T Pi hagi AEG Music OÜ vastu saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise, TLS § 100 lg 4 hüvitise ja tuvastusnõuetes
Tsiviilasja hind
10 103,62 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: T P (isikukood: xxx; aadress: xxx); Hageja lepinguline esindaja: M S (e-post: xxx); Kostja: AEG Music OÜ (registrikood 12708017; aadress: Tartu mnt 25-31, Tallinn 10117; e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Virge Murak (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja 27.05.2021 taotlus J B tunnistajana ülekuulamiseks.
2.Rahuldada hagi.
3.Tuvastada töölepingu nr 2001 ülesütlemise (05.12.2020 C K E Ai e-kiri) tühisus.
Tuvastada, et tööleping nr 2001 (sõlmitud 18.02.2020) T Pi ja AEG Music OÜ vahel lõppes 15.01.2021 TLS § 91 lg 1 alusel.
5.Mõista AEG Music OÜ-lt välja T Pi kasuks töötasu kokku brutosummas 1 768.61 eurot (s.h. töötasu perioodi 01.01-15.01.2021 eest 635.30 eurot (bruto) ja müügiboonus summas 1133,31 eurot (bruto).
6.Mõista AEG Music OÜ-lt välja T Pi kasuks puhkusehüvitis summas 1205.80 eurot (bruto).
7.Mõista AEG Music OÜ-lt välja T Pi kasuks hüvitis 4229.21 eurot TLS §100 lg 4 alusel. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
8.Jätta menetluskulud kostja AEG Music OÜ kanda.
9.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi
2-21-7076 jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
EELNEV MENETLUS
1.Töövaidluskomisjon (edaspidi TVK) rahuldas 14.04.2021.a otsusega (tlk 4jj) hageja avalduse ja tuvastas 05.12.2020 ülesütlemisavalduse tühisuse ja töölepingu nr 2001 lõppemise 15.01.2021 TLS § 91 lg 2 alusel, mõistis kostjalt välja töötasu summas 1789,79 eurot (bruto) ja puhkusetasu 1123,02 eurot (bruto) ja hüvitise summas 3938,88 eurot (bruto).
2.Kostja sai TVK otsuse kätte 22.04.2021 ja esitas 04.05.2021.a Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni (TVK) otsuse (4-1/13/21) läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
3.10.05.2021 määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule oma nõuded hagi vormis. Hageja esitas 27.05.2021 kohtule hagi ja 28.06.2021 selle täpsustused. 27.08.2021 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, et 18.02.2020 asus hageja tööle AEG Music OÜ-sse töölepingu nr 2001 alusel. Töölepingu punkti 7.1. kohaselt oli hageja töötasuks alates 18.02.2020 kuni 18.06.2020 1200 eurot bruto. Töölepingu Lisa A punkti 1 alusel pärast katseaja lõppemist, so alates 19.06.2020, oli hageja töötasu 1312.96 eurot bruto.
2.05.12.2020 saatis C K E A, kes ei ole tööandja esindaja, teavituse hagejale, et AEG Music ОÜ soovib temaga lõpetada töölepingu. AEG Music ОÜ seaduslikuks esindajaks sel ajal oli juhatuse liige E B, kelle poole hageja pöördus selgituste saamiseks. Juhatuse liige ei kinnitanud hagejaga töölepingu lõppemist, mistõttu töötaja jätkas oma töökohustuste täitmisega.
3.Alates 01. jaanuarist 2021. a blokeeris tööandja hageja juurdepääsu infosüsteemile. Kuna töötaja töö on seotud otseselt infosüsteemi kasutamisega, siis ilma juurdepääsuta ei saanud hageja oma töökohustusi täita. Perioodil 01.01.2021 – 14.01.2021 hageja püüdis välja selgitada tööandja poolt teostatud temale töökohustuste täitmiseks takistuse põhjused. Hageja juurdepääsu infosüsteemile ei taastatud, mistõttu 15.01.2021 saatis hageja kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse. Hageja ütles töölepingu üles TLS § 28 lg 2 p 1 nõuete oluliste rikkumiste tõttu alates 15.01.2021. Kuna tööandja piiras hageja juurdepääsu süsteemile pika aja jooksul, siis sellisel põhjusel alates 01.01.2021 hageja ei saanud tööd
2-21-7076 teha. Tööandja esindaja ei selgitanud töö teostamise takistuse põhjuseid ja millal need takistused kõrvaldatakse. C K E A, kes on AEG Music OÜ omaniku esindaja, on selgesõnaliselt avaldanud hagejale soovi tööleping lõpetada. Niisuguses olukorras hageja mõistis, et ei saa eeldada töösuhte jätkamist. Samuti keeldus kostja maksmast hagejale töötasu ja müügiboonust. Eeltoodu on töölepingu oluline rikkumine, mis annab hagejale alused tööleping üles öelda TLS § 91 lg 2 alusel.
