5.Mõista Baltmaker OÜ-lt Erika Tehnikova kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 240 eurot (käibemaksuta). Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Erika Tehnikova (töötaja, hageja) esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Baltmaker OÜ (tööandja, kostja) vastu saamata jäänud töötasu 470 euro 50 sendi (neto), puhkusehüvitise 4 euro 82 sendi (neto), hüvitise töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel 1919 euro 52 sendi (neto), sisenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 5. novembrist 2020 kuni 25. novembrini 2020 eest 13 euro 7 sendi (neto) ning viivise alates 26. novembrist 2020 võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg-s 1 ning § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas 4. veebruari 2021. a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/3033/20 hageja avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 392 eurot 30 senti, puhkusehüvitise 21 eurot 17 senti, viivise ajavahemiku 5. novembrist 2020 – 25. novembrini 2020 eest 3 eurot 98 senti ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja esitas 5. märtsil 2021 maakohtule taotluse vaadata hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagina osas, milles töövaidluskomisjon avaldaja nõuded rahuldas.
2.Hagiavalduse kohaselt asus hageja 1. septembril 2020 täistööajaga kostja juurde tööle. Kostja survestas hagejat tegema ületunnitööd, seega töötas hageja vähemalt 60 tundi nädalas. Hageja töötasu suuruseks on 39 eurot 91 senti (bruto) päevas. Kostja maksis 2020. a septembri töötasu hageja arvelduskontole. Kostja jättis 2020. a oktoobri töötasu 807 eurot 90 senti (neto) välja
maksmata. Kuigi pooled leppisid suuliselt kokku töölepingu lõppemises poolte kokkuleppel, esitas hageja kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse 4. novembril 2020. Kostja ei taganud hagejale nõuetekohaseid töötingimusi: puudus vesi ja tualeti kasutamise võimalus, koht puhkepauside pidamiseks (puudus tool istumiseks). Kostja kohtles hagejat ebaväärikalt. Kuna kostja ähvardas kohelda hagejat nagu hageja kolleegi, siis tunnetas hageja reaalset ohtu oma elule ja tervisele.
3.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Hageja asus kostja juurde tööle maalrina poolte vahel 1. septembril 2020 sõlmitud töölepingu alusel töötasuga 700 eurot (bruto) kuus, millele lisandub tükitöö alusel arvestatav tulemustasu. Alates 16. oktoobrist 2020 hageja enam tööle ei ilmunud, mille kohta tegi kostja hagejale hoiatuse. Hageja keeldus hoiatust allkirjastamast. Hageja esitas 30. oktoobril 2020 töölepingu ülesütlemise avalduse, märkides töölepingu lõppemise kuupäevaks 29. oktoobri 2020. Hageja edastas 4. novembril 2020 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kolmes versioonis. Hageja väide septembris 2020. a töötasu 1237 euro 21 sendi saamise kohta ei vasta tõele. Lisaks ülekantud töötasule nõudis hageja töötasu maksmist sularahas. Kostja maksis 8. oktoobril 2020 hagejale sularahas täiendavalt 120 eurot Kalda tee 8 lae pahteldamise eest ning 829 eurot Ihaste objekti tööde eest. Hageja kinnitas raha saamist oma allkirjaga. Hagejale maksti septembris 2020. a töötasu välja kokku 1999 eurot (neto). Hageja tegi tööd oktoobris 2020. a kuni 15. oktoobrini. Pärast seda hageja enam tööle ei ilmunud. Hagejal tekkis õigus saada oktoobri 2020. a eest töötasu 350 eurot. Puhkusehüvitis ning töötasu oktoobris 2020. a töötatud aja eest on hagejale välja makstud. Kostja ei ole hilinenud hagejale töötasu väljamaksmisega, ei ole survestanud hagejat tegema ületunnitööd ega ole hagejat ebaväärikalt kohelnud. Hagejal oli võimalik kasutada kõrvalobjektil olevat tualetti ning vahetada riideid tööobjektile tellitud konteineris. Hageja ei ole ületunnitööd teinud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 22. juuni 2021. