K. R.i hagi Krediidikaitse Grupp OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: K. R. (isikukood xxxx; aadress xxxx; e-post: xxxx)
esindajad
Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Raul Ainla ja vandeadvokaadi abi Merit Tammik (e-post: [email protected]) Kostja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223; aadress Ahtri 6, 10151 Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Tenno Parmas (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
18.11.2021 toimunud kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.K. R.i hagi Krediidikaitse Grupp OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks jätta rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 14.07.2020 määrusega seatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja K. R.i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei
pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kostja ja A OÜ vahel sõlmiti 02.06.2017 laenuleping nr xxxx. Laenusaaja sai kostjalt ärilaenuna 5000 eurot ning võttis endale kohustuse tagastada laen koos intressiga summas 6769,56 eurot 01.06.2018. Viivisemääraks lepiti kokku 0,17 % päevas. Hageja kohustus 02.06.2017 sõlmitud käenduslepinguga nr xxxx tagama laenulepingust nr xxxx tulenevaid kohustusi. Käenduslepingu p 1.2. kohaselt on hageja vastutuse piiriks 10 000 eurot. Käendusleping kehtib tänaseni. Harju Maakohus kinnitas 24.04.2018 määrusega tsiviilasjas nr xxxx kompromisslepingu, mille kohaselt pidi hageja kostjale tasuma 7693 eurot.
2.Kostja esitas kohtutäitur R. L.le 24.08.2018 täitmisavalduse, mille kohaselt nõuab 7693 eurot põhivõlana ja viivisena 1769,85 eurot. Kohtutäitur saatis 12.06.2020 hagejale täitmisteate (asja nr xxxx), milles on toodud, et täiendav viivis koos täituritasuga on 8368,88 eurot ning et võlgnetava summa jääk koos esialgse nõude jäägiga on 12 380,06 eurot. Koos täitmisteatega saatis kohtutäitur ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega mõistis välja täituritasu 840 eurot. Hageja esindaja pöördus 18.06.2020 kohtutäituri poole, et saada teavet võlasumma kujunemise kohta. Kõigepealt soovitas täitur pöörduda selles küsimuses sissenõudja poole ning seejärel saatis täitedokumendi ning täitmisavalduse. Täitur oma e-kirjas, et: “Eeldasin eelmise kirja sisust, et soovite viiviste kujunemise täpset arvutuskäiku.” (hageja esindaja ja kohtutäituri kirjavahetus. Täituribüroo töötaja teatas telefonitsi, et peale täitedokumendi ja nõudevalduse täitetoimikus dokumente pole. Seega jättis kohtutäitur hageja esindaja küsimusele nõudesumma kujunemise kohta vastamata, mis ilmselt tähendab seda, et tal puudub ülevaade täitmisel oleva nõude kujunemise kohta.
3.Sissenõudja esindaja teatas hageja esindajale, et seisuga 19.06.2020 koosneb nõue hageja vastu põhikohustusena 2283,64 eurot ja viivisena 8789,67 eurot.
5.Maksu- ja Tolliameti 03.04.2019 otsusega nr 8-3.1/1042 on jäetud hagejale tagastamata ning on kohtutäiturile üle kantud 311,11 eurot. Maksu- ja Tolliameti 06.03.2020 nr 83.1/9786 otsusega nr 8-3.1/9786 on jäetud hagejale tagastamata ning on kohtutäiturile üle kantud 365,57 eurot.
6.Hageja tööandja poolt on täiturile üle kantud 1443,32 eurot: 10.03.3020 777,64 eurot; 09.04.2020 276,86 eurot; 08.06.2020 388,82 eurot.
7.Hageja leiab, et kohtutäitur täidab ebaselget nõuet. Kohtutäituril puudub ülevaade täitmisel oleva nõude kujunemise kohta. Kuigi täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, ei või täitemenetlus olla nii formaalne, et täitur täidab ebaselget nõuet. Täitedokumendiks olevast kohtumäärusest tuleneb vaid sissenõutav summa – 7693 eurot ning viivis 0,2 % päevas. Täitmisavaldusest tuleneb, et sissenõudja nõuab põhivõlana 7693 euro ja viivisena 1769,85 euro sissenõudmist.
