OÜ FORENNO hagi OÜ S vastu tunnustamise nõudes ja kostja asendamiseks kohtuotsusega
Hagihind
3500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
19. mai ja 10. november 2021
Menetlusosalised
omandiõiguse tahtevalduse
Hageja: OÜ FORENNO registrikood 11131544 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Kai Villman Advokaadibüroo Narlex e-post [email protected] Kostja: OÜ S registrikood 10516673 e-post [email protected] Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Margus Kiir
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ FORENNO hagi OÜ S vastu omandiõiguse tunnustamise nõudes ja kostja tahtevalduse asendamiseks kohtuotsusega rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud OÜ FORENNO kanda.
3.Määrata kindlaks OÜ S menetluskulud summas 1500 eurot.
4.Välja mõista hagejalt OÜ FORENNO kostja OÜ S kasuks välja kostja menetluskulud summas 1500 eurot (üks tuhat viissada eurot).
Välja mõista hagejalt kostja kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1500 eurolt) alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle
apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Forenno esitas 01.02.2021 Viru Maakohtule hagi OÜ S vastu milles palus: a) tunnustada hageja OSAÜHING FORENNO omandiõigust liitumispunkti kood xxx– O peakaitse võimsusele 200A ulatuses; b) kohustada kostjat OÜ S esitama Elektrilevi OÜ-le liitmistaotluse teenusetellimus, nõusolek ning volikiri peakaitsme võimsuse jagamiseks liitumispunkti kood xxx-O osas, seda selliselt, et peakaitse võimusest 200A antakse üle OSAÜHINGULE FORENNO ning mille täpne sisu on toodud hagiavalduse lisades 13 kuni 15. Asendada kostja OÜ S vastavad nõusolekud kohtuotsusega. Hagi asjaolude kohaselt on koostas ja tõestas Jõhvi notar Tiit Juse kinnistute müügilepingu, kinnistute ühishüpoteegiga koormamise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse (edaspidi nimetatud ka lühidalt Leping 1- (vt lisa 1). Lepingu 1 järgi oli müüjaks X AS ja ostjaks Forenno OÜ. Lepinguga 1 Müüja müüs ja Ostja ostis terve lepingu punktis 1 nimetatud lepingu eseme (lepingu punktis 1.1. nimetatud Kinnistu 1 koos selle oluliste osadega ja päraldistega ja lepingu punktis 1.2. nimetatud Kinnistu 2 koos selle oluliste osadega ja päraldistega) ehk siis Ida-Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse kantud kinnistu vana registriosa numbriga xxx, asukohaga: xxx ja Ida-Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse on kantud kinnistu vana registriosa numbriga xxx, asukohaga: xxx). Lepingu 1 punkti 2.5 kohaselt Müüja esindaja avaldas, et Müüja kasutuses on AS-iga Eesti Energia sõlmitud lepingu nr 41 1 124001/04.03.2000 alusel Jõhvi alajaama nr 29 liitumispunktis elektrivarustus 400 amprit ning Müüja esindaja ja Ostja esindaja leppisid kokku, et Müüja annab Ostjale tasuta üle sellest 200 amprit. Ostja kohustub välja ehitama uue liitumispunkti koos arvestiga vastavalt AS-i Eesti Energia tingimustele (vt lepingu punkt 2.5). Liitumispunkti tähendus tuleneb Elektrituruseaduse § 3 punkti 15, mille järgi liitumispunkt – turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. Lepingu 1 punktis 2.5. kokku lepitu tähendab ehitustehniliselt seda, et senises AS X liitumispunktis kuulus kliendi (ostjaks olnud AS X) poolel muutmisele senine peakaitse (välja vahetamisele peakaitse), selliselt, et senise peakaitse suurusega 400A asemel paigaldatakse uus peakaitse suurusega 200A ja AS-lt X OÜ-le Forenno üle antava õiguste järgi OÜ Forenno saab õiguse