Jaak Pirnipuu kaebus Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei tegevuse peale täiteasjas nr 084/2011/3612
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 3. juuni 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (võlgnik): Jaak Pirnipuu (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Puudutatud isik (määruskaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei
esitaja):
Tartu
Puudutatud isik (sissenõudja): Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Marek Aunver
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 3. juuni 2021. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei kanda.
3.Määrata kindlaks Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei poolt Jaak Purnipuule hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista Tartu kohtutäiturilt Oksana Kutšmeilt
Jaak Pirnipuu kasuks välja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud 324 eurot (sh käibemaks). Osaühingul Aktiva Finants määruskaebemenetluses menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jaak Pirnipuu (avaldaja; võlgnik) esitas 19. märtsil 2021 Tartu Maakohtule kaebuse Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei (täitur) tegevuse peale, milles palus tühistada täituri
12.märtsi 2021. a otsuse, rahuldada avaldaja 16. veebruari 2021. a kaebus ning tuvastada täitemenetluse lõppemine täiteasjas nr 084/2011/3612 (täiteasi) täituri 29. jaanuari 2021. a otsuse alusel. Menetluskulud palus avaldaja jätta täituri kanda. Kaebuse kohaselt algatas täitur võlgniku suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 084/2011/3621 Bigbank AS-i täitmisavalduse alusel. Täitedokumendiks on Tartu Maakohtu
18.märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-13560 (täitedokument). Osaühing Aktiva Finants (sissenõudja) esitas 21. jaanuaril 2021 täiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Täitur lõpetas täitemenetluse 29. jaanuari 2021. a otsusega täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 1 alusel. Täitur algatas sissenõudja avalduse ja sama täitedokumendi alusel avaldaja suhtes uue täitemenetluse täiteasjas nr 084/2021/1975. Täitur lõpetas 7. veebruari 2021. a otsusega TMS § 48 lg 1 p 7 alusel selle täitemenetluse, kuna täitemenetluse alustamiseks ettenähtud eeldused ei olnud täidetud. Täitur selgitas 8. veebruari 2021. a elektronkirjas avaldajale, et pärast täiteasjas nr 084/2011/3621 täitemenetluse lõpetamise otsuse edastamist selgus, et täitemenetluse lõpetamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Täitedokumendist tulenev nõue on täitmata. Seetõttu oli täitemenetluse lõpetamine täiteasjas nr 084/2011/3621 põhjendamatu (ekslik). Täitur jätkas täitemenetlust täiteasjas nr 084/2011/3621. Avaldaja esitas 16. veebruaril 2021 täituri tegevuse peale kaebuse, kuna täiteasi nr 084/2011/3621 lõpetati sissenõudja avalduse alusel ja seda asja enam jätkata ei saa. Täitur jättis 12. märtsi 2021. a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja leiab, et täituri tegevus oli õigusvastane, kuna täitur ei saanud sissenõudja avalduse alusel lõpetatud täitemenetlust jätkata, sõltumata sellest, kas nõue on täitmata. Sissenõudja
teadis, et nõue on täitmata. Seega lõpetas täitur täitemenetluse täiteasjas nr 084/2011/3612 õigesti. Täitemenetluse seadustik ei võimalda esitada täitemenetluse lõpetamiseks tingimuslikku avaldust. Täitemenetlus ei saa jääda hõljuvalt lõpetatuks, et tingimuse saabumisel saaks selle uuendada ning täitur lõpetatud täitemenetlust jätkata. Samuti ei nähtu täituri 29. jaanuari 2021. a otsusest, et täitemenetlus oleks lõpetatud tingimuslikult. Lisaks ei ole arusaadav, mis oli see tingimus, mille täitumisel või mittetäitumisel on täitur lõpetatud täitemenetlust jätkanud. Sissenõudjalt tasu nõudmisest loobumine ei saa olla tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 102 tähenduses edasilükkavaks või äramuutvaks tingimuseks, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või mitte. Tasu nõudmine on seaduse tõlgendamise küsimus, mitte faktiline asjaolu. Kui täituri arvates oli sissenõudja avalduses märgitud tasu mittenõudmise soov ebaseaduslik, pidanuks ta andma sissenõudjale tähtaja avalduse korrigeerimiseks. Seega ei ole sissenõudja avaldus täitemenetluse lõpetamiseks TsÜS § 109 järgi tühine. Isegi juhul, kui sissenõudja avaldus on tühine, on täitemenetlus lõpetatud ja lõpetamise otsus jõustunud. Sissenõudja ei ole seda otsust vaidlustanud ega täitur otsust tühistanud. Kui täituri tõlgendus kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg 2 kohta on ebaõige, on täitur rikkunud tasu nõudmise korda. Avaldajale ei saa sellisest tegevusest tulla negatiivseid tagajärgi. Täituri poolt tasu määramise korra rikkumine ei ole lõpetatud täitemenetluse jätkamise aluseks. Täitur peab vastutama tasu määramise korra rikkumise eest. Sissenõudja saab pöörduda uuesti täituri poole, kui nõue on täitmata, kuid sellisel juhul algatab täitur uue täitemenetluse ega saa lõpetatud täitemenetlust jätkata. Avaldajale ei ole esitatud dokumenti, mille alusel on sissenõudjaks Osaühing Aktiva Finants, mitte Bigbank AS.
