Estonian Green Energy Management OÜ hagi Osaühingu
PAIKRE
vastu võlgnevuse, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
96 720,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Estonian Green Energy Management OÜ (registrikood 12311018), lepingulised esindajad vandeadvokaat Veiko Viisileht ja advokaat Iivi Otto Kostja Osaühing PAIKRE (registrikood 10836969), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek
Asja läbivaatamine
19. juuli ja 9. novembri 2021 kohtuistungid
RESOLUTSIOON
1.Jätta Estonian Green Energy Management OÜ hagi Osaühingu PAIKRE vastu võlgnevuse, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta maakohtus kantud menetluskulud Estonian Green Energy Management OÜ kanda.
3.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus pärast otsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
1.Estonian Green Energy Management OÜ (hageja) esitas 9. novembril 2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Osaühingu PAIKRE (kostja) vastu võlgnevuse 80 730 euro ja sellelt viivise ning kahjuhüvitisena kohtueelsete õigusabikulude 4956 euro ja nendelt viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud ja nendelt viivise palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12. novembril 2017 teenuslepingu (edaspidi Leping), mille p 4.1 kohaselt garanteeris kostja hagejale kõvaplasti liikideks sorteerimise kokku vähemalt 40% ulatuses kohale toodud plasti segamaterjali kogusest (edaspidi ka 40% garantiikohustus või 40% väljasorteerimise ja tagamise kohustus). Testide tulemused näitasid, et kostja sorteerimisvõimekus on tegelikult u 60% materjalist. Seetõttu sätestas Lepingu p 3.2 kostjale kõrgema tasu, kui sorteeritud plast ületab 50% materjalist. Kostja rikkus Lepingu p-s 4.1 sätestatud garantiid. Hagejale anti üle sorteeritud plast vaid u 20% mahus kohale toodud kogusest. Lepingurikkumise tõttu sõlmisid pooled 31. augustil 2019 Lepingu lisana nr 1 kokkuleppe (edaspidi Kokkulepe), millega kostja kohustus hüvitama rikkumise tõttu hagejale tekkinud kahju järgmiselt: p-de 3.1 ja 3.2 järgi pidi kostja tasuma 96 880 eurot, millele lisandus käibemaks ja tasumise periood oli 12 kuud; p-st 3.3 tulenevalt tuli maksta iga kuu, kokku 12 makset alates 2019. a augustist vastavalt hageja arvetele; p 3.4 kohaselt oli ühes kuus tasutav keskmine summa 8073 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja tasus 2019. a augustis esitatud arve nr 1907 ja 2019. a septembris esitatud arve nr 1908. Seega kinnitas kostja oma käitumisega talle Kokkuleppest tulenevaid kohustusi. Vastavalt Kokkuleppele esitas hageja kostjale 2019. a oktoobrist kuni 2020. a juulini iga kuu 8073 euro suuruse arve. Kokku oli arveid 80 730 euro eest, millele lisandus käibemaks 16 146 eurot. Nendeks arveteks olid 23. oktoobri 2019 arve nr 1913, 21. novembri 2019 arve nr 1916,
13.detsembri 2019 arve nr 1920, 15. jaanuari 2020 arve nr 2003, 25. veebruari 2020 arve nr 2007, 11. märtsi 2020 arve nr 2009, 17. aprilli 2020 arve nr 2011, 18. mai 2020 arve nr 2015, 15. juuni 2020 arve nr 2017 ja 10. juuli 2020 arve nr 2021. Kostja ei ole arveid tasunud. Hageja nõuab põhivõlana 80 730 eurot. Käibemaksu hageja ei nõua. Hageja nõuab ka iga tasumata arve järgselt põhivõlalt seadusjärgset viivist (võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1) hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud summas. Arvete maksetähtaeg oli 14 päeva (Lepingu p 3.3). Sissenõutavaks muutunud viivis on: arve nr 1913 alusel 651,40 eurot, arve nr 1916 alusel 600,09 eurot, arve nr 1920 alusel 561,16 eurot, arve nr 2003 alusel 502,91 eurot, arve nr 2007 alusel 430,56 eurot, arve nr 2009 alusel 404,09 eurot, arve nr 2011 alusel 338,80 eurot, arve nr 2015 alusel 284,10 eurot, arve nr 2017 alusel 234,69 eurot ja arve nr 2021 alusel 190,58 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuva viivise tasumist TsMS § 367 alusel iga tasumata arve järgselt põhivõlalt iga viivitatud päeva eest seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Puuduvad alused viivise vähendamiseks. Hageja nõuab kostjalt kahjuna 4956 euro väljamõistmist ja sellelt seadusjärgset viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuna Advokaadibüroo LINKLaw OÜ osutas hagejale kohtuvälises vaidluses kostjaga õigusabiteenust 35,4 h tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks), kokku 4956 eurot. Kui kostja oleks jätkanud kohustuste täitmist, poleks hagejal tekkinud vajadust õigusabi järele. VÕS § 101 lg 3 kohaldamise alused puuduvad. Kostja varjab infot ja dokumente, väldib võla tasumist ja venitab menetlust. Väited Lepingu ja Kokkuleppe näilikkusest on tõendamata. Leping ja Kokkulepe on kehtivad ning sõlmiti kahes
2(18)
identses eksemplaris, millest üks jäi hagejale ja teine kostja tolleaegsele juhatuse liikmele Xle. Kui dokumente kostja valduses pole, kinnitab see korralagedust kostja asjaajamises. Kostja käitumise tõttu esitas hageja enne hagi esitamist kostjale nõudekirja informatsiooni ja dokumentatsiooni esitamiseks, kuid kostja nõudekirjale ei vastanud. Kui X eesmärk olnuks Lepingu ja Kokkuleppega näilikult õigusliku aluse tekitamine hagejale raha ülekandmiseks, siis miks ta neid dokumente varjama asus. Neli kostja töötajat aktsepteeris tehingu alusel väljamakseid hagejale. 1564 t plastjäätmete vedu ja töötlemine kostja prügilas ei saanud toimuda dokumentideta. Kostjal oli Lepingu p-st 1.2 (iii) tulenev kohustus sorteeritud plasti transportimiseks vajalike dokumentide (CMR-id) vormistamiseks. Hageja esitab ise Lepingu ja Kokkuleppe täitmise kohta dokumendid. Kostja on Lepingut ja Kokkulepet osaliselt täitnud ning nende kehtivust kohtuväliselt tunnistanud. Kostja uued esindajad on kohtuväliselt ka osaliselt tunnistanud nõuet. Elulised asjaolud Lepingu täitmisega olid järgmised. Kostjale Põlendmaa külasse Paikre prügilasse sorteerimiseks viidud segamaterjalist kõvaplast asus Jõelähtme vallas. Materjali vedu Jõelähtmelt Paikresse toimus Graniidikeskus OÜ poolt 2017. a novembrist kuni 2018. a oktoobrini. Iga veo kohta vormistati dokumentatsioon, kus märgiti veetud materjal, kuupäev, auto registreerimisnumber ja plastjäätmete kogus. Graniidikeskus OÜ koostas igakuised kokkuvõtted veetud koormatest ja saatis koos saatelehtede ja kaalulehtedega hagejale. Kostja esitas teenuste eest hagejale arved (Lepingu p 3.3). Hageja on arved tasunud. Arvetelt nähtub igas kuus sorteeritud ja üleantud materjal hinnaga 30 eurot/t (Lepingu p 3.1). Arvetel on märge koorma laadimise kuupäeva kohta. Hageja müüs Lepingu p-de 1.1 ja 1.2 alusel kostja sorteeritud ja pakendatud PE ja PP kõvaplasti kolmandatele isikutele. Kostja pidi Lepingu järgi tagama vajalike CMR-ide vormistamise hageja nimele, mida kostja ka tegi. Sorteeritud materjalide ostja kaalus koorma üle ja esitas arve enda kaalunumbrite järgi. Kõik osapooled aktsepteerisid seda. Teenuse osutamine toimus ja kostja täitis dokumentatsiooni. Kostja andis sorteeritud kõvaplasti hagejale üle 317,41 t ja esitas arved. Kuna hageja andis kostjale sorteerimiseks üle segamaterjali 1564 t, moodustab sorteeritud kõvaplast 20% segamaterjalist. Puudu jäi 308,2 t. Lepingu p-s 4.1 lepiti kokku fikseeritud suuruses (280 eurot/t kohta) saamata jäänud tulu hüvitamise kohustus. Kostja ei osanud selgitada, kuhu kadus ülejäänud materjal. Materjali võttis vastu, sorteeris ja väljastas kostja enda territooriumil. Lepingu rikkumise tõttu sõlmitigi Kokkulepe, mis on deklaratiivne võlatunnistus, millega kinnitati kostja kohustust tasuda hagejale tekitatud kahju 96 880 eurot (lisandub käibemaks). See, et kostja ei soovi hageja nõuet tunnistada, ei muuda hageja nõuet ebaselgeks. Kostja tunnistas 29. aprillil ja 11. mail 2020 hagejale saadetud kirjades Lepingu raames hagejalt vähemalt 1483 t plastjäätmete saamist ja nende sorteerimist. Samuti seda, et vähemalt 55,64 t sorteeritud plastjäätmeid jäi hagejale üle andmata, kuigi Lepingu p-de 2.1, 2.3 ja 4.1 järgi oli selleks kohustus. Kostja muudab oma positsiooni ja tekitab menetluskulusid juurde. Lepingust ja Kokkuleppest olid teadlikud kostja ostu-müügijuht Y ja arendusjuht C, kes andsid hageja arvete nr 1907 ja 1908 tasumiseks kostja raamatupidajale kooskõlastuse enne juhatuse liiget. Arve nr 1913 tasumiseks andis esimesena kooskõlastuse Y. Seega tehing oli reaalne. Mida kostja raamatupidaja enne arve kooskõlastusringi alustamist teadis või ei teadnud, ei oma tähtsust. Alusetud on kostja mõttearendused Omniva e-keskkonnas kostja töötajate tehtud kommentaaride kohta. Kahju tekitati hagejale Lepingu rikkumisega ja Kokkulepe oli vormistatud selle lisana, seega seostasid kostja töötajad arved õigesti Lepinguga. Käibemaksu küsimus ei ole relevantne, hageja seda ei nõua.