paigaldada peakaitse suurusega 200A. Nimetatud 200A peakaitse suurus vastab Elektrilevi OÜ poolt lubatud peakaitse suurustele (vt https://www.elektrilevi.ee/abiinfo/peakaitsme-kysimused). Mida suurem on tarbimiskoha peakaitse, seda rohkem ja võimsamaid elektriseadmeid saab samal ajal kasutada (https://www.elektrilevi.ee/teenused/peakaitsme-muutmine). Nimetatud selgitusest tuleneb käesoleva vaidluse majanduslik sisu. Seisuga 04.03.2000 oli AS Eesti Energia võrguettevõte Elektrituruseaduse § 8 tähenduses Jõhvi alajaama nr 29 teeninduspiirkonnas. Hagi esitamise seisuga on AS Eesti Energia asemel võrguettevõtjaks Elektrilevi OÜ. Eeldatavalt ei ole vaidlust, et AS X poolt AS-iga Eesti Energia sõlmitud lepingu nr 41 1 124001/04.03.2000 alusel sõlmimise ajal oli Eesti Energia AS võrguettevõtjaks kehtiva Elektrituruseaduse § 8 tähenduses. Eeldatavalt ei ole vaidlust, et Elektrituruseaduse seaduse vastu võtmisega 11.02.2003 aastal toimusid elektrienergia tootmise ja turustamisega seonduvad muutused, mille tulemusena AS Eesti Energia asemel võrguettevõtjaks sai Elektrilevi OÜ seda samades õigustes ja kohustustustes, mis tulenes AS X poolt AS-iga Eesti Energia sõlmitud lepingu nr 41 1 124001/04.03.2000 lepingust. Eeldatavalt ei ole vaidlus, et Jõhvi alajaama nr 29 asukohaks on Elektrilevi OÜ omandis olev kinnistu registriosa numbriga nr xxx, katastritunnusega nr XXX, asukohaga: XXX. Kinnistu 1 ja Kinnistu 2 omanikuks on Forenno OÜ, mida tõendavad vastavate kinnistute registriosa väljavõtted (vt lisa 2 ja lisa 3). Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa xxx (asukohaga: xxx linn) (lühidalt Kinnistu 3) omanikuks oli X AS (kustutatud) alates 12.12.2002 kuni 05.01.2006, mida tõendab Kinnistu 3 kohta avatud registriosa väljavõttest nähtuv kanne (vt lisa 4). X AS (kustutatud) võõrandas
XXX Kinnisvara OÜ-le 21.12.2015 asjaõiguslepingu (lühidalt Leping 2) alusel, mida tõendab Kinnistu 3 kohta avatud registriosa väljavõttest nähtuv kanne (vt lisa 4). Tulenevalt Kinnistu 3 omandamisest oli Jõhvi Kinnisvara OÜ sõlminud võrgulepingu Elektrilevi OÜ-ga (täpne sõlmimise aeg on hageja teadmata, kuid nimetatu võis toimuda 2005 aasta lõpp või 2006 aasta algus) õigusega kasutada Jõhvi alajaama nr 29 liitumispunktis elektrivarustuseks peakaitset võimsusega 400 amprist (eeldatavalt selle asjaoluga seoses puudub poolte vahel vaidlus). Jõhvi Kinnisvara OÜ (kustutatud) võõrandas Kinnistu 3 OÜ-le S 19.06.2018 asjaõiguslepingu (lühidalt Leping 3) alusel, mida tõendab Kinnistu 3 kohta avatud registriosa väljavõttest nähtuv kanne (vt lisa 4). Tulenevalt Kinnistu 3 omandamisest oli S OÜ sõlminud võrgulepingu Elektrilevi OÜ-ga õigusega kasutada Jõhvi alajaama nr 29 liitumispunktis elektrivarustuseks peakaitset võimsusega 400 amprist ning vastavale liitumispunktile on Elektrilevi OÜ andmebaasis omistatud kood XXX-O: Nimetatut tõendab Forenno OÜ teabenõue Elektrilevi OÜ-le (vt lisa 5) ja Elektrilevi OÜ 30.12.2020 vastus (vt lisa 6). Forenno OÜ pöördus teabenõudega (vt lisa 5) Elektrilevi OÜ poole, et saada vastuseid küsimustele, mida on Forenno OÜ-l vaja teha Lepingu 1 (14.10.2005 on Jõhvi notar Tiit Juse koostatud ja tõestatud kinnistute müügileping, kinnistute ühishüpoteegiga koormamise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus) punktis 2.5 nimetatud amprite kasutama hakkamiseks ehk sisuliselt peakaitsme võimsuse jagamiseks. Elektrilevi OÜ 30.12.2020 vastuse kohaselt (vt lisa 6) on nimetatud liitumispunkt Elektrilevi OÜ andmebaasis seotud