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 392 eurot 30 senti (neto), puhkusehüvitise 4 eurot 82 senti (neto), sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 5. novembrist 2020 kuni 25. novembrini 2020 eest 3 eurot 98 senti (neto) ning viivise VÕS § 94 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõuetelt alates
26.novembrist 2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 360 eurot (käibemaksuta) ning mõistis menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja. Maakohus jättis kostja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel 1. septembril 2020 sõlmitud tööleping lõppes TLS § 85 lg 1 alusel 30. oktoobril 2020. Pooled vaidlevad selle üle, kas töötaja töötas ajavahemikul 16. – 23. oktoober 2020 ning kas 2020. a oktoobri töötasu on kostja poolt hagejale nõuetekohaselt välja makstud. Hageja väitel tegi ta tööd kuni 23. oktoobrini 2020 (kaasa arvatud) ning soovib saada kokkulepitud töötasu. Kostja selgituste kohaselt tegi hageja oktoobris 2020 tööd kuni 15. oktoobrini ning pärast seda hageja enam tööle ei ilmunud. Kui hageja 16. oktoobril 2020 enam tööle ei ilmunud, siis oleks olnud kostjal mõistlik pöörduda esimesel võimalusel hageja poole selgituste saamiseks. Hageja väitel ei ole kostja talle kirjalikku hoiatust teinud. Kostja on 28. oktoobril 2020 pöördunud hageja poole sooviga töösuhet jätkata (I kd, tl 130, tõlge tl 131). Ka kostja vastusest ülesütlemisavaldusele ei nähtu, et kostja oleks heitnud hagejale ette töölt puudumist. Kostja on teinud hagejale kaks hoiatust
pärast hageja poolt töölepingu ülesütlemise avalduse esitamist. 1. novembri 2021. a hoiatuses heidetakse hagejale ette tööle ilmumata jätmist alates 16. oktoobrist (I kd, tl 124) ja 4. novembri 2020 hoiatuses põhjuseta puudumist alates 1. novembrist (I kd, tl 21). Ei ole eluliselt usutav, et kostja, kes seletas hagejale töölepingu lõpetamise korda ja tähtaegu ning esitas kaks hoiatust, ei oleks hageja poolt tegelikult tööle ilmumata jätmise korral teda varem kui 1. novembril 2020 korrale kutsunud ega tema poole mõistliku aja jooksul selgituste saamiseks pöördunud. Maakohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et hageja 16. oktoobril 2020 enam tööle ei ilmunud. Hageja tegi kostjale tööd kuni 23. oktoobrini 2020 ning sellest tulenevalt on tal tekkinud õiguspärane ootus saada töötasu ajavahemiku 1. oktoobrist kuni 23. oktoobrini 2020 eest. Tunnistaja A.K. ütluste kohaselt nägi tema hagejat objektil vaid ühel korral septembri alguses. Tunnistaja ütlused ei tõenda, et hageja ei töötanud perioodil
16.– 23. oktoober 2020. Tunnistaja märkis, et 16. – 23. oktoobril 2021 oli objektil tihe periood. Seega on usutav, et tunnistaja tegeles objektil eelkõige oma tööülesannete täitmisega. Tunnistaja A.A. ütluste kohaselt ei näinud ta hagejat vaidlusalusel perioodil oma ehitatavas majas töötamas. Tunnistaja ütluste kohaselt viibis ta objektil vähemalt ülepäeviti ning Tartus viibides külastas objekti mitu korda päevas, tavaliselt pärast lõunat ja õhtul. Tunnistaja ütlused ei tõenda usutavalt asjaolu, et hageja perioodil 16. – 23. oktoober 2020 objektil tööd ei teinud. Kostja kinnitas, et hageja graafik oli vaba ning ta võis vahepeal objektilt ära käia, samuti on hagejal töölepingu seadusest tulenevalt õigus puhkepausidele. Tunnistaja ei viibinud objektil eesmärgiga jälgida kostja töötajate tööaega. Töövaidluskomisjoni toimikus on R.S. kirjalik seletus, mille kohaselt R.S. kinnitab, et hageja töötas Ihastes aadressil Hobuseraua 30 asuval ehitusobjektil maaler-krohvijana ajavahemikul