4.Töösuhe kestis 18.02.2020 kuni 15.01.2021. Hageja puhkusel ei ole olnud, mistõttu kostjal on kohustus tasuda hagejale puhkusehüvitist 25,66 päeva eest.
5.Vastavalt töölepingu lisa А punktile 2 оn kostja võtnud kohustuse maksta hagejale vahendustasu 15% hageja poolt teenitud müügikasumist, kusjuures muusika toodangu müügimarginaal on 50%. Kogu töölepingu kehtivuse perioodil (18.02.2020 – 01.01.2021) hageja poolt oli sõlmitud 16 lepingut, mille alusel kostja tulu moodustas kokku 15 110.78 eurot. Seega, kostjal on kohustus maksta hagejale müügiboonust summas 1 133.31 eurot (15 100.78 x 50% x 15%).
6.Kuna tööleping оn lõpetatud hageja ehk töötaja poolt TLS § 91 lg 2 alusel, siis TLS § 100 lg 4 alusel on tööandjal kohustus tasuda töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
7.Töövaidluskomisjonile esitatud avaldusele vastuses kostja kinnitas, et hageja töölepingu ülesütlemisavalduse kostja sai kätte 20.01.2021. Kuna nimetatud ülesütlemisavaldus kostja poolt ei olnud vaidlustatud, siis hageja 15.01.2021 töölepingu ülesütlemisavaldus kehtib.
8.Kostja võlgnevus on 7 203.62 eurot, s.h.: Töötasu perioodi 01.01.-15.01.2021 eest, so 635.30 eurot bruto. Puhkusehüvitis 25,66 kalendripäeva eest (periood 18.02.2020 – 15.01.2021) brutosummas 1291.94 eurot. Müügiboonus 1 133.31 eurot (15 100.78 x 50% x 15%). TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis summas 4531.34 eurot bruto.
9.Hageja palub: tuvastada töölepingu nr 2001 ülesütlemise (05.12.2020 C K E Ai e-kiri) tühisus; tuvastada, et tööleping nr 2001 (sõlmitud 18.02.2020) T Pi ja AEG Music OÜ vahel lõppes 15.01.2021 TLS § 91 lg 2 alusel; mõista AEG Music OÜ-lt välja T Pi kasuks töötasu kokku brutosummas 1 768.61 eurot, s.h. töötasu nõue perioodi 01.01-15.01.2021 eest summas 635.30 eurot (bruto) ja töötasu (tasumata müügiboonus) summas 1133,31 eurot (bruto); mõista AEG Music OÜ-lt välja T Pi kasuks puhkusehüvitis brutosummas 1205.80 eurot; mõista AEG Music OÜ-lt välja T Pi kasuks hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses brutosummas 4229.21 eurot TLS §100 lg 4 alusel.
10.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja ei ole nõus kostja arvamusega, et igal äriühingu omanikul on õigus sõlmida ja lõpetada töö- ja muid lepinguid. Hageja nõustub, et osanikul on õigus võtta vastu erinevaid otsuseid, kuid osaniku poolt vastu võetud otsused peab täitma ja ellu viima juhatus. Seega, AEG Music OÜ omaniku poolt vastu võetud otsuse alusel oli kohustatud töölepingu lõpetama kostja seaduslik esindaja - juhatuse liige, aga mitte tööandja omaniku esindaja.
2-21-7076
11.C K E Ai 05.12.2020 e-kirja töölepingu ülesütlemise kohta ei saa lugeda töölepingu ülesütlemise avalduseks mh kuna e-kirjast pole arusaadav, mis paragrahvi alusel tööleping on üles öeldud. Ka kohtule esitatud hagivastuses kostja ei viita paragrahvile. Töölepingu ülesütlemise alusest sõltub töötaja õigus saada hüvitis. Juhul, kui tööleping oli üles öeldud koondamise tõttu, siis on TLS § 100 lg 1 alusel tööandjal kohustus tasuda töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
12.Kostja väidab, et tööleping lõppes 05.12.2020 tööandaja töölepingu ülesütlemise avalduse alusel. Nimetatud väide on vastuolus kostja poolt 12.04.2021 töövaidluskomisjonile esitatud kirjaliku vastusega, kus juhatuse liige T K on väitnud, et tööandja kinnitab, et töötamise registri andmetel avaldaja töötab praeguseni AEG Music OÜ-s reklaamijuhina. Oma väite tõendamiseks kostja seaduslik esindaja esitas töövailuskomisjonile töötajate registrist väljavõte. Samuti on kostja seaduslik esindaja väitnud, et tööandja pole hagejat kunagi koondanud ega sundinud lahkuma. „Ootame, et T ilmuks tööle tagasi. Tööandjal on talle pidevalt tööd pakkuda olnud terve 2021 aasta jooksul ja on ka edaspidi. Ilmselt on avaldaja ise millestki väga valesti aru saanud ja pöördunud asjatult töövaidluskomisjoni poole.“ 17.09.2021, so 5 kuud hiljem, juhatuse liige T K esitas kohtule avalduse, kus ta kinnitab, et kiidab heaks 05.12.2020 C K E Ai poolt T P ́iga töölepingu ülesütlemise avalduse ning kiidab heaks töösuhte lõpetamise.