8.Hagejale täituri poolt edastatud info põhjal saab järeldada, et täiendavaid täitmisavaldusi esitatud ei ole, seega jääb ebaselgeks, mille alusel täitur nõuab hagejalt veel 12 380,06 euro tasumist. On ebaselge, kuidas väidetav võlasumma on kujunenud. Sissenõudja nõuab põhivõla 7693 euro ja viivise 1769,85 eurot sissenõudmist, muid summasid täitmisavalduses välja toodud pole. Hagejalt on täitur saanud kokku juba 10 000 eurot, mis ületab täimisavalduses toodud summad, mis on kokku 9462,85 eurot.
9.Hageja on seisukohal, et täituril on võlgnikule kahju tekitamise vältimiseks kohustus omada ülevaadet sellest, kuidas sissenõutava võlgnevus on kujunenud ning tal on kohustus jääda täitmisavalduse ja täitedokumendi raamidesse. Vastasel korral on tegemist olukorraga, kus täitur aitab seadust rikkudes sissenõudjal alusetult rikastuda ning teenib ka ise selliselt ebaseaduslikku tulu kohtutäituri tasu näol.
10.Hageja on tasunud 10 000 eurot, mis vastab temaga sõlmitud käenduslepingu rahalisele piirile, mistõttu on tema suhtes edasine täitmine lubamatu.
11.Hageja leiab, et alternatiivselt on tal võimalik taotleda väljanõutavate viiviste vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel, kuna edasine viiviste nõudmine ei oleks kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja on laenatud summalt teeninud 100% kasumit – laenas 5000 eurot ja täitemenetluses on täitur sisse nõudnud juba 10 000 eurot.
12.Hageja palub tunnistada lubamatuks täitemenetlus asjas nr xxxx ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
13.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.
14.Hageja poolt kostja vastu esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on hageja Harju Maakohtu 24.04.2020.a kohtumäärusest tsiviilasjas nr xxxx (edaspidi kompromissmäärus) tulenevad kostja nõuded kohaselt täitnud.
15.Kompromissmääruse p 2 kohaselt tunnistas hageja kostja ees võlgnevust 7693,00 eurot. Hageja kohustus eeltoodud võlgnevuse tasuma vastavalt kompromissmääruse p-s 3 kokku lepitud maksegraafikule. Esimene osamakse summas 300 eurot kuulus tasumisele 25.04.2018.a. Kompromissmääruse p 4 kohaselt kohustus kostja tasuma kompromissist tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral hagejale viivist 0,2% päevas võlgnetavalt summalt kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kui kohtulikust kompromissist tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitatakse rohkem kui 7 (seitse) päeva, siis muutub kogu p-s 2 nimetatud rahaline kohustus terves ulatuses sissenõutavaks. Käesoleval juhul ei täitnud hageja ega ükski teine solidaarvõlgnik kompromissmäärusest tulenevat kohustust kohaselt. Kuna juba esimese osamakse korral viivitati täitmisega rohkem kui 7 päeva, siis muutus alates 02.05.2018.a kompromissi p-st 2 tulenev kohustus summas 7693,00 eurot terves ulatuses sissenõutavaks ning kostjal oli õigus arvestada eeltoodu summalt viivist 0,2% päevas kuni võlgnevuse tasumiseni. Arvestades hageja poolt kompromissmäärusest tuleneva kohustuse katteks tehtud makseid, siis ei ole käesolevaks ajaks hageja enda kohustusi kohaselt täitnud. Hagile vastuse esitamise
seisuga on kompromissmäärusest tuleneva kohustuse katteks laekunud kostjale kokku 9050,50 eurot. Kostja on eeltoodud laekumiste arvestamisel lähtunud VÕS § 88 lg-s 8 sätestatust, mille kohaselt tuleb laekumised arvestada esmalt sissenõutavaks muutunud viiviste ja seejärel põhinõude katteks. Võlgnevuse arvestusest nähtub, et 27.07.2020.a seisuga oli hageja kompromissmäärusest tulenev põhivõlgnevus summas 7693 eurot ja viivisenõue 3535,50 eurot. Seega on ebaõige hageja väide, et kohtulikust kompromissist tulenev kohustus on kohaselt täidetud.