3(18)
Kostja 15. aprilli 2020 kokkuleppe tühistamisavaldus ei ole kehtiv. X ei rikkunud Kokkuleppe sõlmimisel kostja esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohutusi ja tehing ei olnud vastuolus kostja huvidega. Hagejale sai teatavaks, et kostja müüs 2018. a detsembrist kuni 2019. a aprillini hageja kliendile otse sarnast materjali (PP plast), mida ta pidi hagejale sorteerima. Hageja eeldas, et kas hageja tarnitud materjal oli kõik sorteeritud ja 2018. a oktoobriga sai arvutustabeli n-ö lukku panna ka 40% ja rikkumise ulatuse osas või et kostja omastas hageja tarnitud materjali ja müüs seda nüüd ise enda materjalina edasi. Viimane järeldus selgitaks asjaolu, miks kostja väidab, et tal mingeid dokumente ei ole. Vastasel korral võiks omastamine välja tulla. 2019. a kevadel teatas kostja, et hageja toodud segamaterjal on kõik sorteeritud, kuid 40% toodud mahust ei suudetud PE ja PP plasti sorteerida. Kostja lepingurikkumist ei selgitanud. Kuna hageja kahtlustas kostjat omastamises ja puudus võimalus kostja territooriumil toimunut kontrollida, nõudis hageja garantii alusel saamata jäänud tulu hüvitamist. Hageja on üritanud tulemusteta saada infot kostja sorteerimismahtude kohta nii Keskkonnaametist kui kostjalt. Hageja valduses ei ole e-kirjavahetust Xga, mis sisaldaks läbirääkimisi Kokkuleppe sõlmimise üle. Kokkuleppeni jõuti kohtumistel ja telefoni teel läbirääkimiste tulemusel. Poolte juhatuse liikmed kohtusid 2019. a-l korduvalt. Pooled olid eriarvamusel, millal materjal pidi olema sorteeritud ja üle antud (2018. a lõpp või 2019. a algus), millist materjali üldse arvestada (kas PP ja PE plast või ka muu materjal kokkulepitud perioodil) ning kuidas arvutada kompensatsioon. Hageja leidis, et sorteerimata on rahalises vääringus 106 533 eurot, kostja et 86 295 eurot. Vaidluse asemel sõlmisid pooled 31. augustil 2019 Pärnus kompromissi selliselt, et n-ö panid kiriku keset küla – kostja maksab hagejale hüvitiseks 96 880 eurot. Hageja Pärnus viibimist tõendab lähetuse käskkiri ja majutuse arve. Väited, et pooled tegid vaidlusaluse õigussuhte raames pahauskset koostööd ning et leping oli kostjale kahjumlik, on alusetud. Hageja juhatuse liige Q tegutses hageja parimates huvides. Kui kostja poleks Lepingut rikkunud, oleks see olnud nende jaoks väga tulus tehing. Plasti taaskasutustõenditega oleks kostja teeninud lisatulu. Väide, et poolte vahel 40% garantiid ei olnud, on paljasõnaline. X kinnitab 26. augusti 2021 kirjas, et hageja nõue on põhjendatud. Y kinnitab 17. ja 24. augusti 2021 kirjades hagi alusena esitatud faktilisi asjaolusid, kokkulepete sisu ja reaalseid tulemusi ning 2017. a sügisel testide teostamist, et sorteerimisvõimekuse suurusjärgud olid 50-60%, et sorteerimistulemused olid lõpuks reaalselt vaid 20% ja selgitab erinevuse põhjusi. Lepingu täitmise aegsest ekirjavahetusest nähtuvad korduvad viited kostja kohustusele sorteerida välja 40% plastmaterjali. Otseseid süüdistusi hageja e-kirjades ei esitanud, sest oldi koostööfaasis ja kostja kinnitused olid, et tulemused paranevad. Lisaks selgitab kostja sorteerimistehase endine vahetuse vanem W, kes hageja tarnitud segamaterjali sorteerimise juures vahetult oli,
25.augusti 2021 kirjas hageja materjaliga seotud asjaolusid, mh kostja väidet, et neil puudub vastav dokumentatsioon, et hageja tarnitud materjali rohkuse tõttu tekkis ruumipuudus, et hageja materjali sorteeriti koos olmejäätmetega. Alusetu on väide Lepingu ja Kokkuleppe võltsitusest. Leping ja Kokkulepe ei ole vormistatud tagantjärele kuupäevaga, kuid ka sel juhul ei too see kaasa dokumendi võltsituks lugemist. Ekspertiisiakt nr 21E-DM0012 on asjakohatu tõend. Puuduvad alused TsMS § 277 kohaldamiseks. Viited hageja ja vaidlusaluse õigussuhte seotusele kriminaalasjaga on põhjendamatud.
4(18)
Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud ja nendelt viivise hageja kanda. Vaidlusaluste arvete alusel ei ole kostjal tekkinud hageja ees võlgnevust. Kostja lepingurikkumine on tõendamata. Nõude kujunemist ei ole hageja suutnud selgitada. Kokkuleppe, mis sõlmiti väidetavalt X juhatajaks olemise ajal, originaaldokumenti kostja valduses ei ole. Leping on vormistatud tagantjärele kuupäevaga, et luua õiguslik alus Kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja esitab võltsituse vastuväite mõlemale dokumendile. Leping ja Kokkuleppe on näilikud ja seetõttu tühised. Tasutud arvete nr 1907 ja 1908 maksmiseks puudus õiguslik alus. 31. augustil 2019 esitas hageja kostjale arve nr 1907 selgitusega „materjalide sorteerimine“. Kostja raamatupidaja edastas arve Omniva e-keskkonnas 2. septembril 2019 kinnitusringile ja palus lisainfot. Kostja toonane arendusjuht C suunas 4. septembril 2019 arve ostu-müügijuht Yile, kes märkis kommentaariks „Üksus: tehas“, mida kasutati tavapäraselt tellitud teenuste eest tasumisel ja kinnitas arve 19. septembril 2019. X kinnitas arve 19. septembril 2019. Kostja raamatupidaja saatis arve ERP-i (ettevõtte majandustarkvara), järgides toonase juhataja korraldusi. Ühtegi märget arvele seoses Kokkuleppega ei tehtud. 24. septembril 2019 esitas hageja kostjale arve nr 1908 selgitusega „materjalide sorteerimine“. Kostja raamatupidaja algatatud kinnitusringil kinnitas Y arve 25. septembril 2019 ja C 30. septembril 2019. X kinnitas arve 30. septembril 2019. Raamatupidaja saatis arve ERP-i. Ka arve nr 1908 on liigitatud „Üksus: tehas“ alla ning C kommentaari kohaselt on arve esitatud „vastavalt teenuselepingule“, mis oli lõppenud p 9.1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 3 kohaselt juba 28. veebruaril 2019. Ühtegi märget arvele seoses Kokkuleppega ei tehtud ja arvel puudus sellega seos. Lisaks ei ole arvetest aru saada, et tegemist oleks kompensatsiooniga. Arved on väljastatud kui osutatud teenuse arved - arvele on märgitud „materjalide sorteerimine“, mis viitab teenuse osutamisele, mitte kahju hüvitamisele ning arved on väljastatud koos käibemaksuga. Selline teguviis väljendab soovi tehingu tegelikke asjaolusid varjata.