kinnistuga XXX linn ning võrguleping on sõlmitud ettevõttega osaühing S ning Elektrilevi OÜ selgitas oma vastuses päringule (vt lisa 6), et peakaitsme jagamise protsessi käivitamiseks on vaja esitada ka Elektrilevi OÜ-le xxx kinnistu omaniku nõusolek ja volitus. Elektrilevi OÜ selgitas, et nõusolek võib olla kirjutatud vabas vormis, kuid sellel peab olema kindlasti märgitud liitumispunkti kood. Nõusolek ja volitus peavad olema digitaalselt allkirjastatud. OÜ Forenno tegi Elektrilevi OÜ-lt saadud info ning dokumentide alusel OÜ-le S 04.01.2021 kirjaliku ettepaneku (vt lisa 7) (ettepanekul on märgitud kuupäevana 30.12.2020) vabatahtlikult allkirjastada ja edastada hagejale Elektrilevi OÜ-le edastatav teenustellimus, volikiri ning nõusoleku vorm. Hageja andis kostjale nimetatu teostamiseks tähtaja kuni 08.01.2021 (vt lisa 7). Kostja ei ole hageja ettepanekule reageerinud. Lepingu 2 sõlmimise hetkel 21.12.2015 oli Jõhvi Kinnisvara OÜ (kustutatud) seaduslikuks esindajaks, K. N., isikukood xxx, mida tõendab Jõhvi Kinnisvara OÜ (kustutatud) äriregistri registrikaardi väljavõte (vt lisa 8). Lepingu 3 sõlmimise hetkel 19.06.2018 oli Jõhvi Kinnisvara OÜ (kustutatud) ja ka S OÜ seaduslikuks esindajaks, K. N., isikukood 34711172231, mida tõendab Jõhvi Kinnisvara OÜ (kustutatud) äriregistri registrikaardi väljavõte (vt lisa 8) ja S OÜ äriregistri registrikaardi väljavõte (vt lisa 9). Hageja omandis on Lepingu 1 punkti 2.5. nimetatud õigus, milleks on õigus Jõhvi alajaama nr 29 liitumispunktis elektrivarustusele, kus peakaitse võimsuseks on 200 amprit (lühidalt õigus). Hageja ei ole loovutanud nimetatud õigust. Hageja soovib nimetatud õigusest tulenevaid õigusi kasutada, kuid kostja oma tegevusetusega, milleks on vajaliku nõusoleku andmata jätmine, takistab seda. Kostja pole esitanud hagejale väidet, et hageja omandis nimetatud õigust ei ole. Hageja väidab, et ta on õiguse omanik. Lepingu 1 punkti 2.5. nimetatud õigus, milleks on õigus Jõhvi alajaama nr 29 liitumispunktis elektrivarustusele, kus peakaitse võimsuseks on 200 amprit, on õigus, kuna see ei ole kehaline ese (TsÜS § 48, § 49 lg 1). Hageja väidab, et kostja valdab tema õigust ebaseaduslikult.
2.Kostja OÜ S vaidles hagile vastu. 14.10.2005 on Jõhvi notar Tiit Juse koostanud ja tõestanud kinnistute müügilepingu, kinnistute ühishüpoteegiga koormamise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse - Leping 1. Lepingu 1 järgi müüjaks on X AS ja ostjaks Forenno OÜ/hageja. Lepinguga 1 Müüja müüs ja Ostja ostis terve lepingu punktis 1 nimetatud lepingu eseme (Kinnistu 1) koos selle oluliste osadega ja päraldistega ja lepingu punktis 1.2. nimetatud Kinnistu 2 koos selle oluliste osadega ja päraldistega (asukohaga: xxxja xxx). Lepingu 1 kohaselt Müüja esindaja avaldas, et Müüja kasutuses on AS-iga Eesti Energia
sõlmitud lepingu nr 41 1 124001/04.03.2000 alusel Jõhvi alajaama nr 29 liitumispunktis elektrivarustus 400 amprit ning lepiti kokku, et Müüja annab Ostjale/hagejale tasuta üle sellest 200 amprit. Ostja/hageja kohustus välja ehitama uue liitumispunkti koos arvestiga vastavalt AS-i Eesti Energia tingimustele. Esiteks on hageja ise kinnitanud, et lepingupartner on registrist kustutatud (05.08.2014.a). Seega ca 10 aastat oli hagejal võimalus nõuda kinnistu müüjalt kohustuste täitmist, nõuda kahju või näiteks alandada kinnisasja hinda. Hageja nimetatud toiminguid ei ole teinud ja selline tahe tal puudus. ASiga Eesti Energia sõlmitud leping nr 41 1 124001/04.03.2000 ei ole