16.Hageja on hagiavalduses avaldanud, et kohtutäitur on hagejalt sisse nõudnud 10 000 eurot. Kostja peab vajalikuks rõhutada, et hageja poolt viidatud summast on kohtutäitur pidanud kinni enda tasu ning kostjale on laekunud 9050,50 eurot. Seega on hageja püüdnud tekitada kohtule arusaama, et kohtulikust kompromissist tuleneva võlgnevuse katteks on tasutud rohkem, kui seda tegelikult on tehtud. Eelnevale tuginedes leiab kostja, et hageja ei ole kompromissmäärusest tulenevat kohustust kohaselt täitnud. Hageja ei ole vastupidist põhistanud ega tõendanud.
17.Kohtulikust kompromissmäärusest tulenev nõue on selge ja täidetav. Täitur lähtub täitemenetluse algatamisel sissenõudja sooviavaldusest ning tagab tema huvide kaitse. Sundtäidetava kompromissmääruse resolutsiooni kohaselt on hageja esmalt tunnistanud kostja ees võlgnevust 7693,00 eurot ja seejärel võtnud kohustuse tasuda kompromissist tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist 0,2% päevas võlgnetavalt summalt kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kostja hinnangul ei ole kohtuliku kompromissmääruse resolutsiooni puhul midagi ebaselget – sellest on üheselt arusaadav, millised kohustused hagejal lasuvad ning millised on sanktsioonid kohustuse rikkumise korral. Kuivõrd kompromissmäärus on selge, siis see on ka antud juhul sundtäidetav.
18.Kostja hinnangul ei saa ebaselgust esineda ka kostja poolt esitatud täitmisavalduses. Kostja on 27.08.2018.a esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse, milles palus pöörata täitmisele kompromissmäärus. Kostja on täitmisavalduses selgelt avaldanud, et lisaks kompromissmäärusest tulenevale põhinõudele ja avalduse esitamise ajal sissenõutavaks muutunud viivisenõudele lisandub avaldatud võlgnevusele ka jooksev viivis vastavalt täitedokumendile. Seega on kostja täitmisavalduses palunud kohtutäituril pöörata kompromissmäärus täitmisele kõigi sellest tulenevate nõude komponentide osas.
19.Hageja on asunud seisukohale, et viimase kohtulikust kompromissmäärusest tulenev vastutus on piiratud hagejaga sõlmitud käenduslepingust tulenevalt käendaja vastutuse piirmääraga (st 10 000 euroga). Seda olenemata asjaolust, et kohtulikus kompromissis ei ole pooled hageja vastutuse ulatust fikseerinud. Kostja hagejaga ei nõustu. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus, ning seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on seoses sundtäitmise lubamatuks tunnistamisega asunud seisukohale, et kui võlgnik kostjana n-ö tavalises hagimenetluses võla sissenõudmiseks jätab esitamata hagi rahuldamist takistada võivad asjaolud, on see tema enda risk. Ta ei saa neid asjaolusid uuesti esitada, kuna vaidluse lahendamise kohta tehtud kohtulahend on talle siduv. See puudutab ka tehingu tühisusele viitavate asjaolude esitamata jätmist. Isegi kui sellised asjaolud on esitatud, kuid kohus jätab need hindamata, ei saa neile tuginedes alustada uut vaidlust juba lahendatud vaidluse eseme suhtes.
20.Esmalt rõhutab kostja, et tegelikult ei olnudki kohtuliku kompromisslepingu sõlmimisel poolte tahe piirata hageja vastutust. Samas ei ole hagejal antud juhul sundtäitmise
tuvastamise hagis ka võimalik tugineda asjaolule, et viimase vastutus võiks olla piiratud hagejaga sõlmitud käenduslepingus fikseeritud käendaja vastutuse maksimumsummaga. Vastav asjaolu (hageja kui käendaja käenduslepingust tulenva vastuse piirang) esines juba ajal, mil pooled pidasid vaidlust tsiviilasjas nr xxxx ja sõlmisid vaidluse lõpetamiseks kohtuliku kompromissi. Seega oleks hageja pidanud vastavale asjaolule tuginema juba kohtuliku kompromissi sõlmimisel. Viidatud kohtupraktikast tulenevalt on see hageja enda risk, et ta seda ei teinud. Seega on sundtäidetav kompromissmäärus hagejale siduv ning hagejal ei ole võimalik hakata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames vaidlema asjaolude üle, mis olid kompromissmääruse aluseks oleva kohtuasja esemeks.
