Estonian Green Energy Management OÜ hagi Osaühingu PAIKRE vastu võla, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 9.12.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Estonian Green apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
96 720,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Estonian Green Energy Management OÜ (registrikood 12311018), lepingulised esindajad vandeadvokaat Veiko Viisileht ja vandeadvokaadi abi Iivi Otto
Energy
Management
OÜ
Kostja Osaühing PAIKRE (registrikood 10836969), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek Menetluse liik
Asja läbivaatamine menetluskonverentsina 22.03.2022 peetud kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 9.12.2021 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata Estonian Green Energy Management OÜ hagi võlgnevuse ja viivise nõudes (resolutsiooni p 1 osaliselt).
2.Tühistatud osas teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista Osaühingult PAIKRE Estonian Green Energy Management OÜ kasuks välja:
2.2.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 7.11.2019–9.11.2020 eest 651,40 eurot;
2.3.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 6.12.2019–9.11.2020 eest 600,09 eurot;
2.4.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 28.12.2019–9.11.2020 eest 561,16 eurot;
2.5.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 30.01.2020–9.11.2020 eest 502,91 eurot;
2-20-16443
2.6.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 11.03.2020–9.11.2020 eest 430,56 eurot;
2.7.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 26.03.2020–9.11.2020 eest 404,09 eurot;
2.8.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 2.05.2020–9.11.2020 eest 338,80 eurot;
2.9.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 2.06.2020–9.11.2020 eest 284,10 eurot;
2.10.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 30.06.2020–9.11.2020 eest 234,69 eurot;
2.11.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 25.07.2020–9.11.2020 eest 190,58 eurot;
2.12.viivised põhivõlalt (80 730 eurot) alates 10.11.2020 kuni põhivõla (80 730 eurot) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tühistada Pärnu Maakohtu 9.12.2021 otsus menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 2) ja teha uus menetluskulude jaotus vastavalt resolutsiooni p-s 6.3. märgitule. Maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata osas, milles hageja kahju hüvitamise nõue 4956 eurot ja viivise nõue kahjuhüvitiselt jäid rahuldamata, kuid muuta ja täiendada selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Estonian Green Energy Management OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
6.1.Rahuldada hagi osaliselt.
6.2.Mõista Osaühingult PAIKRE Estonian Green Energy Management OÜ kasuks välja:
6.2.1.põhivõlg 80 730 eurot;
6.2.2.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 7.11.2019 kuni 9.11.2020 eest 651,40 eurot;
6.2.3.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 6.12.2019 kuni 9.11.2020 eest 600,09 eurot;
6.2.4.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 28.12.2019 kuni 9.11.2020 eest 561,16 eurot;
6.2.5.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 30.01.2020 kuni 9.11.2020 eest 502,91 eurot;
6.2.6.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 11.03.2020 kuni 9.11.2020 eest 430,56 eurot;
6.2.7.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 26.03.2020 kuni 9.11.2020 eest 404,09 eurot;
6.2.8.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 2.05.2020 kuni 9.11.2020 eest 338,80 eurot;
6.2.9.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 2.06.2020 kuni 9.11.2020 eest 284,10 eurot;
6.2.10.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 30.06.2020 kuni 9.11.2020 eest 234,69 eurot;
6.2.11.viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 25.07.2020 kuni 9.11.2020 eest 190,58 eurot;
6.2.12.viivised põhivõlalt (80 730 eurot) alates 10.11.2020 kuni põhivõla (80 730 eurot) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.3.Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 5,51% ulatuses Estonian Green Energy Management OÜ kanda ning 94,49% ulatuses Osaühingu PAIKRE kanda.
6.4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.
2-20-16443
6.5.Mõista Estonian Green Energy Management OÜ-lt ja Osaühingult PAIKRE solidaarselt riigituludesse apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõiv 480 eurot. Omavahelises suhtes vastutavad riigilõivu tasumise eest 5,51% ulatuses Estonian Green Energy Management OÜ ja 94,49% ulatuses Osaühing PAIKRE. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest (makseinfo on lisatud kohtuotsusele). Tasumisega viivitamisel tuleb tasumata summalt maksta Estonian Green Energy Management OÜ-l ja Osaühingul PAIKRE solidaarselt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Estonian Green Energy Management OÜ (hageja) esitas 9.11.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Osaühingu PAIKRE (kostja) vastu võla 80 730 euro ja sellelt viivise ning kahjuhüvitisena kohtueelsete õigusabikulude 4956 euro ja nendelt viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.11.2017 teenuslepingu (edaspidi leping), mille p 4.1 kohaselt garanteeris kostja hagejale kõvaplasti liikideks sorteerimise kokku vähemalt 40% ulatuses kohale toodud plasti segamaterjali kogusest (edaspidi ka 40% garantiikohustus või 40% väljasorteerimise ja tagamise kohustus). Testide tulemused näitasid, et kostja sorteerimisvõimekus on tegelikult ca 60% materjalist. Seetõttu sätestati lepingu p-s 3.2 kostjale kõrgem tasu, kui sorteeritud plast ületab 50% materjalist.
3.Kostja rikkus lepingu p-s 4.1 sätestatud garantiid. Hagejale anti üle sorteeritud plast vaid ca 20% mahus kohale toodud kogusest. Lepingurikkumise tõttu sõlmisid pooled 31.08.2019 lepingu lisana nr 1 kokkuleppe (edaspidi kokkulepe), millega kostja kohustus hüvitama rikkumise tõttu hagejale tekkinud kahju järgmiselt: p-de 3.1 ja 3.2 järgi pidi kostja tasuma 96 880 eurot, millele lisandus käibemaks ja tasumise periood oli 12 kuud; p-st 3.3 tulenevalt tuli maksta iga kuu, kokku 12 makset alates augustist 2019 vastavalt hageja arvetele; p 3.4 kohaselt oli ühes kuus tasutav keskmine summa 8073 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja tasus augustis 2019 esitatud arve nr 1907 ja septembris 2019 esitatud arve nr 1908. Seega kinnitas kostja oma käitumisega talle kokkuleppest tulenevaid kohustusi.
4.Vastavalt kokkuleppele esitas hageja kostjale oktoobrist 2019 kuni juulini 2020 iga kuu 8073 euro suuruse arve. Kokku oli arveid 80 730 euro eest (10 arvet), millele lisandus käibemaks 16 146 eurot. Kostja ei ole arveid tasunud. Hageja nõuab põhivõlana 80 730 eurot.
2-20-16443 Käibemaksu hageja ei nõua. Hageja nõuab ka iga tasumata arve järgselt põhivõlalt seadusjärgset viivist (võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1) hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud summas. Arvete maksetähtaeg oli 14 päeva (lepingu p 3.3). Lisaks nõuab hageja edasiulatuva viivise tasumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel iga tasumata arve järgselt põhivõlalt iga viivitatud päeva eest seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Puuduvad alused viivise vähendamiseks.
5.Hageja nõuab kostjalt kahjuna 4956 euro väljamõistmist ja sellelt seadusjärgset viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Advokaadibüroo LINKLaw OÜ osutas hagejale kohtuvälises vaidluses kostjaga õigusabiteenust 35,4 h tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks), kokku 4956 eurot. Kui kostja oleks jätkanud kohustuste täitmist, poleks hagejal tekkinud vajadust õigusabi järele. VÕS § 101 lg 3 kohaldamise alused puuduvad.
6.Kostja varjab infot ja dokumente, väldib võla tasumist ja venitab menetlust. Väited lepingu ja kokkuleppe näilikkusest on tõendamata. Leping ja kokkulepe on kehtivad ning sõlmiti kahes identses eksemplaris, millest üks jäi hagejale ja teine kostja tolleaegsele juhatuse liikmele X-le. Kui dokumente kostja valduses pole, kinnitab see korralagedust kostja asjaajamises. Kostja käitumise tõttu esitas hageja enne hagi esitamist kostjale nõudekirja informatsiooni ja dokumentatsiooni esitamiseks, kuid kostja nõudekirjale ei vastanud. Kui X eesmärk olnuks lepingu ja kokkuleppega näilikult õigusliku aluse tekitamine hagejale raha ülekandmiseks, siis miks ta neid dokumente varjama asus. Neli kostja töötajat aktsepteeris kokkuleppe alusel väljamakseid hagejale. 1564 tonni plastjäätmete vedu ja töötlemine kostja prügilas ei saanud toimuda dokumentideta. Kostjal oli lepingu p-st 1.2 (iii) tulenev kohustus sorteeritud plasti transportimiseks vajalike dokumentide (CMR-id) vormistamiseks. Hageja esitas lepingu ja kokkuleppe täitmise kohta dokumendid. Kostja on lepingut ja kokkulepet osaliselt täitnud ning nende kehtivust kohtuväliselt tunnistanud. Kostja uued esindajad on kohtuväliselt ka osaliselt tunnistanud nõuet.
7.Kostjale Põlendmaa külas asuvasse Paikre prügilasse sorteerimiseks viidud segamaterjal toodi Jõelähtme vallast. Materjali vedu Jõelähtmelt Paikresse toimus Graniidikeskus OÜ poolt novembrist 2017 kuni oktoobrini 2018. Iga veo kohta vormistati dokumentatsioon, kus märgiti veetud materjal, kuupäev, auto registreerimisnumber ja plastjäätmete kogus. Graniidikeskus OÜ koostas igakuised kokkuvõtted veetud koormatest ja saatis koos saatelehtede ja kaalulehtedega hagejale. Kostja esitas teenuste eest hagejale arved (lepingu p 3.3). Hageja on arved tasunud. Arvetelt nähtub igas kuus sorteeritud ja üleantud materjal hinnaga 30 eurot/tonn (lepingu p 3.1). Arvetel on märge koorma laadimise kuupäeva kohta. Hageja müüs lepingu p-de 1.1 ja 1.2 alusel kostja sorteeritud ja pakendatud PE ja PP kõvaplasti kolmandatele isikutele. Kostja pidi lepingu järgi tagama vajalike CMR-ide vormistamise hageja nimele, mida kostja ka tegi. Sorteeritud materjalide ostja kaalus koorma üle ja esitas arve enda kaalunumbrite järgi. Kõik osapooled aktsepteerisid seda. Teenuse osutamine toimus ja kostja täitis dokumentatsiooni. Kostja andis sorteeritud kõvaplasti hagejale üle 317,41 tonni ja esitas arved. Kuna hageja andis kostjale sorteerimiseks üle segamaterjali 1564 tonni, moodustab sorteeritud kõvaplast 20% segamaterjalist. Puudu jäi 308,2 tonni. Lepingu p-s 4.1 lepiti kokku fikseeritud suuruses (280 eurot/tonni kohta) saamata jäänud tulu hüvitamise kohustus. Kostja ei osanud selgitada, kuhu kadus ülejäänud materjal. Materjali võttis vastu, sorteeris ja väljastas kostja enda territooriumil. Lepingu rikkumise tõttu sõlmiti kokkulepe, mis on deklaratiivne võlatunnistus, millega kinnitati kostja kohustust tasuda hagejale tekitatud kahju 96 880 eurot (lisandub käibemaks). See, et kostja ei soovi hageja nõuet tunnistada, ei muuda hageja nõuet ebaselgeks.