2.Täitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. Menetluskulud palus täitur jätta avaldaja kanda. Sissenõudjaks on Osaühing Aktiva Finants. Täitedokumendist tulenevad nõuded avaldaja vastu on 6. septembri 2018. a notariaalselt tõestatud nõuete loovutamise lepinguga loovutatud Bigbank AS-ilt Osaühingule Aktiva Finants. TMS § 48 lg 1 p 1 alusel täitemenetluse lõpetamiseks on nõutav sissenõudja kehtivalt antud tahteavaldus. Sissenõudja 21. jaanuari 2021. a avaldus täitemenetluse lõpetamiseks oli tingimuslik. Sissenõudja palus täitemenetluse lõpetada juhul, et täitur loobub KTS § 41 lg-s 2 sätestatud tasust sissenõudja vastu. Kui täitur tasust ei loobu, palus sissenõudja jätta avalduse käiguta. Täitur eksis 29. jaanuaril 2021 täitemenetluse lõpetamisel KTS § 41 lg 2 tõlgendamisel, kui leidis, et see säte on dispositiivne ehk lubatud on jätta sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse lõpetamisel sissenõudjalt tasu nõudmata. Justiitsministeerium edastas
1.veebruaril 2021 täiturile teate, mille kohaselt ei saa täitur lõpetada sissenõudja avalduse alusel täiteasja enne, kui on koostanud sissenõudjale tasu otsuse ja viimane on maksnud KTS § 41 lg-s 2 ettenähtud tasu. Kui täitur lõpetab täitemenetluse tasu nõudmata, on täitur rikkunud tasu võtmise korda. KTS § 28 lg-st 2 tulenevalt on täituril keelatud sõlmida kokkuleppeid kohtutäituri seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra
muutmiseks. Neid põhjendusi arvestades leidis täitur, et täitemenetluse lõpetamine TMS § 48 lg 1 p 1 alusel ei ole ilma sissenõudjalt tasu küsimata seadusega lubatud. Analoogia korras tuleb lähtuda TsÜS § 109 lg-st 1. Täitur ei saanud täitemenetlust täiteasjas nr 084/2011/3612 kehtivalt lõpetada, sest sissenõudja poolt täitemenetluse lõpetamise eelduseks seatud tingimus on seadusega vastuolus. Samuti ei soovinud sissenõudja loobuda oma nõudest avaldaja vastu. Täitur selgitas 8. veebruaril 2021 ka avaldajale täitemenetluse lõpetamise põhjendamatust. Avaldajal puudub alus nõuda täitemenetluse lõpetamist. Sissenõudjal on kehtivast täitedokumendist tulenev rahaline nõue avaldaja vastu, mistõttu on sissenõudjal õigus nõuda selle sissenõudmist täitemenetluses.