21.Eeltoodust tulenevalt tugineb hageja käendaja vastutuse piirmäärale viidates asjaolule, mille esinemise korral on hagi rahuldamine TMS § 221 lg 2 järgi välistatud.
22.Samas isegi, kui käesoleva asja õigel lahendamisel omaks tähtsust hagejaga sõlmitud käenduslepingus fikseeritud vastutuse piirmäär (millega kostja ei nõustu), siis see ei anna alust hagiavalduse rahuldamiseks. Hageja väide, et viimane on tasunud summa, mis vastab temaga sõlmitud käenduslepingu piirmäärale, ei vasta tõele. Hageja poolt viidatud käenduslepingu kohaselt vastutas hageja põhivõlgniku laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kostja ees kuni 10 000 euro ulatuses. Kostja on aga käesoleval juhul tõendanud, et kostjale on laekunud täitemenetluse raames 9050,50 eurot. Seega hageja eksitab kohut, kuna hageja tasumised ei ületa tegelikult isegi mitte hagejaga sõlmitud käenduslepingust tulenevat vastutuse piirmäära.
23.Käendaja vastutuse piirmäär ei piira käendaja vastutust käendaja poolt käendatava kohustuse rikkumise korral. Ka käesoleval juhul tuleneb kostja viivisenõue hageja suhtes temast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest. Selline kohustus ei ole piiratud käendaja vastutuse piirsummaga. Kostja selgitab, et kompromissmääruse p 2 kohaselt kohustub hageja tasuma kostjale 7693,00 eurot. Nimetatud kompromisssumma puhul on tegemist põhivõlgnikust laenusaaja kohustusega, mille täitmist hageja käendajana käenduslepingust tulenevalt tagas ja kohtuliku kompromissi raames tunnistas. Kuna hageja rikkus kompromissi raames tunnistatud rahalist kohustust, siis oli kostjal õigus nõuda kompromissmääruse p-st 4 tulenevalt hagejalt viivist. Nimetatud viivise puhul ei ole aga tegemist põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tuleneva viivisega. Tegemist on hagejast kui käendajast endast sõltuva (käendus)kohustuse rikkumisest tuleneva viivisega, mida on kostjal õigus nõuda hagejalt sõltumata käendaja vastutuse piirmäärast. Kostjal puudub käesoleval juhul õigus nõuda viivise vähendamist
24.Hageja on hagiavalduses leidnud, et tal on alternatiivselt võimalik taotleda väljanõutavate viiviste vähendamist. Kostja hagejaga ei nõustu. Kostjal puudub käesolevas asjas õigus nõuda viivise vähendamist, kuna see on TMS § 221 lg 2 järgi välistatud.
25.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17 asunud seisukohale, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis (TMS § 221) viivise vähendamist aja eest pärast kohtulahendi jõustumist, sest täitedokumendiks oleva kohtulahendi järgi on viivise suurus välja arvutatav. See, et väljamõistetud viivis on pärast kohtuotsuse jõustumist täitemenetluse ajaks ületanud põhinõude, ei ole asjaoluks, mis oleks tekkinud pärast kohtuotsuse jõustumist. Juhul kui täitedokumendiks on kohtulahend, tuleb arvestada TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piiranguga (vt p 10).
26.Ka käesoleval juhul tuleneb kostja viivisenõue hageja vastu jõustunud kohtulahendi rikkumisest. Kuna hageja rikkus jõustunud kompromissmääruse p-st 2 tulenevat rahalist kohustust, siis kohustub hageja kompromissi p 4 kohaselt tasuma hagejale viivist 0,2% päevas võlgnetavalt summalt kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Seega tuleb kostja
viivisenõue jõustunud kohtulahendist ning viidatud kohtupraktikast tulenevalt ei saa hageja käesoleval juhul taotleda viivise vähendamist. Seda isegi juhul, kui kostja viivisenõue ületaks käesoleval ajahetkel põhinõuet.
27.Samas, isegi kui hagejal oleks antud juhul võimalik taotleda viivise vähendamist (millega kostja ei nõustu), siis puudub käesoleval juhul alus viivise vähendamiseks. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei või leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool leppetrahvi vähendamist nõuda pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-163-12 kohaselt lasub viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja. Viidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt ei oma viivisenõude proportsionaalsuse hindamisel ja tõendamisel tähtsust tasumisele kuuluv intress. Tähtsust omab vaid viivisenõude suurus.