2-20-16443
8.Kostja tunnistas 29.04.2020 ja 11.05.2020 hagejale saadetud kirjades lepingu raames hagejalt vähemalt 1483 tonni plastjäätmete saamist ja nende sorteerimist. Samuti seda, et vähemalt 55,64 tonni sorteeritud plastjäätmeid jäi hagejale üle andmata, kuigi lepingu p-de 2.1, 2.3 ja 4.1 järgi oli selleks kohustus.
9.Lepingust ja kokkuleppest olid teadlikud kostja ostu-müügijuht W ja arendusjuht C, kes andsid hageja arvete nr 1907 ja 1908 tasumiseks kostja raamatupidajale kooskõlastuse enne juhatuse liiget. Arve nr 1913 tasumiseks andis esimesena kooskõlastuse W. Seega oli kokkulepe reaalne tehing. Mida kostja raamatupidaja enne arve kooskõlastusringi alustamist teadis või ei teadnud, ei oma tähtsust. Alusetud on kostja hinnangud Omniva OÜ e-keskkonnas kostja töötajate tehtud kommentaaride kohta. Kahju tekitati hagejale lepingu rikkumisega ja kokkulepe oli vormistatud selle lisana, seega seostasid kostja töötajad arved õigesti lepinguga. Käibemaksu küsimus ei ole oluline, hageja selle tasumist ei nõua.
10.Kostja 15.04.2020 avaldus kokkuleppe tühistamiseks ei ole kehtiv. X ei rikkunud kokkuleppe sõlmimisel kostja esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohutusi ja tehing ei olnud vastuolus kostja huvidega.
11.Hagejale sai teatavaks, et kostja müüs detsembrist 2018 kuni aprillini 2019 hageja kliendile otse sarnast materjali (PP plast), mida ta pidi hagejale sorteerima. Hageja eeldas, et kas hageja tarnitud materjal oli kõik sorteeritud ja oktoobriga 2018 sai arvutustabeli n.ö lukku panna ka 40% ja rikkumise ulatuse osas või et kostja omastas hageja tarnitud materjali ja müüs seda nüüd ise enda materjalina edasi. Viimane järeldus selgitaks asjaolu, miks kostja väidab, et tal mingeid dokumente ei ole. Vastasel korral võiks omastamine välja tulla.
12.Kevadel 2019. a teatas kostja, et hageja toodud segamaterjal on kõik sorteeritud, kuid 40% toodud mahust ei suudetud PE ja PP plasti sorteerida. Kostja lepingurikkumist ei selgitanud. Kuna hageja kahtlustas kostjat omastamises ja puudus võimalus kostja territooriumil toimunut kontrollida, nõudis hageja garantii alusel saamata jäänud tulu hüvitamist. Hageja on üritanud tulemusteta saada infot kostja sorteerimismahtude kohta nii Keskkonnaametist kui ka kostjalt.
13.Hageja valduses ei ole e-kirjavahetust X-ga, mis sisaldaks läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimise üle. Kokkuleppeni jõuti kohtumistel ja telefoni teel läbirääkimiste tulemusel. Poolte juhatuse liikmed kohtusid 2019. aastal korduvalt. Pooled olid eriarvamusel, millal materjal pidi olema sorteeritud ja üle antud (2018. a lõpp või 2019. a algus), millist materjali üldse arvestada (kas PP ja PE plast või ka muu materjal kokkulepitud perioodil) ning kuidas arvutada kompensatsioon. Hageja leidis, et sorteerimata on rahalises vääringus 106 533 eurot, kostja aga 86 295 eurot. Pooled sõlmisid 31.08.2019 Pärnus kompromissi selliselt, et võtsid viidatud summadest keskmise – kostja maksab hagejale hüvitisena 96 880 eurot. Hageja Pärnus viibimist tõendab lähetuse käskkiri ja arve majutuse kohta.
14.Väited, et pooled tegid vaidlusaluse õigussuhte raames pahauskset koostööd ning et leping oli kostjale kahjumlik, on alusetud. Hageja juhatuse liige Z tegutses hageja parimates huvides. Kui kostja poleks lepingut rikkunud, oleks see olnud kostja jaoks tulutoov tehing. Plasti taaskasutustõenditega oleks kostja teeninud lisatulu.
15.Väide, et poolte vahel 40% garantiikohustust ei olnud, on paljasõnaline. X on 26.08.2021 kirjas kinnitanud, et hageja nõue on põhjendatud. W on 17.08.2021 ja 24.08.2021 kirjades kinnitanud hagi alusena esitatud faktilisi asjaolusid, kokkulepete sisu ja reaalseid tulemusi ning sügisel 2017. a testide teostamist, mille kohaselt olid sorteerimisvõimekuse suurusjärgud 50– 60% ning et sorteerimistulemused olid lõpuks reaalselt vaid 20% ja selgitab erinevuse põhjusi.
2-20-16443 Lepingu täitmise aegsest e-kirjavahetusest nähtuvad korduvad viited kostja kohustusele sorteerida välja 40% plastmaterjali. Otseseid süüdistusi hageja e-kirjades kostjale ei esitanud, sest oldi koostööfaasis ning kostja kinnitas, et tulemused paranevad. Lisaks on kostja sorteerimistehase endine vahetuse vanem H selgitanud, kes oli vahetult hageja tarnitud segamaterjali sorteerimise juures, 25.08.2021 kirjas hageja materjaliga seotud asjaolusid, mh kostja väidet, et neil puudub vastav dokumentatsioon, hageja tarnitud materjali rohkuse tõttu tekkis ruumipuudus ning hageja materjali sorteeriti koos olmejäätmetega.
16.Alusetu on väide lepingu ja kokkuleppe võltsitusest. Leping ja kokkulepe ei ole vormistatud tagantjärele kuupäevaga, kuigi ka sel juhul ei tooks see kaasa dokumendi võltsituks lugemist. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 12.05.2021 ekspertiisiakt nr 21E-DM0012 (edaspidi EKEI ekspertiisiakt) on asjakohatu tõend. Puuduvad alused TsMS § 277 kohaldamiseks. Viited hageja ja vaidlusaluse õigussuhte seotusele kriminaalasjaga on põhjendamatud. Kostja vastuväited
17.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
18.Vaidlusaluse kümne arve alusel ei ole kostjal tekkinud hageja ees võlgnevust. Kostja lepingurikkumine on tõendamata. Nõude kujunemist ei ole hageja suutnud selgitada. Kokkuleppe, mis sõlmiti väidetavalt X kostja juhatajaks olemise ajal, originaaldokumenti kostja valduses ei ole. Leping on vormistatud tagantjärele kuupäevaga, et luua õiguslik alus kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja esitab võltsituse vastuväite mõlemale dokumendile. Leping ja kokkulepe on näilikud ja seetõttu tühised.
19.Arvete nr 1907 ja 1908 maksmiseks puudus õiguslik alus. 31.08.2019 esitas hageja kostjale arve nr 1907 selgitusega „materjalide sorteerimine“. Kostja raamatupidaja edastas arve Omniva OÜ e-keskkonnas 2.09.2019 kinnitusringile ja palus lisainfot. Kostja toonane arendusjuht C suunas 4.09.2019 arve ostu-müügijuht W-le, kes märkis kommentaariks „Üksus: tehas“, mida kasutati tavapäraselt tellitud teenuste eest tasumisel ja kinnitas arve 19.09.2019. X kinnitas arve 19.09.2019. Kostja raamatupidaja saatis arve ERP-i (ettevõtte majandustarkvara), järgides toonase juhataja korraldusi. Ühtegi märget arvele seoses kokkuleppega ei tehtud. 24.09.2019 esitas hageja kostjale arve nr 1908 selgitusega „materjalide sorteerimine“. Kostja raamatupidaja algatatud kinnitusringil kinnitas W arve 25.09.2019 ja C 30.09.2019. X kinnitas arve 30.09.2019. Raamatupidaja saatis arve ERP-i. Ka arve nr 1908 on liigitatud „Üksus: tehas“ alla ning C kommentaari kohaselt on arve esitatud „vastavalt teenuselepingule“, mis oli lõppenud p 9.1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 3 kohaselt juba 28.02.2019. Ühtegi märget arvele seoses kokkuleppega ei tehtud ja arvel puudus sellega seos. Lisaks ei ole hageja arvetest aru saada, et tegemist oleks kompensatsiooniga. Arved on väljastatud kui osutatud teenuse arved – arvele on märgitud „materjalide sorteerimine“, mis viitab teenuse osutamisele, mitte kahju hüvitamisele ning arved on väljastatud koos käibemaksuga. See väljendab soovi tehingu tegelikke asjaolusid varjata.
20.16.10.2019 vahistati prokuratuuri taotlusel X ja C seoses neile esitatud kahtlustusega kostja vara omastamises suures koguses. Kokkulepe oli esitatud kahtlustusega seotud. Hageja ning X ja C tegutsesid kooskõlastatult kuritegelikul eesmärgil. 17.10.2019 vabastas kostja nõukogu X juhatuse liikme kohalt ja määras kostjale uue juhataja Q. X volitused kostja juhatajana kehtisid 14.01.2014 kuni 8.11.2019.
21.23.10.2019 esitas hageja kostjale arve nr 1913 selgitusega materjalide sorteerimine. Samal ajal ei olnud kostja veel teadlik lepingust ega kokkuleppest. Kostja raamatupidaja edastas arve
2-20-16443 8.11.2019 kinnitusringile, märkides, et palub edastada lisainfo ja lepingu ja kinnitada vastavust tellitule. Arvelt ei olnud aru saada, et tegemist on kompensatsiooniga. Arve kinnitas üksnes W 8.11.2019. Samal päeval algasid uue juhataja Q volitused, kuid kuna ta polnud arve kinnitamisele kaasatud, siis arve temani ei jõudnud. Arve nr 1913 edastati uuele juhatajale Dle, kelle volitused algasid 6.01.2020, kooskõlastamiseks alles 14.01.2020. D arvet nr 1913 ei kooskõlastanud.
22.Kostja juhatus sai kokkuleppest teada 21.11.2019, kui hageja juhatuse liige Z saatis e-kirja teel kostja raamatupidajale koopiad lepingust ja kokkuleppest. Samal päeval edastas raamatupidaja e-kirja kostja juhatuse liikmele Q-le ja kostja finantsjuhile Ä-le. 22.11.2019 palus Q hagejalt arvutust võlgnevuse kujunemise kohta.
23.Lepingu alusel tarnitud jäätmed ei läbinud kostja kaalumaja. Jäätmete jääk on haihtunud. Asjaolu, et hagejal puudub ülevaade lepingu nn puudujäägist lepinguperioodi kestel ning ka see, et mitte ühtegi jälge jäägi kohta ei ole, kinnitab, et tegemist on olnud dokumentide fabritseerimisega.
24.Arvestades nõude suurust jääb arusaamatuks, miks hageja kaks aastat kestnud väidetavale lepingu rikkumisele kahe aasta vältel ei reageerinud.