3.Sissenõudja vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, tunnistada täituri tegevus täitemenetluses täiteasjas nr 084/2011/3612 õiguspäraseks, tuvastada täitemenetluse lõpetamise tühisus täiteasjas nr 084/2011/3612 sissenõudja tühise avalduse alusel ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja esitas 21. jaanuaril 2021 täiturile tingimusliku avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Kuna see avaldus ei lähtunud Justiitsministeeriumi kirjas märgitust, oli sissenõudja avaldus täitemenetluse lõpetamiseks tühine ning täituri poolt täitemenetluse lõpetamine ekslik. Avaldaja palus täituril jätkata senist täitemenetlust. Kuna avaldaja leiab samuti, et sissenõudja avaldus ei saa olla tingimuslik, on see tühine ning täitemenetluse lõpetamine oli alusetu.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus rahuldas 3. juuni 2021. a määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri
12.märtsi 2021. a otsuse tühistamise taotluse osas, tühistas täituri 12. märtsi 2021. a otsuse, millega täitur jättis avaldaja 16. veebruari 2021. a kaebuse rahuldamata, ning kohustas täiturit avaldaja 16. veebruari 2021. a kaebust uuesti läbi vaatama (määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2). Muud kaebuses esitatud taotlused jättis maakohus rahuldamata (resolutsiooni p 3). Menetluskulud jättis maakohus täituri kanda ning mõistis täiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulud 591 eurot ja sissenõudja kasuks menetluskulud 180 eurot. Määruse kohaselt on täitemenetluse seadustik võlgniku, sissenõudja ja täituri õiguste ja kohustuste ning täitedokumendi täitmise menetluse osas tsiviilseadustiku üldosa seaduse suhtes eriseadus. Seega tuleb täituri otsuse kehtivuse tuvastamisel lähtuda täitemenetluse seadustikus sätestatust. Täituri 29. jaanuari 2021. a otsus ei ole TsÜS § 109 lg-s 1 sätestatud alustel tühine, kuna täitemenetluse seadustik ei võimalda lugeda täitemenetluse lõpetamise otsust tühiseks. Isegi kui täitemenetluse seadustik võimaldaks kohaldada täituri otsustele tehingu tühisuse või tühistamise kohta sätestatut, ei oleks täituri 29. jaanuari 2021. a otsus siiski TsÜS § 109 lg 1 alusel tühine, kuna selles ei sisaldu edasilükkavat tingimust, mis on vastuolus seaduse, heade kommete või avaliku korraga. Täitemenetluse seadustik ei võimalda täituril enda tehtud täitemenetluse lõpetamise otsust omal algatusel tühistada. Seda isegi juhul, kui otsus ei ole täituri arvates seaduslik. Täitur saab TMS 217 lg-te 1 ja 5 alusel tühistada täitemenetluse lõpetamise otsuse juhul, kui sissenõudja või võlgnik esitab selle peale seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja korras kaebuse, täitur
vaatab selle seaduses sätestatud korras läbi ning teeb motiveeritud otsuse. Täituri
29.jaanuari 2021. a otsuse tühistamise aluseks saab seega olla sissenõudja või võlgniku esitatud kaebuse läbivaatamise järgselt tehtud täituri otsus. Asjaolu, kas täitemenetlust viiakse läbi või on see lõpetatud, peab olema üheselt selge. Täitur ei ole 12. märtsi 2021. a otsuses ega hiljem märkinud, et 29. jaanuari 2021. a täitemenetluse lõpetamise otsuse peale oleks esitatud kaebus ning ta oleks selle alusel
29.jaanuari 2021. a otsuse tühistanud. Asja materjalidest ka ei nähtu, et avaldaja oleks kaebuse esitanud. Samas on sissenõudja möönnud, et tema esitatud täitemenetluse lõpetamise avaldus oli ekslik ning palus täituril täitemenetluse lõpetamise asemel senist menetlust jätkata. Täituri 12. märtsi 2021. a otsus avaldaja kaebuse rahuldamata jätmise kohta ei ole õiguspärane. Täitur tühistas sisuliselt 29. jaanuari 2021. a otsuse omal algatusel, kuigi seadus seda ei võimalda. Seega tuleb täituri 12. märtsi 2021. a otsus TMS § 218 lg 2 ja § 217 lg 5 järgi tühistada. Kohus ei saa täituri asemel teha avaldaja 16. veebruari 2021. a kaebuse kohta ise uut otsust ega tuvastada, et täitemenetlus täiteasjas nr 084/2011/3612 on lõppenud. Kui selgub, et täituri
