Hageja O. P. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Katrin Martis Kostja M OÜ (registrikood xxxx), lepinguline esindaja Julia Vaganova
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldama.
2.Võtta tsiviilasjas nr 2-21-2520 vastu osaline hagist loobumine ja lõpetada menetlus puhkusehüvitise 17,52 euro nõudes. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
E O. P. (hageja) esitas kohtule hagi töötasu- ja puhkusetasunõudes. Hagiavalduse kohaselt asus hageja M OÜ-s (kostja) tööle 28.11.2019 abihooldajana. Hageja tunnitasu oli 4,20 eurot ja hageja töötas täiskohaga 3-kuulise summeeritud tööaja arvestusega. 24.08.202030.08.2020 oli hageja puhkusel ja 07.09.2020-05.10.2020 haiguslehel.
2.Töötaja ütles töölepingu üles 07.10.2020. Hageja töötas septembris 01.09.202006.09.2020 neli tööpäeva ja oktoobris 06.10.2020-07.10.2020 kaks tööpäeva. Septembri- ega oktoobrikuu eest hageja töötasu ei saanud ning samuti on osaliselt tasumata puhkusehüvitis.
Septembrikuu töötasu 4 tööpäeva eest on 134,40 eurot (4 p x 8 t x 4,20 eurot/t). Oktoobrikuu töötasu kahe tööpäeva eest on 67,20 eurot (2 p x 8 t x 4,20 eurot/t). Hagejal on õigus perioodil 28.11.2019-07.10.2020 töötatud aja eest saada puhkust 24,16 päeva. Hageja keskmine päevatasu oli 17,59 eurot. Seetõttu tekkis hagejal õigus puhkusetasu hüvitisele summas 425,10 eurot. Kostja tasus puhkusehüvitist 280,90 eurot. Seega nõuab hageja 144,20 euro täiendavat välja mõistmist.
3.Hageja täpsustas hiljem puhkusetasu nõuet ja leidis, et puhkusetasu hüvitist on õigus nõuda summas 126,68 eurot. Hagejal oli töövõimetuse tõttu õigus saada puhkust 7 päeva ja seaduse kohaselt tavapuhkust 28 päeva ehk kokku 35 päeva. Hageja keskmine töötasu oli 17,59 eurot päeva kohta. Hageja kasutas puhkust 7 päeva ehk tal oli õigus puhkuse hüvitisele 30,21 päevalt, kokku summas 531,38 eurot. Kui kostja poolt tasutu maha arvestada, jäi hagejal täiendavalt õigus summale 126,68 eurot.
4.Hageja leiab 31.08.2021 menetlusdokumendis, et hageja käis perioodil 01.09.-06.09.2020 (4 tööpäeva) ja 06.10-07.10.2020 (2 tööpäeva tööl). Hagejal ei ole säilinud töögraafikuid ja teiste töötajatega ei ole säilinud sidemeid.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ilmunud septembris ega oktoobris tööle, mistõttu ei pea kostja hagejale töötasu maksma. Kostja tasus haiguslehel oldud aja eest hüvitise summas 64,30 eurot. Hagejal oli õigus saada puhkusehüvitist summas 425,10. Kuna tööandja peab sellelt kinni pidama maksud, siis tasus kostja hagejale 280,90 eurot. Ülejäänud summa pidas kostja maksudena kinni.
6.Asjaolust, et hageja oli osaliselt töövõimetu, sai kostja teada käesolevas kohtumenetluses. Tööle astumisel ei teatanud hageja kostjale sellest ning ei esitanud ka vastavaid dokumente. Kostja eeldab, et hageja varjas seda tahtlikult. Puhkusehüvitise nõue ei ole tõendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.
8.Kohus lahendab esmalt menetlusliku taotluse nõude vähendamise 17,52 euro osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS §) 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Hageja taotles algselt puhkusetasu summas 144,20 eurot välja mõistmist. 12.05.2021 seisukohas märkis hageja, et peab lõplikuks puhkusehüvitise nõudeks 126,68 eurot. Hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude vähendamist (TsMS § 376 lg 4 p 2). Küll peab kohus selgeks tegema, kas vähendatud nõude osas on hageja hagist osaliselt loobunud või hagi osaliselt tagasi võtnud (RKTKo 3-2-1-96-13, p 19). Hageja teatas 31.08.2021 menetlusdokumendis, et soovib vähendada varem nõutud puhkusehüvitist summas 17,52 eurot. Seega käsitleb kohus hageja taotlust nõude vähendamiseks hagist osaliselt loobumise taotlusena.
9.Hagist loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (RKTKo nr 3-2-161-16, p 13). TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus leiab, et osaline hagist loobumine 17,52 euro osas ei kahjusta avalikku huvi ega ole ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega puudub vajadus käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks puhkusehüvitise nõude 17,52 euro osas.