25.Pooled soovisid jätta üksnes mulje lepingu ja kokkuleppe sõlmimisest, mille alusel luua õiguslik alus raha maksmiseks hagejale. Poolte tahe oli suunatud õigusnäivuse tekitamisele. Hageja ja kostja tollane juhatuse liige sõlmisid lepingu ja kokkuleppe üksnes eesmärgiga vältida ebaseaduslike maksetega kaasnevat kriminaalmenetlust, luues mulje, nagu oleks maksetel õiguslik alus. Kostja valduses ei ole olnud kokkuleppe ega lepingu originaaldokumenti. Kostja seab TsMS § 277 lg-le 1 tuginedes kahtluse alla lepingu ja kokkuleppe ehtsuse. Kokkulepe võib olla kantud kostja vara omandamise eesmärgist. Eriti kuna hageja ei pea võimalikuks põhjendada kostjale võlgnevuse suuruse kujunemist. Lisaks puudus esimese kahe arve tasumisel viide kokkuleppele. Arve nr 1908 juurde tegi C märke „vastavalt teenuselepingule“, mis oli arve esitamise ajaks lõppenud. Need asjaolud viitavad, et kokkulepet ega lepingut veel arvete nr 1907 ja 1908 esitamise ja kinnitusringi läbimise ajal ei eksisteerinud. Kokkulepe võib olla tagantjärele fiktiivselt vormistatud. Seda kinnitab asjaolu, et kostjal originaaldokumente ei ole ja kummagi arve kinnitusringi juures seisis märge „Üksus: tehas“. Kahju kompenseerimise arved on väljastatud teenusearvetena, mis ei torka raamatupidamises silma. Samas kui kahjuhüvitisena vormistatud arved oleksid kohe tähendanud lisaküsimusi ja tõendite nõudmisi raamatupidaja poolt. Kokkulepe ja leping on võltsitud, sh üksnes fiktiivselt tagantjärele vormistatud.
26.EKEI ekspertiisiakti kohaselt on leping ja kokkulepe suure tõenäosusega vormistatud ja allkirjastatud samaaegselt. Ekspertiisiakt lükkab ümber kostja väidetava rikkumise ja tasumise kohustuse. Varasema kuupäevaga dokumendi allkirja survejoone leidumine hilisema kuupäevaga dokumendil kinnitab, et leping ja kokkulepe või üks nendest ei ole allkirjastatud dokumendil märgitud kuupäeval, kui mitte arvestada asjaoluga, et 2017. a koostatud dokument allkirjastati asetatuna valgele paberile, millele 2019. a trükiti juhuslikult selle lepingu lisa 1 (kokkulepe), mis on vähetõenäoline. Järelikult sõlmiti nii leping kui ka kokkulepe 31.08.2019 õigusnäivuse tekitamiseks, eesmärgiga luua hagejale õiguslik alus kostjalt raha tasumise nõudmiseks. Tõenäosuslik sõnastus on omane kõikidele ekspertiisiaktidele. Esitatud asjaolud ja tõendid koosmõjus EKEI ekspertiisiaktiga tõendavad, et leping ja kokkulepe on näilikud ning neil ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
2-20-16443
27.Hageja tõendid ei kinnita, et 40% väljasorteerimise ja tagamise kohustus oleks eksisteerinud 12.11.2017. Arusaamatu on, mida hageja soovib tõendada dokumentidega Z ööbimise kohta 31.08.2019 Pärnus. 40% garantiid poolte kokkulepped ei sisaldanud. Sellise kokkuleppe õigusnäivus saavutati tõenäoliselt dokumendi võltsimiste kaudu.
28.Kriminaalasja materjalidest on selgunud, et Z ja X vahel oli ka teine võlasuhe, mida sooviti kirjalikult vormistada. Z andis X-le majaostuks samal perioodil laenu 30 000 eurot. Ei ole välistatud, et tegelikult vormistati 31.08.2019 hoopis nimetatud laenusuhte dokumente.
29.Hageja esitatud e-kirju iseloomustavad järgmised asjaolud. Mitte kordagi ei heida hageja kostjale ette, nagu oleks kostjal täitmata kohustus 40% väljasorteerimise ulatuses. Hageja väidab, et „eeldasime“ 40% või väidab, et „midagi teeme ikka väga valesti“. Mitte kordagi ei hoiata hageja kostjat kahe aasta vältel peetud kirjavahetuses sanktsioonide kohaldamise eest. Mitte kordagi ei väida kostja, et tal oleks 40% väljasorteerimise kohustus, vaid esitab regulaarselt üksnes andmeid väljasortimise või selle testide mahu osas. Kogu e-kirjavahetus pärineb 2018. aastast, ent tõendamist nõuaks, et kostjal oli 12.11.2017 prügi sorteerimise kohustus.
30.Arusaamatuks jääb, miks hageja ei ole suuteline esitama täpset arvutuskäiku (kokkuleppe p-s 1 nimetatud nõudekirja), kuidas kujunes kokkuleppes näidatud kompensatsiooni suurus.
31.X kinnituskiri ei ole objektiivne, usaldusväärne ega tegelikke asjaolusid kajastav tõend. X kostja endise juhatajana, kelle vastu algatati kriminaalasi kostja vara omastamise kahtlustuses, ei saakski anda teistsuguse sisuga kinnituskirja ilma, et tunnistaks end süüdi kuriteos. Hageja on võtnud X-lt kinnituse enda koostatud tõendile (tekstile). Ka Z-le on kriminaalasjas esitatud kahtlustus. Hageja positsiooni muutmine siinses menetluses võiks tähendada enda süü tunnistamist kriminaalmenetluses. Kahtlustuse esitamise fakt kinnitab hageja ja X pahatahtlikku koostööd. Nõustuda ei saa sellega, et W kinnitab 40% väljasorteerimise kohustuse olemasolu. 17.08.2021 e-kirjas märgib W, et „leping pidi olema sõlmitud ilmselt 2017. a lõpupoole“. Tõendist ei nähtu, et W oleks veendunud lepingu olemasolus. Seega on kummastav, et ta teab anda ütlusi väidetava lepingu sisu kohta. W vastusest ei nähtu, millal ta sellest teadlikuks sai. Tema seisukoht võib olla antud tagantjärele ettevõttesiseselt kuuldu pinnalt, kui kostja uuel juhatusel tekkis küsimus arvete aluseks olevatest lepingutest. H kinnitab vahetusevanemana, et ta ei ole lepingust teadlik. Seega ei saa ta kommenteerida ka lepingu täitmise asjaolusid.
32.Ebaõige on hageja väide, et juhul, kui 40% väljasorteerimine oleks olnud edukas, oleks kostja või pooled teeninud tulu. Väited sellest, kui palju oleks kostja taaskasutustõendite eest tulu saanud, ei ole õiged. Kasu jagamises soovis osaleda ka hageja ise.
33.X, C ja Z 30.01.2018 kirjavahtusest nähtub, et hagejale on tegelikult kostja poolt üle antud rohkem segamaterjali kui ametlikus dokumentatsioonis kajastatud. Seda kinnitab hageja juhatuse liige selgesõnaliselt ise, eristades mitteametlikke (millele ei ole vaja „jälge tekitada“) ametlikest liikumistest, mille „paikre on ametlikult üle andnud egemile“.
34.Puuduvad tõendid, et materjal, mida kostja väidetavalt UAB-le EKO Perdirbimas müüs, oleks kuulunud hagejale. Väited, et arvutustabel tuleb lukku panna oktoobri 2018 seisuga või et kostja omastas hageja materjali ja müüs seda enda materjalina edasi, on alusetud.
35.Pooltel olid kevadel 2020. a läbirääkimised, mis ebaõnnestusid. 15.04.2020 esitas kostja hagejale TsÜS § 131 lg 1 alusel avalduse kokkuleppe tühistamiseks ning nõude dokumentidega
2-20-16443 tutvumiseks, et veenduda hageja nõude olemasolus. Hageja ei ole dokumentidega tutvumise nõuet täies ulatuses täitnud, esitades vaid saate- ja kaalulehed ning arved. Nendel olevad andmed ei ole seostatavad teiste andmetega. Kostja on valmis hagejaga kokkuleppeks, kui ta saab aru, kuidas on võlg kujunenud. Lepingu originaaldokumendi nõudele esitas hageja ise dokumentide esitamise nõude, kuigi kostja oli avaldanud, et tal küsitud dokumente ei ole.
36.Kokkulepe on kostjat kahjustav. Kokkuleppe sõlmimine ei ole kooskõlas äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-ga 1, mille järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. X rikkus juhatuse liikme kohustusi, kui allkirjastas kokkuleppe, milles kajastatakse kostja väidetavat võlgnevust. Nõuet tegelikult ei ole, mistõttu on kokkuleppe sõlmimisel nimetatust olnud teadlik ka hageja. Kokkulepe, millega kostja kohustub tasuma võlgnevuse, mis puudub, on kostja majandustegevust äärmiselt kahjustav. Seda pidi mõistma ka hageja.
37.X ja hageja vahelist koostööd kinnitab see, et hageja ei ole kostja nõuet dokumentide saamiseks täitnud ega avaldanud andmeid, mille alusel kokkuleppes on kompensatsioon arvutatud.
38.Hageja õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendamatu. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Leping ja kokkulepe on tühised. Kostja on kokkuleppe ka kehtivalt tühistanud. Kahjuhüvitise nõudmine on välistatud VÕS § 101 lg 3 alusel. Kostjal on õigus teada ja aru saada, mida ja mille alusel ta väidetavalt hagejale võlgneb. Isegi kui kahju hüvitamise nõue oleks põhjendatud, siis on see ebamõistlikult suur ja tuleb jätta rahuldamata. Nõude rahuldamisel tuleb kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 järgi mõistliku ulatuseni vähendada.
39.Kuna hageja põhinõue on põhjendamatu, ei ole põhjendatud ka viivisenõuded. Alternatiivselt palub kostja viivist vähendada. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
40.Maakohus jättis 9.12.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
41.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: -
X oli kostja juhatuse liige perioodil 14.01.2014 kuni 8.11.2019; kostja tegevjuhile X-le ja arendusjuhile C-le esitati kahtlustus oktoobris 2019 kostja vara omastamises suures koguses; kostja tasus hagejale 31.08.2019 arve nr 1907 alusel 20.09.2019 9687,60 eurot ja 24.09.2019 arve nr 1908 alusel 11.10.2019 9687,60 eurot; Z on hageja juhatuse liige; hageja tegi kostjaga materjalide osas pikemaajalist koostööd ja tegutses müügikanalina nii enne kui pärast vaidlusalust tehingut.
42.Pooled ei vaielnud selle üle, et nende vahel on toimunud pikaajaline koostöö. Vaidlus oli peamiselt selles, kas pooled sõlmisid kehtivalt lepingu ja kokkuleppe, kas lepingu alusel oli kostjal kohustus hageja tarnitud segamaterjalide sorteerimisel garanteerida kõvaplasti liikideks sorteerimine vähemalt 40% ulatuses, kas sellise garantiikohustuse rikkumiseks oli lepingus kokkulepitud sanktsioonid, kas kostja rikkus garantiikohustust ning kas rikkumise tõttu sõlmiti hageja saamata jäänud tulu saamiseks kokkulepe kui deklaratiivne võlatunnistus.
43.Maakohus leidis, et hageja 80 730 euro nõude tasumise õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Poolte vahelise koostöö, kus hageja tarnis kostjale prügi sorteerimiseks ning kostja sorteeris
2-20-16443 seda liigiti ja pakkis transpordiks, kvalifitseeris võlaõigusseaduse tähenduses teenuste osutamise lepinguna. Pooled vaidlesid selles, kas koostööd sai pidada käsunduslepinguks VÕS § 619 mõttes või töövõtulepinguks VÕS § 635 mõttes. Poolte vahel oli mh vaidlus selles, kas leping ja kokkulepe on tühised täies ulatuses või osaliselt.