29.jaanuari 2021. a otsuse peale on esitatud kaebus, ei saa kohus seda enne täiturit läbi vaadata ega avaldaja kaebust lahendada. Täituril tuleb pärast seda, kui ta on välja selgitanud, kas 29. jaanuari 2021. a otsuse peale esitati kaebus (kui kaebus esitati, siis pärast kaebuse lahendamist), vaadata avaldaja 16. veebruari 2021. a kaebus uuesti läbi. Täituril tuleb uue otsuse tegemisel arvestada kohtu seisukohti. Maakohus märkis, et jätab rahuldamata taotlused, milles avaldaja palub rahuldada avaldaja
16.veebruari 2021.a kaebuse, tunnistada kohtutäituri tegevuse täiteasja nr 084/2011/3612 edasi menetlemisel õigusvastaseks ja tuvastada täiteasja nr 084/2011/3612 lõppemine kohtutäituri 29. jaanuari 2021. a otsusega. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause ja § 172 lg 10 alusel täituri kanda. Avaldus jäi rahuldamata üksnes ulatuses, milles kohus ei saanud ise täituri eest seisukohta võtta. Lisaks põhjustas täituri poolt õigusvastase otsuse tegemine käesoleva menetluse. Avaldaja palus tema kasuks välja mõista lepingulise esindaja õigusabikulud 936 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõivu 15 eurot. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 6 tunni 30 minuti ulatuses tunnitasuga 144 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus leidis, et avaldaja esindaja poolt tehtud toimingutele kulunud aeg oli vajalik ja põhjendatud 4 tunni ulatuses. Avaldaja esindaja oli 20. aprilli 2021. a menetlusdokumendi koostamisel teadlik peamistest vaidlusküsimustest ning kordas osaliselt varasemaid seisukohti. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise ja mahuka vaidlusega. Avaldaja esindaja tunnitasu 144 eurot (koos käibemaksuga) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse makstavat tasu. Sissenõudja esindaja poolt tehtud toimingutele kulunud aeg 1 tunni 30 minuti ulatuses 120 euro (ilma käibemaksuta) suuruse tunnitasuga oli vajalik ja põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Täitur palub 18. juunil 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus rahuldas avaldaja kaebuse täituri 12. märtsi 2021. a otsuse peale, tühistas täituri 12. märtsi 2021. a otsuse, kohustas täiturit avaldaja 16. veebruari 2021. a kaebust uuesti läbi vaatama, jättis menetluskulud täituri kanda ning mõistis täiturilt menetluskuludena avaldaja kasuks välja 591 eurot ning sissenõudja kasuks 180 eurot. Täitur palub teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta avaldaja kaebus täituri 12. märtsi 2021. a otsuse peale rahuldamata. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud palub täitur jätta avaldaja kanda koos kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruskaebuse kohaselt oli sissenõudja 21. jaanuari 2021. a avaldus tehtud edasilükkava tingimusega. Kuna täituril puudub õigus loobuda KTS § 41 lg 2 järgi sissenõudjalt tasu nõudmisest, siis sissenõudja poolt seatud edasilükkav tingimus on seadusega (KTS § 28 lg 2 teise lausega) vastuolus. Seega on sissenõudja tingimuslik täitemenetluse lõpetamise avaldus TsÜS § 109 lg 1 järgi tühine. Kui täitur on menetluse läbiviimisel eksinud ning teinud õigusvastase otsuse, on täituril võimalik oma eksimus iseseisvalt (ilma kohtu sekkumiseta) uue otsusega parandada. Täitur ei nõustu, et õigusvastase otsuse saab tühistada üksnes menetlusosalise kaebuse alusel. Eksimuse parandamine on lubatud ka siis, kui täitur avastab eksimuse ise, ilma, et menetlusosaline sellele kaebuses tähelepanu juhiks. Vastupidine seisukoht viiks selleni, et kuigi täitur on oma vea tuvastanud, jääb õigusvastane olukord kehtima kuni selle avastamiseni menetlusosalise poolt. Õigusvastase otsuse või toimingu tühistamise otsus või toiming on omakorda TMS § 217 lg 1 järgi