28.Kostja on käesoleval juhul selgitanud, et 27.07.2020.a seisuga oli kompromissmäärusest tulenev kostja nõue hageja suhtes 11 228,50 eurot, millest põhivõlgnevus on 7693 eurot ja viivisenõue 3535,50 eurot. Seega on kostja viivisenõue summas 3535,50 eurot oluliselt väiksem kui kostja põhinõue summas 7693 eurot. Seega, kuna kostja viivisenõue ei ületa põhinõuet, siis tuleb hagejal tõendada viivisenõude ebaproportsionaalsust hageja suhtes. Hageja ei ole seda käesoleval juhul tõendanud.
29.Lisaks sellele, et hageja ei ole tõendanud viivisenõude proportsionaalsust, ei ole hageja tõendanud ka teiste VÕS § 162 lg-st 1 tulenevate teiste eelduste esinemist. Sealhulgas, kuid mitte ainult, ei ole hageja näiteks tõendanud, et viimase majanduslik seisund annaks üldse alust kaaluda viivise vähendamist. Kostjale teadaolevalt puuduvad hagejal mistahes maksehäired, välja arvatud kostja poolt avaldatud maksehäire. Kuna hagejal puuduvad teiste võlausaldajate ees täitmata kohustused, siis ei saa ka hageja majanduslik olukord olla selline, mis üldse võimaldaks kaaluda viivisenõude vähendamist. Hageja käsitlus selle kohta, et põhivõlgnik sai laenulepingust tulenevalt laenu 5000 eurot ning täitemenetluse raames on hageja tasunud peaaegu kahekordse summa, ei ole asjakohane ega õiglane. Käesoleval juhul ei tulene kostja nõue laenulepingust, vaid kohtumenetluse raames sõlmitud kompromissist. Seejuures on hageja jätnud arvestamata, et hageja tegevuse/tegevusetuse tulemusena oli kostja sunnitud pöörduma enda nõude realiseerimiseks kohtusse ja kandma sellega kaasnevad kulud. Veel enam jätab hageja arvestamata, et kompromiss-summa kokkuleppimisel ja selle ajatamise võimaldamisel oli kostja nõus tulema hagejale vastu, samas eeldades, et ka hageja täidab ka kompromissi kohaselt. Hageja seda ei teinud. Kuna hageja seda ei teinud, siis peab kostjal säilima õiguspärane ootus, et kui hageja rikub kohtulikust kompromissist tulenevat kohustust, siis tuleb hagejal ka kanda poolte endi poolt kokku lepitud ning aktsepteeritud sanktsioonid täielikult. Seega oleks antud juhul hageja enda tegevuse/tegevusetusest tuleneva viivise vähendamine kostja suhtes ebaõiglane. Kohtu põhjendused
30.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
31.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
32.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning kohtule esitatud tõendite alusel tuvastatuks: -
A OÜ ja kostja vahel sõlmiti 02.06.2017 laenuleping nr xxxx, mille kohaselt laenusaaja sai kostjalt ärilaenuna 5000 eurot ning võttis endale kohustuse tagastada laen koos intressiga summas 6769,56 eurot 01.06.2018. Viivisemääraks lepiti kokku 0,17 % päevas (tlk 6-12).
-
Hageja ja kostja vahel oli 02.06.2017 sõlmitud käenduslepingu nr xxxx, millega hageja kohustus tagama laenulepingust nr xxxx tulenevaid kohustusi. Käenduslepingu p 1.2. kohaselt on hageja vastutuse piiriks 10 000 eurot (tlk 9-10).
-
Harju Maakohus kinnitas 24.04.2020 määrusega tsiviilasjas nr xxxx kompromisslepingu mille kohaselt pidi hageja kostjale tasuma 7693 eurot maksegraafiku järgi (tlk 17-18).
33.Hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr xxxx. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
34.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TsMS § 221 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
35.Hageja leiab, et käesoleval juhul kohtutäitur täidab ebaselget nõuet. Hageja väitel kohtutäituril puudub ülevaade sissenõudja nõude kujunemise kohta ja kuigi täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, ei või täitemenetlus olla nii formaalne, et täitur täidab ebaselget nõuet.