44.Maakohus ei nõustunud kostjaga, kes seadis lepingu ja kokkuleppe ehtsuse kahtluse alla ja leidis, et puuduvad alused TsMS § 277 kohaldamiseks. Võltsituks ei saa lugeda dokumente üksnes seetõttu, et need vormistatakse tagantjärele. Samas ei nõustunud maakohus sellega, et viited hageja ja vaidlusaluse õigussuhte seotusele kriminaalasjaga on põhjendamatud ning EKEI ekspertiisiakt on asjakohatu tõend. Kuna EKEI ekspertiisiakt puudutab praeguses tsiviilasjas vaidluse all olevat õigussuhet, siis leidis maakohus, et kriminaalasjas kogutud ja tsiviilasjas kogutud tõend omab asja lahendamisel tähtsust. Maakohus tuvastas ekspertiisiaktis väljendatud järelduste alusel, et leping ja kokkulepe allkirjastati kirjalikult ühel ajal, mistõttu on üks nendest allkirjastatud teadlikult vale kuupäevaga (võltsides). Arvestades, et hageja väitel allkirjastati kokkulepe 31.08.2019 ja vastupidiseid tõendeid ei ole esitatud, luges maakohus, et nii leping kui ka kokkulepe allkirjastati 31.08.2019.
45.Vastuseks väidetele lepingu ja kokkuleppe ning nendes kajastuva 40% väljasorteerimise ja tagamise kohustuse ning kompensatsiooni kokkuleppe kehtivuse kohta märkis maakohus järgmist. Õige on hageja arusaam, et Graniidikeskus OÜ e-kirjad, saatelehed, kaalulehed ja kokkuvõtted, kostja arved hagejale plasti (nii HDPE plastid kui ka PP ja PE) eest hinnaga 30 eurot/h ning veosedokumendid jm lisad tõendavad hageja poolt plastijäätmete transportimist Jõelähtme vallast Põlendmaale Paikre prügilasse ning sealt edasi nt Poola. Siiski ei saa eelnimetatu alusel lugeda tõendatuks, et poolte vahel oli tagamise kohustus ja 40% väljasorteerimise kohustus. Lepingu p-s 4 sätestatud 40% garantiikohustuse rikkumise järgset sanktsioonide kokkulepet ei saa maakohtu hinnangul tuvastada ka hageja esitatud e-kirjavahetusest kostjaga 2018. a jaanuarist kuni septembrini. Maakohus leidis, et kirjaliku nõudekirja puudumine ning kompensatsiooninõude mainimata jätmine poolte 2018. a e-kirjavahetuses ei muuda hageja väidet kehtiva kompensatsioonikokkulepe olemasolu kohta usutavaks. X kinnituskirjal pole tõendina sedavõrd suurt kaalu, arvestades et tema vastu on algatatud kriminaalasi kostja vara omastamise kahtlustuses seonduvalt just vaidlusaluste tehingutega. Lisaks ei ole asjas tõendatud, kuidas kokkuleppe sõlmimiseni jõuti. Kuna kokkuleppe läbirääkimiste, sõlmimise ning kompensatsiooni arvutuskäigu ja nõudekirja kohta puuduvad igasugused kirjalikud tõendid, siis annab see asjaolu samuti aluse seada kahtluse alla vaidlusaluste tehingu tegeliku sisu. Arvestades, et Z allkirjastatud leping on teadlikult valedateeringuga (võltsitud), et X ja C on aastatel 2017–2018 toimunud tehingutega seonduvalt saanud kahtlustuse kostja vara omastamises suures koguses ning kostja väitel on praeguseks kahtlustuse saanud ka Z ja et poolte vahel toimus ka koostöö, mille kohta n.ö jälgi ei jäetud, siis leidis maakohus, et Z ja X sõlmitud lepingu p 4 ja kokkulepe ei väljenda adekvaatselt tegelikke asjaolusid. Kõik tõendab kogumis pigem seda, et pooltel oli küll tahe võimalikult suures ulatuses tulu teenida, kuid kindlat kokkulepet 40% sorteerimisnormi täitmata jätmise tagajärgede osas ei olnud.
46.Kokkuvõttes, hinnates 2017. a lõpust kuni 2019. a alguseni poolte koostööd ja väidetavate tehingute jaoks antud tahteavaldusi sisuliselt, leidis maakohus, et lepingu p 4 ja kokkuleppe olid näilikud tehingud. Poolte tegelik tahe oli luua õigusnäivus lepingu p-de 4.1 ja 4.2 ning kokkuleppe olemasolu osas. Tagamiskohustuse ja kompensatsiooni tasumise kokkuleppe õigusnäivus loodi 31.08.2019 dokumentide allkirjastamisega. Tuvastatu alusel on leping ja kokkulepe dokumentidena olemas ja need allkirjastati üheaegselt 31.08.2019. Enne kokkuleppe allkirjastamist ei olnud ka lepingut ning koostöökokkulepped ei sisaldanud 40% sorteerimise tagamise kohustust koos sanktsioonidega sellise kohustuse rikkumise eest. Vaidlus puudus, et
2-20-16443 pooltel oli enne lepingu ja kokkuleppe sõlmimist ja pärast seda äriline koostöö. Samuti nähtus esitatust, et poolte vahel oli koostöö, mida ei dokumenteeritud. Maakohtu hinnangul ei kinnitanud hageja tõendid, et poolte tegelik tahe oli kokku leppida 40% väljasorteerimise ja tagamise kohustuses ning kompromissi korras kompensatsioonis.
47.Maakohus hindas lepingu p 4 ja kokkuleppe tühiseks TsÜS § 89 lg 2 järgi. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt 80 730 euro ja viivise tasumist ning kostjal võib olla õigus nõuda kahe arve tasumise tagajärjel saadu tagastamist. Kuivõrd kohus ei tuvastanud kostja rikkumist, puudus alus hageja kahjunõude rahuldamiseks. Apellatsioonkaebus
48.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.
49.Maakohus tõlgendas ja kohaldas materiaalõiguse norme ebaõigesti, rikkus menetlusnorme, sh hindas tõendeid ebaõigesti ja jättis põhjendamatult mitmed tõendid tähelepanuta, ning eiras seonduvat Riigikohtu praktikat.
50.Maakohus hindas lepingu p 4 ja kokkulepet ebaõigesti ja alusetult TsÜS § 89 lg 2 järgi tühiseks, asudes ebaõigesti ja põhjendamatult seisukohale, justkui oleks kogumis tuvastatud TsÜS § 89 lg 1 kohaldamise eeldused. Maakohus leidis ebaõigesti, et poolte tegelik tahe oli luua õigusnäivus lepingu p-de 4.1 ja 4.2 ning kokkuleppe olemasolu osas.
51.Maakohus rajas põhjendused sisuliselt ainult ühele väidetavale asjaolule, et leping ja kokkulepe allkirjastati samal ajal, tehes sellest järelduse, et üks nendest dokumentidest on seega allkirjastatud teadlikult ebaõige kuupäevaga (võltsides) ning asudes seisukohale, et see annab põhjendatud aluse kahelda ka selle sisu õigsuses. Hageja hinnangul ei oma lepingu ja kokkulepe allkirjastamise aeg asja õige lahendamise seisukohalt tähtsust, kuna sellest ei sõltu lepingust ja kokkuleppest pooltele õiguslike tagajärgede tekkimine. Tähtsust omab hageja ja kostja kui lepingupoolte ühine tegelik tahe. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata VÕS § 29 lg 2 ja TsÜS § 75 lg 1.
52.Maakohus omistas teiste tõenditega võrreldes põhjendamatult suurt tõenduslikku jõudu kriminaalasjas määratud EKEI ekspertiisiaktile, milles esitatud eksperdijäreldus ei ole kategooriline. Hageja palub ringkonnakohtul jätta ekspertiisiakt asjakohatuse tõttu tõendina arvestamata.
53.Maakohus hindas tõendeid eraldi, mitte kogumis. Tõendite kogumis ja õige hindamise korral oleks kohus pidanud tuvastatuks lugema vähemalt asjaolud: 1) poolte vahel oli juba 2017. aastal õigussuhte algusest kokkulepe vähemalt 40% välja sorteerimise kohta; 2) teenuse osutamine toimus ja dokumentatsiooni täideti; ning 3) teenuse osutamise käigus selgus, et kostja sorteerimisvõimekus oli ootuspärasest, s.t kokku lepitud 40%-st madalam.
54.Maakohus jättis tõendina täielikult tähelepanuta kostja tollase ostu-müügijuhi W 17.08.2021 kirjalikud ütlused ja pidas ebaõigesti tõendina ebausaldusväärseks kostja tollase juhatuse liikme X kinnituskirja. Nende tõenditega on kogumis muude tõenditega tõendatud, et poolte tegelik tahe oli kokku leppida 40% väljasorteerimise ja tagamise kohustuses, aga ka see, et poolte tegelik tahe oli kokku leppida kompromissi korras kompensatsioonis. Tõendi ebausaldusväärsuse tõttu arvestamata jätmine ei tohi tulla tõendi esitanud menetlusosalisele üllatusena.
2-20-16443
55.Kohtu järeldused on vastuolus nii asjas esitatud tõenditega kui ka üldise elukogemusega, mis on samuti TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 oluline rikkumine. Üldise elukogemusega on kooskõlas, eluliselt usutav ja loogiline, et kui pooled lepivad kokku 40% väljasorteerimise kohustuses, siis lepivad pooled kokku ka sanktsiooni, mida kohaldada selle kohustuse rikkumise korral.
56.Maakohus omistas ebaõigesti tähtsust sellele, et hageja ei ole kostja endistelt töötajatelt tagamise kohustuse ning kompensatsiooni kokkuleppe kohta informatsiooni küsinud ja endised töötaja pole sellest ka omal algatusel kirjutanud. Selline kohtu seisukoht on arusaamatu ja üllatuslik. Asja materjalide hulgas on kostja esitatud väljavõtted kostja töötajate antud kooskõlastustest kokkuleppe alusel hageja poolt kostjale esitatud nn kompensatsiooniarvete nr 1907, 1908 ja 1913 tasumiseks. Hagejal puudus vajadus kostja endisele töötajale W-le esitada veel kohtumenetluse ajal kirjalikult küsimusi kompensatsioonikohustuse kohta.
57.Maakohus omistas ebaõigesti tähtsust sellele, et hageja pole kohtule esitanud lepingu p-s 4.2 nimetatud kompensatsiooni suuruse arvutamise arvutuskäiku ja kokkuleppe p-s 1 viidatud nõudekirja. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja tugines järjepidevalt sellele, et kokkulepe on deklaratiivne võlatunnistus, millega tunnustatud võla sissenõudmiseks pole võlausaldajast hagejal vaja esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ja, et võlgnikust kostja peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja loobus deklaratiivset võlatunnistust andes nii nõudekirja kui kompensatsiooni suuruse arvutuskäiku puudutavatest vastuväidetest.
58.Maakohus omistas ebaõigesti tähtsust sellele, et hageja ja kostja vahelises 2018. a e-kirjavahetuses ei ole kompensatsiooninõudele otseseid viiteid.