vaidlustatav. Maakohus on jätnud menetluskulud põhjendamatult täituri kanda. Avaldajal puudub õigus nõuda täitemenetluse lõpetamist. Avaldaja kaebuse rahuldamine tähendab sisuliselt seda, et täitemenetluses tehtud õigusvastane otsus jääb kehtima. Sellega vabaneb võlgnik alusetult oma kohustustest. Uue täitemenetluse algatamine ei ole võimalik, sest sama täitedokumendi jõustumisest on möödunud rohkem kui kümme aastat. Samas ei aeguks nõude täitmine täiteasjas enne 11. oktoobrit 2021. Üle üheksa aasta kestnud menetluses on sundtäitmise tulemusena laekunud 128 eurot 5 senti, kuid avaldaja on praeguses asjas kandnud õigusabikulusid 936 eurot. Kui täituri poolt ekslikult tehtud täitemenetluse lõpetamise otsus jääb kehtima, on täituri hinnangul õiglane jätta avaldaja õigusabikulud tema enda kanda. Määrus ei ole menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas põhjendatud. Jääb arusaamatuks, kuidas kohus leidis, et avaldaja esindaja poolt tehtud toimingutele kulunud aeg oli vajalik ja põhjendatud nelja tunni ulatuses. Maakohus ei ole hinnanud, kas menetluskulud olid avaldaja õiguste kaitseks vajalikud. Täiturile esitas avaldaja kaebuse ise. Kohtule kaebuse esitamisel vandeadvokaadist esindaja kasutamine ei olnud vajalik. Vandeadvokaadist esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu ei saanud olla rohkem kui 1 tund 30 minutit. Maakohtule esitatud kaebuse põhjendatav osa ei ole ühe lehekülje pikkune.
See ei ole õiguslikult keeruline. Lisaks on kohtule esitatud kaebus valdavas osas täiturile esitatud kaebusega identne. Seejuures sai 19. märtsi 2021. a toimingute ajakulu olla 1 tund 15 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamisele ei saanud kuluda rohkem kui 15 minutit. 20. aprilli 2021. a menetlusdokumendi esitamine ei olnud vajalik, kuna kohus ei ole avaldajalt puudutatud isikute seisukohtade kohta arvamust küsinud.
6.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud täituri kanda. Täituri tegevus oli õigusvastane. Sissenõudja avalduse alusel lõpetatud täitemenetlust ei saa jätkata. Täitemenetluse seadustik ei võimalda esitada tingimuslikku avaldust täitemenetluse lõpetamiseks ega täituril enda tehtud täitemenetluse lõpetamise otsust omal algatusel tühistada. Tühistada saab otsuse vaid sissenõudja või võlgniku kaebuse alusel. Seega on täitemenetlus täiteasjas nr 084/2011/3612 lõppenud. Isegi juhul, kui sissenõudja avaldus oli tühine (mida see ei ole), on täitemenetlus selle avalduse alusel siiski lõpetatud ja täitemenetluse lõpetamise otsus jõustunud. Sissenõudja ei ole 29. jaanuari 2021. a otsuse peale kaebust esitanud. Olenemata sellest, kas täituril on võimalik tühistada tema enda poolt tehtud täitemenetluse lõpetamise otsus (ilma kaebemenetluseta), ei ole täitur uut otsust teinud, millega ta tühistaks oma 29. jaanuari 2021. a otsuse täitemenetlus lõpetamise kohta. Täituri 8. veebruari 2021. a elektrooniline kiri ei ole otsus 29.01.2021. a otsuse tühistamise kohta, vaid selgitus täitemenetluse jätkamise kohta. Täituri esile toodud tingimus (täituri poolt tasu nõudmata jätmine) ei ole edasilükkavaks ega äramuutvaks tingimuseks TsÜS § 102 tähenduses. Tasu nõudmine on seaduse tõlgendamise küsimus, mitte faktiline asjaolu. Kui täitur tõlgendas KTS § 41 lg-t 2 ebaõigesti, on täitur rikkunud tasu nõudmise korda. Täitur peab tegema sissenõudjale otsuse tasu sissenõudmise kohta (rikkumise heastama) ega saa lõpetatud täitemenetlust jätkata. Ka Justiitsministeerium ei ole leidnud, et juba lõpetatud täitemenetlusi saaks jätkata. Täituri seisukohad menetluskulude osas ei ole põhjendaud. Kohtumenetlus on tingitud täituri tegevusest. Täitur oleks saanud vaidluse lahendada avaldaja kaebuse esitamisel. Seetõttu ei ole ebaõiglane jätta menetluskulusid täituri kanda. Täitur peab hoolsalt kaaluma, kas kohtueelselt esitatud kaebus on põhjendatud. Täitur