K. V. hagi M OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ning töötasu väljamõistmise nõudes (töövaidlusasi nr xxxx)
Tsiviilasja hind
3 231,60 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: K. V. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Savitski (e-post: [email protected])
Daniil
Kostja: M OÜ (registrikood xxxx; asukoht xxxx), Kostja lepinguline esindajad Aivira Jatsuk ja Irina Bušujeva (e-post [email protected]), Asja läbivaatamine
08.11.2021 avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada tsiviilasja nr 2-19-14043 menetlus otsust tegemata K. V. ja M OÜ vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude; töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamise nõude ja TLS § 109 lg 1 alusel välja mõistetud hüvitise nõude selles osas, milles see nõue jäi töövaidluskomisjoni 01.08.2019 otsusega töövaidlusasjas nr xxxx rahuldamata (s.o hageja ühe kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise osas) TsMS § 428 lg p 2 alusel seoses töövaidluskomisjoni 01.08.2019 otsuse töövaidlusasjas nr xxxx osalise jõustumisega.
3.Mõista M OÜ-lt välja K. V. kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 2 556,82 eurot (2 154,40 eurot neto). Menetluskulude jaotus
4.Jätta poolte menetluskulud M OÜ kanda.
5.Menetluskulude suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist
2-19-14043 TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.K. V. esitas 05.06.2019.a Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse M OÜ vastu. Avaldaja palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, mõista tööandjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 3938,85 eurot, hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel summas 835,50 eurot, puhkusehüvitis summas 188 eurot ja mittevaraline kahju summas 5 000 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas K. V. avalduse 01.08.2019.a otsusega töövaidlusasjas xxxx osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas M OÜ ja K. V. vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, lõpetas M OÜ ja K. V. vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 07.05.2019, mõistis välja M OÜ-lt K. V. kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 2625,90 eurot, jättis rahuldamata K. V. puhkusehüvitise nõude, hüvitise nõude TLS § 100 lg 5 alusel ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. M OÜ esitas 12.09.2019 kohtule taotluse sama töövaidluse osaliselt läbivaatamiseks osas, millega mõisteti tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 2625,90 eurot. K. V. esitas 22.10.2019.a Harju Maakohtule hagiavalduse M OÜ vastu samas töövaidluses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.03.2019 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus hageja tööle xxxx ametikohale. Lepingust lähtuvalt täitis hageja 20.03.2019 - 02.04.2019 tööülesandeid kodukontoris kaugtööna. Alates 03.04.2019.a asus hageja tööle täistööajaga kostja kontoris asukohaga Xxxx. 2019 aprilli teises pooles hakkas kostja juhatuse liige H. H. hageja vastu töövälist huvi üles näitama ja tegi erinevaid lähenemiskatseid. Hageja ei olnud töövälistest suhtest huvitatud ja andis sellest ka viisakalt mõista. 25.04.2019 hagejale saadetud sõnumis väljendab juhataja oma selget pettumust hageja eemale tõukamise suhtes ja annab mõista, et kui hageja astuks temaga töövälisesse suhtesse, siis ta hakkaks hagejat tööl paremini kohtlema. Samal päeval kutsus juhataja hagejat pühapäevasele jalutuskäigule. Hageja ei julgenud juhatajale otse konkreetselt ära öelda, kuna xxxx last kasvatava üksikemana kartis ta oma tööd kaotada. Eelmainitud kartuse tekkimise üheks põhjuseks oli kindlasti 19.04.2019. a toimunud intsident, kus kostja lõpetas päeva pealt töölepingu kolleegiga A. S.-iga. Juhataja küll selgitas, et A. S.-i tööleping lõpetati, kuna ta oli ettevõttele kahjulik, kuid hageja hinnangul võis töölepingu lõpetamise põhjuseks olla asjaolu, et hageja käis A. S.-ga 18.04.2019. a lõunat söömas, lisaks millele venis lõunapaus 20 min ettenähtust pikemaks (mille mõlemad töötajad kompenseerisid sellega, et lõpetasid tööpäeva 20 min hiljem). Hageja leidis vabandusi, et juhatajaga tööväliselt mitte kohtuda ja lootis, et juhataja