59.Asjatundmatu on maakohtu viide, et sanktsioneeritud garantiikohustuse kohta pole viiteid eelnevas ja järgnevas pooltevahelises koostööpraktikas.
60.Kuivõrd maakohus jättis ebaõigesti kostja rikkumise tuvastamata, siis jättis kohus ebaõigesti rahuldamata ka hageja kahjunõude kohtueelsete õigusabikulude ja viivise väljamõistmiseks. Vastustaja seisukoht
61.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
62.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles hageja võlgnevuse ja viivise nõuded jäid rahuldamata (resolutsiooni p 1 osaliselt). Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hageja hagi võlgnevuse ja viivise nõudes. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 2) ja teeb uue menetluskulude jaotuse. Muus osas (hageja kahju hüvitamise nõue ja sellega seonduv viivise nõue) jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).
2-20-16443
63.TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
64.Ringkonnakohus kirjeldab esmalt olulisemaid vaidlustamata asjaolusid (I). Seejärel analüüsib ringkonnakohus, kas lepingu p 4 ja kokkulepe on tühised (II) või on kostja kokkuleppe tühistanud (III) ning lahendab sellest lähtuvalt hageja võlgnevuse ja viivise nõuded, sh kostja taotluse viivise vähendamiseks (IV), samuti kahju hüvitamise ja sellega seonduva viivise nõude (V). Lõpetuseks jaotab ringkonnakohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus (VI) ja mõistab välja apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõivu (VII). (I)
65.Pooled ei vaidle järgneva üle: -
Z on hageja juhatuse liige; X oli kostja juhatuse liige perioodil 14.01.2014–8.11.2019; kostja tasus 20.09.2019 hagejale 31.08.2019 arve nr 1907 alusel 9687,60 eurot; kostja tasus 11.10.2019 hagejale 24.09.2019 arve nr 1908 alusel 9687,60 eurot; hageja ja kostja vahel oli pikemaajaline koostöö nii enne kui ka pärast lepingu ja kokkuleppe allkirjastamist.
66.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas lepingu p 4 ja kokkulepe on tühised või on kostja kokkulepe tühistanud. Sellest sõltub, kas hagejal on kostja vastu hagiavalduses esitatud nõuded. (II) (1.)
67.Kostja sisustas lepingu ja kokkuleppe näilikkust kokkuvõtvalt järgmiste asjaolude kaudu: -
-
-
leping on vormistatud tagantjärele kuupäevaga, et luua õiguslik alus kokkuleppe sõlmimiseks; hageja kokkuleppe alusel väljastatud arvete (sh arved nr 1907 ja 1908) selgituseks oli märgitud „materjalide sorteerimine“; arved nr 1907 ja 1908 ei viita kokkuleppele, arvetel on teenuse kirjeldusena viidatud materjalide sorteerimisele, arvete kinnitusringil tehti märge „Üksus: tehas“ ning arvetel märgitud summadele on lisatud käibemaks; kostja endisele juhatuse liikmele X-le ja arendusjuhile C-le on esitatud kahtlustus (süüdistus) kostja vara omastamises suures koguses ning kokkulepe oli esitatud kahtlustusega seotud; hageja juhatuse liikmele Z-le on esitatud kahtlustus (süüdistus); kostjal ei ole kokkuleppe ega lepingu originaale; lepingu alusel tarnitud jäätmed ei läbinud kostja kaalumaja ning jäätmete jääk on haihtunud; hagejal puudub ülevaade lepingu nn puudujäägist lepinguperioodi kestel ning ühtegi jälge jäägi kohta ei ole; hageja ei täitnud kostja nõuet dokumentide saamiseks ega avaldanud andmeid, mille alusel on kokkuleppes märgitud kompensatsioon arvutatud; hageja juhatuse liikme Z ja kostja endise juhatuse liikme X vahel oli ka teine võlasuhe, mida sooviti kirjalikult vormistada – Z andis X-le majaostuks samal perioodil laenu
2-20-16443
-
-
30 000 eurot. Ei ole välistatud, et tegelikult vormistati 31.08.2019 hoopis laenusuhte dokumente; hageja ei ole kahe aasta vältel heitnud kostjale poolte vahel toimunud kirjavahetuses kordagi ette 40% väljasorteerimise ja tagamise kohustuse rikkumist ega hoiatanud sanktsioonide kohaldamise eest; hagejale on tegelikult kostja poolt üle antud rohkem segamaterjali kui ametlikus dokumentatsioonis kajastatud; kokkulepe on kostjat kahjustav.
68.Lepingu ja kokkuleppe näilikkusele tugines kostja, mistõttu tuli lepingu ja kokkuleppe näilikkust samuti tõendada kostjal. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et lepingu p 4 ja kokkulepe olid näilikud tehingud ja seetõttu tühised. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 89 lg-t 1 ja 2 ning eksis tõendite hindamise nõuete vastu (TsMS § 232 lg 1). (2.)
69.EKEI ekspertiisiakti (I kd tl 211–218) ning Zi 31.08.2019 Pärnus viibimist kinnitavate dokumentide (II kd tl 17–17p) pinnalt asub ringkonnakohus esmalt seisukohale, et leping (sh selle p-s 4 sisalduvad kokkulepped) allkirjastati 31.08.2019, mitte 12.11.2017, nagu lepingus (I kd tl 5) ja hagiavalduses märgitud (I kd 2, p 1). Kokkulepe allkirjastati selles märgitud ajal – 31.08.2019.
69.1.EKEI ekspertiisiakti kohaselt on leping ja kokkulepe valmistatud samaliigilisele paberile, samaliigilist toorvärvainet kasutava seadmega, allkirjastatud optiliselt omadustelt samaliigiliste värvainetega kirjutusvahendiga ning hilisema kuupäevaga kokkuleppel leidub varasema kuupäevaga lepingu allkirjadest tulenevad survejäljed (I kd tl 213 esimene lõik). Sellest, et kokkuleppel (mis on kuupäevaliselt allkirjastatud hiljem, kui leping – I kd tl 5 ja 7) on lepingu allkirjadest tulenevad survejäljed, tuleneb, et esmalt allkirjastati kokkulepe ja seejärel leping. Seega allkirjastati leping ja kokkulepe samaaegselt, s.o kokkuleppe allkirjastamise päeval. Lisaks on leping ja kokkulepe prinditud samale paberile ning allkirjastatud nii hageja kui ka kostja poolt samade kirjutusvahenditega. Kuna hageja on ise esile toonud, et Z viibis 31.08.2019 Pärnus, et kostjaga kokkulepe sõlmida (II kd tl 3, p 10 ja seal viidatud tl 17–17p) ning kokkulepe allkirjastamise ajaks on märgitud 31.08.2019, saab koostoimes EKEI ekspertiisiaktiga järeldada, et nii leping kui ka kokkulepe sõlmiti 31.08.2019. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tuvastatud asjaoludel ei ole leping võltsitud dokument TsMS § 277 mõttes.
69.2.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega nagu ei saaks kohus siinses asjas kohtuekspertiisiseaduse §-st 3 tulenevalt EKEI ekspertiisiaktist lähtuda, sest selles on väljendatud tõenäoline eksperdijäreldus. Kohus ei lähtu praeguses asjas EKEI ekspertiisiakti järeldusest, et leping ja kokkulepe on valmistatud väga tõenäoliselt samaaegselt (vt I kd tl 213), vaid hindab ekspertiisiakti dokumentaalse tõendina. Samal põhjusel on asjakohatu apellatsioonkaebuse väide, et tsiviilasju lahendavad kohtud ei ole seotud kriminaalasjas tehtud järelduste või kriminaalasjas kogutud tõenditega.
69.3.Ainuüksi see, et dokument on allkirjastatud hiljem, mitte lepingus märgitud ajal (intellektuaalne võltsimine), ei välista siiski lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (vt RKTKo 2-17-14766, p 15 ja seal viidatud kohtupraktika). Kui hageja ja kostja ühine tahe oli leppida kokku selles, mis lepingu p-s 4 ja kokkuleppes kajastati, tuleb lähtuda sellest tahtest. Lepingust tulenevad õigused ja kohustused saavad tekkida vaid juhul, kui leping on kehtiv – s.t kui see ei ole tühine ega tühistatud.
2-20-16443
70.TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist (RKTKo 3-2-1-95-11, p 12 teine lõik ja seal viidatud kohtupraktika). Tuvastada tuleb mõlema poole tahe õigusnäivuse tekitamiseks.
71.Maakohus on hageja lepingu täitmist puudutavad tõendid jätnud sisuliselt hindamata (TsMS § 232 lg 1 rikkumine) ning on ekslikult keskendunud üksnes sellele, kas lepingu täitmist puudutavatest dokumentidest tulenes 40% väljasorteerimise kohustus. Sisuliselt on maakohus jätnud lepingu hagi lahendamisel kõrvale. Seeläbi on maakohus kohaldanud ebaõigesti ka TsÜS § 89 lg-t 1 ja 2, sest ainuüksi lepingu allkirjastamine sellel märgitud kuupäevast erineval ajal ei tähenda lepingu näilikkust. Kuigi kokkulepe tehingu näilikkuse kohta on üldjuhul varjatud ning seda saab tuvastada sellele kaudselt viitavate asjaolude kaudu, ei saa TsÜS § 89 lg-t 1 sisustada selliselt, et tehingu näilikkus tuletatakse läbi selle, et puuduvad muud tõendid, mis tehingu (s.o leping ja kokkulepe) olemasolu ja selle sisu kinnitavad, või kas tehingu sõlmimine on mingite asjaolude pinnalt eluliselt usutav või mitte. Vastasel korral eeldataks tehingu näilikkust, milleks TsÜS § 89 lg 1 alust ei anna– tehing saab olla näilik ainult siis, kui isikud sõlmivad ühisel tahtel teadlikult lepingu, soovimata, et sellega kaasnevad õiguslikud tagajärjed (või sooviga varjata tegelikult sõlmitud lepingut).
72.Kuigi leping allkirjastati varasema kuupäevaga (s.o 12.11.2017–I kd tl 5), on hageja ringkonnakohtu hinnangul tõendanud, et kostja osutas hagejale lepingus toodud teenust – s.t lepingut täideti.
72.1.Ringkonnakohus tuvastab, et perioodil november 2017. a kuni oktoober 2018. a vedas Graniidikeskus OÜ hageja tellimusel plastjäätmeid kostja prügilasse (vt I kd tl 68–132). Teiseks, perioodil 31.01.2018–15.04.2019 on kostja esitanud hagejale arved, millest nähtub igas kuus sorteeritud plastmaterjalide maht tonnides ning igale arvele on tehtud ka märge sorteeritud plastikkoorma väljaveoks laadimise kuupäeva kohta (vt I kd tl 132–140 ning II kd tl 7). Arvetel märgitud read hinnaga 30 eurot vastavad lepingus sätestatud teenuse maksumusele (I kd tl 5p, p 3.1.). Kolmandaks, kostja sorteeritud ja pakendatud PE ja PP kõvaplasti müüs kostja edasi kolmandatele isikutele. Selleks vormistas kostja vajalikud veosedokumendid (rahvusvahelise autoveo saatelehed ehk CMR-id) (vt I kd tl 141–180 ja II kd tl 34–35). Veosedokumendid on perioodist 13.12.2017–13.12.2018 (samas). Kuivõrd teenuse osutamist puudutavad dokumendid on ajaliselt samast perioodist, millal kostja pidi lepingu järgi hagejale sama teenust osutama, saab eelnevalt viidatud tõenditest järeldada, et kostja osutas hagejale teenuseid lepingu alusel, vaatamata sellele, et leping allkirjastati varasema kuupäevaga. Lepingu varasema kuupäevaga allkirjastamise fakt ei kahanda praegusel juhul sisuliselt selle usaldusväärust tõendina.