tõendina esitatud, st on teadmata, kas müüjal oli ka reaalne võimalus (st kas leping oli kehtiv, millise ajani oli leping kehtiv jne) sellist õigust üle anda. Seega on hagi esitatud vale kostja vastu, kuna hagejal ja kostjal ei ole kunagi mingeid kokkuleppeid selles osas eksisteerinud ning kostja ei ole ka õigusjärglaseks müüjatele ega ei ole ka hagejaga tehtud tehingu pooleks. Teiseks sooviti väidetavat õigust realiseerida 15 aasta möödudes. Siinjuures kostja märgib, et kogu selle aja jooksul, ei täidetud kohustust välja ehitada uue liitumispunkti koos arvestiga vastavalt AS-i Eesti Energia tingimustele. Lisaks ei ole isegi asjakohast isikut teavitatud väidetava õiguse loovutamisest. Sealhulgas ei ole kogu selle perioodi jooksul toimunud elektritarbimist, ampritasu maksmist ja pole isegi püütud astuda lepingulistesse suhetesse. Antud olukorras ei saa olla õiguskindlust, et hilisem elektritarbimine on isikule üldse tagatud, sh vajalik võimsus või ka eelnevalt olemasolev võimsus. Nimelt on ja oli Eesti Energia antud olukorras õigustatud likvideerima alajaama või jaotama olemasoleva võimsuse hoopis teiste tarbijate vahel. Seega hageja kaotas oma nõudeõiguse, kui jättis mõistliku aja jooksul kinnistu omandamisest oma õigusest Eesti Energiat teavitamata ja oli tegevusetu. Hagejale on elektritarbimise võimaldamise osas õigesti vastatud, et see vajab kostja nõusolekut. Kostja on seaduslikult ja lepingulisel alusel tarbijaks ning hageja liitumine eeldab, hageja vabatahtlikku loobumist oma õiguste osast, milline ei ole hagejasse kuidagi asjassepuutuv. Hagejal on võimalus taotleda elektrivõrguga liitumist ehitada välja vastavuses võrguettevõtja seatud tingimustele vajalikud tehnilised seaded ja tarbida elektrienergiat vastavuses sõlmitava kokkuleppega. Kostjal puudub igasugune kohustus (sh seadusest ja lepingust tulenevalt) võimaldada seda enda arvelt ja kuludega. Kolmandaks ei ole kostja mingeid kohustusi hageja ees üle võtnud ja mingisuguseid ettevõtte üleminekuid ei ole toimunud. Väited on paljasõnalised ning ei vasta tegelikkusele. Kostja on talle kuuluvat kinnisasja pikaajaliselt üürinud kuni selle omandamiseni. Kostja on üürnikuna sõlminud ASga Eesti Energia võrgu- ja elektrienergia lepingu nr 41041540/1, 25.09.2008.a (Lisa 1), so ca 3 aastat pärast hageja poolt väidetava õiguse omandamist. Asjassepuutuvad kinnistuste omanikud ei ole ka antud ajal soovinud võrgu- ja elektrilepingute sõlmimist. Kostja sõlmitud leping on seaduslik ja siiani kehtiv, sh tasub kostja antud ajast kõik vajalikud tasud (Lisa 2 Eesti Energia AS arved). Kostja on seisukohal, et hagi läbivaatamisel tuleb see jätta täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Vastuse lisast nr 1 tulenevalt on OÜ S/kostja omandanud õiguse elektritarbimiseks vastavas võimuses 2008.a Eesti Energia AS-lt 25.09.2008.a. Nimelt selleks ajaks on kostjale teadaolevalt lõppenud Eesti Taara ja Eesti Energia õigussuhe. Seega on ka teoreetiliselt hageja kaotanud õiguse, milline on olemuselt fiktsioon. Sealhulgas on õigus lõppenud hageja enda eelneva ja järgneva tegevusetusega ning teoreetiliselt oli hagejal nõue kostjaga võrgulepingu sõlminud isiku vastu. Käesolevaga kostja esitab tõendina 25.12.2005.a X AS ja Jõhvi Kinnisvara OÜ vahel sõlmitud kinnistute müügi ja asjaõiguslepingud (Lisa 3). Lepingu p 2.6 kohaselt loovutati müüja poolt ostjale elektrivarustuse võimsus 200 amprit. Mingeid muid antud juhul asjassepuutuvaid kohustusi ega piiranguid ei ole kostjale seatud.