2-19-14043 tüdineb või saab aru, et hageja ei soovi temaga töövälist suhet. Ilmselt sai juhataja lõpuks aru, et hageja pole temaga suhtest huvitatud, kuna tema tööalane suhtumine hagejasse muutus täielikult. Juhataja võttis hageja suhtes tarvitusele erinevad vaimse vägivalla võtted – ta sõimas ja alandas hagejat teiste töötajate ees, võttis hagejalt ära töötooli põhjendusel, et ta ei vääri tooli ning keelas hagejal kontoris rääkimise. Juhataja vaenulikku ja ebaprofessionaalset käitumist illustreerib vestlus hagejaga, kus juhataja väljendab korduvalt oma selget ärritust ebasündsate väljenditega. Kuna hageja ei soovinud eelnevas lõigus kirjeldatud oludes töösuhet jätkata, siis teavitas ta kostjat 02.05.2019 läbi e-posti soovist leping lõpetada ja palus viimaseks tööpäevaks määrata 30.05.2019. Kostja lahkumisavaldust vastu ei võtnud, kuna juhataja hinnangul oli allkirjastamata lahkumisavaldus tühine ning ta palus hagejal saata digitaalselt allkirjastatud lahkumisavaldus. Hageja digitaalselt allkirjastatud lahkumisavaldust saata ei jõudnud, kuna avastas kostja poolse keeldumise alles 08.05.2019. Hageja käis 06.05.2019 lõunapaiku tööajast töövaidluskomisjonis seoses kostja poolse vaenuliku käitumisega abi otsimas. Kostjat ta sellest ei teavitanud, kuna kartis veel intensiivsemat reaktsiooni. Samal päeval pärast tööpäeva lõppu edastas kostja hagejale tööandjapoolse lepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt lõpetati hagejaga töösuhe järgneval päeval ehk 07.05.2019. Hageja juhib tähelepanu sellele, et eelmainitud avaldust pole sisuliselt põhjendatud ning kostja polnud ülesütlemise eelselt teinud hagejalt ühtegi hoiatust ega käskkirja (kuna selleks polnud põhjust).
3.Lepingu alusel oli hageja töötasuks perioodil 20.03.2019 – 02.04.2019 (kaugtöö) 425 eurot (neto) ja edaspidi 1 100 eurot kuus (neto). Eelmainitud summad tasus kostja hageja kontole vastavalt 03.04.2019. a ja 30.04.2019. a. Perioodi 01.05.2019 - 07.05.2019 eest tasus kostja hagejale 09.05.2019 345,19 eurot, mis sisaldas 127,33 euro suurust hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest. Hageja töötas kostja kasuks perioodil 20.03.2019. a – 06.05.2019. a, kokku 48 päeva ning antud perioodil saadud netopalk oli kokku 1 742,86 eurot. Lähtudes Eesti Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 „keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg-st 3 ja § 3 lg-st 1 ning 6 on hageja keskmine päevatasu (1 742,86 / 48) 36,31 eurot (neto) ning keskmine kuutasu (36,31 x [28 + 31 + 30] / 3) 1 077,20 eurot (neto). Seega on kolme kuu keskmine töötasu (1077,20 x 3) 3 231,60 eurot (neto), mis teeb kolme kuu keskmiseks brutotasuks hagiavalduse esitamise seisuga 3 835,23 eurot
4.05.06.2019 esitas hageja töövaidluskomisjonile avalduse kostja vastu Lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise, hüvitiste, puhkusehüvitise ja kahju hüvitamise nõudes. 01.08.2019. a tegi töövaidluskomisjon otsuse töövaidlusasjas nr xxxx, millega rahuldas hageja avalduse osaliselt. Otsusega mõisteti hageja kasuks kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel välja 2 625,90 eurot. Kostja esitas 12.09.2019. a Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Kohus võttis 16.09.2019. a määrusega kostja taotluse menetlusse ning kohustas hagejat esitama töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
5.Hageja palub tuvastada K. V. töölepingu ülesütlemise tühisus M OÜ poolt, lõpetada K. V. tööleping M OÜ-ga TLS § 107 lg 2 alusel alates 22.05.2019; mõista M OÜ-lt K. V. kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3231,60 eurot (neto) ja jätta M OÜ menetluskulud tema enda kanda ja mõista M OÜ-lt välja kõik K. V. menetluskulud.