10.Tööandja on kohustatud maksma töötajale töötasu ja puhkusetasu (TLS § 28 lg 2 p 2 ja 3). Hageja väidab, et kostja rikkus töö- ja puhkusetasu maksmise kohustust ja jättis töötasu tervikuna ja puhkusetasu osaliselt välja maksmata. Kostja ei vaidlusta, et ta pole hagis nõutud summasid hagejale tasunud. 2(4)
11.Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile (TLS § 1 lg 1 ls 1). Esitatud asjaoludel tegi hageja kostjale tööd. Kohtule esitatud töölepingu nr 27112019 alusel töötas hageja alates 28.11.2019 kostja juures abihooldajana täistööajaga, töötasuga 4,20 eurot tunnis (tl 17-19). Pooled on ühtsel arusaamal, et poolte vahel oli tööleping. Kohus nõustub menetlusosalistega, et pooltevaheline leping on tööleping.
12.Kohus täitis 17.08.2021 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele tõendamiskoormist (tl 88).
13.Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu 2020 aasta septembrikuu eest 134,40 eurot ja oktoobrikuu eest 67,20 eurot. Kostja vaidleb vastu asjaolule, et hagejal tekkis õigus töötasule, sest kostja väitel ei ilmunud hageja tööle. Kohus selgitas hagejale, et kuna kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, et hageja tööle ei tulnud, peab hageja tõendama, et ta ilmus tööle ja tegi tööd päevadel, mille eest töötasu nõuab. Hageja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud. Tõendamiskoormise juures ei oma tähtsust see, et töötaja on nõrgem pool. Hagejal oli menetluses lepinguline esindaja ning võimalik oli esitada tõendite kogumise taotlus. Seega töötasunõue rahuldamisele ei kuulu.
14.Samuti palub hageja välja mõista puhkusehüvitise 126,68 eurot. Hageja oli puhkusel perioodil 24.08-30.08.2020. Hageja viibis perioodil 07.09-05.10.2020 haiguslehel (tl 20). Pooltevaheline tööleping lõppes 07.10.2020. Kostja maksis hagejale kasutamata puhkusetasu 17,55 päeva eest 280,90 eurot (tl 75-76). Kostja vaidles vastuses hagile puhkusetasule vastu põhjusel, et hageja nõuab tööandja poolt kinni pidamisele kuuluvate maksude välja mõistmist. 01.09.2021 seisukohas leidis kostja, et ta sai hageja osalisest töövõimetusest teada alles kohtumenetluses.
15.Hageja töötas kostja juures perioodil 28.11.2019 kuni 07.10.2020. Eesti Töötukassa 06.01.2020 otsusega nr TVH/20/000532 tuvastati hagejal osaline töövõime perioodil 10.12.2019-09.12.2024 (tl 19 pöördel). Hageja puhkas 24.08.2020-30.08.2020, so 7 kalendripäeva.
16.Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti (TLS § 55). Eeldatakse, et töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti (TLS § 57). Kohtule esitatud töölepingu p 5.1 kohaselt on töötaja põhipuhkus 28 kalendripäeva.
17.Kostja väitel sai ta hageja töövõimetusest teada alles käesolevas kohtumenetluses. Hageja ei ole tõendanud, et ta teavitas tööandjat enda töövõimetusest. Kui töötaja ei teavita tööandjat osalisest töövõimest, siis ei tea tööandja seda. Töötaja peab tööandja soovil teavitama tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi (TLS § 15 lg 8). Teavitamiskohustuse hindamisel tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Vähenenud töövõime puudutab inimese terviseandmeid, mistõttu saab asuda seisukohale, et iga inimene võib ise otsustada, kas ta teavitab tööandjat töövõime hindamise tulemustest või mitte. Teatamata jätmise korral aga ei saa töötaja tugineda seaduses sätestatud täiendavale puhkusele. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja ei soovinud kasutada talle seadusega määratud puhkust 35 kalendripäeva. Vastavalt oli hagejal õigus saada puhkust 28 kalendripäeva. Puhkusetasult peetakse kinni maksud. Vastavalt on kostja arvestanud hagejale õigesti puhkusetasu.
18.Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.
3(4)
MENETLUSKULUD
19.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS §162 lg 1). Kohtul on võimalik jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Nimetatud sätte kohaldamine eeldab erandlikke asjaolusid. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad erandlikud asjaolud menetluskulude poolte enda kanda jätmiseks. Kostja hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldusele ei vastanud, samuti ei ilmunud ka istungile. Kohtu hinnangul oleks töövaidluskomisjonis vastuse esitamine ja istungile ilmumine võinud kaasa tuua teistsuguse lahendi, mis oleks ära hoidnud kohtusse pöördumise ja kohtukulude tekkimise. Seega on käesolev menetlus mingil määral tingitud kostja tegevusetusest töövaidluskomisjonis.
20.Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta poolte endi kanda.
21.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.