13.Kostja ei tõendanud, et hagejale võimaldati põhipuhkust. Hageja ei ole nõus kostja arvamusega, et tööandja poolt töölepingu ülesütlemise vabastab tööandjat kohustusest hüvitada töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kostja ei ole tõendanud, et ta hagejale lõpparve välja maksis. Hageja pangakonto väljavõttest on näha, et 11.01.2021 on kostja teinud hagejale viimase ülekande, mis on palk 2020 detsembrikuu eest.
14.Kostja ei vaidlusta, et hagejale on jäänud tasumata hüvitis kasutamata puhkuse eest summas 1123.02 eurot (bruto). Kostja ei vaidlustanud puhkusetasu arvestust, saab järeldada, et kostja tunnistab hageja nõuet puhkusetasu osas summas 1123.02 eurot (bruto).
15.Kostja väitab, et hagejal puudub õigus nõuda müügiboonust, kuna hageja vahendusel sõlmitud lepingute alusel väljastatud arved on koostatud XXX“ poolt. Hageja kinnitab, et vastavalt tööandja korraldusele on kõik tehingud Venemaa ettevõtetega läbi viidud Venemaa firma XXX» (XXX) kaudu, kuna Eesti firmaga suhtlemine Venemaa välise organisatsioonidega muudab valuutakontrolli keeruliseks ja paljud kliendid Venemaal ei soovi sellega tegeleda. Venemaa firmadega töö hõlbustamiseks tegi C K E A, kes on AEG Music OÜ asutaja ja firma XXX omanik, korralduse VF territooriumil hageja poolt leitud klientidega sõlmida lepinguid ja esitada arveid XXX» nimelt. Selline skeem oli leiutatud ja kuni 01.01.2021 rakendatud kostja töös AEG Music OÜ asutaja firma XXX omaniku poolt. Nimetatud asjaolu tõendab 03.01.2021 C K E A poolt hagejale saadetud ekiri, mistõttu kostja väide, et kostjal puudub kohustus tasuda hagejale müügiboonuse tasu, on alusetu ja põhjendamatu. Töölepingu nr 2001 punktis 4.1. on märgitud, et tööandja annab töötajale tööülesandeid ja nende täitmist kontrollib juhatuse liige või tema poolt määratud isik. Töötaja kohustused hõlmavad järgmist: strateegiate arendamine ja Vene ja SRÜ turuarenduse otsuseid langetamine koos J Bga (töölepingu p.4.1.1.). Seega, tööandja poolt oli J B määratud
2-21-7076 tööandja esindajana, kellega hageja pidi suhtlema oma töökohustuste täitmisel. Kõik arved oli koostatud J B poolt. Hageja ülesandeks oli leida kliendid ja sõlmida nendega lepingud. C K E A ́i korralduse täitmiseks tööandja esindaja J B koostas ja esitas hageja poolt leitud klientidele arved. Hagejal puudus õigus allkirjastada lepinguid ja väljastada klientidele arveid. Seda tegi J B, kes oli AEG Music OÜ juhatuse liikmeks kuni 18.03.2021. Hageja kinnitab, et töölepingu sõlmimisel oli pooltel ühine arusaamine tööandja poolse müügiboonuse arvestuse ja tasumise osas. On arusaamatu, mille eest kostja tasus hagejale töötasu 10 kuu jooksul, kui väidetavalt hageja osutas teenuseid hoopis XXX“, aga mitte kostjale. Kostja ei esitanud vastuväiteid müügiboonuse arvestuse õigsuse ja hageja poolt märgitud summade kohta. Hageja esitab kohtule näitena aruande, mille hageja saatis kostjale iga osutatud teenuse kohta. Selle arve üksikasjade põhjal vormistas J B kliendile arve.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
16.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Tööandja on töölepingu kehtivalt üles öelnud oma 05.12.2020 avaldusega. Järelikult on töötaja 15.01.2021 töölepingu ülesütlemise avaldus tühine. Kuivõrd töösuhe lõppes tööandja ülesütlemise tõttu, siis puudub töötajal täiendava töötasu, puhkusetasu ja hüvitise nõue. Alternatiivselt, juhul kui kohus asub seisukohale, et tööandja ülesütlemine on tühine, puudub töötajal TLS § 100 lg 4 hüvitise nõudmise õigus, kuivõrd Tööandja ei ole mistahes töölepingu tingimusi rikkunud, mis õigustaksid hüvitise nõuet.