2-19-14043
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Töötaja esitatud hagis märgitud kõik väited on valed, tõendamata. Lisaks avaldusele on lisatud tõendid, mis on esitatud inglise keeles, on osaliselt ilma tõlketa. Palun jätta kõik töötaja esitatud avaldusele lisatud tõendid tähelepanuta, ei ole selgelt aru saada, mida töötaja millega tõendada soovib. Kostja ei nõustu hageja esitatud vestluste väljavõtetega, sest kuna omavaheline vestluse kontekst ei olnud selline, terviklikud vestlused on esitamata, kuna on ainult tööandja vastused, aga hageja pöördumised/vastused puuduvad. Nt väljaspool tööaega jalutama kutsumise küsimus ei olnud selles, et kostja soovis Kadrioru parki tiigi äärde hagejaga jalutama minna, vaid hageja ise pöördus kostja poole küsimusega ühe töötaja vallandamisega seotud probleemi tõttu. Kostja ütles, et lähme räägime töövälisel ajal, et mitte tööaega raisata. Kuidas saab hageja jalutama kutsumist tõlgendada selliselt, et kostja soovis hagejaga midagi enamat kui tööalast suhet? Kostjal puuduvad terviklikud omavahelised vestlused, need ei ole säilinud. Nimetatu osas saab kostja seadusliku esindaja vande all üle kuulata ning kostja palub välja nõuda hagejalt pooltevaheliste suhtluste tervikteksti. Tervikliku kirjavahetuse puudumine võib tuua asjas ebaõige lahendi ja näidata kostjat halvas valguses, mis tegelikkuses ei vasta tõele.
7.Tööandaja ütles töölepingu töötajaga üles kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis, mis edastati töötajale 06.05.2019.a. meili teel kell 17.33. Tööleping öeldi töötajaga üles töötaja poolse rikkumise tõttu päeva pealt, kuna töötaja põhjustas tööandja suhtes usaldamatuse, eiras tööandja korraldusi, ei täitnud tööülesandeid, lahkus töölt ette teatamata, tagasi tulemata kuigi tööandja oli töötajat selles suhtes juba varasemalt suuliselt hoiatanud. Tööandja leidis, et töötajaga ei ole võimalik enam töösuhet jätkata, mistõttu ütles tööandja töölepingu üles erakorraliselt. Lisaks sellele on kostja lõpparvega tasunud kõik summad. Töötaja on töölepingule ja selle juurde käivatele lisadele alla kirjutanud, nõustunud. Kostjale oli töötaja käitumine lubamatu, edasised töösuhted töötaja/hageja poolsete rikkumiste tõttu ei olnud võimalikud.
8.Alates 30.04.2019 hageja ei vastanud kostja pöördumistele, kui kostja on midagi palunud hagejal teha, siis on hageja seda eiranud, jätnud tegemata. Samuti töötaja tagastas 02.05.2019 oma arvuti juhatajale, mis näitas, et hageja ei soovinud oma tööülesandeid peale seda enam täita, keeldudes töötamast, tagastades töövahendid. 06.05.2019 kostja tööle tulles, märkas, et hagejat ei ole oma tööülesandeid täitmas, kuigi töölepingu kohaselt hakkas hageja tööpäev kell 09:00. Hageja isegi ei teavitanud tööandjat, et teda pole kontoris või kus ja kui kauaks läheb. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 1 p 3 teise lause järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 1 p 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada. Töölepinguseadus ei kehtesta nõuet, et hoiatamine peaks olema tehtud mingeid kindlaid vorminõudeid järgides. Seega võimaldab seadus hoiatada töötajat ka suuliselt. Kostja korduvalt hoiatas hagejat seoses tööülesannete mittetäitmisega. Kuna pooled töötasid igapäevaselt koos, ei tulnud kostjal kordagi pähe mõte, et hagejat hoiatada tööülesannete mitte täitmise osas kirjalikult. Seda saab tõendada kostja seadusliku esindaja vande all ülekuulamine. Tööandja heauskse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes ei saanud, kuidagi eeldada töösuhte jätkamist ette teatamistähtaja lõppemiseni. Seda, et kostja ei märkinud 06.05.2019.a. töölepingu ülesütlemise avalduses paragrahvi, mille alusel tööleping üles öeldakse, ei saa lugeda, et tööandja ülesütlemise avaldus, on tühine. Kostja selgitas täiendavalt hagejale, mis põhjusel tööleping üles öeldakse. Tööleping oli töötajaga lõpetatud õigesti.