16.oktoobril 2019 vahistati prokuratuuri taotlusel X ja C seoses neile esitatud kahtlustusega kostja vara omastamises suures koguses. Kokkulepe oli esitatud kahtlustusega seotud. Hageja ning X ja C tegutsesid kooskõlastatult kuritegelikul eesmärgil. 17. oktoobril 2019 vabastas kostja nõukogu X juhatuse liikme kohalt ja määras kostjale uue juhataja E. X volitused kostja juhatajana kehtisid 14. jaanuarist 2014 kuni 8. novembrini 2019.
23.oktoobril 2019 esitas hageja kostjale arve nr 1913 selgitusega materjalide sorteerimine. Samal ajal ei olnud kostja veel teadlik Lepingust ega Kokkuleppest. Kostja raamatupidaja edastas arve 8. novembril 2019 kinnitusringile, märkides, et palub edastada lisainfo ja lepingu ja kinnitada vastavust tellitule. Arvelt ei saanud aru, et tegemist on kompensatsiooniga. Arve kinnitas üksnes Y 8. novembril 2019. Samal päeval algasid uue juhataja E volitused, kuid kuna ta polnud kinnitusringis, siis arve temani ei jõudnud. Arve nr 1913 edastati uuele juhatajale Dle, kelle volitused algasid 6. jaanuaril 2020, kooskõlastamiseks alles 14. jaanuaril 2020. D arvet nr 1913 ei kooskõlastanud. Kostja juhatus sai Kokkuleppest teada 21. novembril 2019, kui hageja juhatuse liige Q saatis e-kirja teel kostja raamatupidajale Lepingu ja Kokkuleppe koopia. Samal päeval edastas raamatupidaja e-kirja Ele ja kostja finantsjuhile Ble. 22. novembril 2019 palus E hagejalt arvutust võlgnevuse kujunemise kohta.
5(18)
Lepingu alusel tarnitud jäätmed ei ole läbinud kostja kaalumaja. Jäätmete jääk paistab olevat haihtunud. Asjaolu, et hagejal puudub ülevaade Lepingu nn puudujäägist lepinguperioodi kestel ning ka see, et mitte ühtegi jälge jäägi kohta ei ole, kinnitab, et tegemist on olnud dokumentide fabritseerimisega. Arvestades nõude suurust jääb arusaamatuks, miks hageja kaks aastat kestnud väidetavale Lepingu rikkumisele kahe aasta vältel ei reageerinud. Pooled soovisid jätta üksnes mulje Lepingu ja Kokkuleppe sõlmimisest, mille alusel luua õiguslik alus raha maksmiseks hagejale. Poolte tahe oli suunatud õigusnäivuse tekitamisele. Hageja ja kostja tollane juhatuse liige sõlmisid Lepingu ja Kokkuleppe üksnes eesmärgiga vältida ebaseaduslike maksetega kaasnevat kriminaalmenetlust, luues mulje, nagu oleks maksetel õiguslik alus. Kostja valduses ei ole olnud Kokkuleppe ega Lepingu originaaldokumenti. Kostja seab TsMS § 277 lg-le 1 tuginedes kahtluse alla Lepingu ja Kokkuleppe ehtsuse. Kokkulepe võib olla kantud kostja vara omandamise eesmärgist. Eriti kuna hageja ei pea võimalikuks põhjendada kostjale võlgnevuse suuruse kujunemist. Lisaks puudus esimese kahe arve tasumisel viide Kokkuleppele. Arve nr 1908 juurde tegi C märke „vastavalt teenuselepingule“, mis oli arve esitamise ajaks lõppenud. Need asjaolud viitavad, et Kokkulepet ega Lepingut veel arvete nr 1907 ja 1908 esitamise ja kinnitusringi läbimise ajal ei eksisteerinudki. Kokkulepe võib olla tagantjärele fiktiivselt vormistatud. Seda kinnitab asjaolu, et kostjal originaaldokumente ei leidu ja kummagi arve kinnitusringi juures seisis märge „Üksus: tehas“. Kahju kompenseerimise arved on väljastatud teenusearvetena, mis ei torka raamatupidamises silma. Samas kui kahjuhüvitisena vormistatud arved oleksid kohe tähendanud lisaküsimusi ja tõendite nõudmisi raamatupidaja poolt. Kokkulepe ja Leping on võltsitud, sh üksnes fiktiivselt tagantjärele vormistatud. Ekspertiisiakti nr 21E-DM0012 kohaselt, on Leping ja Kokkulepe väga tõenäoliselt vormistatud ja allkirjastatud samaaegselt. Ekspertiisiakt lükkab ümber kostja väidetava rikkumise ja tasumise kohustuse. Varasema kuupäevaga dokumendi allkirja survejoone leidumine hilisema kuupäevaga dokumendil tõendab, et need dokumendid või üks nendest ei ole allkirjastatud dokumendil märgitud kuupäeval, kui mitte arvestada asjaoluga, et 2017 koostatud dokument allkirjastati asetatuna valgele paberile, millele 2019. a-l trükiti juhuslikult selle Lepingu lisa 1, mis on vähe tõenäoline. Järelikult sõlmiti nii Lepingu kui Kokkuleppe dokumendid 31. augustil 2019 õigusnäivuse tekitamiseks, eesmärgiga luua hagejale õiguslik alus kostjalt raha tasumise nõudmiseks. Tõenäosuslik sõnastus on omane kõikidele ekspertiisiaktidele. Esitatud asjaolud ja tõendid koosmõjus ekspertiisiaktiga tõendavad, et Leping ja Kokkulepe on näilikud ning neil ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Hageja tõendid ei tõenda, et 40% väljasorteerimise ja tagamise kohustus oleks eksisteerinud
12.novembrist 2017. Arusaamatu on, mida hageja soovib tõenditega Q ööbimise kohta
31.augustil 2019 Pärnus tõendada. 40% garantiid poolte kokkulepped ei sisaldanud. Sellise kokkuleppe õigusnäivus saavutati tõenäoliselt dokumendi võltsimiste kaudu. Kriminaalasja materjalidest on selgunud, et Q ja X vahel oli ka teine võlasuhe, mida sooviti kirjalikult vormistada. Q andis Xle majaostuks samal perioodil laenu 30 000 eurot. Ei ole välistatud, et tegelikult vormistati 31 augustil 2019 hoopis nimetatud laenusuhte dokumente. Hageja esitatud e-kirju iseloomustavad järgmised asjaolud. Mitte kordagi ei heida hageja kostjale ette, nagu oleks kostjal täitmata kohustus 40% väljasorteerimise ulatuses. Hageja
6(18)
väidab, et „eeldasime“ 40% või väidab, et „midagi teeme ikka väga valesti“. Ühtegi etteheidet kostjale ei tehta. Mitte kordagi ei hoiata hageja kostjat kahe aasta vältel peetud kirjavahetuses sanktsioonide kohaldamise eest. Mitte kordagi ei väida kostja, et tal oleks 40% väljasorteerimise kohustus, vaid esitab regulaarselt üksnes andmeid väljasortimise või selle testide mahu osas. Kogu e-kirjavahetus pärineb 2018. a-st, ent tõendamist nõuaks, et kostjal oli 12. novembrist 2017 prügi sorteerimise kohustus. Arusaamatuks jääb, miks hageja ei ole suuteline esitama täpset arvutuskäiku (Kokkuleppe p-s 1 nimetatud nõudekirja), kuidas kujunes Kokkuleppes näidatud kompensatsiooni suurus. X kinnituskiri ei ole objektiivne, usaldusväärne ega tegelikke asjaolusid kajastav tõend. X kostja endise juhatajana, kelle vastu algatati kriminaalasi kostja vara omastamise kahtlustuses, ei saakski anda teistsuguse sisuga kinnituskirja ilma, et tunnistaks end süüdi kuriteos. Hageja on võtnud Xlt kinnituse enda koostatud tõendile (tekstile). Ka Q on praeguseks kriminaalasjas kahtlustuse saanud. Hageja positsiooni muutmine käesolevas menetluses võiks tähendada enda süü tunnistamist kriminaalmenetluses. Kahtlustuse esitamise fakt kinnitab hageja ja X pahatahtlikku koostööd. Nõustuda ei saa sellega, et Y kinnitab 40% väljasorteerimise