17.AEG Music OÜ (edaspidi Tööandja) ja T P (edaspid Töötaja) sõlmisid 18.02.2020 töölepingu, mille alusel töötaja asus tööle XXX amtikohal. 05.12.2020 teatas Tööandja, et tulenevalt puudulikest töö tulemustest ütleb Tööandja töölepingu üles, rakendades 30 päevast etteteatamistähtaega. Seejärel tekkis Tööandja ja Töötaja vahel tihe diskussioon teemal, et kas Töötaja on või ei ole piisavalt tööd teinud ja Tööandja nõudmisi täitnud. Tööandja jäi seisukohale, et Töötaja panus ei ole kaugeltki piisav selleks, et töösuhet jätkata.
18.Tööandja viitas, et on töösuhte kehtivalt üles öelnud oma 05.12.2020 avalduses ning seetõttu sulges Tööandja Töötaja juurdepääsu Tööandja andmebaasidele ja tarkvarale. Kuivõrd tööleping oli lõppenud, siis puudus Töötajal ka õigus Tööandja vara kasutada.
19.Tööandja poolne ülesütlemisavaldus vastas TLS § 95 lg 1 vorminõuetele. Töötaja on viidanud, et kuivõrd Töölepingu ütles üles ainuosanik, siis ei ole ülesütlemine kehtiv. Tööandja eeltooduga ei nõustu ja selgitab, et Tööandja tahteavaldus töölepingu lõpetamiseks on Töötajale korrektselt edastatud, täites kõiki vormi ja sisunõudeid, seega oli ülesütlemine kehtiv. Nimelt sätestab TsÜS § 75 lg 1, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Käesoleval juhul on Tööandja, kui juriidiline isik, edastanud oma selge tahteavalduse lõpetada tööleping T Piga, läbi ainuosaniku. Tööandja märgib, et saabki tegutseda vaid läbi füüsiliste isikute, kes realiseerivad juriidilise isiku tahet ja tegevust. Tööandja selgitab, et ettevõtte siseselt tekkis suur ebakõla Tööandja ainuosaniku ja toonase juhatuse liikme J B vahel, kes kuritarvitas oma positsiooni.
2-21-7076
Fakt, et Tööandja oli suure probleemi ees ja otsis aktiivselt uut juhatuse liiget on tuvastatav ka töövaidlusavalduse materjalidest, kus on näha, et Tööandja juhatuse liige J B enam ei tegutse juhatuse liikmena ning kanne äriregistris oli vaid formaalsus. Tööandja poolne vastamine Töövaidluskomisjonile venis, kuivõrd juhatuse liiget oli keeruline leida ja ametisse määrata. Seega arvestades olukorda, kus formaalne juhatuse liige J B keeldus ainuosanikuga suhtlemisest ja ei tegutsenud reaalselt enam juhatuse liikmena, ei olnud Tööandjal muud võimalust, kui öelda tööleping üles läbi ainuosaniku. ÄS § 168 lg 2 sätestab, et osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed. Eeltoodust nähtub, et ainuosanik võis asuda niiöelda juhatuse positsioonile ja lõpetada töösuhte Töötajaga, kes tõi Tööandjale pigem kahju kui kasu. Asjaolu, et töölepingu ütles üles ainuosanik ei muuda ülesütlemist kehtetuks. Riigikohus oma 11.06.2014 lahendi 3-2-1-50-14 p-is 12 selle õiguspärasust kinnitanud. Tööandja juhatuse liige edastab käesolevaga ka heakskiidu 05.12.2020 töölepingu lõpetamise avaldusele TsÜS § 129 lg 1 mõttes. Seega isegi juhul, kui kohus asub seisukohale, et ainuosaniku poolt töölepingu ülesütlemine oli tühine, siis käesolev heakskiit muudab töölepingu ülesütlemise kehtivaks. Ka Töötaja aktsepteeris ainuosanikku kui ettevõtte juhti, sest Töötaja hakkas ainuosanikule tõendama, et ta on piisavalt tööd teinud selleks, et töösuhet jätkata. Järelikult võttis Töötaja oma faktilise käitumisega omaks asjaolu, et reaalselt juhtis Tööandjat ainuosanik.
20.Töötjal puudub hüvitiste nõue. Nimelt sätestab TLS § 97 lg 2 p 1, et erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva. Käesoleval juhul teatas Tööandja töötajale ette kaks korda enam, kui seadus kohustab. Tööandja teatas Töötajale ette 30 päeva ning tasustas kogu nimetatud perioodi. Seega Töötaja nõue 15 päeva töötasu osas jaanuari kuu eest on tühine.