2-19-14043
9.Kuigi hageja asus tööle M OÜ-sse kui xxxx, kelle tööülesannete hulka käis ka juhataja abistamine. Lisaks tööandja juhatuse liige on välismaalane, kes ei võiks teada Eestis kohaldatavaid seadusi ja lootes töötaja abile, töötaja hoopis kasutas tööandjat enda kasuks. Enne kostja poolset töölepingu ülesütlemise avaldust hageja suhtumine tööandjasse muutus, hageja tõstis kostja vastu häält teiste töötajate juuresolekul. Omavahelised suhted poolte vahel halvenesid, mistõttu tekkis kontoris üsna raske olukord. Kostja ei tunnista hageja väiteid ning palub kohtul hageja jätta hagiavaldus rahuldamata ja lugeda tööleping lõppenuks K. V.ga alates 07.05.2019.a.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et menetlus tuleb hagiavalduses esitatud nõuete osas osaliselt lõpetada ja ülejäänud osas rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 428 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
11.K. V. esitas töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, mõista tööandjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 3938,85 eurot, hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel summas 835,50 eurot, puhkusehüvitis summas 188 eurot ja mittevaraline kahju summas 5 000 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas K. V. avalduse 01.08.2019.a otsusega töövaidlusasjas xxxx osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas M OÜ ja K. V. vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, lõpetas M OÜ ja K. V. vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 07.05.2019, mõistis välja M OÜ-lt K. V. kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kahe kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise summas 2625,90 eurot, jättis rahuldamata K. V. puhkusehüvitise nõude, hüvitise nõude TLS § 100 lg 5 alusel ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. M OÜ esitas 12.09.2019 kohtule taotluse sama töövaidluse osaliselt läbivaatamiseks osas, millega mõisteti tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 2625,90 eurot (tl 2). K. V. aga nõustus töövaidluskomisjoni 01.08.2019 otsusega töövaidlusasjas nr xxxx ega esitanud 1-kuulise tähtaja jooksul avaldust antud töövaidlusasja hagimenetluse korras läbivaatamiseks. Samas esitas hageja kohtule esitatud hagiavalduses järgmised nõuded: tuvastada K. V. töölepingu ülesütlemise tühisus M OÜ poolt, lõpetada K. V. tööleping M OÜ-ga TLS § 107 lg 2 alusel alates 22.05.2019; mõista M OÜ-lt K. V. kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3231,60 eurot (neto).
12.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. TVLS § 58 lg 3 sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hageja ei ole seaduses ettenähtud 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest esitanud kohtusse hagi töövaidlusasja
2-19-14043 lahendamiseks osas, milles töövaidluskomisjon jättis tema avalduse rahuldamata ja kostja on selgesõnaliselt vaidlustanud TVK lahendi vaid osas, millega mõisteti temalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel.
13.TvLS § 59 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust kohtusse või kui kohus jättis avalduse menetlusse võtmata või hagi läbi vaatamata või lõpetas menetluse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Kohus on töövaidlusasja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas. Seega on töövaidluskomisjoni 01.08.2019.a otsus töövaidlusasjas nr xxxx jõustunud selles osas, millega Töövaidluskomisjon tuvastas M OÜ ja K. V. vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, lõpetas M OÜ ja K. V. vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 07.05.2019, jättis rahuldamata K. V. puhkusehüvitise nõude, hüvitise nõude TLS § 100 lg 5 alusel ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-17614 p-des 10-12 analoogses küsimuses samasuguse seisukoha võtnud.