1.septembrist kuni 23. oktoobrini 2020. R.S. teab seda, sest töötas samal ajal kõrvaloleval objektil (I kd, tl 120). Täiendavalt on hageja töötamine kuni 23. oktoobrini 2020 tõendatud ka hageja vande all antud ütlustega. Kostja leidis, et hageja poolt objektil mitte töötamist tõendab hageja pangakonto väljavõte ja Exceli tabel sisseostude kohta kaubanduskeskustes ja tanklas (I kd, tl 167). Hageja väite kohaselt oli pangakaart terve pere kasutuses. Maakohus leidis, et pangakaardi kasutamisest paaril korral päevas ei ole järeldatav hageja poolt nendel päevadel mitte töötamine. Töölepingu p-ist 3.1. nähtub, et hageja töötasu suuruseks oli 700 eurot (bruto) kuus, millele lisandus tulemustasu (I kd, tl 28 pöördel). Töölepingu p-i 3.2. kohaselt oli tööandjal õigus maksta töötajale sõltuvalt töötaja töö tulemuslikkusest preemiat või lisatasu vastavalt tööandja juhatuse otsusele. TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustuseks pidada töötaja tööaja arvestust. Kostja poolt esitatud tunnitabelis ei ole töötatud tunde kirjas (I kd, tl 88). Kuna hageja arvelduskonto väljavõttest ei selgu, kes on hageja pangakaardiga makseid ja oste sooritanud, siis pangakaardi väljavõtet ei saa võtta aluseks hageja tööaja kindlaksmääramisel. Samuti ei saa hageja tööaja kindlakstegemisel võtta aluseks tunnistajate A.K. ja A.A. selgitusi, kuna hageja tööaeg oli paindlik ning seetõttu ei pruukinud ta olla vastaval hetkel tööl, kui tunnistajatena ülekuulatud isikud objektil viibisid. Tunnistajate ütlused ei toeta kostja enda poolt allkirjaga kinnitatud hageja töömahtusid septembris 2020 (I kd, tl 88). Kostja on pidanud arvestust üksnes hageja poolt tehtud tööde mahu osas, mitte aga tööaja osas. Seega ei ole kostja oma kohustust tööaja arvestuse kohta täitnud. Tuginedes R.S. selgitustele (I kd, tl 120) ning hageja poolt varasemalt teostatud tööde mahule, leidis maakohus eluliselt usutavaks, et hageja tegi kostja juures töötades ületunnitööd ka perioodil 15. – 23. oktoober 2021.
Arvestades, et kostja ei ole hageja tööaja arvestust esitanud, lähtus maakohus hageja poolt esitatud töötatud töötundide mahust, mille kohaselt töötas hageja kostja juures iganädalaselt vähemalt 60 tundi. On eluliselt usutav, et töötempo ja -maht oktoobris olid samasugused, nagu need olid septembris. Hageja töötas oktoobris 2020. a päevas 12 tundi (60/5=12) ning tegi seega igal päeval 4 tundi ületunnitööd (12–8=4). Kokku tegi hageja oktoobris 2020. a ületunnitööd 68 tundi (4*17=68). TLS § 44 lg 7 kohaselt maksab tööandja ületunnitöö hüvitamisel rahas töötajale 1,5-kordset töötasu. Seega teenis hageja oktoobris 2020. a välja töötasu 946 eurot 18 senti (bruto) (700/22*17=540,90; 5,96*68=405,28; 540,90+405,28=946,18). Kostja on välja maksnud hagejale oktoobri 2020. a eest töötasu 337 eurot 40 senti (neto). Arvestades, et hageja teenis välja töötasu 946 eurot 18 senti (bruto), s.o 729 eurot 70 senti (neto), on kostja poolt jäänud hagejale välja maksmata töötasu 392 eurot 30 senti (neto) (729,70–337,40=392,30). Maakohus ei arvestanud siinjuures netosumma kindlakstegemiseks maksuvaba tulu, kuna puuduvad tõendid, et hageja oleks esitanud kostjale avaldust maksuvaba tulu rakendamiseks. Hageja nõuab puhkusehüvitise 4 eurot 81 senti väljamõistmist. Töölepingu p-i 4.1. kohaselt oli hageja iga-aastase põhipuhkuse kestuseks 28 kalendripäeva (I kd, tl 28 pöördel). TLS § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. Kuivõrd töösuhe kestis 1. septembrist kuni