Kohtuistungid
3.19.05.2021 ja 10.11.2021 toimunud kohtuistungitel jäid pooled oma seisukohtadele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Hagi ese: a) tunnustada hageja, OSAÜHING FORENNO, omandiõigust liitumispunkti kood xxx– O peakaitse võimsusele 200A ulatuses; b) kohustada kostjat, OÜ S, esitama Elektrilevi OÜ-le liitmistaotluse teenusetellimus, nõusolek ning volikiri peakaitsme võimsuse jagamiseks liitumispunkti kood xxx-O osas, seda selliselt, et peakaitse võimusest 200A antakse üle OSAÜHINGULE FORENNO ning mille täpne sisu on toodud hagiavalduse lisades 13 kuni 15. Asendada kostja, OÜ S, vastavad nõusolekud kohtuotsusega.
6.Vaidlust ei ole, et: 1) 14.10.2005 omandas hageja AS-ga X sõlmitud lepingute alusel Kinnistu 1 koos selle oluliste osadega ja päraldistega ja lepingu punktis Kinnistu 2 koos selle oluliste osadega ja päraldistega) ehk siis Ida-Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse kantud kinnistu vana registriosa numbriga xxx, asukohaga: Tartu mnt 12H, Jõhvi ja Ida-Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse on kantud kinnistu vana registriosa numbriga xxx, asukohaga: Tartu mnt 12A, Jõhvi; 2) Lepingu 1 punkti 2.5 kohaselt Müüja esindaja avaldas, et Müüja kasutuses on AS-iga Eesti Energia sõlmitud lepingu nr 41 1 124001/04.03.2000 alusel Jõhvi alajaama nr 29 liitumispunktis elektrivarustus 400 amprit ning Müüja esindaja ja Ostja esindaja leppisid kokku, et Müüja annab Ostjale tasuta üle sellest 200 amprit. Ostja kohustub välja ehitama uue liitumispunkti koos arvestiga vastavalt AS-i Eesti Energia tingimustele (vt lepingu punkt 2.5); 3) X AS (kustutatud) võõrandas Kinnistu 3 Jõhvi Kinnisvara OÜ-le 21.12.2015 asjaõiguslepingu (lühidalt Leping 2) alusel. Tulenevalt Kinnistu 3 omandamisest oli Jõhvi Kinnisvara OÜ sõlminud võrgulepingu Elektrilevi OÜ-ga õigusega kasutada Jõhvi alajaama nr 29 liitumispunktis elektrivarustuseks peakaitset võimsusega 400 amprist. 4) Jõhvi Kinnisvara OÜ (kustutatud) võõrandas Kinnistu 3 OÜ-le S 19.06.2018 asjaõiguslepingu (lühidalt Leping 3) alusel, mida tõendab Kinnistu 3 kohta avatud registriosa väljavõttest nähtuv kanne (vt lisa 4). Tulenevalt Kinnistu 3 omandamisest oli S OÜ sõlminud võrgulepingu Elektrilevi OÜ-ga õigusega kasutada Jõhvi alajaama nr 29 liitumispunktis elektrivarustuseks peakaitset võimsusega 400 amprist ning vastavale liitumispunktile on Elektrilevi OÜ andmebaasis omistatud kood xxx.
7.Elektrienergia tootmist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi majanduslikku ja tehnilist juhtimist reguleerib Elektrituruseadus. Elektrituruseaduse § 3 p.15 kohaselt on liitumispunkt - turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. Antud juhul ei ole vaidlust, et hagis poolte poolt nimetatud liitumispunkt, mis tagas elektrivarustuse kuni 400 amprit, kuulus Eesti Energia AS-le, kes müüs elektrienergiat kinnistuste 1-3 omanikule AS-le X viimasega sõlmitud lepingu alusel, so AS X oli AS-ga Eesti Energia sõlmitud lepingu alusel tagatud elektri kasutamise võimsus kuni 400 amprit. Vaidlust ei ole selle üle, et AS X on äriühinguga kustutatud ja AS Eesti Energia õigusjärglasena on hagis nimetatud liitumispunkti valdajaks võrguettevõttena OÜ Elektrilevi.