72.2.Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis seostaks kostja poolt hagejale osutatud teenuseid mõne muu poolte vahel samal ajal kehtinud õigussuhtega, kui leping. See, et kostja ei ole eitanud, et poolte vahel toimus pikaaegne koostöö nii enne kui ka pärast lepingu ja kokkuleppe sõlmimist, ei ole piisav, et kõrvaldada lepingu seost samal ajaperioodil kostja poolt hagejale osutatud samasisulise teenusega (I kd tl 68–180). Kostja on saate- ja kaalulehtedel ning arvetel kajastatud andmete kohta märkinud üksnes seda, et need ei ole seostatavad hageja teiste andmetega (I kd tl 32, p 2.15.). Milliste andmetega ja miks, ei ole kostja selgitanud. Samas on kostja esindaja oma 11.05.2020 e-kirjas hageja esindajale märkinud, et oleme tuvastanud, et tänaseks on EGEM Paikrele kohale toonud 1482,96 tonni plasti segamaterjali. Kogu Paikrele
2-20-16443 kohale toodud materjali käsitletakse poolte praktikas lepingu täitmisena, kuivõrd EGEM ega Paikre ei erista lepingujärgset ega nö tavapärast materjali ning teenuse osutamine toimub sama hinna alusel (30 eurot tonni kohta) (vt I kd tl 54 neljas lõik). Samast e-kirjast nähtub, et pooltel on siiski erinev arusaam sellest, kui palju kostja sorteeris segamaterjalist PE ja PP kõvaplasti liikideks (vt I kd tl 54 viies lõik). Kui kostja soovis väita, et sorteeris segamaterjali muu õigussuhte alusel kui leping, tulnuks kostjal konkreetne õigussuhe esile tuua ja selle olemasolu ja sisu tõendada. Erinevalt hagejast leiab ringkonnakohus, et 29.04.2020 e-kirjas ei kinnita kostja 1483 tonni plastjäätmete saamist, vaid kostja üksnes viitab hageja esitatud materjalidele ja sealt nähtuvale (I kd tl 55p, teine lõik).
72.3.Eelnevast tulenevalt tõi hageja esile asjaolud ja esitas tõendid selle kohta (vt p-des 72.1. ja 72.2. viidatud tõendid), et kostja sorteeris hagejale PP ja PE kõvaplasti 317,41 tonni, mille eest kostja esitas ise hagejale arved. Hageja andis kostjale sorteerimiseks segamaterjali 1564 tonni, mis moodustab kostja poolt tagasi antud sorteeritud PE ja PP kõvaplastist 20% kostjale sorteerimiseks antud segamaterjali kogumahust. Lepingu järgi nõutavast sorteerimistulemusest jäi puudu 308,2 tonni. Lepingu p-s 4.1. fikseeritud suuruses (280 eurot tonni kohta) saamata jäänud tulu hüvitamise kohustus oleks eelneva põhjal 86 296 eurot (=308,2 × 280). Kuigi kokkuleppe kohaselt oli kompensatsiooni summa suurem (s.o 96 880 eurot – I kd tl 7, p 3.1.), ei olnud pooltel vaidlust, et ajal, mil kostja juhatuse liikmeks oli X, ei olnud kostja sisemine asjaajamine ja dokumentatsioon korras.
72.4.Ringkonnakohtu hinnangul ei oma asja lahendamisel tähtsust järgmised hageja tõendid: kostja endise juhatuse liikme X kinnituskiri (II kd tl 18–20), Ö vastused (II kd tl 21–23) ja H vastused hageja esindaja küsimustele (II kd tl 32–33). Hageja on esitanud lepingu täitmist puudutavad dokumendid (I kd tl I kd tl 68–180). Sellel, mida lepingust ja/või selle täitmisest arvasid kostja endise juhatuse liikme X, W ja M, ei ole tähtsust.
73.Teenuse osutamist puudutavatest dokumentidest ei nähtu küll 40% väljasorteerimise ja tagamise kohustust, kuid sellekohane kokkulepe sätestati lepingu p-s 4.1. ning pooled on lepingu allkirjastanud (I kd tl 5p). Seda, et pooled ei oleks tegelikult soovinud lepingus kokku leppida 40% väljasorteerimise ja tagamise kohustuses ning seda puudutavates sanktsioonides, ei ole alust eeldada. Seetõttu ei olnud määravat tähtsust sellel, et 40% väljasorteerimise ja tagamise kohustus ei nähtu otseselt asjas esitatud muudest tõenditest, kuigi kirjavahetuses on pooled 40% väljasorteerimisele viidanud (vt II kd tl 24–31). Asjakohane ei ole hageja väide ja tõendid selle kohta, et väidetavalt hakkas kostja ise UAB-le EKO Perdirbimas otse müüma sarnast materjali, mida kostja pidi hagejale sorteerima (II kd tl 8–14). See väide ei mõjuta hageja nõude lahendamist.
74.Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka ka muud esitatud asjaolud ja tõendid ümber seda, et lepingut täideti ega vii hinnanguni, et pooled sõlmisid lepingu ja kokkuleppe üksnes õigusnäivuse tekitamiseks. (3.)
75.Lepingu p-i 4 ja kokkuleppe näilikkuse hindamisel ei oma tähtsust asjaolu, et kostja endisele juhatuse liikmele X-le ja arendusjuhile C-le ning hageja juhatuse liikmele Z-le võib olla esitatud kahtlustused (süüdistused) vaidlusaluste asjaoludega seoses. Kriminaalasjas tehtav lahend ei mõjuta tsiviilkohtumenetluses nõudele antavat kvalifikatsiooni (vt ka RKTKo 3-2-1-140-07, p 26 ja seal viidatud kohtupraktika). Veel vähem mõjutab seda kahtlustuse (süüdistuse) esitamise fakt. Seda, et kriminaalmenetlus ka süüdimõistva otsusega lõpeb, ei saa eeldada. Kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohaselt ei käsitata kedagi kuriteos süüdi olevana enne,
2-20-16443 kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. See, et maakohus on otsuses tuginenud kriminaalasjas kahtlustuse esitamise faktile, viitab, et X-le, C-le ja Z-le esitatud kahtlustused on mõjutanud asja lahendamist maakohtu poolt.
76.Samuti on maakohus ebaõigesti tuginenud sellele, mis kohtule tundus usutav – kuna kostja ei ole tõendina esitanud hagejale esitatud ja kokkuleppe p-s 1 viidatud nõudekirja (I kd tl 7) ja poolte kirjavahetuses ei ole mainitud hagejal kostja vastu olevat nõuet, siis ei ole kokkuleppe sõlmimine usutav (II kd 95p, p 21.3. teine lõik). [K]una hageja ei ole esile toonud, et sanktsioneeritud garantiikohustuse kohta oleks poolte eelnevas ja järgnevas koostööpraktikas viiteid, ei ole eluliselt usutav, et selline kokkulepe oli vaid perioodil november 2017. a kuni veebruar 2019. a (II kd 95p, p 21.4.); ning usutav ei ole hageja selgitus, et koguste ebaselguse tõttu ei viidatud kompensatsioonile ega nõustud seda kahe aasta jooksul üheski kirjalikus dokumendis (II kd tl 96, p 21.6.). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus seeläbi eksinud TsMS § 232 lg 1 vastu – kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.
77.Jättes kõrvale selle, et kostja endisele juhatuse liikmele X-le ja arendusjuhile C-le ning hageja juhatuse liikmele Z-le võib olla esitatud kahtlustused (süüdistused), ei võimalda ka asjas esitatud ülejäänud tõendid (s.o tõendid, mis ei puuduta lepingu täitmist) teha järeldust, nagu oleks lepingu p 4 ja kokkulepe näilikud tehingud.
78.Kostja viited sellele, kuidas kostja sisemise töökorralduse järgi kooskõlastati arvete nr 1907 ja 1908 tasumine, ei väljenda lepingu p-i 4 ja kokkuleppe näilikkust ainuüksi seetõttu, et hageja osalus selles puudus (vt I kd tl 41–44). Tehingu näilikkus eeldab mõlema lepingupoole kokkulepet, et tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Kostja kolm töötajat (B, C, W) ja juhatuse liige (R) on hageja arved nr 1907 ja 1908 kinnitanud (vt I kd tl 41–44). Arvestades, et raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima, majandustehinguid kirjendatakse ning iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument (raamatupidamisseaduse § 6 lg-d 1–4), tuleb kostja poolt hageja arvete tasumise tõttu eeldada, et kostja töötajad olid arvete kinnitamisel veendunud, et alus (algdokument) arvete tasumiseks esines. Kostja esiletoodud asjaolud arvete e-keskkonnas kinnitamise kohta ei võimalda teha järeldusi, nagu oleksid kostja töötajad olnud teadmatuses, miks nad väljendasid nõustumust hageja poolt kostjale väljastatud arvete tasumiseks. Ka hageja poolt kokkuleppe alusel väljastatud arvetel tehtud viide materjalide sorteerimisele ei ütle midagi hageja soovi kohta jätta muljet lepingu p-i 4 ja kokkuleppe sõlmimisest. Kokkuleppe täitmine (arvete esitamine) hageja poolt väljendab hageja soovi selle järgi käituda. Viide materjalide sorteerimisele on kooskõlas lepingu esemeks olnud teenusega (I kd tl 5, p 1.1.). Kokkulepe, mille alusel hageja kostjale arveid väljastas, oli aga sõlmitud lepingu lisana (vt I kd tl 7).
79.Hageja on põhjendatult viidanud sellele, et hageja ja kostja olid kokkuleppe p-s 3.1. kokku leppinud, et kompensatsioonile lisandub käibemaks (vt I kd tl 7). Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis võimaldaks hageja poolt kokkuleppe alusel väljastatud arvetele käibemaksu lisamisest teha muid järeldusi, kui see, et hageja käitus arvete väljastamisel nii nagu pooled kokku leppisid. See, kas kompensatsiooni puudutavatele arvetel tuli käibemaks lisada või mitte, ei olnud hagi lahendamisel oluline.
2-20-16443
80.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lepingu p-i 4 ja kokkuleppe näilikkuse hindamisel põhjendamatult tuginenud dokumentidele, mille pinnalt maakohus tuvastas hageja ja kostja vahel n.ö mitteametliku koostöö (II kd tl 46). Esiteks ei ole maakohus teinud kindlaks, milles poolte n.ö mitteametlik koostöö täpsemalt seisnes. Ilma koostöö sisu kindlakstegemata ei ole alust seda seostada lepingu ja kokkuleppega ega teha järeldusi selle kohta, milline oli poolte tahe lepingu ja kokkuleppe sõlmimisel. Teiseks, maakohtu viidatud Z ja C vahel 30.01.2018 toimunud e-kirjavahetus on paarilauseline ja ebamäärase sisuga (kas tänasele liikumisele tuleb jälg tekitada? Tõend tuleb ju Paikrele? Sõltumata egemi müügiarvetest – II kd tl 46). Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda viidatud e-kiri teha järeldusi lepingu p-i 4 ja kokkuleppe kohta.