23.oktoobrini 2020, siis teenis hageja välja põhipuhkuse 4,06 kalendripäeva (53*28/365=4,06). Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks vormistanud töölt puudumiste kohta puhkuseavaldust või palgata puhkuse avaldust, millest saab järeldada, et hagejal oli olemas kostja nõusolek töölt puudumisteks. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, et kostja oleks töösuhte kestel hagejale puudumisi ette heitnud, millest järeldas maakohus täiendavalt, et hageja puudus töölt kostja nõusolekul. Kuna hageja teenis ajavahemiku 1. september kuni 23. oktoober 2020. a eest välja töötasu kokku 1779 eurot 70 senti (neto) (1050+729,70=1779,70), siis oli hageja keskmiseks kalendripäevatasu suuruseks 33 eurot 57 senti (neto) (1779,70/53=33,57). Seega on hagejal õigus puhkusehüvitisele 136 eurot 29 senti (neto) (4,06*33,57=136,29). Kostja maksis hagejale välja puhkusehüvitise 115 eurot 12 senti (neto), seega on kostja jätnud hagejale töösuhte lõppedes välja maksmata puhkusehüvitise 21 eurot 17 senti (neto) (136,29–115,12=21,17). TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Tööandja oleks pidanud puhkusehüvitise välja maksma hiljemalt töösuhte viimasel päeval 30. oktoobril 2020. Kuigi hagejal oleks olnud õigus saada puhkusehüvitist suuremas summas, kui ta nõuab, on kohus seotud nõude piiridega (TsMS § 439). Hageja puhkusehüvitise nõue 4 eurot 82 senti (bruto) on põhjendatud. Kostja on 2. detsembril 2020 kandnud hagejale üle 452 eurot 52 senti (neto) selgitusega „Oktoobrikuu töötasu ja puhkusetasu“ (I kd, tl 90). Viivise arvestamine ajavahemiku 5. november 2020. a kuni 25. november 2020. a eest summalt 865 eurot 99 senti (neto) (729,70+136,29=865,99) on põhjendatud. Hagejal tekkis õiguspärane ootus viivise saamiseks nimetatud ajavahemiku eest 3 euro 98 sendi (neto) ulatuses ning viivise seadusjärgses määras saamiseks põhinõudelt alates 26. novembrist 2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti hinnanud tunnistajate ütlusi ning teinud neist ekslikud järeldused. Tunnistajate ütlustest nähtub, et tunnistajad käisid objektil peaaegu
igapäevaselt ja maja omanik käis kohal isegi mitu korda päevas erinevatel aegadel ning vaidlusalusel perioodil (16. – 23. oktoober 2020) hageja enam objektil ei viibinud ja oma tööülesandeid ei täitnud. Maakohus hindas poolte poolt esitatud tõendeid ebavõrdselt. Hageja vande all antud selgitused ei ole usaldusväärsed. Maakohtu väide, et kostja kinnitas, et hageja graafik on vaba, on ekslik. Kostja andis hagejale mõistlikku vabadust puhkepausideks, ent hageja tööaeg oli fikseeritud töölepingus ja moodustas 8 tundi päevas. Maakohus on ebaõigesti hinnanud R.S. kirjalikku seletust. Isiku poolt töövaidluskomisjonile esitatud kirjalik seisukoht ei oma kohtumenetluses tõenduslikku väärtust ning see ei ole käsitletav tõendina TsMS-i mõttes. Ei ole selge, kes on R.S., kas ta kõrvaloleval objektil töötas. Töövaidluskomisjoni istungil selgus, et tunnistajana komisjoni istungil üle kuulatud ning varem kirjaliku seletuse andnud hageja tuttav Aleksandr