kohustuse olemasolu. Oma 17. augusti 2021 e-kirjas märgib Y, et „leping pidi olema sõlmitud ilmselt 2017. a lõpupoole“. Tõendist ei nähtu, et Y oleks veendunud Lepingu olemasolus. Seega on kummastav, et ta teab anda ütlusi väidetava Lepingu sisu kohta. Yi vastusest ei nähtu, millal ta sellest teadlikuks sai. Tema seisukoht võib olla antud ka tagantjärele ettevõttesiseselt kuuldu pinnalt, kui kostja uuel juhatusel tekkis küsimus arvete aluseks olevatest lepingutest. W kinnitab vahetusevanemana, et ta ei ole teenuselepingust teadlik. Seega ei saa ta kommenteerida ka Lepingu täitmise asjaolusid. Esitatuga soovib hageja tõendada, et juhul, kui 40% väljasorteerimine oleks olnud edukas, oleks kostja või pooled teeninud tulu. Väited sellest, kui palju oleks kostja taaskasutustõendite eest tulu saanud, ei ole õiged. Kasu jagamises soovis osaleda ka hageja ise. X, C ja Q 30. jaanuari 2018 kirjavahtusest nähtub, et hagejale on tegelikult kostja poolt üle antud rohkem kui ametlikus dokumentatsioonis kajastatud. Seda kinnitab hageja juhatuse liige selgesõnaliselt ise, eristades mitteametlikke (millele ei ole vaja „jälge tekitada“) ametlikest liikumistest, mille „paikre on ametlikult üle andnud egemile“. Puuduvad tõendid, et materjal, mida kostja väidetavalt UAB EKO Perdirbimas’ile müüs, oleks kuulunud hagejale. Väited, et arvutustabel tuleb lukku panna 2018. a oktoobri seisuga või et kostja omastas hageja materjali ja müüs seda enda materjalina edasi, on alusetud. Pooltel olid 2020. a kevadel läbirääkimised, mis ebaõnnestusid. 15. aprillil 2020 esitas kostja hagejale TsÜS § 131 lg 1 alusel kokkuleppe tühistamisavalduse ning dokumentide tutvumise nõude, et veenduda nõude olemasolus. Hageja ei ole dokumentidega tutvumise nõuet täies ulatuses täitnud, esitades vaid saate- ja kaalulehed ning arved. Nendel olevad andmed ei ole seostatavad teiste andmetega. Kostja on valmis hagejaga kokkuleppeks, kui ta saab aru, kuidas on võlg kujunenud. Lepingu originaaldokumendi nõudele esitas hageja ise dokumentide esitamise nõude, kuigi kostja oli avaldanud, et tal küsitud dokumente ei ole. Kokkulepe on kostjat kahjustav. Kokkuleppe sõlmimine ei ole kooskõlas äriseadustiku § 187 lg-ga 1, mille järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. X rikkus juhatuse liikme kohustusi, kui allkirjastas Kokkuleppe, milles kajastatakse kostja väidetavat võlgnevust. Nõuet tegelikult ei ole, mistõttu on Kokkuleppe sõlmimisel nimetatust
7(18)
olnud teadlik ka hageja. Kokkulepe, millega kostja kohustub tasuma võlgnevuse, mis puudub, on kostja majandustegevust äärmiselt kahjustav. Seda pidi mõistma ka hageja. X ja hageja vahelist koostööd kinnitab see, et hageja ei ole kostja nõuet dokumentide saamiseks täitnud ega avaldanud andmeid, mille alusel Kokkuleppes on kompensatsioon arvutatud. Hageja õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendamatu. Kostja ei ole Lepingut rikkunud. Leping ja Kokkulepe on tühised. Kostja on Kokkuleppe ka kehtivalt tühistanud. Kahjuhüvitise nõudmine on välistatud VÕS § 101 lg 3 alusel. Kostjal on õigus teada ja aru saada, mida ja mille alusel ta väidetavalt hagejale võlgneb. Isegi kui kahju hüvitamise nõue oleks põhjendatud, siis on see ebamõistlikult suur ja tuleb jätta rahuldamata. Nõude rahuldamisel tuleb kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 järgi mõistliku ulatuseni vähendada. Kuna hageja põhinõue on põhjendamatu, ei ole põhjendatud ka viivisenõuded. Alternatiivselt palub kostja viivist vähendada. Menetluse käik
3.Maakohus võttis hagi 10. novembri 2020 määrusega menetlusse. Hagi hind on 96 720,56 eurot. Kostja vastas hagile 25. novembril 2020. Hageja esitas arvamuse hagi vastuse kohta
21.detsembril 2020.
4.Kostja esitas 6. juulil 2021 kohtule tõendi kogumise taotluse, milles palus nõuda prokuratuurilt välja 12. mai 2021 ekspertiisiakt nr 21E-DM0012 teenuslepingu (12. november 2017) ja selle lisa (31. august 2019) võrdleva analüüsi kohta.
5.Asjas toimus eelistung 19. juulil 2021, kus kohus arutas pooltega hageja nõudeid ja tõendamiskoormist. Kohus andis istungil hagejale nõude selgitamiseks, taotluste ja tõendite esitamise tähtajaks 30. augusti 2021 ning kostjale vastamiseks tähtaja 4. oktoobri 2021. Kohus rahuldas kostja 6. juuli 2021 taotluse tõendi kogumiseks ja kostja esitas sellele vastuväite, mille kohus jättis rahuldamata. Lisaks arutas kohus pooltega hageja 21. detsembri 2020 menetlusdokumendi lisana 4 (I kd, tl 141-180) esitatud inglisekeelsete tõendite (CMR-id ja Annex-id) tõlkimist. Hageja sõnul ei ole mahuka dokumentatsiooni tõlkimine otstarbekas, kuna blanketid on ühesugused ja hageja võib tõlkida ühe blanketi. Kostja ei vaielnud selle vastu juhul, kui blanketid on samad (TsMS § 33 lg 1 teine lause).
6.Lääne Ringkonnaprokuratuur esitas 23. juulil 2021 kohtule 12. mai 2021 ekspertiisiakti nr 21E-DM0012 (I kd, tl 211-218).
7.Kohus pidas 9. novembril 2021 asjas istungi ning määras tähtajad esitada menetluskulude nimekirjad ja vastused kulunimekirjadele.
OTSUSE PÕHJENDUSED
8.Maakohus, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ning menetlusdokumentidega, leiab, et hagi jääb rahuldamata. Menetluskulud jäävad hageja kanda.
8(18)
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
10.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning tõendite alusel tuvastatuks: X oli kostja juhatuse liige perioodil 14. jaanuarist 2014 kuni 8. novembrini 2019 (I kd; tl 37-40). Kostja tegevjuhile Xle ja arendusjuhile C esitati kahtlustus 2019. a oktoobris Pärnu linnale kuuluva prügiettevõtte (kostja) vara omastamises suures koguses (vt Pärnu Postimehe artikkel, I kd, tl 45; kriminaalasja nr xxxxxxxxxxx raames määratud ekspertiisiaktis nr 21E-DM0012 nähtuv kirjeldus, nr I kd, tl 211). Kostja tasus hagejale 31. augusti 2019 arve nr 1907 alusel 20. septembril 2019 9687,60 eurot (vt Müügiarve 1907 Toode/teenus „Materjalide sorteerimine“, I kd, tl 8; maksekorraldus nr 191796 selgitusega „Ostuarve 1907 (31.08.19)“, I kd, tl 15) ning
24.septembri 2019 arve nr 1908 alusel 11. oktoobril 2019 9687,60 eurot (vt Müügiarve 1908 Toode/teenus „Materjalide sorteerimine“, I kd, tl 9 pöördel; maksekorraldus nr 191942 selgitusega „Ostuarve 1908 (24.09.19)“, I kd, tl 16). Q on hageja juhatuse liige (vt läbivalt poolte menetlusdokumendid). Hageja tegi kostjaga materjalide osas pikemaajalist koostööd ja tegutses müügikanalina nii enne kui pärast vaidlusalust tehingut (vt 30. augusti 2021 menetlusdokumendi p 5.5; II kd, tl 2).