21.Alusetu on ka Töötaja nõue nn. müügiboonuse osas. Pooled on töölepingu lisa A punktis 2, et vahendustasu on 15% töötaja teenitud müügikasumist. Tööandja selgitab, et käesoleval juhul ei ole Töötaja teeninud Tööandjale müügikasumit, sest Töötaja poolt esitatud müügiarvetel on näha, et arve on esitanud XXX“ vahendatud teenuse eest, mitte AEG Music OÜ teenuse eest. Seega ei ole Tööandja Töötaja viidatud arvetelt tulu teeninud ning Töötaja ei ole töölepingus kokku lepitud müügiboonust ära teeninud.
22.Kuivõrd Tööandja oli töösuhte kehtivalt lõpetanud, siis oli Töötaja ülesütlemine tühine ja tühine on ka Töötaja nõue tasuda talle hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
23.Seoses Tööandja juhatuse liikme T K vastusega TVK-le selgitame, et T K astus juhatuse liikme positsioonile alles 18.03.2021 ja vastuse TVK-le edastas T K 12.04.2021. Viidatud juhatuse liikmeks olemise ajal ehk kokku 18 tööpäeva jooksul ei olnud T Kirsil võimalust ennast ammendavalt Tööandja olukorraga kurssi viia. Tal puudus kindel teadmine, et millised lepingud on või ei ole kehtivad. Rõhutame, et Tööandja endine juhatuse liige lõpetas igasuguse suhtluse Tööandjaga ning ei andnud üle ka Tööandjat puudutavat dokumentatsiooni. Seega oli T K äärmiselt keerulises olukorras ning vastuse edastamise
2-21-7076 ajal lähtus T K ekslikult TÖR kandest. T K ei teadnud sellel hetkel, et T P leping oli kehtivalt lõppenud. Täna aga on T K saanud Tööandja olukorrast parema ülevaate ja kinnitab, et kiidab heaks ainuosaniku otsuse lõpetada töösuhe T Piga.
24.Tööandja märgib, et töösuhe lõppes 04.01.2021 ja kuni selle ajani oli Töötajale tasu välja makstud. Puhkusehüvitisi on keeruline kontrollida, kuivõrd endine juhatuse liige ei ole Tööandjale dokumentatsiooni üle andnud. Kostja siiski eeldab, et hageja on puhanud ja kuna tema töötasu oli muutumatu, siis ei kajastu puhkusetasu ka kontoväljavõtetel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
25.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Hageja on 27.05.2021 esitanud taotluse J B tunnistajana ülekuulamiseks. Hageja soovis tunnistaja ütlustega tõendada, et hageja ütles töölepingu üles 15.01.2021 seisuga seoses sellega, et kostja ainuosanik takistas hageja juurdepääsu tööks vajalikule infosüsteemile. Puudub vaidlus, et hageja juurdepääs nimetatud infosüsteemile oli takistatud, mistõttu nimetatud tõendi kogumine ei ole vajalik ega asjakohane. Selle kohta, millisel materiaalsel alusel ütles hageja töölepingu üles, on tõendiks ülesütlemisavaldus. Seega ei ole vajalik ka nimetatud osas tunnistaja ütlusi tõendina koguda. Kohus leiab, et hageja 27.05.2021 taotlus J B tunnistajana ülekuulamiseks tuleb jätta rahuldamata.
26.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
27.Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude üle: 18.02.2020 asus hageja tööle AEG Music OÜ-sse töölepingu nr 2001 alusel (tlk 28); 05.12.2020 saatis C K E A hagejale teavituse, et AEG Music ОÜ soovib temaga lõpetada töölepingu (tlk 38); hiljemalt 04.012021 (s.o 2021. a esimesel tööpäeval) ei olnud hagejal juurdepääsu kostja infosüsteemile, ilma selleta ei saanud hageja oma töökohustusi täita; 15.01.2021 saatis hageja kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse (tlk 32 pöördel), millega ütles töölepingu üles TLS § 28 lg 2 p 1 nõuete oluliste rikkumiste tõttu alates 15.01.2021; hageja poolse 15.01.2021 töölepingu ülesütlemisavalduse kostja sai kätte 20.01.2021.
28.Hageja palub tuvastada töölepingu nr 2001 ülesütlemise (05.12.2020 C K E Ai e-kiri) tühisus; tuvastada, et tööleping nr 2001 (sõlmitud 18.02.2020) T Pi ja AEG Music OÜ vahel lõppes 15.01.2021 TLS § 91 lg 2 alusel; mõista AEG Music OÜ-lt välja T Pi kasuks töötasu kokku brutosummas 1 768.61 eurot, s.h. töötasu nõue perioodi 01.01-15.01.2021 eest summas 635.30 eurot (bruto) ja töötasu (tasumata müügiboonus) summas 1133,31 eurot (bruto); mõista AEG Music OÜ-lt välja T Pi kasuks puhkusehüvitis brutosummas 1205.80 eurot; mõista AEG Music OÜ-lt välja T Pi kasuks hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses brutosummas 4229.21 eurot TLS §100 lg 4 alusel.