Turovski ei koostanudki ise väidetavat seletuskirja, vaid selle koostas hageja ise või tema volitatud isik ja esitas siis tunnistajale allkirjastamiseks. Seega on ilmne, et R.S. samuti ei ole selgitust ise koostanud, vaid see on koostatud hageja poolt. Kostja pöördus hageja poole selgituste saamiseks ja palvega tulla tööle tagasi ja teha objekt lõpuni. Kostja oli hagejast sõltuv objekti valmimisel ning kostja huvi ei olnud hagejaga töölepingut üles öelda, vaid saada objekt tähtajaks valmis. Asjaolu, et pärast 15. oktoobril 2020 tööle mitteilmumist palus kostja korduvalt hagejat tööle tagasi tulla ja objekt lõpuni teha, tõendab ka hageja esindaja kohtuistungil antud selgitus, kus ta kinnitab, et tal paluti tööle jääda. Hoiatuse tegemine töötajale töökohustuste rikkumisel on tööandja õigus, mitte kohustus. Tööaja arvestuse pidamine on vajalik eelkõige olukorras, kus tegemist on summeeritud tööajaga või ületundide tegemisega. Tavapärase 8-tunnise tööpäeva puhul ei ole tööandjal kohustust tööaja arvestust pidada. Maakohus on ebaõigesti hinnanud hageja pangakontode väljavõtteid ning teinud neist ekslikke järeldusi. Hageja ei saanud ületunde teha, kuivõrd ta ei viibinud piisavalt objektil. Hageja tegeles tööajal muude asjadega, mistõttu ei olnud tal füüsiliselt võimalik ületunde teha. On eluliselt usutav, et isik kasutab oma pangakaarti ise ja ei anna oma pin-koode teistele isikutele. Seega on ekslik maakohtu järeldus, et pangakaardi väljavõtteid ei saa kasutada hindamaks, kus hageja tööajal viibis. Töötaja tööpäeva paindlikkusele vaatamata pidi ta töötama 8 tundi päevas. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja ei viibinud objektil hommikul, päeval ega lõunal. Poolte vahel puudus kokkulepe ületundide tegemiseks. Hageja esitas taotluse enda vande all ülekuulamiseks hilinenult. Maakohus kohtles pooli ebavõrdselt, kuulates hageja vande all üle istungil, kus kostja seaduslik esindaja isiklikult ei viibinud. Olukorras, kus kohus leidis, et on põhjendatud kuulata vande all ära üks pool isiklikult ning teine pool vaidles sellele taotlusele vastu, oleks kohus pidanud üle kuulama kas mõlemad pooled isiklikult või jätma hageja taotluse rahuldamata. Kui hageja oleks esitanud taotluse õigeaegselt, oleks ka kostja saanud esitada enda osas vastava taotluse ning kostja seaduslik esindaja oleks tulnud isiklikult kohtuistungile. Kostja esitas kohtuistungil vastuväite kohtu tegevusele hageja taotluse rahuldamisel TsMS § 333 alusel, ent kohus jättis selle rahuldamata. Maakohus rikkus menetlusõigust, võttes menetlusse hagiavalduse nõuetele mittevastava avalduse. Kostja esitas sellekohase vastuväite TsMS § 333 järgi, kuid maakohus jättis selle rahuldamata. Vastuväite rahuldamata jätmise määruses leidis maakohus, et hagi puudused on võimalik kõrvaldada menetluse jooksul, ent hageja neid menetluse jooksul ei kõrvaldanud.
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda.
8.Hageja ja kostja sõlmisid 1. septembril 2020 tähtajatu töölepingu, mille alusel alustas hageja tööd kostja juures alates 1. septembrist 2020. Maakohus luges tuvastatuks ja pooled ei vaidle selle üle, et pooltevaheline tööleping lõppes 30. oktoobril 2020. Poolte vahel on apellatsiooniastmes vaidlus selle üle, kas hageja tegi tööd ja sealhulgas ületunnitööd perioodil 16. – 23. oktoober 2020 ning kas sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu töötasu ja puhkusehüvitise nõue. Kostja väitel ei ole hageja teinud tööd alates
16.oktoobrist 2020.