11.Hageja nõuab kostjalt poolte vahel 12. novembril 2017 sõlmitud prügisorteerimise teenuslepingu (I kd, tl 5-6), 31. augustil 2019 sõlmitud kokkuleppe (I kd, tl 7) ja esitatud kümne arve (I kd, tl 10-14) alusel põhivõlgnevuse 80 730 euro ja sellelt viivise ning kahjuhüvitisena kohtueelsete õigusabikulude 4956 euro ja nendelt viivise väljamõistmist. Hageja väitel tulenes kostjale 12. novembril 2017 sõlmitud Lepingust kohustus sorteerida hagejale kõvaplasti liikideks kokku vähemalt 40% ulatuses kohale toodud plasti segamaterjali kogusest (p 4.1). Kostja rikkus hageja hinnangul Lepingu p-s 4.1 sätestatud garantiid, sorteerides vaid u 20% mahus kohale toodud kogusest. Lepingurikkumise tõttu sõlmisid pooled 31. augustil 2019 Lepingu lisana nr 1 Kokkuleppe. Vastavalt Kokkuleppele esitas hageja kostjale 12 kuu eest (2019. a augustist kuni 2020. a juulini) iga kuu 8073 euro suuruse arve. Kostja tasus esimesed kaks arvet, tasumata on perioodil 2019. a oktoobrist kuni 2020. a juulini kostjale esitatud kümme arvet 80 730 euro ulatuses. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu väidetega, et Leping ja Kokkulepe on tühised, kuna tegemist on näiliku tehinguga ning alternatiivselt on Kokkulepe 15. aprillil 2020 tühistatud. Kostja esitas Lepingule ja Kokkuleppele võltsituse vastuväite. Kostja väitel ei ole pooled kokku leppinud 40% väljasorteerimise ja tagamise kohustuses.
12.Seega ei vaidle pooled, et nende vahel on toimunud pikaajaline koostöö. Vaidlus on peamiselt selles, kas pooled sõlmisid kehtivalt Lepingu ja Kokkuleppe, kas Lepingu alusel oli kostjal kohustus hageja tarnitud segamaterjalide sorteerimisel garanteerida kõvaplasti liikideks sorteerimine vähemalt 40% ulatuses, kas sellise garantiikohustuse rikkumiseks oli
9(18)
Lepingus kokkulepitud sanktsioonid, kas kostja rikkus garantiikohustust ning kas rikkumise tõttu sõlmiti hageja saamata jäänud tulu saamiseks Kokkulepe kui deklaratiivne võlatunnistus.
13.Kohus leiab, et hageja 80 730 euro nõude tasumise õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahelise koostöö, kus hageja tarnis kostjale prügi sorteerimiseks ning kostja sorteeris seda liigiti ja pakkis transpordiks, saab kvalifitseerida VÕS tähenduses teenuste osutamise lepinguna. Pooled vaidlevad selles, kas 2017. a novembrist kuni 2019. a esimese pooleni eksisteerinud koostööd saab pidada käsunduslepinguks VÕS § 619 mõttes või töövõtulepinguks VÕS § 635 mõttes. Kostja hinnangul ei leppinud pooled kindla tulemuse saavutamises kokku, hageja on vastupidisel arvamusel. Praeguses asjas sõltub lepingu täpne kvalifikatsioon hinnangust, milline oli poolte tegelik tahe lepingu sõlmimisel ning kvalifitseerimise vajadus hinnangust lepingu kehtivusele.
14.Hagi lahendamiseks hindab kohus esmalt kostja väidet, et Leping ja Kokkulepe tühised põhjusel, et need on näilikud. Juhul kui tuvastamist leiab, et poolte kokkulepped kehtivad, tuleb hinnata hageja põhinõuet sisuliselt, samuti anda hinnang kostja alternatiivsele väitele Kokkuleppe kehtiva tühistamise kohta.
15.TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on tühine (TsÜS § 89 lg 2). Tehingu näilikkus tähendab eelkõige, et pooled soovivad sellega varjata mingit muud tehingut või luua ettekujutuse tehingust, kuigi neil tegelikult vastav tahe puudub. Näiliku tehingu puhul on määrava tähtsusega poolte tahe, mistõttu tuleb tehingu näilikkuse tuvastamisel hinnata poolte tahteavaldusi, et selgitada, mida tegelikult sooviti. Tahteavalduse näilikkuse tõendamiskoormus lasub poolel, kes sellele tugineb, s.o praeguses asjas kostjal. Kostja väidab, nagu olnuks poolte tahe suunatud õigusnäivuse tekitamisele. Kostja sõnul soovisid tema endine juhatuse liige X ja hageja juhatuse liige Q üksnes jätta mulje Lepingu ja Kokkuleppe sõlmimisest eesmärgiga luua õiguslik alus kostja poolt hagejale raha maksmiseks, milleks väidetavalt õiguslik alus puuduvat. Järelikult on asjas vajalik ja piisav kontrollida, kas Lepingu ja Kokkuleppe vormistamise ajal oli poolte tegelik tahe luua õigusnäivus.
16.Poolte vahel on mh vaidlus selles, kas Leping ja Kokkulepe on terves ulatuses või osaliselt tühised (Hageja: „Kust maalt see piir läheb, kust on näilik ja kust maalt ei ole?“, Kostja: „Sellist võlasuhet, nagu hageja väidab lepinguga ja kokkuleppega, sellele oleme esitanud vastuväited. Küll ei ole me vastu väitnud sellele, et n-ö pidev äriline suhe, klassikaline prügi sorteerimine on käinud“ vt II kd, tl 69, 9. novembri 2021 istungi helisalvestis 01:27:50 ja järgnev). Kuivõrd praeguses asjas esitatud rahalise nõude aluseks on kostjapoolne väidetav Lepingu p 4.1 rikkumine ning Lepingu p 4.2 andis hagejale aluse rikkumise korral kompensatsiooninõudeks, mis on hiljem hageja sõnul vormistatud n-ö kirik keset küla kompromissina (Kokkulepe), saab kohus aru ja lähtub edaspidi sellest, et vaidluse all on eelkõige Lepingu p 4 (4.1 ja 4.2) kehtivus ning tervikuna Kokkuleppe kehtivus. Muus osas puudub vaidlus, et poolte vahel ärisuhe (prügisorteerimine) toimus.
10(18)
17.Kostja on Lepingus kokkulepitud 40% garantii ja selle rikkumisele kohalduvate santsioonide ning Kokkuleppe näilikkuse põhjendamiseks ja tõendamiseks kohtu ette toonud järgmised asjaolud.
18.Kostja on kahtluse alla seadnud Lepingu ja Kokkuleppe ehtsuse TsMS § 277 mõttes. Kohus nõustub hagejaga, et puuduvad alused TsMS § 277 kohaldamiseks. TsMS § 277 lg 1 järgi võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. Dokumendi võltsituse kontrollimiseks võib kohus määrata ekspertiisi või välja nõuda muud tõendid. Õiguskirjanduses on leitud, et nimetatud säte rakendub eelkõige tehnilise võltsimise (nt tehakse dokument või selle osa järgi) mitte intellektuaalse võltsimise (nt vale kuupäeva ja/või sisu märkimine dokumenti) korral. Sisu poolest väärat teavet andva dokumendi puhul tekib küsimus dokumendi ja selle koostaja usaldusväärsusest ja sellest, kas dokument peegeldab adekvaatselt tegelikke asjaolusid või mitte (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 1473-1474). Praegusel juhul on kostja esitanud Lepingule ja Kokkuleppele intellektuaalse ehk sisu poolest väära teavet andva võltsituse vastuväite. Seega ei ole põhjendatud lahendada Lepingu ja Kokkuleppe sisu ehtsuse küsimus TsMS § 277 järgi, sh sätte alusel nende dokumentide asjas tõendina arvestamise või arvestamata jätmise küsimus. Valet teavet sisaldavate dokumendi küsimus tuleb lahendada selle kaudu, et kontrollitakse dokumendi koostaja(te) usaldusväärsust, kõrvutatakse dokumendist tulenevat teavet muude tõenditega ning madalama usaldusväärsusega dokumendile omistatakse väiksem kaal (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 1474).
19.Lepingu p 4 ja Kokkuleppe sisu kehtivuse hindamisel saabki kohus järgnevalt hinnata koostajate X ja Q usaldusväärsust, kõrvutada vaidlusaluste kokkulepete olemasolu hindamisel neid muude esitatud tõenditega ning arvestada, et madalama usaldusväärsusega tõendil on väiksem kaal.