81.Väidet, et Z andis X-le majaostuks laenu 30 000 eurot samal perioodil, kui sõlmiti leping ja kokkulepe ning et 31.08.2019 võidi vormistada hoopis nimetatud laenusuhtega seotud dokumente, ei ole kostja tõendanud – kostja ei ole selle asjaolu kohta esitanud ühtegi tõendit.
82.Ka sellest, et kostjal ei ole kokkuleppe ega lepingu originaale, ei saa teha järeldusi lepingu p-i 4 ja kokkuleppe näilikkuse kohta. Kostja ei ole toonud esile faktilisi asjaolusid, mis kostja nimetatud väidet ja järeldust omavahel seostaks. Lepingu p-i 10.1 kohaselt sai lepingu kahest eksemplarist ühe kostja (I kd tl 6). Kuivõrd kokkulepe sõlmiti lepingu lisana (I kd tl 7), saab sama järelduse teha ka kokkuleppe kohta.
83.Nii hageja kui ka kostja on maakohtu menetluses esitanud enda seisukohad, kuidas kujunesid lepingu alusel sorteeritud jäätmete kogused. Samuti on hageja selgitanud, kuidas tema arvates kujunes kokkuleppes toodud kompensatsiooni summa, samuti kuidas kujunes kompensatsiooni suurus kostja endise juhatuse liikme X-ni arvates (vt II kd tl 15– 16). Sellest, et pooltel on sorteeritud jäätmete kogusest ja sellest tulenevalt ka kompensatsiooni suurusest erinev arusaam ning lepingu täitmine ei toimunud selliselt, nagu see kostja majandustegevuses tavapäraselt käis (jäätmed ei läbinud kaalumaja, jäätme jääk on haihtunud, puudub ülevaade puudujäägist, jääkide kohta ei ole jälge, kostja andis üle rohkem segamaterjali kui ametlikus dokumentatsioonis kajastatud), ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha järeldusi poolte tahte puudumise kohta sõlmida leping ja kokkulepe. Neid asjaolusid ei ole seostatud lepingu ja kokkuleppega.
84.Kostja enda hinnang, et kokkulepe võis olla talle kahjulik, ei võimalda kindlaks teha poolte ühist tahet lepingu ja kokkuleppe sõlmimisel. Ka see, et lepingu p-st 4 ja kompensatsiooninõudest kostja töötajad ei teadnud, ei anna alust käsitada lepingu p-i 4 ja kokkulepet näilikuna. Nagu eelnevalt viidatud, näiliku tehingu puhul on määrava tähendusega poolte tahe.
85.Kokkuleppe puhul ei oma ringkonnakohtu hinnangul määratavat tähtsust seegi, kas hageja on suutnud tõendada kostjale kokkuleppes viidatud nõudekirja esitamise ja selgitanud oma nõude kujunemise selliselt nagu kokkuleppes nõude suurus sätestati. Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et pooltel oli selles osas erinev arusaam. (4.)
86.Nii VÕS § 29 lg 1 kui ka TsÜS § 75 lg 1 esimese lause järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel esmajoones poolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 2 järgi ei või lepingu tõlgendamisel olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Ringkonnakohus tuvastab lepingu ja selle täitmist puudutava dokumentatsiooni alusel, et hageja ja kostja ühiseks tegelikuks tahteks
2-20-16443 oli lepingu p-s 4 leppida kokku 40% garantiikohustuses ja selle rikkumist puudutavas sanktsioonis. Samuti tuvastab ringkonnakohus, et kokkuleppega on hageja ja kostja väljendanud, et kostja ei ole lepingust tulenenud 40% garantiikohustust täitnud, selle tõttu on kostjal tekkinud kompensatsiooni tasumise kohustus ning hageja ja kostja on fikseerinud kompensatsiooni suuruse, mis kostjal tuli hagejale tasuda, samuti selle tasumise tingimused. Lepingut ja kokkulepet ei ole alust kõrvale jätta, sest pooled on need allkirjastanud.
87.Hagimenetluses saab kohus tehingu tühisuse alustega arvestada ainult poolte esile toodud faktiliste asjaolude põhjal (RKTKo 3-2-1-17-17, p 20 teine lõik). Menetluses esitatud asjaoludest ei nähtu, et lepingu p 4 ja/või kokkulepe võiks olla vastuolus heade kommetega. Arvestades seda, et seaduses on sätestatud äriühingule võimalus tühistada juhatuse liikme tehtud äriühingu huvidega vastuolus olev tehing, mille juhatuse liige tegi äriühingu nimel oma kohustusi, sh lojaalsuskohustust rikkudes, ei saa samad asjaolud anda alust pidada tehingut TsÜS § 86 alusel heade kommetega vastuolu tõttu tühiseks.
88.Lisaks peab ringkonnakohus oluliseks märkida, et tsiviilasjas on varasema kuupäevaga dokumendi allkirjastamisel küll erinev tähendus ja erinevad tagajärjed võrreldes samale teole karistusõiguslikult antava hinnanguga, kuid see ei tähenda, et selliselt koostatud dokumendi kasutamisega tsiviilkohtumenetluse läbi saavutatud tulemus (hagi rahuldav kohtuotsus ja selle täitmisele pööramine) ei võiks hiljem olla hinnatav kahju tekitamisena, kui kriminaalmenetluses tuvastatakse asjaomaste kuritegude toimepanemine. Kannatanu saab sellisel juhul nõuda kahju hüvitamist nii kriminaalasjas kui ka hagimenetluses.
89.Kuivõrd maakohus tuvastas ebaõigesti lepingu p 4 ja kokkuleppe tühisuse, jäi maakohtul hindamata, kas kostja sai kokkuleppe tühistada. Seetõttu hindab ringkonnakohus järgmisena, kas kostja on kokkuleppe kehtivalt tühistanud.
(III)
90.Kui tehingu ühe poole esindaja teeb esindatava nimel tehingu, mis on vastuolus esindatava huvidega, rikkudes oma sisesuhtest tulenevaid kohustusi esindatava ees, ei too see kaasa esindaja tehtud tehingu tühisust. Küll annab esindaja selline käitumine esindatavale õiguse tehing TsÜS § 131 lg 1 alusel tühistada, kui on täidetud osutatud sättes ette nähtud tühistamise materiaalsed eeldused, puuduvad paragrahvi teises lõikes nimetatud välistused ja tühistamisel järgitakse TsÜS § 131 lg-s 3 fikseeritud tähtaegu. TsÜS § 131 kohaldub ka olukorras, kus äriühingu juhatuse liige teeb tehingu, millega ta rikub oma sisesuhtest tulenevaid kohustusi (RKKKo 3-1-1-22-17, p 52 ja seal viidatud kohtupraktika).
91.Vastavalt TsÜS § 131 lg-le 1 võib esindatav tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. TsÜS § 98 lg 1 esimese lause kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Tühistamisavaldus tuleb esitada seaduses sätestatud tähtaja jooksul, selle möödumisel tühistamisõigus lõpeb. Tehingu saab TsÜS § 131 lg 3 järgi tühistada kuue kuu jooksul alates ajast, mil ta sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing tühistada.
92.Kokkuleppe tühistamisel on kostja tuginenud kostja endise juhatuse liikme R poolt sisesuhtest tuleneva kohustuse (s.o ÄS § 187 lg-st 1 tuleneva hoolsuskohustuse) rikkumisele
2-20-16443 ning hageja pahausksusele – hageja teadis, et R rikub oma juhatuse liikme kohustusi. R sõlmis kokkuleppe esindusõiguse piires (vt ka otsuse p-d 65 ja 69.1.). Kostja hinnangul on kokkuleppes kajastatud kostja võlgnevus hageja ees, mida tegelikult ei eksisteeri. Seda, et kokkuleppes märgitud võlgnevust ei eksisteeri on kostja sisustanud läbi samade faktiliste asjaolude, mille tõttu kostja leidis, et lepingu p 4 ja kokkulepe on tühised ning mida ringkonnakohus eelnevalt käsitles.
93.Kuivõrd kokkuleppe tühistamisele on tuginenud kostja, tuli kostjal esmalt tõendada, et kokkuleppest tulenevat kohustust kostjal hageja ees ei ole. Arvestades eelnevalt otsuse osas II toodud põhjendusi, leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole tõendanud, et kostja endine juhatuse liige R rikkus kokkuleppe sõlmimisel ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat hoolsuskohustust. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohtul vaja hinnata tühistamise muude materiaalsete ja formaalsete eelduste täidetust, samuti tühistamist välistavate asjaolude esinemist.
94.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kostjal puudus materiaalne alus kokkulepe TsÜS § 131 lg 1 alusel tühistamiseks.
95.Asjaosaliste käitumise võimalik vastuolu hea usu põhimõttega lepingute sõlmimisel (TsÜS § 138, VÕS § 6) ei saa olla aluseks lepingute tühisusele ega tühistamisele (vt RKTKo 3-2-1140-07, p 29 ja seal viidatud kohtupraktika). (IV) (1.)
96.Ringkonnakohtu hinnangul on kokkulepe käsitatav deklaratiivse võlatunnistusena, millega on nõustunud nii hageja kui ka kostja. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingu p-s 4.1. toodud 40% sorteerimiskohustust (I kd tl 7, p 1), mille tõttu tekkis kostjal lepingu p 4.1 alusel kohustus maksta hagejale kompensatsiooni, mida pooled kokkuleppes kinnitasid (I kd tl 7, p 2). Kokkuleppega kohustus kostja tasuma hagejale kompensatsiooni järgmiselt: 96 880 eurot, millele lisandub käibemaks, 12 kuu jooksul igakuise maksega alates 2019. a augustist vastavalt hageja esitatud arvele (I kd tl 7, p 3 ja p-d 3.1.–3.3.). Kostja poolt hagejale tasutav keskmine summa ühes kuus on 8073 eurot, millele lisandub käibemaks (I kd tl 7, p 3.4.).
97.Arvestades kostja seisukohti lepingu ja kokkuleppe kehtivuse osas, ei ole kostja selgitanud, milline võis olla kostja tahe kokkuleppe sõlmimisel, eeldades selle kehtivust (vt ringkonnakohtu 22.03.2022 istungi protokoll, ajamärk 00:29:30). Seetõttu lähtub ringkonnakohus kokkuleppe tõlgendamisel VÕS § 29 lg-st 4 – kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
98.Lähtudes VÕS § 29 lg-st 4 leiab ringkonnakohus, et kostja loobus kokkuleppe sõlmimisega kompensatsiooni nõudele vastuväidete esitamisest. Kokkuleppe tekst on selles osas selge.
99.Ringkonnakohus mõistab kokkuleppe p-de 2 ja 3.1. alusel kostjalt hageja kasuks välja 80 730 eurot (= 10 × 8073). Kostjal oli hagejale tasumata osamaksed 10 kuu eest summas 8073 eurot kuus (I kd tl 7, p 3 ning I kd tl 10–14p). Kahe kuu osamaksed on kostja arvete nr 1907 ja 1908 alusel tasunud (I kd tl 9–9p ja 15–16). (2.)