8.Hageja väide, et hageja omandas 14.10.2005 AS-ga X sõlmitud lepingu p.2,5 alusel õiguse Jõhvi alajaama nr 29 liitumispunktis elektrivarustusele, kus peakaitse võimsuseks on 200 amprit, on ekslik. AS-l X oli õigus AS-ga Eesti Energia sõlmitud lepingu alusel Jõhvi alajaama nr 29 liitumispunkti kaudu elektrivarustusele (AS X oli elektrivarustuse tarbija mitte alajaama omanik) kuni 400 amprit, kuid ta sai oma õigust elektrivarustusele üle anda hagejale, so lubada hagejal liitumispunktist tulenevat elektrit kasutada üksnes AS-ga Eesti Energia sõlmitud lepingu kehtivuseni ja OÜ-ga Forenno kokku lepitud tingimustel, so OÜ Forenno
ostjana kohustus välja ehitama uue liitumispunkti koos arvestiga vastavalt AS-i Eesti Energia tingimustele. Vaidlust ei ole selle üle, et OÜ Forenno seda kokkulepet AS X ja AS Eesti Energia vahel sõlmitud lepingu kehtivuse ajal ei täitnud.
9.Leping 1 p.1 kohaselt oli tegemist äri- ja tootmismaaga. Notar selgitas Leping 1 p-s 11.20, et Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsioonivõi elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa. Müüja esindaja avaldas Leping 1 p.2.5, et Müüja kasutuses on AS-iga Eesti Energia sõlmitud lepingu nr 41 1 124001/04.03.2000 alusel Jõhvi alajaama nr 29 liitumispunktis elektrivarustus 400 amprit ning Müüja esindaja ja Ostja esindaja leppisid kokku, et Müüja annab Ostjale tasuta üle sellest 200 amprit. Ostja kohustus välja ehitama uue liitumispunkti koos arvestiga vastavalt AS-i Eesti Energia tingimustele. Hageja on ekslikult seisukohal, et nimetatud Leping punkti 2.5 alusel omandas ta õiguse kasutada tähtajatult elektrivarustust 200 amprit. Ekslikuks teeb hageja seisukoha see, et AS X kinnistu müüjana oli ise AS-ga Eesti Energia sõlmitud lepingu alusel elektri tarbijaks ja sai seda õigust edasi anda kolmandale isikule üksnes AS-ga Eesti Energia sõlmitud lepingu kehtivuse ajal. Vaidlust ei ole selle üle, et AS X ja AS Eesti Energia vahel sõlmitud elektrienergia müügileping lõppes 01.09.2008 (Elektrilevi OÜ 07.04.2021 vastus nr JV-KHO1/1024-5). Seega lõppes hagejale AS X poolt antud 200 ampri ulatuses elektri kasutamise õigus 07.04.2021. Maakohus peab vajalikuks märkida, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks nimetatud tähtajaks täitnud Leping 1 p.2.5 kokku lepitud kohustuse välja ehitama uue liitumispunkti koos arvestiga vastavalt AS-i Eesti Energia tingimustele. AS Eesti Energia ja tema õigusjärglane jaotusvõrkude puhul OÜ Elektrilevi ei pruukinud olla teadlikud Leping 1 olemasolust. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks.
10.Samas maakohus möönab, et Leping 1 p.1 kohaselt hageja omandas kinnistu äri- ja tootmismaana ning see asjaolu eeldab kahtlemata ka kinnistu elektrienergiaga varustamist. Juhul, kui kostja oli teadlik hageja ja AS X kokkuleppest elektrienergiaga varustamise kohta 200 A ulatuses ja vastavad tõele hageja seadusliku esindaja väited suulistest kokkulepetest kostja või tema õiguseellase esindajaga elektrienergia kasutamise kohta, võib 25.09.2008 kostja ja OÜ J (Eesti Energia kaudu) vahel sõlmitud võrgu-ja elektrileping nr.410415401 olla sõlmitud vastuolus heade kommetega ja vastavalt TSÜS § 86 järgi osaliselt tühine. Menetluskulude jaotus
11.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1, TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab üldjuhul hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4).