20.Kostja taotles Lepingu ja Kokkuleppe võltsituse põhistamiseks ja tõendamiseks kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx määratud 12. mai 2021 ekspertiisiakti nr 21E-DM0012 (I kd, tl 211-218) tõendina praeguse tsiviilasja materjalide juurde võtmist. Kohus rahuldas 19. juulil 2021 istungil kostja taotluse ning saab hinnata eksperdiarvamust dokumentaalse tõendina seadusest juhindudes igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kõrvuti teiste tõenditega (TsMS § 232 lg 1). Hageja leiab, et ekspertiisiakt on asjakohatu tõend, kuna Leping ja Kokkulepe ei ole vormistatud tagantjärele kuupäevaga, kuid ka sel juhul ei too teoreetiliselt see kaasa dokumendi võltsituks lugemist. Hageja väitel on viited hageja ja vaidlusaluse õigussuhte seotusele kriminaalasjaga põhjendamatud.
11(18)
20.1.Kohus nõustub hagejaga selles, et võltsituks ei saa lugeda dokumente üksnes seetõttu, et need vormistatakse tagantjärele. Riigikohtu 23. oktoobri 2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13 p-s 34 on märgitud, et ainuüksi asjaolu, et leping allkirjastatakse varasema kuupäevaga, ei välista sellest õiguslike tagajärgede tekkimist, kuid taunida tuleb lepingudokumendi teadlikult vale dateerimist (võltsimist). Seega tuleb praeguses asjas anda kohtul mh hinnang, kas dokumendid on teadlikult valedateeringuga (võltsitud) ning sellisel juhul anda konkreetses tsiviilasjas hinnang dokumentide usaldusväärsusele ja õiguslikele tagajärgedele.
20.2.Kohus ei nõustu hagejaga selles, et viited hageja ja vaidlusaluse õigussuhte seotusele kriminaalasjaga on põhjendamatud ning ekspertiisiakt on asjakohatu tõend. Esitatud ekspertiisiakti menetlusasja kirjeldusest nähtub, et kriminaalasja on alustatud karistusseadustiku § 2172 tunnusel selles, et X kuritarvitas oma positsiooni kostjas kui
12.novembril 2017 sõlmiti hageja esindaja Q ja kostja esindaja X vahel teenusleping.
31.augustil 2019 allkirjastasid X ja Q teenuslepingu lisa 1, mille järgi olles sõlminud
12.novembril 2017 teenuslepingu ning lähtudes antud lepingu tingimustest, lepiti kokku, et täitja pole lepingu nõudeid täitnud (st sorteerinud välja seda kogust plasti, mis lepingus märgitud) ning sellest tulenevalt on täitja kohustatud maksma mittetäitmise tulemusena tellijale kompensatsiooni summas 96 880 eurot, millele lisandub käibemaks (vt I kd, tl 211). Kuna ekspertiisiakt puudutab justnimelt käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevat õigussuhet, siis leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud ja tsiviilasja juurde võetud tõend omab asja lahendamisel tähtsust.
20.3.Ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamuse kohaselt on 12. novembri 2017 Leping ja
31.augusti 2019 Kokkulepe väga tõenäoliselt vormistatud ja allkirjastatud samaaegselt. Lepingul ja Kokkuleppel olevad Q allkirjad on kirjutatud samaliigilise sinise värvainega kirjutusvahendiga ning X allkirjad samaliigilise musta värvainega kirjutusvahendiga. Leping ja Kokkulepe on vormistatud samaliigilisele paberile samaliigilist toonervärvainet kasutava seadmega. Lisaks märgitakse ekspertiisiaktis, et hilisema kuupäevaga Kokkuleppel leidub varasema kuupäevaga Lepingu allkirjadest tulenevad survejäljed, mis tõendab akti kohaselt, et need dokumendid või üks nendest ei ole allkirjastatud dokumendil märgitud kuupäeval, kui mitte arvestada võimalusega, et 2017. a-l koostatud dokument allkirjastati asetatuna valgele paberile, millele 2019. a-l trükiti juhuslikult selle lepingu lisa 1, mis on vähetõenäoline.
20.4.Kohtu hinnangul saab ekspertiisiaktis väljendatud järelduste alusel lugeda tuvastatuks, et
12.novembri 2017 Leping ja 31. augusti 2019 Kokkulepe allkirjastati samal ajal. Asjaolu, et ekspertiisiaktis väljendatud eksperdijäreldus on tõenäoline, on omane ekspertiisidele (kohtuekspertiisiseaduse § 3). Puudub mõislik põhjendus arvata, et 2017. a-l koostatud dokument allkirjastati asetatuna valgele paberile, millele 2019. a-l trükiti juhuslikult selle lepingu lisa 1 ning et kaheaastase vahega allkirjastatud dokumendid allkirjastati mõlema isiku poolt sarnase või sama kirjutusvahendiga. Selliseid tõendeid ei ole ka kohtule esitatud. Kohtu korduvale küsimusele, kas Leping allkirjastati 12. novembril 2017, hageja esindajad kohtuistungitel jaatavalt ei vastanud (vt I kd, tl 204, 19. juuli 2021 istungi helisalvestis 01:13:12 ja järgnev; II kd, tl 65 pöördel, 9. novembri 2021 istungi helisalvestis 00:38:50 ja järgnev). Hageja on välja toonud, et Kokkulepe allkirjastati 31. augustil 2019 Pärnus, kus hageja juhatuse liige käis sellel kuupäeval ja sellel põhjusel lähetuses, mis nähtub lähetuse käskkirjast („Komandeeringu eesmärk on allkirjastada Teenuslepingu lisa Paikre OÜ-ga“) ja hotelliarvest (vt II kd, tl 17-17 pöördel).
12(18)
20.5.Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et Leping ja Kokkulepe allkirjastati kirjalikult ühel ajal, mistõttu on üks nendest allkirjastatud teadlikult vale kuupäevaga (võltsides). Arvestades, et hageja väitel allkirjastati Kokkulepe 31. augustil 2019 ja vastupidiseid tõendeid ei ole esitatud, loeb kohus, et nii Leping kui Kokkulepe allkirjastati 31. augustil 2019. Nimetatud järeldust saab aluseks võtta dokumentide usaldusväärsuse hindamisel. Lepingudokumendi teadlikult vale dateerimine (võltsimine) on taunitav ja annab põhjendatud aluse kahelda ka selle sisu õigsuses, mida kohus hindab järgnevalt.
21.Kostja leiab, et pooled ei ole kokku leppinud 40% väljasorteerimise ja tagamise kohustuses ning et kostja ei ole mingit garantiikohustust rikkunud, mille alusel väidetavalt sõlmiti kompensatsiooni maksmiseks Kokkulepe. Kostja arvates puudus ka tasutud arvete nr 1907 ja 1908 maksmiseks õiguslik alus. Hageja väitel tulenes selline 40% väljasorteerimise ja tagamise kohustus Lepingu p-st 4 pealkirjaga „Teenuse osutamise garantii“. Lepingu p 4.1 järgi garanteerib Täitja (kostja) Tellijale (hageja) varasemate testidega mõõdetud PE ja PP kõvaplasti liikideks sorteerimise kokku vähemalt 40% ulatuses kohale toodud plasti segamaterjali kogusest. Nimetatud kohustuse mittetäitmise korral on Tellijal õigus saamata tulu kompensatsioonile 280 eurot/t, millele lisandub käibemaks. Punkti 4.2 kohaselt esitab Tellija Täitjale saamata tulu kompensatsiooni kohta arve koos kompensatsiooni suuruse arvutamise arvutuskäiguga. Hageja leiab, et kostjapoolse 40% väljasorteerimise ja tagamise kohustuse rikkumise tõttu sõlmitigi Kokkulepe, mis on deklaratiivne võlatunnistus. Kokkuleppe järgi leppisid Tellija ja Täitja, olles sõlminud 12. novembril 2017 teenuslepingu ning lähtudes antud lepingu tingimustest, kokku alljärgnevas. Kokkuleppe p 1 järgi on Täitja mittenõuetekohaselt täitnud lepingu p-s 4.1 fikseeritud sorteerimiskohustust. Tellija on esitanud vastavasisulise nõudekirja. Kokkuleppe p 2 kohaselt on Täitjal kohustus maksta mittetäitmise tulemusena Tellijale kompensatsiooni. Kokkuleppe p 3 sätestab, et Täitja tasub Tellijale kompensatsiooni alljärgnevalt: tasumisele kuuluv summa: 96 880 eurot + km (p 3.1); tasumisele kuuluv periood: 12 kuud (p 3.2); maksete teostamine: igakuine makse, kokku 12 makset alates august 2019 vastavalt Tellija poolt esitatud arvetele (p 3.3); ühes kuus tasutav keskmine summa: 8073 eurot + km (p 3.4). Hageja esitas kostjale 2019. augustis arve nr 1907 ja 2019. a septembris arve nr 1908. Need arved kostja tasus, mis hageja arvates näitab, et kostja kinnitas oma käitumisega talle Kokkuleppest tulenevaid kohustusi. Hageja leiab, et kokkulepped hageja ja kostja vahel olid sellised, nagu Lepingust ja Kokkuleppest nähtub ning ta on seda veenvalt tõendanud esitatud tõenditega (e-kirjavahetus, veosedokumendid, teenusarved, kaalulehed, taaskasutustõendite aluseks olevad Annex’id, otseselt tehingu sõlminud ja tehingu täitmises osalenud isikute kirjalikud ütlused jm).