36.Kohus tuvastab, et täitedokumendiks oleva 24.04.2018 kohtumääruse punki 2 kohaselt hageja solidaarselt teiste kostjatega on kohustatud tasuma hagejale 7693,00 eurot ning kohtumääruse punkti 3 kohaselt nimetatud summa tuli tasuda vastavalt järgnevale maksegraafikule: hiljemalt 25.04.2018 summas 300 eurot; hiljemalt 15.05.2018 summas 300 eurot; hiljemalt 15.06.2018 summas 300 eurot; hiljemalt 15.07.2018 summas 793 eurot; hiljemalt 15.08.2018 summas 750 eurot; hiljemalt 15.09.2018 summas 750 eurot; hiljemalt 15.10.2018 summas 750 eurot; hiljemalt 15.11.2018 summas 750 eurot; hiljemalt 15.12.2018 summas 750 eurot; hiljemalt 15.01.2019 summas 750 eurot; hiljemalt 15.02.2019 summas 750 eurot; hiljemalt 15.03.2019 summas 750 eurot. Kohtumääruse punkti 4 kohaselt kompromissist tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral kohustuvad kostjad tasuma hagejale viivist 0,2% päevas võlgnetavalt summalt kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kui kostjad viivitavad rahalise kohustuse täitmisega rohkem kui 7 (seitse) päeva, siis muutub kogu punktis 2 nimetatud rahaline kohustus terves ulatuses sissenõutavaks ning hagejal on õigus esitada kogu võlgnevuse sissenõudmiseks täitmisavaldus (tlk 17-18). Kohus tuvastab, et kostja on 24.08.2018 esitanud kohtutäitur R. L.le avalduse pöörata täitmisele TMS § 2 lg 1 alusel 24.04.2018
kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-13762. Täitmisavalduse esitamise seisuga on nõue kokku 9462,85 eurot, millest põhinõue summa 7693,00 eurot (muutus sissenõutavaks alates 02.05.2018), viivis 1769,85 eurot, millele lisandub jooksev viivis vastavalt täitedokumendile (tlk 13).
37.Harju Maakohtu 24.04.2018 kohtumääruse punkti 3 kohaselt esimene osamakse kuulus vastavalt maksegraafikule tasumisele 25.04.2018. Vaidlust pole selle üle, et hageja ega üksi teine solidaarvõlgnik ei ole kompromissimäärusest tulenevat kohustust kohaselt täitnud ja kuna juba esimese osamakse korral viivitati täitmisega rohkem kui 7 päeva, siis muutus alates 02.05.2018 kompromissi punktist 2 tulenev kohustus summas 7693,00 terves ulatuses täitmisele ning kostjal oli õigus arvestada eeltoodult summalt viivis 0,2% päevas kuni kohustuse täitmiseni. Kohtule esitatud kostja konto väljavõtetest nähtuvalt on 29.07.2020 seisuga kompromissimäärusest tuleneva kohustuse täitmiseks laekunud kokku 9050,50 eurot. Kostja on selgitanud, et eeltoodud laekumiste arvestamisel on ta lähtunud VÕS § 88lg-st 8 sätestatust, mille kohaselt tuleb laekumised arvestada esmalt sissenõutavaks muutunud viiviste ja seejärel põhinõude katteks. Kohtule esitatud hageja võlgnevuse arvestuse kohaselt oli 28.07.2020 seisuga hageja kompromissimäärusest tulenev põhivõlgnevus summas 7693 eurot ja viivisenõue 3535,50 eurot (tlk 48-53). Hageja ei ole kohtule esitanud omapoolset seisukohta, millest nähtuksid kompromissimäärusest ja selle rikkumisest tulenevad kohustused, hageja poolt tehtud maksed ja nende arvestuslik kord. Hageja ei ole esitanud kohtule omapoolset kirjalikku seisukohta kostja poolt kohtule esitatud eelnimetatud võlaarvestuse kohta. 17.11.2021 toimunud kohtuistungil on hageja lepinguline esindaja kinnitanud, et võlaarvestus on selge. Eeltoodust tuleneval asub kohus seisukohale, et ebaõige on hageja seisukoht, et kohtutäitur täidab ebaselget nõuet. Kohtulikust kompromissist tulenev nõue on selge ja täidetav.
38.Hageja on seisukohal, et ta on tasunud summa, mis vastab temaga sõlmitud käendusliku piirile, mistõttu tema suhtes edasine täitmine on lubamatu.