12.Hageja on esitanud 16.11.2021 kohtule vastuväite kostja menetluskuludele. Hageja palub kohaldada menetluskulude jaotusel TsMS § 162 lg 4 ning jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda või siis vähemalt osaliselt poolte endi kanda. Lisaks leiab hageja, et juhul kui kohus leiab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamine ei ole põhjendatud, siis need kostja menetluskulud, mille kandmine ei ole kontrollitav kohtutoimiku järgi, nende väljamõistmist hagejalt ei saa pidada põhjendatuks.
Kohus selgitab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (RKTKm 3-2-1-142-10, p 10). Käesoleval juhul ei ole maakohus tuvastanud ja asja materjalidest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis TsMS § 162 lg 4 kohaldamist õigustaksid. Sealjuures ei viita kohtukulude hagejalt väljamõistmise äärmisele ebaõiglusele või ebamõistlikkusele ka hageja selgitused, et kostja esitas hageja poolt soovitud dokumendid alles 26.02.2021 ja 21.04.2021. Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud menetluskulude jaotuse kindlaks määramisel TsMS § 162 lg 4 kohaldamine. Maakohus jätab seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud hageja kanda.
13.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas menetluses Margus Kiir, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele.
14.Kostja 18.06.2021 ja 09.11.2021 menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid kokku 18,85 tunni ulatuses, tunni hinnaga 100 eurot (kokku 1885 eurot) s.h: 25.02.2021.a, 26.02.2021 kliendi esitatud kohtuasja materjalidega tutvumine, kliendi seisukohtadega tutvumine hagi vastuse koostamine 5h; 19.04.2021.a menetlusdokumentidega tutvumine e-toimikus, hagejale ja kostjale teate koostamine ja edastamine 0,75h; 18.05.2021.a kohtuistungiks ettevalmistamine, kohtupraktika analüüs, kliendiga nõupidamine, sh kliendile õiguste kohustuste selgitamine 2,5 h; 19.05.2021.a kliendi esindamine kohtuistungil 0,6 h; 11.06.2021.a hageja menetlusdokumentidega tutvumine e-toimikus, kohtule seisukoha koostamine ja edastamine 3,5h; 18.06.2021.a menetluskulude nimekirja koostamine 0,75h; 09.11.2021.a –kohtule kirjalike kohtukõne teeside koostamine (sh õigusmaterjalide analüüs) ja edastamine (3h), kohtuistungiks ettevalmistamine (1 h), menetluskulude nimekirja koostamine (0,25h), kokku 4,25 h; 10.11.2021.a kliendi esindamine kohtuistungil 1,5h.
15.Kostja esindaja poolt osutatav õigusabiteenus on kohtule esitatud materjalide kohaselt 100 eurot tunnis. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-98-13). Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks kostja esindaja tunnitasu määraks 100 eurot, sest tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga.
16.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, seda eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 3-2-1-18215, p 14). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 3-2-1-115-14, p 11). Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, s.h menetlustoimingute hulgale.
17.Kohus leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub osaliselt hageja vastuväidetega kostja menetluskulude põhjendatusele. Kohus nendib, et lepingulisel esindajal on õigus saada tehtud toimingute eest tasu, kuid samas peavad nimetatud toimingud olema ka põhjendatud. Kohtu hinnangul peaks üldjuhul asja materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti kliendiga suhtlemine ja talle õigusliku olukorra selgitamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, s.h konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule põhjendatud ja sisuliste menetlusdokumentide koostamine, kohtuistungiks valmistumine ja istungil osalemine. Kohus leiab, et aeg, mis on kulunud nö korraldava iseloomuga toimingutele ei ole käsitletav menetluskuluna TsMS mõttes ja seda teiselt poolelt välja mõista ei saa. Riigikohus on selgitanud, et kui esitatud dokumendid kordavad sama asja, siis ei ole põhjendatud arvestada nende eest korduvalt tasu. Sisuliselt on kohtuteeside esitamine eelnevatest menetlusdokumentidest kokkuvõtte tegemine, mis ei anna menetlusse midagi juurde (RKTKm 3-2-1-43-10).
18.Arvestades kostja esindaja poolt menetluskulude nimekirjades kajastatud toiminguid, mis puudutavad menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, loeb kohus kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabitoimingute ajakuluks 15 tundi (18,85 tunni asemel). Maakohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud kostja menetluskulud käesolevas menetluses kokku on 1500 eurot.
19.Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 2). Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Kohus rahuldab kostja taotluse.
20.Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku summas 1500 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.