peab arvestama, et kohtumenetluses otsuse tühistamisega võib kaasneda menetluskulusid. Täituri on hagita menetluses samuti menetlusosaliseks. Maakohus on avaldaja poolt kantud õigusabikulusid vähendanud 936 eurolt 591 eurole. Avaldaja on pidanud koostama kaebuse, tutvuma menetlusosaliste seisukohtadega ja koostama kohtu palvel kirjalikud seisukohad. Seejuures on täitur esitanud keerulisi õiguslikke konstruktsioone kaebus rahuldamata jätmise kohta. Tegemist ei ole keskmisest lihtsama vaidlusega ja lepingulise esindaja kaasamine oli seetõttu põhjendatud. Esindaja töö ei saanud piirduda vaid 1 tunni 30 minutiga. Määruskaebusest jääb mulje, et täituri tegelik huvi on menetluskulude vähendamine, kuid sissenõudja kuludele ta vastu ei vaidle. Täitur jätab tähelepanuta, et määruskaebemenetlus üksnes suurendab menetlusosaliste kulusid.
7.Sissenõudja arvates on täituri määruskaebus põhjendatud ning tuleb rahuldada. Menetluskulud palub sissenõudja jätta avaldaja kanda. Avaldajal puudub õigus nõuda täitemenetluse lõpetamist. Täitur on möönnud oma eksimust ning selle eksimuse oma otsusega parandanud.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).
10.TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Täitur on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes osas, millega maakohus avaldaja kaebuse rahuldas ning jättis menetluskulud täituri kanda (resolutsiooni p-d 1–2, 5–7). Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis avaldaja kaebuses esitatud muud taotlused rahuldamata (resolutsiooni p 3). Seega on maakohtu määrus ülejäänud osas jõustunud (TsMS § 466 lg 3).
11.Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 659 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Iseenesest ei piira kehtiv õigus sissenõudja võimalust esitada TMS § 48 lg 1 p 1 järgi avaldus käimasoleva täitemenetluse lõpetamiseks ning pöörduda seejärel TMS § 49 lg 2 alusel uuesti täituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. TMS § 49 lg 2 teise lause kohaselt ei või sissenõudja pöörduda uuesti täituri poole siis, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud või täitemenetlus sama nõude kohta on nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatud. Samas märgib ringkonnakohus, et kui täitur on võlgniku suhtes alustatud täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 1 alusel otsusega lõpetanud, ei ole võimalik samas täiteasjas menetlust enam hiljem jätkata (st täiteasja menetlus lõppeb lõplikult).
12.1.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et täitemenetluse seadustik ei võimalda täituril täitemenetluse lõpetamise otsust ise omal algatusel tühistada ega juba lõpetatud täitemenetlust uuendada (erinevalt TMS § 47 lg-s 2 sätestatud täitemenetluse uuendamisest pärast täitemenetluse peatamise tinginud asjaolu äralangemist). Täitur saab ise täitemenetluse lõpetamise otsuse tühistada või seda muuta üksnes olukorras, kus menetlusosaline on selle TMS § 217 lg 1 alusel vaidlustanud. Sellisel juhul saab täitur kaebuse läbivaatamisel avastatud vea täitemenetluse lõpetamise kohta TMS § 217 lg 5 alusel tehtava otsusega parandada. Eeltoodud regulatsioon annabki täiturile võimaluse kiiresti oma viga ilma kohtu sekkumiseta parandada. Järelikult on põhjendatud maakohtu seisukoht, et olukorras, kus menetlusosaline täituri
29.jaanuari 2021. a täitemenetluse lõpetamise otsust ei vaidlustanud, ei saanud täitur seda
otsust ise omal algatusel tühistada ning lõpetatud täitemenetlust uuendada (jätkata). Määruskaebuses esitatud seisukoht, nagu saaks täitur tehtud täitemenetluse lõpetamise otsuseid omal algatusel (väljaspool kaebemenetlust) tühistada, ei ole ka kooskõlas õiguskindluse põhimõttega, kuna menetlusosalistel puuduks kindlus täitemenetluse lõpetamise kehtivuse osas, samuti tekitaks see määramatust täituri otsuse peale edasikaebamisel.