9.Töölepingu p 1.5. kohaselt asus hageja tööle täistööajaga. Tööaja kestuseks on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Tööaja algus, lõpp ja vaheajad tööpäeva kestel tulenesid tehtava töö vajadusest ning on reguleeritud töökorralduse reeglites või muus ettevõttesiseses dokumendis. Kostja leiab, et maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et poolte vahel oli kokkulepe ületunnitöö tegemises. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja esindaja möönis maakohtu istungil (II kd, tl 12 pöördel), et hageja peab tõendama, et kostja puudus töölt perioodil 16.–23. oktoober 2020. Maakohus selgitas pooltele, et tööaega tõendatakse üldjuhul tööaja arvestuse tabelitega või töötamise registri väljavõttega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu selgitusega. Vastavalt TLS § 28 lg 2 p-le 4 on tööandja kohustatud pidama tööaja arvestust. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja hageja suhtes tööaja arvestust ei pidanud. Kostja esindaja väitel oli hagejal tööaja suhtes päeva lõikes vaba graafik (II kd, tl 12 pöördel), mistõttu ei peetud tunnipõhist arvestust. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja poolt tööaja arvestuse pidamise kohustuse täitmata jätmist, hageja poolt septembris tehtud töö mahtu (I kd, tl 88) ning septembri eest tasutud töötasu, mis on mitmekordselt suurem, kui lepingus kokku lepitud, on ka usutav hageja poolt ületunnitöö tegemine oktoobris ning maakohus lähtus õigesti hageja poolt esitatud tööaja arvestusest. Kostja on pidanud arvestust üksnes tehtud töö mahtude osas, mitte aga töötatud aja osas. Seda kinnitab ka hageja tunnitabel/tööleht 2020. a septembri kohta (I kd, tl 88). Kuivõrd kostja ei ole täitnud oma seadusest tulenevat kohustust ega pidanud tööaja arvestust, on töötajal raske tõendada, et ta tegelikult oli tööl. Kostja väited R.S. kirjaliku selgituse ebausaldusväärsuse kohta on oletuslikud ning tõendamata. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes. See kiri ei ole küll tunnistaja ütluseks TsMS § 251 või § 253 mõttes, kuid on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel (Riigikohtu
12.oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Eeltoodu kehtib ka kirjade või kirjalikult vormistatud ütluste kohta, mis ei ole adresseeritud vahetult kohtule. Seega on dokumentaalseks tõendiks TsMS § 272 lg 2 tähenduses mh nt ka töövaidluse asjaolude selgitamiseks kogutud dokumendid ja töövaidluskomisjoni istungil protokollitud tunnistajate ütlused (vt Riigikohtu 25. novembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-10961, p 11.3) ning neid tuleb hinnata kooskõlas TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga.
Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus hindas ebaõigesti tunnistajate ütlusi, millega kostja tõendas enda väiteid hageja tööle ilmumata jätmise kohta. Maakohus kuulas ära kostja tunnistajad A.K. ning A.A.. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda see, et tunnistajad ei näinud hagejat objektil ajal, mil nemad sattusid objektile, et hageja ei ole vaidlusalusel perioodil objektil tööd teinud. Kumbki tunnistaja ei käinud objektil igapäevaselt (II kd, tl 13). Tunnistaja A.A. ei viibinud objektil kogu tööpäeva, vaid käis seal aeg-ajalt. Tunnistaja A.A. kinnitas, et igat päeva ta täpselt ei mäleta (II kd, tl 13 pöördel). Tunnistajad ei viibinud seega objektil pidevalt ning nende ütlused ei tõenda kostja väiteid hageja objektilt puudumise kohta. Muid tõendeid hageja tööaja arvestuse kohta ei ole kostja poolt menetluses esitatud. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et tunnistajate ütlustega on hageja töölt puudumine tõendatud. Kostja lepinguline esindaja kinnitas maakohtu istungil, et hagejal oli mõistlikult paindlik tööaeg (II kd, tl 14 pöördel ja tl 15 pöördel). Seega on maakohus õigesti tuginenud asjaolule, et kostja kinnitas, et hageja graafik on vaba. Vastupidised apellatsioonkaebuse väited on vastuolus kostja enda poolt antud ütlustega. Asjas ei ole tähtsust ka kostja väidetel hageja pangakonto väljavõtte ebaõige hindamise kohta, kuna hageja tööaeg ei olnud täpselt määratud. Pangakonto väljavõte ei tõenda hageja töölt puudumist. Hageja sai omal äranägemisel objektilt ära käia või lubada pereliikmetel oma pangakaarti kasutada. Kostja enda väited kuupäeva osas, millal hageja väidetavalt tööle enam ei ilmunud, on vastuolulised. Kostja heitis 1. novembri 2020. a hoiatuses, s.o vahetult pärast töösuhte lõppemist, hagejale ette töölt puudumist alates 16. oktoobrist 2020 (I kd, tl 124), kuid