2-21-7076
29.Kostja vaidleb hagile vastu ja märgib, et (i) TLS §100 lg 4 hüvitisnõue on alusetu, kuivõrd kostja ei ole lepingut rikkunud, tööleping lõppes kostjapoolse varasema ütlesütlemisega, mistõttu on hageja vastav avaldus tagajärjetu; (ii) kostja ainuosanik on ülesütlemisavalduse esitamiseks õigustatud isik, seaduslik esindaja on ainuosaniku tahteavalduse hiljem heaks kiitnud; (iii) töötasunõue on alusetu, kuivõrd tööandja on lepingu kehtivalt üles öelnud ning etteteatatud aja eest ka tasu maksnud; (iv) boonustasunõue on alusetu, kuivõrd töötaja ei ole oma tegevusega tööandjale kasu teeninud; (v) puhkusetasunõue on alusetu, kuivõrd hageja on põhipuhkust kasutanud.
30.Esmalt selgitab kohus välja, kumma poole avalduse alusel on töölepingu lõppenud. Seejärel võtab kohus seisukoha hageja rahaliste nõuete osas.
31.TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 95 lg 1 sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. TLS § 95 lg 2 sätestab, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja ülesütlemisavaldus on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja on selle ka kätte saanud – selle osas vaidlus puudub. Pooled vaidlevad, kas ülesütlemisavalduse on esitanud selleks õigustatud isik. 05.12.2020 avalduse on hagejale edastanud kostja ainuosanikuks oleva Taani äriühingu XXX väidetav ainuosanik. Kohus selgitab, et osaühingu seadusjärgseks esindajaks on TsÜS § 34 lg 1 ja ÄS § 180 lg 1 kohaselt juhatus või juhatust asendav organ. See tähendab, et osanik ei ole osaühingu seadusjärgseks esindusorganiks. Kuigi seaduse kohaselt kuulub osaühingu esindusõigus juhatuse pädevusse, võivad osanikud ÄS § 168 lg 2 järgi vastu võtta otsuseid juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Kohtupraktikas on ka tuletatud, et kuivõrd juhatuse pädevusse kuulub ÄS § 180 lg 1 järgi osaühingu esindamine, on osanikel õigus kiita heaks osaühingu nimel esindusõiguseta sõlmitud tehinguid (vt Riigikohtu 11. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-14, p 12). See aga ei tähenda, et osanik saab asuda vahetult teostama osaühingu esindusõigust ning esitada ülesütlemisavalduse osaühingu töötaja vastu, võttes sellega seadusjärgse esindusõiguse enda pädevusse. Kostja ja kohtu poolt ülalviidatud Riigikohtu lahendist tuleneb selgelt, et osanik saab juhatuse poolt tehtud tehingu heaks kiita – käesolevas asjas sellist olukorda ei esinenud, kuivõrd juhatus ei olnud (omamata selleks esindusõigust) töölepingut üles öelnud. Osaühingu seadusjärgseks esindusorganiks on siiski juhatus ning TsÜS § 31 lg 3 järgi ei või juriidilise isiku organi pädevust üle anda muule organile või isikule. Juhatusele peab jääma osaühingu esindamise funktsioon. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et juhatus on alles 17.09.2021 andnud heakskiidu vaidlusaluse ülesütlemisavalduse esitamiseks (tlk 66). Samas on hageja esile toonud ja tõendanud, et ca pool aastat varem (s.o 12.04.2021 TVK-le esitatud dokumendis, tlk 7272) on kostja juhatuse liige märkinud, et poolte vahel sõlmitud tööleping on heaks kiidetud ja hagejat oodatakse tööle. TsÜS § 128 lg 2 sätestab, et kindlale isikule suunatud ühepoolsele tehingule, mis on tehtud teise isiku nimel esindusõiguseta, kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 129 ja 130 sätestatut, kui isik, kellele tehing oli suunatud, ei vaielnud tehingu tegemisele vastu, kuigi ta esindusõiguse puudumisest teadis või pidi teadma. Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab
2-21-7076 (TsÜS § 129 lg 1). Hageja ei ole viivitamatult pärast kostja ainuosaniku poolt ülesütlemisavalduse saamist sellele vastu vaielnud põhjendusel, et ainuosanikul puudus tehingu tegemiseks nõusolek. Hageja on üksnes viidanud, et soovib ülesütlemise töövaidlusorganis vaidlustada (tlk 39-40). Seega kuulub kohaldamisele TsÜS § 129 lg 1, mille kohaselt on hõljuvalt kehtetu tehingu võimalik tagantjärgi heaks kiita. Kohus märgib, et kostja 17.09.2021 heakskiit on esitatud üksnes kohtumenetluse tarbeks ja hagi rahuldamata jätmise eesmärgil, kuivõrd varasemalt on kostja seaduslik esindaja selgesõnaliselt märkinud, et töösuhe on kehtiv, mis aga omakorda tähendab selgesõnalist vastuseisu kostja ainuosanikuks oleva Taani äriühingu XXX väidetava ainuosaniku poolt 05.12.2020 esitatud ülesütlemisavalduse kehtivusele. Kohtumenetluse tarbeks hangitud heakskiit on kostja poolt tugevalt vastuoluline käik, mis ei ole käsitatav heauskse käitumisena. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus jätab 17.09.2021 antud heakskiidu tähelepanuta ja leiab, et 05.12.2020 ülesütlemisavaldus on kehtetu. Kohus rahuldab hageja nõude tuvastada töölepingu nr 2001 ülesütlemise (05.12.2020 C K E Ai e-kiri) tühisus. Kostja esitatud väide, et kostjal oli probleeme varasema juhatuse allumatuse ja uue juhatuse kogenematusega, ei muuda kohtu ülalesitatud seisukohti. Väidetavad probleemid ei anna ainuosanikule õigust kostjat esindada. Juhatuse (uute) liikmete valimine on osanike pädevuses (ÄS § 168 lg 1 p 4). Samuti võib väljalangenud juhatuse liikme asemele osaniku nõudel uue juhatuse liikme mõjuval põhjusel määrata kohus (ÄS § 184 lg 6).
32.Vaatamata sellele, et kohus on leidnud, et 05.12.2020 ülesütlemisavaldus on kehtetu, on kohus seisukohal, et see on ka materiaalselt alusetu. Kostja on ülesütlemisavalduses märkinud aluseks asjaolu, et hageja ei ole juunist kuni detsembrini suutnud eelarvet täita ega vastanud nõutavale telefonikõnede tasemele. Kostja ei ole küll viidanud õiguslikule alusele, kuid etteheiteid arvestades on ülesütlemise õiguslikuks aluseks kohtu hinnangul TLS § 88 lg 1 p 2 või 3, mille kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine); on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 2 sätestab, et enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks olulisel määral töölepingut rikkunud – st puudus mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale teist
2-21-7076 tööd pakkunud või et teise töö pakkumist ei saanud asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejat eelnevalt hoiatanud. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudus väidetavate rikkumiste raskuse või hea usu põhimõtte tõttu kohustus hagejat hoiatada. Seega on ülesütlemine ka materiaalselt alusetu.
33.Järgnevalt analüüsib kohus hageja poolt 15.01.2021 kostjale edastatud töölepingu ülesütlemise avalduse (tlk 32 pöördel) kehtivus. Nimetatud avaldusega ütles hageja töölepingu üles TLS § 28 lg 2 p 1 nõuete oluliste rikkumiste tõttu TLS § 91 lg 1 alusel alates 15.01.2021. Avaldus vastab TLS § 95 lg 1 ja 2 sisu- ja vorminõuetele. Kostja on kinnitanud, et ta sai hageja poolse 15.01.2021 töölepingu ülesütlemisavalduse kätte 20.01.2021. TLS § 91 lg 1 sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Puudub vaidlus, et hagejale ei olnud alates 2021. a algusest tagatud juurdepääsu tööandja infosüsteemile, ilma milleta ei saanud hageja oma töökohustusi täita. Seega takistas kostja hageja poolt tööülesannete täitmist, kuigi pidanuks talle seda hoopis võimaldama (TLS § 28 lg 2 p 1). Seega esines kohtu hinnangul materiaalne alus hageja poolseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning hageja 15.01.2021 avaldus on kehtiv – selle tulemusel lõppes pooltevaheline töösuhe 15.01.2021 seisuga. Tööandja ei ole vaidlustanud töötaja töölepingu ülesütlemisavaldust (TLS § 106). Kohus rahuldab hageja nõude ja tuvastab, et tööleping nr 2001 (sõlmitud 18.02.2020) T Pi ja AEG Music OÜ vahel lõppes 15.01.2021 TLS § 91 lg 1 alusel.
34.Hageja on palunud mõista kostjalt välja töötasu perioodi 01.01-15.01.2021 eest summas 635.30 eurot (bruto). Kohus on ülal tuvastanud, et poolte vahel oli nimetatud perioodil kehtiv töösuhe, kuid kostja ei andnud hagejale tööd. TLS § 35 sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Seega tuleb hageja töötasunõue selles osas rahuldada. Kostja ei ole vaidlustanud töötasunõude arvestust. Tähtsust ei oma kostja väide, et Tööandja teatas töötajale ette kaks korda enam, kui seadus kohustab – tööandja avaldus oli kehtetu ja alusetu. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt välja töötasu perioodi 01.01-15.01.2021 eest summas 635.30 eurot (bruto).