39.Oma väidetes hageja tugineb 02.06.2017 sõlmitud käenduslepingule n CiK2017062078, millega hageja kohustus tagama laenulepingust nr xxxx tulenevaid kohustusi ja käenduslepingu p 1.2. kohaselt on hageja vastutuse piiriks 10 000 eurot.
40.Riigikohus 15.04.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15 punktis 10 selgitanud, et kui täitedokumendiks on kohtulahend, piirab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt TMS § 221 lg 2. Viidatud normi kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Jõustunud kohtulahendit on erandjuhtudel võimalik tühistada vaid teistmise kaudu TsMS § 702 jj alusel. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on 21.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-154-7385 punktis 15.3 märkinud, et kohese sundtäitmise korral ei saa võlgniku menetluslik positsioon oma õiguste kaitsel kohtus olla halvem sellest, kui hageja oleks esitanud nõude sissenõudmiseks hagi. Samas ei ole põhjendatud ka see, et see positsioon peaks olema parem. Kui võlgnik kostjana n-ö tavalises hagimenetluses võla sissenõudmiseks jätab esitamata hagi rahuldamist takistada võivad asjaolud, on see tema enda risk. Ta ei saa neid asjaolusid uuesti esitada, kuna vaidluse lahendamise kohta tehtud kohtulahend on talle siduv. See puudutab ka tehingu tühisusele viitavate asjaolude esitamata jätmist. Isegi kui sellised asjaolud on esitatud, kuid kohus jätab need hindamata,
ei saa neile tuginedes alustada uut vaidlust juba lahendatud vaidluse eseme suhtes. Võimalik on vaid kohtulahendit vaidlustada.
41.Eeltoodust tulenevalt tugineb hageja käendaja vastutuse piirmäärale viidates asjaolule, mille esinemise korral on hagi rahuldamine TMS § 221 lg 2 järgi välistatud. Kuna kostja on algatanud hageja suhtes sundtäitmise Harju Maakohtu 24.04.2018 määruse alusel, siis ei saa hageja käesolevas menetluses esitada neid väiteid, mida ta oleks saanud esitada n-ö tavalises hagimenetluse. Seega ei ole käesolevas asjas hageja poolt esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis hagejal võimalik tugineda asjaolule, et tema vastutus võiks olla piiratatud hagejaga sõlmitud käenduslepingus fikseeritud käendaja vastutuse maksimumsummaga, sest vastav asjaolu esines juba ajal, mil pooled pidasid vaidlust tsiviilasjas nr xxxx ja sõlmisid vaidluse lõpetamiseks kompromissi. Seega oleks hageja antud asjaolule pidanud viitama juba kohtuliku kompromissi sõlmimisel. 24.04.2018 kohtumäärusest ei nähtu, et pooled oleksid kompromissiga soovinud piirata hageja vastutuse ulatust. Eeltoodust tulenevalt kohus nõustub kostjaga, et sundtäidetav kompromissmäärus on hagejale siduv ning hagejal ei ole võimalik hakata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames vaidlema asjaolude üle, mis olid kompromissmääruse aluseks oleva kohtuasja esemeks.
42.Samas isegi, kui käesoleva asja lahendamisel omaks tähtsust hagejaga sõlmitud käenduslepingus fikseeritud vastutuse piirmäär, siis ei anna see alust hagiavalduse rahuldamiseks. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostjale laekunud täitemenetluse raames 9050,50 eurot (tlk 45- 47). Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostjale oleks laekunud täitemenetluses suurem summa. Lisaks kostjale täitemenetluses laekunud 9050,50 eurole kuulub 12.06.2020 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega hageja poolt tasumisele kohtutäituri põhitasu 840 eurot (tlk 14 pöördel). Kuna hageja on väitnud, et kohtutäitur on temalt sisse nõudnud kokku 10 000 eurot, siis kohus peab tõenäoliseks, et kohtutäituri poolt hagejalt sisse nõutud summa 10 000 euro hulgas on ka kohtutäituri tasu 840 eurot. Seega ei vasta tõele hageja väide, et ta on tasunud summa, mis vastab temaga sõlmitud käenduslepingu piirmäärale. Hageja ei ole kostjale tasunud 10 000 eurot.