4.novembri 2020. a hoiatuses (I kd, tl 50), s.o vaid 3 päeva hiljem, heitis kostja hagejale töölt puudumist alates 1. novembrist 2020. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei ilmunud alates 16. oktoobrist 2020 tööle. Üldjuhul on töötaja töösuhtes nõrgem pool ning maakohus tõlgendas olukorras, kus kostja rikkus enda kohustust pidada tööaja arvestust, õigesti olukorda hageja kasuks, lähtudes hageja poolt esitatud tööaja arvestusest. Kostja ei esitanud sisulisi vastuväiteid väljamõistetud töötasu, puhkusehüvitise ega viivise arvestuse osas. Maakohtu otsustus on tasude väljamõistmisel järgitav.
10.Kostja tugineb apellatsioonkaebuses muuhulgas sellele, et kostja esitas maakohtu tegevuse peale vastuväited hagiavalduse menetlusse võtmisel ning hageja vande all ülekuulamise taotluse rahuldamisel. Maakohus jättis kostja vastuväited rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole vastuväiteid lahendades seadust rikkunud. Maakohtul oli õigus lugeda töövaidluskomisjonile esitatud avaldus ja selle täpsustus TvLS § 58 lg 5 järgi hagiavalduseks. Kuigi maakohus möönis 22. märtsi 2021. a määruses (I kd, tl 241– 242), et hageja ei ole märkinud hagi hinda ega soovitud menetluse liiki (kas on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja arutamist kohtuistungil), ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist selliste puudustega, mis takistaks hagiavalduse menetlusse võtmist. Just kostja taotles asja läbivaatamist hagimenetluse korras. Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt esitas kostja kohtuistungil vastuväite kohtu tegevusele hageja vande all ülekuulamise taotluse rahuldamisel TsMS § 333 alusel, ent kohus jättis selle rahuldamata. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole kostja esindaja selgelt väljendatud vastuväidet esitanud. Kohtuistungi protokolli kohaselt on kostja esindaja teatanud, et vaidleb
taotlusele vastu või esitab vastuväite kohtu tegevuse peale TsMS § 333 alusel (II kd, tl 14). Protokollist ei nähtu, et maakohus oleks vastuväidet lahendanud. Ringkonnakohus selgitab, et poole vande all ülekuulamine ilma vastaspoole nõusolekuta on lubatav TsMS § 2681 järgi kohtu algatusel juhul, kui tõendama kohustatud pool soovib anda vande all seletuse, kuid vastaspool sellega ei nõustu. Maakohus kuulas hageja vande all üle üksnes töötamise perioodi puudutavas küsimuses. Ringkonnakohus möönab, et hageja esitas taotluse enda vande all ülekuulamiseks hilinenult, kuid selle taotluse rahuldamine ei venitanud menetlust ning kostja õigusi ei ole rikutud. Kostja soovis hageja töötamise perioodi tõendada tunnistajate ütlustega ning maakohus on kostja soovitud tunnistajaid üle kuulanud. Kostja ei taotlenud enda juhatuse liikme vande alla ülekuulamist. Kostja esindaja leidis maakohtu istungil et kui hageja soovib anda vande all ütlusi ja kohus rahuldab selle taotluse, siis ei näe ta põhjust istungit edasi lükata.
10.Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust ja rahalist suurust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt määratud menetluskulude rahaline suurus põhjendatud ning maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.
11.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu 240 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja menetluskulud põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning esindaja poolt apellatsiooniastmes hageja esindamisele kulutatud aeg 2 tundi vastab tsiviilasja keerukusele ja materjalide mahukusele.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.