35.Hageja on palunud mõista kostjalt välja töötasu (tasumata müügiboonus) summas 1133,31 eurot (bruto; tasuarvestus tlk 34 ja arved tlk 77-93 ja dtl 155-198). Töölepingu p 7.2 järgi kirjeldatakse töötaja preemiasüsteemi lisas A. Töölepingu lisa А p 2 järgi on tööandja võtnud endale kohustuse maksta töötajale vahendustasu 15% töötaja poolt teenitud müügikasumist. Töölepingu lisa А p 2.b järgi on muusikatoodangu müügimarginaal 50%. Kohus leiab, et hageja tasuarvestus on korrektne ning arvetega tõendatud. Kostja selgitab, et hageja ei ole teeninud kostjale müügikasumit, sest müügiarvetel on näha, et arve on esitanud XXX“ vahendatud teenuse eest, mitte AEG Music OÜ teenuse eest. Seega ei ole kostja viidatud arvetelt tulu teeninud ning hageja ei ole töölepingus kokku lepitud müügiboonust ära teeninud. Hageja selgitab, et vastavalt tööandja korraldusele on kõik tehingud Venemaa ettevõtetega läbi viidud Venemaa firma XXX» (XXX) kaudu. Nimetatud asjaolu tõendab 03.01.2021 C K E A poolt hagejale saadetud ekiri (tlk 42). Kohus leiab, et kostja vastuväited on otsitud. Boonustasu kokkuleppest ei
2-21-7076 tulene, millise äriühingu kasuks teenitud müügikasumist hageja on õigustatud osa saama. Kui kostjaga ühte gruppi kuuluvad ettevõtted olid oma töö hõlbustamiseks asutanud Venemaale äriühingu ja hageja töö tulemusel väljastati hageja leitud klientidele arveid nimetatud Venemaa äriühingu nimel, siis laieneb töölepingu lisa А p 2 nimetatud kokkulepe ka nende arvete tulemusel toimunud laekumistele. Vastupidine tõlgendus ei oleks kooskõlas hea usu põhimõttega ning muudaks boonustasukokkuleppe sisutuks. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt välja töötasu (tasumata müügiboonus) summas 1133,31 eurot bruto.
36.Hageja palub kostjalt välja mõista kasutamata põhipuhkuse hüvitise brutosummas 1205.80 eurot. TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva. TLS § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. TLS § 68 lg 4 sätestab, et tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. TLS § 70 lg 1 sätestab, et töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. Kostja pole tõendanud, et hageja oleks puhkust kasutanud ja saanud puhkusetasu. Kostja vastupidised väited on ka konkretiseerimata. Vastavate andmete puudumine juhatuse liikme vahetuse tõttu ei vabasta kostjat hageja ees lasuvatest kohustustest. TLS § 28 lg 3 p 4 kohaselt on tööandja kohustuseks pidada tööaja arvestust, mis muuhulgas eeldab ka puhkusega seonduva arvestuse pidamist. Arvestades töösuhte lühiajalist kestust ei ole ka eluliselt usutav, et hageja puhkust kasutas. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt välja mõista kasutamata põhipuhkuse hüvitise brutosummas 1205.80 eurot.
37.Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise 3 kuu keskmise töötasu ulatuses brutosummas 4229.21 eurot TLS § 100 lg 4 alusel. TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kohus on ülal tuvastanud, et hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud. Kohus leiab, et hüvitis kuulub nõutud ulatuses väljamõistmisele.
38.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning: tuvastab töölepingu nr 2001 ülesütlemise (05.12.2020 C K E Ai e-kiri) tühisuse; tuvastab, et tööleping nr 2001 (sõlmitud 18.02.2020) T Pi ja AEG Music OÜ vahel lõppes 15.01.2021 TLS § 91 lg 1 alusel; mõistab AEG Music OÜ-lt välja T Pi kasuks töötasu kokku brutosummas 1 768.61 eurot, s.h. töötasu nõue perioodi 01.01-15.01.2021 eest summas 635.30 eurot (bruto) ja töötasu (tasumata müügiboonus) summas 1133,31 eurot (bruto); mõistab AEG Music OÜ-lt välja T Pi kasuks puhkusehüvitise brutosummas 1205.80 eurot; mõistab AEG Music OÜ-lt välja T Pi kasuks TLS §100 lg 4 hüvitise brutosummas 4229.21 eurot.
2-21-7076
39.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
40.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on otsuse teinud kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
41.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
42.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.