2-20-16443
100.VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
101.Hageja on nõudnud kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kokkuleppe alusel tasumata osamaksetelt iga osamakse kohta esitatud arve maksetähtajast kuni hagi esitamiseni 9.11.2020. Hageja viivise arvestusele ei olnud kostjal vastuväiteid (I kd tl 2p, p 6.1. ning tl 17–21p).
102.Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja viivised järgmiselt: -
viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 7.11.2019–9.11.2020 eest 651,40 eurot; viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 6.12.2019–9.11.2020 eest 600,09 eurot; viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 28.12.2019–9.11.2020 eest 561,16 eurot; viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 30.01.2020–9.11.2020 eest 502,91 eurot; viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 11.03.2020–9.11.2020 eest 430,56 eurot; viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 26.03.2020–9.11.2020 eest 404,09 eurot; viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 2.05.2020–9.11.2020 eest 338,80 eurot; viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 2.06.2020–9.11.2020 eest 284,10 eurot; viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 30.06.2020–9.11.2020 eest 234,69 eurot; viivis põhivõlalt (8073 eurot) perioodi 25.07.2020–9.11.2020 eest 190,58 eurot.
103.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Ringkonnakohus rahuldab ka selle nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt, mis kokku moodustab 80 730 eurot (= 10 × 8073), hagi esitamisele järgnevast päevast (10.11.2020) kuni põhivõla tasumiseni. Kuna hageja nõudis eelmises punktis käsitletud viivist hagi esitamise päeva seisuga, ei saa edasiulatuvat viivist nõuda mitte hagi esitamise, vaid sellele järgnevast päevast. Hagi rahuldamise ulatust see ei mõjuta.
104.Kostja taotlus viivise vähendamiseks jääb rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja viivise nõude vähendamiseks alust.
104.1.Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes (RKTKo 3-2-1-162-12, p 20 neljas lõik ja seal viidatud kohtupraktika). VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
104.2.Hageja nõutava viivise summa ei ole objektiivselt suur (kokku 4198,38 eurot, millele lisandub edasiulatuv viivis), seejuures arvestades viivise summa suhet põhivõla suurusesse (kokku 80 730 eurot). Hageja nõudis viivist seadusjärgses määras ning viivised ei ületa põhivõlgnevust. Üldjuhul ei ole alust seadusjärgset viivist vähendada (RKTKo 3-2-1-113-11, p 61). Samuti ei ole alust võrrelda hageja viivise ja kahju hüvitamise nõudeid ning arvestada seda viivise vähendamisel. Tegemist on eraldiseisvate nõuetega ning nende kujunemine ja suurus ei sõltu üksteisest.
2-20-16443
104.3.Kostja esitatud poolte kirjavahetusest ei nähtu, nagu oleks hageja keeldunud oma nõuet kostjale selgitamast (I kd tl 54–57). Hageja esitas kostjale dokumendid nõude kujunemise kohta, mis tal olemas olid. Ka kohtumenetluses ei ole selgunud, nagu oleks hagejal olnud nõude kohta rohkem dokumente, kui hageja kostjale enne kohtumenetlust esitas. See, et hagejal olnud dokumendid ja selgitused kostjat ei rahuldanud, lähtusid poolte kirjavahetusest nähtuvalt sellest, et kostjal oli kahtlused endise juhatuse liikme X tegevuse osas ning alustatud oli kriminaalmenetlust. Ringkonnakohus viitab ka sellele, et esmalt tegi hageja püüdlusi, et tekkinud olukorda lahendada, kuid kostja sellele ei reageerinud (vt I kd tl 181–182p). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka kolme e-kirja vahetamist pidada sisulisteks läbirääkimisteks (I kd tl 54–56), mis õigustaks viivise vähendamist.
105.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja kahju hüvitamise nõuet. (V)
106.Kuna leping ja kokkulepe on kehtivad, tulnuks maakohtul analüüsida ka hageja kahju hüvitamise ja sellega seonduvat viivise nõuet. Maakohus jättis hageja kahju hüvitamise ja sellega seonduva viivise nõude põhjendatult rahuldamata, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab maakohtu otsuse põhjendusi järgmiselt.
107.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist 4956 eurot seoses kostjaga kohtueelses vaidluses kantud kuludega õigusabile ning viivist. Hageja leiab, et kui kostja ei oleks oma lepingulisi kohustusi rikkunud, poleks hagejale kahju tekkinud. Advokaadibüroo LINKLaw OÜ on osutanud hagejale õigusteenust 35,4 t ulatuses tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks).
108.Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt RKRKo 3-2-1-138-10, p 29). Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist (vt sellega seoses RKRKo 3-2-1-11-11, p 16; 3-2-1-124-11, p 16), kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja enda kahju. Kostja peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt.
109.Esmalt hindab ringkonnakohus, kas kohtuvälise õigusabi kasutamine hageja poolt oli mõistlikult vajalik. Hageja on selgitanud õigusabi kasutamise vajalikkust sellega, et kostja esitas hageja nõudele alusetuid ja pahatahtlikke väiteid ning nõudis hagejalt alusetult dokumentide esitamist, mis olid kostjal olemas. Seetõttu pidi hageja läbi töötama suurel hulgal juba arhiveeritud materjali ja sisuliselt tegema kostja eest tema tööd (I kd tl 63p–64, p 14).
110.Arvete spetsifikatsioonide kohaselt osutas Advokaadibüroo LINKLaw OÜ hagejale õigusteenust perioodil 1.04.2020–29.05.2020 ning 8.09–28.09.2020 (I kd tl 183–185p). Hagiavalduse esitas hageja kohtule 9.11.2020 (I kd tl 1). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja põhjendanud ega tõendanud, miks oli hagejal kohtuvälise õigusabi kasutamine seoses siinse vaidlusega vajalik. Sellele, et kostja esitas hageja nõudele vastuväiteid ning nõudis dokumente, mis kostjal olemas olid, oleks saanud hageja vastata ka õigusabi kasutamata. Hageja ei ole esile toonud, et tõusetunud oleks õigusteadmisi vajavaid küsimusi. Algselt
2-20-16443 suhtleski hageja juhatuse liige Z kostjaga ise (vt I kd tl 48, tl 181– 182p). Ainuüksi kohtuvälise õigusteenuse kasutamise fakt ei loo alust selle kahjuna vastaspoolelt väljamõistmiseks.
111.Advokaadibüroo LINKLaw OÜ arvete spetsifikatsioonidest nähtub, et peamiselt on advokaadibüroo analüüsinud erinevat infot ja materjale ning õiguslikke küsimusi – millist infot, materjale ja milliseid õiguslikke küsimusi ning milles selle tulemus väljendus, arvete spetsifikatsioonidest ja hageja seisukohtadest ei tulene. Samuti ei nähtu arvetelt see, et Advokaadibüroo LINKLaw OÜ erinevad analüüsid oleksid seondunud kostja poolt hageja nõudele esitatud vastuväidetega ja küsitud dokumentidega. Advokaadibüroo LINKLaw OÜ on küll pidanud kostja esindajaga telefonivestlusi, kuid ka selles osas ei ole hageja toonud esile, miks see oli vajalik ning seoses hageja nõudele esitatud vastuväidetega ning nõutud dokumentidega. Kui kostjal oli dokumendid olemas, ei olnud hagejal vajadust tegeleda dokumentide esitamisega kostjale (vt ka I kd tl 56p–57).
112.Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb Advokaadibüroo LINKLaw OÜ arve nr 20050458 spetsifikatsioonist, et hageja otsustus kasutada kohtuvälist õigusabi seondus vähemalt osaliselt selle analüüsimisega, kui tugev on hageja positsioon ja kuidas see hagejale sobivalt üles ehitada (vt I kd tl 184p: 6.05.2020 – võimalik õiguslike positsioonide analüüs; 7.05.2020 – kliendile seisukoha koostamine vaidluse probleemidest ning soovitused edasisest tegevuseseks; 7.05.2020 – nõupidamine IO re õiguslik ja faktiline olukord vs Paikre, perspektiivid; 15.05.2020 – ettevalmistus, kogu senise materjali läbitöötamine, kaardistamine. Nõupidamine kliendiga LINKLaw’s; 26.05.2020 – kliendi täiendav materjal, mõtted. Läbitöötamine, vastus kliendile õiguslik-faktilise olukorra osas). Hageja ei ole esile toonud, kuidas see seondus kostja vastuväidete ja dokumentide nõudega. Advokaadibüroo LINKLaw OÜ arvel nr 20050458 6.05.2020 kande kohaselt kulus hageja esindajal e-kirja ettevalmistamiseks 0,3 t (I kd tl 184p). 6.05.2020 e-kirjast ei nähtu samuti, et hageja esindaja oleks tegelenud hageja märgitud küsimustega (kostja poolt hageja nõudele esitatud vastuväited ja küsitud dokumendid) ning viitab e-kirjas ka ise, et kostja peaks oma töö ise ära tegema (I kd tl 55 alt kolmas lõik). Lisaks on hageja lepinguline esindaja 22.04.2020 e-kirjas kahel korral märkinud, et ei pea mõistlikuks kulutada täiendavalt õigusabile ning et hageja esitab oma täiendava põhistuse, õigusliku käsitluse ja tõendid kohtus (vt I kd tl 56p ülevalt teine lõik ja alt teine lõik). Kohtumenetluses on hageja samuti kandnud kulu, mis seondub menetlusdokumentide esitamiseks vajalike materjalide analüüsimisega (vt I kd tl 28p ja II kd tl 51–53).
113.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud. Kuna hageja kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka kahjunõudega seonduv viivise nõue. Viivisenõude rahuldamata jätmise tõttu ei ole vaja hinnata kostja taotlust viivise vähendamiseks. (VI)
114.Hageja nõudis hagiavalduses kostjalt 89 884,38 euro tasumist, millele lisandub edasiulatuv viivis. Ringkonnakohus asus eelnevalt seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud 84 928,38 (= 80 730 + 4198,38) euro ulatuses. See moodustab 94,49% hageja nõude summast. Sellest lähtuvalt tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 5,51% ulatuses hageja kanda ja 94,49% ulatuses kostja kanda.
115.Lähtudes Riigikohtu RKTKo 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-20-16443
(VII)
116.Hageja on tasunud apellatsioonkaebustelt ettenähtust vähem riigilõivu. Maakohtu otsuse kohaselt oli hagihinnaks 96 720,56 eurot. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Hageja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1200 eurot (II kd tl 109). Arvestades apellatsioonkaebuse hinda oleks hageja pidanud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 järgi tasuma apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1680 eurot. Hageja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 480 eurot nõutavast vähem. Juhindudes TsMS §-st 6 tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasuda määras, mis kehtis apellatsioonkaebuse kohtule esitamise ajal (vt Riigikohtu erikogu 17.10.2020 määrus tsiviilasjas nr 3-3-1-28-10, p 13 esimene lõik).
117.Arvestades menetluskulude jaotust, vastutavad pooled TsMS § 146 lg-te 1 ja 2 kohaselt apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõivu, s.t 480 euro tasumise eest solidaarselt. TsMS § 146 lg 3 kohaselt vastutavad omavahelises suhtes riigilõivu tasumise eest 5,51% ulatuses hageja ja 94,49% ulatuses kostja.
118.TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Mati Maksing, Andres Suik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.