14.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-34-17 p-is 11 märkinud järgmist: „Asja menetlus tuleb TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetada otsust tegemata, sest tsiviilasjas nr 2‐14‐56699 on jõustunud kohtuotsusega lahendatud sama nõue samade poolte vahel samal alusel. Sama asja korduva menetlemise keeld, mis tuleneb TsMS § 371 lg 1 p‐dest 4-7, on hagi lubatavuse eeldus, mida kohus peab kontrollima omal algatusel. Kui menetluse käigus selgub, et hagi on menetlusse võetud sama asja korduva menetlemise keeldu rikkudes, peab kohus jätma hagi TsMS § 423 lg 1 p‐de 3-5 järgi läbi vaatamata või lõpetama asja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel otsust tegemata.“ Sama lahendi p-is 14 lisas Riigikohus järgmist: „Kolleegium rõhutab, et hagi lubatavuse eelduste puudumise korral ei tohi kohus teha asjas sisulist otsust, vaid peab lõpetama menetluse määrusega kas TsMS § 423 lg 1 ja § 425 järgi või § 428 ja § 431 järgi.“
15.Seega tuleb hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude; töölepingu lõpetamise nõude ja TLS § 109 lg 1 alusel välja mõistetud hüvitise nõude selles osas, milles see nõue jäi töövaidluskomisjoni 01.08.2019 otsusega töövaidlusasjas nr xxxx rahuldamata (hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses), menetlus lõpetada TsMS § 428 lg p 2 alusel seoses töövaidluskomisjoni 01.08.2019 otsuse töövaidlusasjas nr xxxx osalise jõustumisega.
16.Eeltoodust nähtuvalt on käesoleval ajal vaidlusaluse töölepingu lõppemisega seonduvalt olemas jõustunud töövaidluskomisjoni otsus, mille kohaselt on K. V. ja M OÜ vahel sõlmitud tööleping lõppenud TLS § 107 lg 2 alusel 07.05.2019. Seega ei ole käesoleval juhul asjakohased kostja väited, mis puudutavad töölepingu lõppemise ning lõpetamisega seonduvat ja kohus neid väiteid ei analüüsi.
17.Kuivõrd poolte vahel sõlmitud tööleping on lõppenud TLS § 107 lg 2 alusel 07.05.2019, on hagejal tekkinud automaatselt õigus nõuda kostjalt TLS § 109 lg-s 1 nimetatud hüvitist. TLS § 109 lg-s 1 on sätestatud, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Poolte vahel on vaidlus TLS § 109 lg 1 nimetatud hüvitise suuruse osas.
18.Kohus leiab, et hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada töösuhte kestust – hageja jõudis kostja juures tööülesandeid täita kõigest ca 1,5 kuud. Samuti tuleb arvestada töölepingu lõppemise asjaolusid, sh seda, et tööandja lõpetas töösuhte töötajaga ette teatamata ja nagu eelpool märgitud, on olemas jõustunud töövaidluskomisjoni otsus, et
2-19-14043 tööleping lõpetati ebaseaduslikult. Ka käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et tööandja on töötajat varasemalt suuliselt hoiatanud, kuivõrd tööandja loobus omapoolse tunnistaja ülekuulamisest. Samuti ei ole kohtu hinnangul tööandja reageerimine töötaja väidetavale töökohustuste rikkumisele (töölt lahkumine 06.05.2019) kooskõlas töötaja väidetava rikkumise raskusega. Võttes arvesse kõike eeltoodut, leiab kohus, et kostjalt tuleb TLS § 109 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista kahe kuu keskmise töötasu suurusele vastav hüvitis. Nimetatud summas hüvitise väljamõistmine arvestab mõlema poole huvisid. Kostja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse väiksema hüvitise väljamõistmiseks või välistaksid selle täielikult. Kostja hageja kostja keskmise töötasu arvestusele sisuliselt vastu vaielnud ei ole. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 2 154,40 eurot (neto).
19.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
21.Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
22.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.