21.1.Vastuseks väidetele Lepingu ja Kokkuleppe ning nendes kajastuva 40% väljasorteerimise ja tagamise kohustuse ning kompensatsiooni kokkuleppe kehtivuse kohta märgib kohus järgmist.
21.2.Õige on hageja arusaam, et Graniidikeskus OÜ e-kirjad, saatelehed, kaalulehed ja kokkuvõtted (I kd, tl 68-131); kostja arved hagejale plasti (nii HDPE plastid kui ka PP ja PE) eest hinnaga 30 eurot/h (I kd, tl 132-140) ning veosedokumendid jm lisad (I kd, tl 140-180) tõendavad hageja poolt plastijäätmete transportimist Jõelähtme vallast Põlendmaale Paikre prügilasse ning sealt edasi nt Poola.
13(18)
Siiski ei saa eelnimetatu alusel lugeda tõendatuks, et poolte vahel oli tagamise kohustus ja 40% väljasorteerimise kohustus. Kuigi hageja esitatud arvetest (I kd, tl 132-140), mis kostja on esitanud hagejale sorteerimisteenuse eest, nähtub, et arveid esitati ning teenust osutati hinnaga 30 eurot/t + km nagu on muuhulgas Lepingu p-s 3.1 märgitud, ei kinnita see, et pooltel oli kokkulepe 40% väljasorteerimiseks ja vastasel juhul Lepingu p-s 4 sätestatud kompensatsiooniks. Viidatud tõendid tõendavad, et teenuse osutamine toimus, st hageja tarnis Jõelähtmelt Paikresse materjali perioodil 2017. a novembrist kuni 2018. a oktoobrini, kasutades selleks transpordiettevõtte Graniidikeskus OÜ teenuseid. Samuti on eelnevaga tõendatud, et dokumentatsiooni täideti. Samas nende asjaolude üle vaidlus puudub. Pooled on tunnistanud, et nii enne kui pärast vaidlusaluse Lepingu ja Kokkuleppe väidetavat sõlmimist on pooled teinud koostööd.
21.3.Lepingu p-s 4 sätestatud 40% garantiikohustuse rikkumise järgset sanktsioonide kokkulepet ei saa kohtu hinnangul tuvastada ka hageja esitatud e-kirjavahetusest kostjaga 2018. a jaanuarist kuni septembrini (II kd, tl 24-31). Nendest kirjadest nähtub, et kostja sorteerimisvõimekus on ootuspärasest madalam (vt nt Q 10. jaanuari 2018 kl 11.45 e-kiri C-le: „Kõik ideed abiks, mis viiksid sorteeritud koguste suurenemiseni.“, II kd, tl 25). Samuti nähtub viidatud e-kirjadest, et poolte vahel võiski olla lootus ja kokkulepe, et vähemalt 40% välja sorteeritakse (vt nt Q 5. märtsi 2018 kl 13:39 e-kiri Yile: „Arvestades, et veebr veeti ca 276 tonni, millest 40% oleks 111 tonni, siis peaksite materjali kätte uppumas olema.“ II kd, tl 27; Q 14. mai 2018 kl 11.54 e-kiri C-le: „Algse info põhjal, millelt otsuse tegime, oli 40% sisendist sorteeritud materjali. Täna ei ole meil pooltki sellest. Järelikult tegime valedel alustel otsuseid,“, II kd, tl 29). Samas ei ole üheski kirjas viidatud mingile kompensatsiooninõudele juhul, kui sorteerimisvõimekus on ootuspärasest madalam. Väidetavalt kompromissina sõlmitud Kokkulepe eeldas, et esitati kostjale nõudekiri (selle esitamist ei ole hageja eitanud, vt
9.novembri 2021 istungi protokoll, II kd, tl 65). Nõudekirja kohtule ei ole esitatud. Nõudekirja aluseks pidi olema kompensatsiooni arvutuskäik (Kokkulepe p 1 järgi Lepingu p-s 4.1 fikseeritud sorteerimiskohustuse kostjapoolne mittenõuetekohane täitmine), mille kohta hageja on esitanud oma nägemuse (vt II kd, tl 15-16). Kohus leiab, et kirjaliku nõudekirja puudumine ning kompensatsiooninõude täielikult mainimata jätmine poolte 2018. a e-kirjavahetuses, et muuda hageja väidet kehtiva kompensatsioonikokkulepe olemasolu kohta usutavaks.
21.4.Hageja ei ole esile toonud, et sanktsioneeritud garantiikohustuse kohta oleks eelnevas ja järgnevas koostööpraktikas viiteid, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et selline kokkulepe vaid perioodil 2017. novembrist kuni 2019. a veebruarini suuliselt oli (kirjalik Leping allkirjastati
31.augustil 2019, vt otsuse p 20). Täpsest tagamiskohustuse eest antud garantiist ja konkreetsest kompensatsiooninõudest ei tea ka tegelikult kostja tolleaegsed töötajad (vt hageja esitatud kirjalikud kinnitused, II kd, tl 21-23, 32-33). Y kirjalikest ütlustest (vt 17. ja
24.augusti 2021 e-kiri hagejale) nähtub, et ta on teadlik teenuslepingust, kuid seda näinud pole („Leping pidi olema sõlmitud ilmselt 2017. a lõpupoole...“). Samuti ei väida Y midagi kompensatsioonikohustuse olemasolu kohta. W Lepingust teadlik ei ole („(Lepingust teadlik) Tegelikult ei ole.“). Hageja ei ole kostja endistelt töötajatelt tagamise kohustuse ning kompensatsiooni kokkuleppe kohta informatsiooni küsinud, mille põhjas saaks hinnata Kokkulepe kehtivust.
21.5.X kinnituskirjal (II kd, tl 18-19) pole tõendina sedavõrd suurt kaalu, arvestades et tema vastu on algatatud kriminaalasi kostja vara omastamise kahtlustuses seonduvalt just
14(18)
vaidlusaluste tehingutega (vt ka otsuse p 20.2). Nõustuda tuleb kostjaga, et sellises olukorras ei saakski kostja endine juhatuse liige ilmselt anda teistsuguse sisuga kinnituskirja (kui kinnitada hagejal nõude olemasolu) ilma, et tunnistaks end süüdi kuriteos.
21.6.Lisaks ei ole asjas tõendatud, kuidas Kokkuleppe sõlmimiseni (n-ö kirik keset küla kokkuleppeni) jõuti. Hageja sõnul ei ole tema valduses mingit e-kirjavahetust kostja tolleaegse juhatuse liikme Xga, mis sisaldaks läbirääkimisi Kokkuleppe sõlmimise üle. Kokkuleppeni jõuti hageja sõnul kohtumistel ja telefoni teel läbirääkimiste tulemusel. Hageja pole esitanud Lepingu p-s 4.2 nimetatud kompensatsiooni suuruse arvutamise arvutuskäiku ega Kokkuleppe p-s 1 nimetatud nõudekirja. Samuti ei nähtu mitte ühestki esitatud e-kirjast, et kostjat ootaks ees 40% garantiikohustuse rikkumise korral rahaline nõue. Usutav ei ole hageja selgitus, et koguste ebaselguse tõttu ei viidatud kompensatsioonile ega nõutud seda kahe aasta jooksul üheski kirjalikus dokumendis. Kuna Kokkuleppe läbirääkimiste, sõlmimise ning kompensatsiooni arvutuskäigu ja nõudekirja kohta puuduvad igasugused kirjalikud tõendid, siis annab see asjaolu samuti aluse seada kahtluse alla vaidlusaluste tehingu tegelik sisu.