43.Kohus märgib, et käendaja vastutuse piirmäär ei piira käendaja vastutust käendaja poolt käendatava kohustuse rikkumise korral. Hageja poolt viidatud käenduslepingu kohaselt vastutas hageja põhivõlgniku laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kostja ees kuni 10 000 euro ulatuses. Riigikohus on 12.03.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-13 punktis 12 selgitanud, et VÕS § 142 lg-s 1 sätestatakse, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama sätte lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Käendaja vastutust sätestava VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama sätte lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
44.Käesoleval juhul tuleneb kostja viivisenõue hageja suhtes temast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest. Selline kohustus ei ole piiratud käendaja vastutuse piirsummaga. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kompromissmääruse p 2 kohaselt kohustub hageja
tasuma kostjale 7693,00 eurot. Nimetatud kompromissisumma puhul on tegemist põhivõlgnikust laenusaaja kohustusega, mille täitmist hageja käendajana käenduslepingust tulenevalt tagas ja kohtuliku kompromissi raames tunnistas. Asjaoludest nähtuvalt kuna hageja rikkus kompromissi raames tunnistatud rahalist kohustust, siis oli kostjal õigus nõuda kompromissmääruse p-st 4 tulenevalt hagejalt viivist. Nimetatud viivise puhul ei ole aga tegemist põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tuleneva viivisega. Tegemist on hagejast kui käendajast endast sõltuva (käendus)kohustuse rikkumisest tuleneva viivisega, mida on kostjal õigus nõuda hagejalt sõltumata käendaja vastutuse piirmäärast.
45.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja kohustused kostja ees ei ole käesoleval juhul piiratud käenduslepingus fikseeritud käendaja vastutuse maksimumääraga.
46.Lisaks on hageja leidnud, et tal on alternatiivselt võimalik taotleda väljanõutavate viiviste vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel, kuna edasine viiviste nõudmine ei oleks kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja väitel on kostja laenatud summalt teeninud 100% kasumistkostja laena 5000 eurot ja täitemenetluses on täitur sisse nõudnud juba 10 000 eurot.
47.Kohus leiab, et hagejal ei ole käesolevas asjas õigus nõuda viivise vähendamist, kuna see on TMS § 221 lg 2 järgi välistatud. Riigikohus on 21.06.2018 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-164-17 punktis 10 asunud seisukohale, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis (TMS § 221) viivise vähendamist aja eest pärast kohtulahendi jõustumist, sest täitedokumendiks oleva kohtulahendi järgi on viivise suurus välja arvutatav. See, et väljamõistetud viivis on pärast kohtuotsuse jõustumist täitemenetluse ajaks ületanud põhinõude, ei ole asjaoluks, mis oleks tekkinud pärast kohtuotsuse jõustumist. Juhul kui täitedokumendiks on kohtulahend, tuleb arvestada TMS § 221 lg s 2 sätestatud piiranguga. Täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus pooltevahelise vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluse käigus piiratud. Tegemist on erineva olukorraga võrreldes sellega, kui täitedokumendiks on muu dokument kui kohtulahend, mil ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud ning võlgnik vajab seetõttu efektiivsemat õiguskaitset (vt selle kohta Riigikohtu 31. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11).
48.Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt kostja viivisenõue hageja vastu tuleneb jõustunud kohtulahendi rikkumisest. Kuna hageja rikkus jõustunud kompromissmääruse p-st 2 tulenevat rahalist kohustust, siis kohustub hageja kompromissi p 4 kohaselt tasuma kostjale viivist 0,2% päevas võlgnetavalt summalt kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Seega tuleb kostja viivisenõue jõustunud kohtulahendist ning viidatud kohtupraktikast tulenevalt ei saa hageja käesoleval juhul taotleda viivise vähendamist. Seda isegi juhul, kui kostja viivisenõue ületaks käesoleval ajahetkel põhinõuet.
49.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagi tagamise tühistamine
50.TsMS § 442 lõike 5 kohaselt tuleb otsuse resolutsiooniga lahendada mh rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Harju Maakohtu 14.07.2020 määrusega kohus rahuldas hagi tagamise avalduse ja peatas K. R.i suhtes algatatud täitemenetluse täiteasjas nr xxxx. Kohus tühistab TsMS § 386 lg 4 alusel hagi rahuldamata jätmise tõttu 14.07.2020 rakendatud hagi tagamise abinõud.
Menetluskulude jaotus
51.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
52.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
53.Kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.