siis ei pruugi see olla sundtäidetav.
5.Puudutatud isikud määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud.
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659 alusel muutmata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
8.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldajad on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes osas, millega maakohus jättis määramata, et maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4.1 järgi avatava uue registriosa teise jakku tuleb omanikuna kanda avaldaja I. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes jõustunud ning ringkonnakohus selles osas maakohtu määrust ei kontrolli.
9.Korteriomandi jagamisel tuleb lähtuda KrtS § 9 lg-s 1 sätestatust, mis reguleerib muudatuste teostamist eriomandi eseme osas. Viidatud sätte järgi võib asjassepuutuvate korteriomanike omavahelisel kokkuleppel muuta olemasolevate eriomandite ulatust, samuti luua uue korteriomandi. Eriomandi ulatuse muutmisele kohaldatakse asjaõigusseaduses (AÕS) kinnisasjade ühendamise ja jagamise kohta sätestatut KrtS-s sätestatud erisustega.
10.Avaldajad tuginevad määruskaebuses sellele, et vaidlustatud määruse resolutsiooni p 4.1.1 võib tekitada kinnistusosakonnal kahtluse, kes tuleb kanda Keemia tn 11-27, Tallinn asuva korteriomandi jagamise tõttu avatavasse uude registriossa omanikuna. TsMS § 442 lg 5 koosmõjus § 463 lg-ga 2 järgi tuleb kohtumääruse resolutsiooniga lahendada selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav. Kolleegiumi hinnangul vastab maakohtu määrus vaidlustatud osas nendele tingimustele.
10.1.Kuigi avaldajad taotlesid maakohtus oma Keemia tn 11-27, Tallinn asuva korteriomandi jagamist, ei ole avaldajad taotlenud avaldaja I omanikuna sisse kandmist uue korteriomandi kohta avatavasse registriossa (avaldus ja selle 15. ja 22. aprilli 2019. a täpsustused; kd I, tl 5 pöördel, 157 pöördel ja 177 pöördel). TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole küll kohus hagita asjas seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega, kuid avaldajatel õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu puudus maakohtul vajadus avaldajatele selgitada, et neil tuleb täpsustada, kes tuleb märkida korteriomandi jagamise tõttu avatava uue registriosa teise jakku omanikuna või ka kohustus seda omal algatusel kohtumääruse resolutsioonis määrata.
10.2.Justiitsministri määruse „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ § 145 lg 1 teise lause kohaselt märgitakse kinnistu jagamise korral omanikuna uude registriossa jagatava kinnistu omanik. Ka AÕS § 54 näeb ette põhimõtte, mille kohaselt jäävad kinnisasja jagamise korral senised õigused kehtima. Avaldajate esitatud kinnistusraamatu väljatrükist nähtuvalt on jagatava korteriomandi Keemia tn 11-27 omanik avaldaja I (kd I, tl 51 pöördel). Seega on nimetatud korteriomandi jagamise tulemusel tekkiva uue korteriomandi kohta avatavas uues registriosas avaldaja I omanikuna märkimise näol tegemist õigusaktidest tuleneva tagajärjega.
10.3.Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kohtulahendi alusel ei saa korteriomandit jagada. Kohtulahend saab üksnes asendada teiste korteriomanike nõusolekut kinnistusraamatu kande tegemiseks kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 tähenduses (vt ka Riigikohtu 25. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-05, p 7; 7. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-1815391/41, p 13). Edasiste toimingute tegemisel peavad avaldajad avaldama oma tahteavaldusi 3 (4)
ise. Kinnistusraamatu kanne tehakse KRS § 34 lg 1 järgi kinnistamisavalduse alusel. Kuivõrd AÕS § 68 lg 1 ja § 54 lg 1 järgi on esmatähtis korteriomaniku soov korteriomand jagada, siis tuleb korteriomandi omanikul esitada kinnistusraamatu pidajale kinnistamisavaldus. Ka justiitsministri määruse „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ § 145 lg 1 esimese lause järgi avatakse kinnistu jagamise korral uus registriosa kinnistu omaniku avalduse alusel.
10.4.Korteriomandi jagamise kaudu tekkiva uue korteriomandi kohta avatava registriosa teise jakku jagatava korteriomandi omaniku sisse kandmine ei mõjuta ülejäänud korteriomanike asjaõiguslikku positsiooni ega puuduta neid muul moel, seega ei ole selleks avaldajatel vaja ka teiste korteriomanike nõusolekut.
11.Neil põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks ega asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks.
12.TsMS § 696 lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
14.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Kuna ringkonnakohus jätab avaldajate määruskaebuse rahuldamata, tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 1 esimese lause alusel võrdsetes osades avaldajate kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Ükski puudutatud isik menetluskulude nimekirja ega menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ei esitanud ja neil ei ole ka tsiviilasja toimikust nähtuvaid kulusid, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
16.Ringkonnakohus selgitab avaldajatele, et riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 5 järgi tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Kuna kaebuses taotletu puhul ei ole tegemist mitme nõudega ning avaldajad on esitanud ühise nõude, st taotletut on avaldajatel võimalik saada vaid ühekordselt, siis tuli määruskaebuselt tasuda riigilõivu 50 eurot. Ringkonnakohtu andmetel on avaldajad määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot, s.o 50 eurot ettenähtust rohkem. Seega on avaldajatel TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enam tasutud osas riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist.
17.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.