21.7.Nagu korduvalt rõhutatud, puudub vaidlus selles, et poolte vahel toimus pikaaegne koostöö nii enne vaidlusaluse Lepingu ja Kokkuleppe sõlmimist, kui ka pärast. Seda, et hageja juhatuse liikme ja kostja endise juhatuse liikme vahel oli 2018. a n-ö mitteametlik koostöö, kinnitavad 30. jaanuari 2018 e-kirjad Q, X ja C vahel (II kd, tl 46). Selles kirjavahetuse küsib hageja juhatuse liige Q mh Clt „Kas tänasele liikumisele tule jälg tekitada? Tõend tuleb ju Paikrele? Sõltumata egemi müügiarvetest“. Arvestades, et Q poolt allkirjastatud Leping on teadlikult valedateeringuga (võltsitud), et X ja C on 2017-2018. a toimunud tehingutega seonduvalt saanud kahtlustuse kostja vara omastamises suures koguses ning kostja väitel on praeguseks kahtlustuse saanud ka Q (mis on tõendamata ja hageja seda istungil kommenteerida ei soovinud, kuid ka ei eitanud, vt II kd, tl 64 pöördel) ja et poolte vahel toimus ka koostöö, mille kohta n-ö jälgi ei jäetud, siis leiab kohus, et Q ja X sõlmitud Lepingu p 4 ja Kokkulepe ei peegelda adekvaatselt tegelikke asjaolusid.
21.8.Praegusel juhul tõendab kõik kogumis pigem seda, et pooltel oli küll tahe võimalikult suures ulatuses tulu teenida, kuid kindlat kokkulepet 40% sorteerimisnormi täitmata jätmise tagajärgede osas ei olnud. Kuivõrd hageja esiletoodu alusel ei ole võimalik tuvastada tagamise ja väljasorteerimise osas kindla kokkuleppe olemasolu, puudub vajadus hinnata hüvitisarvutusi selle kohta, kui palju 2017-2018. a-tel segamaterjali tarniti, palju sealt välja sorteeriti ja palju sorteerimata jäi.
22.Kokkuvõttes, hinnates 2017. a lõpust kuni 2019. a alguseni poolte vahel toiminud koostööd ja väidetavate tehingute jaoks antud tahteavaldusi sisuliselt leiab kohus, et Lepingu p 4 ja Kokkuleppe osas olid poolte tehingud näilikud. Poolte tegelik tahe oli luua õigusnäivus Lepingu p-de 4.1 ja 4.2 koostoimes olemasolu osas ja Kokkuleppe olemasolu osas. Tagamiskohustuse ja kompensatsiooni tasumise kokkuleppe õigusnäivus loodi 31. augustil 2019 dokumentide allkirjastamisega. Tuvastatu alusel on Leping ja Kokkulepe dokumentidena olemas ja need allkirjastati üheaegselt 31. augustil 2019. Enne Kokkuleppe allkirjastamist ei olnud ka Lepingut ning koostöökokkulepped ei sisaldanud 40% sorteerimise tagamise kohustust koos sanktsioonidega sellise kohustuse rikkumise eest. Vaidlus puudub, et pooltel oli enne Lepingu ja Kokkuleppe sõlmimist ja pärast seda äriline koostöö. Samuti nähtub esitatust, et poolte vahel oli koostöö, mida ei dokumenteeritud (vt otsuse p 21.7). Kohtu hinnangul ei kinnita hageja esitatud tõendid, et poolte tegelik tahe oli kokku leppida 40% väljasorteerimise ja tagamise kohustuses ning kompromissi korras kompensatsioonis.
15(18)
23.Kuna TsÜS § 89 lg 1 kohaldamise eeldused on kogumis tuvastatud, siis saab kohus hinnata Lepingu p 4 ja Kokkuleppe tühiseks TsÜS § 89 lg 2 järgi. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning seda ei pea pooled täitma. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete kohaselt (TsÜS § 84 lg 1). Seega ei saa hageja nõuda kostjalt 80 730 euro ja viivise tasumist ning kostjal võib olla õigus nõuda kahe arve tasumise tagajärjel saadu tagastamist. Eelnevast tulenevalt puudub vajadus hinnata hageja põhinõuet sisuliselt, samuti anda hinnang kostja alternatiivsele väitele Kokkuleppe tühistamise kohta.
24.Hageja on esitanud asjas ka kohtueelsetest õigusabikuludest tuleneva varalise kahju nõude, tuginedes sellele, et kohtuvälise nõude esitamisega on talle tekkinud õigusabikulud 4956 eurot (sh käibemaks). VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kuivõrd kohus ei tuvastanud eelnevalt kostja rikkumist, puudub alus hageja kahjunõude rahuldamiseks.
25.Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsus omavad (TsMS § 442 lg 8, § 238).
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohtuotsus tehti hageja kahjuks, jäävad kostja kantud menetluskulud hageja kanda.
27.Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2022 kohtuotsuse resolutiivosa tsiviilasjas 2-20-16443
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 9.12.2021 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata Estonian Green Energy Management OÜ hagi võlgnevuse ja viivise nõudes (resolutsiooni p 1 osaliselt).
2.Tühistatud osas teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista Osaühingult PAIKRE Estonian Green Energy Management OÜ kasuks välja:
2.1.põhivõlg 80 730 eurot; 16(18)
2.2.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 7.11.2019–9.11.2020 eest 651,40 eurot;
2.3.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 6.12.2019–9.11.2020 eest 600,09 eurot;
2.4.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 28.12.2019–9.11.2020 eest 561,16 eurot;
2.5.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 30.01.2020–9.11.2020 eest 502,91 eurot;
2.6.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 11.03.2020–9.11.2020 eest 430,56 eurot;
2.7.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 26.03.2020–9.11.2020 eest 404,09 eurot;
2.8.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 2.05.2020–9.11.2020 eest 338,80 eurot;
2.9.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 2.06.2020–9.11.2020 eest 284,10 eurot;
2.10.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 30.06.2020–9.11.2020 eest 234,69 eurot;
2.11.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 25.07.2020–9.11.2020 eest 190,58 eurot;
2.12.viivised põhivõlalt (80 730 eurot) alates 10.11.2020 kuni põhivõla (80 730 eurot) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tühistada Pärnu Maakohtu 9.12.2021 otsus menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 2) ja teha uus menetluskulude jaotus vastavalt resolutsiooni p-s 6.3. märgitule. Maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata osas, milles hageja kahju hüvitamise nõue 4956 eurot ja viivise nõue kahjuhüvitiselt jäid rahuldamata, kuid muuta ja täiendada selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Estonian Green Energy Management OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
6.1.Rahuldada hagi osaliselt.
6.2.Mõista Osaühingult PAIKRE Estonian Green Energy Management OÜ kasuks välja:
6.2.1.põhivõlg 80 730 eurot;
6.2.2.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 7.11.2019 kuni 9.11.2020 eest 651,40 eurot;
6.2.3.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 6.12.2019 kuni 9.11.2020 eest 600,09 eurot;
6.2.4.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 28.12.2019 kuni 9.11.2020 eest 561,16 eurot;
6.2.5.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 30.01.2020 kuni 9.11.2020 eest 502,91 eurot;
6.2.6.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 11.03.2020 kuni 9.11.2020 eest 430,56 eurot;
6.2.7.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 26.03.2020 kuni 9.11.2020 eest 404,09 eurot;
6.2.8.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 2.05.2020 kuni 9.11.2020 eest 338,80 eurot;
6.2.9.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 2.06.2020 kuni 9.11.2020 eest 284,10 eurot;
6.2.10.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 30.06.2020 kuni 9.11.2020 eest 234,69 eurot;
6.2.11.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 25.07.2020 kuni 9.11.2020 eest 190,58 eurot;
6.2.12.viivised põhivõlalt (80 730 eurot) alates 10.11.2020 kuni põhivõla (80 730 eurot) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
17(18)
6.3.Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 5,51% ulatuses Estonian Green Energy Management OÜ kanda ning 94,49% ulatuses Osaühingu PAIKRE kanda.
6.4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.
6.5.Mõista Estonian Green Energy Management OÜ-lt ja Osaühingult PAIKRE solidaarselt riigituludesse apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõiv 480 eurot. Omavahelises suhtes vastutavad riigilõivu tasumise eest 5,51% ulatuses Estonian Green Energy Management OÜ ja 94,49% ulatuses Osaühing PAIKRE. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest (makseinfo on lisatud kohtuotsusele). Tasumisega viivitamisel tuleb tasumata summalt maksta Estonian Green Energy Management OÜ-l ja Osaühingul PAIKRE solidaarselt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.