12.2.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, nagu kohalduks praeguses asjas TsÜS § 109. Maakohus on õigesti märkinud, et kohtutäituri otsuse kehtivuse hindamisel tuleb lähtuda täitemenetluse seadustikus sätestatust, mitte tsiviilkohtumenetluse üldosa seaduses tehingu tühisuse kohta sätestatust. Ringkonnakohus rõhutab, et sissenõudja avaldus menetluse lõpetamiseks veel täiteasja menetlust ei lõpeta. Menetlus täiteasjas lõppeb kohtutäituri poolt vastavasisulise otsuse tegemisega. Täitemenetluse seadustik ei võimalda täitemenetlust lõpetada TsÜS §-s 102 sätestatud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Täitemenetluse lõpetamine ei saa sõltuda mingist asjaolust, mille saabumine ei ole täitemenetluse lõpetamise hetkel kindel ning mis saaks mõjutada täitemenetluse lõpetamise kehtivust. Nagu ringkonnakohus eespool märkis, ei ole menetluse lõpetamise korral TMS § 48 lg 1 p 1 alusel võimalik kohtutäituril samas asjas menetlust hiljem jätkata. Lisaks ei oleks sissenõudja 21. jaanuari 2021. a avalduses märgitud soov lõpetada täitemenetlus sissenõudjalt KTS § 41 lg-s 2 sätestatud tasu nõudmata (tl 27) TsÜS § 102 mõttes tingimuseks. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist seaduse tõlgendamise küsimusega, nagu märkis õigesti maakohus. Seaduse tõlgendamist ei saa lugeda TsÜS § 102 tähenduses edasilükkavaks tingimuseks. Täitur on ka ise möönnud, et eksis KTS § 41 lg 2 tõlgendamisel (tl-d 20 pöördel, 69 pöördel). Nõustuda ei saa ka täituri käsitlusega, nagu olnuks täitemenetluse lõpetamine täiteasjas nr 084/2011/3621 põhjendamatu seetõttu, et täitedokumendist tulenev nõue (võlg) oli võlgniku poolt täitmata. Täitemenetluse lõpetamise tingimuseks TMS § 48 lg 1 p 1 alusel ei ole sundtäidetava nõude täielik täitmine.
12.3.Kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist täituri poolt ning täitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, tuleb täituril teha sissenõudjale tasu väljamõistmise otsus ning sissenõudjal tuleb täiturile maksta KTS § 41 lg-s 2 sätestatud tasu. Kui täitur on lõpetanud täitemenetluse ilma sissenõudjalt KTS § 41 lg-s 2 sätestatud tasu nõudmata, on täitur rikkunud tasu võtmise korda (KTS § 28 lg 2), kuid see ei mõjuta võlgniku (avaldaja) suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamist.
13.Maakohus on jätnud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel täituri kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oleks maakohus pidanud jätma menetluskulud avaldaja kanda või vähendama temalt avaldaja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust. Täituri arvates on maakohtu määratud menetluskulude jaotus ebaõiglane ja põhjendamatu, kuna avaldajal puudub õigus nõuda täitemenetluse lõpetamist ning avaldaja ei ole tema suhtes algatatud täitemenetlustes märkimisväärses ulatuses nõudeid täitnud. Lisaks oli täituri arvates avaldaja esindaja poolt maakohtu menetluses tehtud põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund 30 minutit. Ringkonnakohus täituri seisukohtadega ei nõustu.
13.1.Ringkonnakohtu hinnangul annab TsMS § 172 lg 1 teine lause mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu arvates ei anna määruskaebuse väited alust käesolevas asjas maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda ning menetlusosaliste maakohtu menetluses kantud menetluskulusid täituri poolt määruskaebuses taotletud viisil jaotada. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning enda järeldusi vaidlustatud määruses nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8) põhjendatud. Maakohus on menetluskulude jaotamisel lähtunud menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud asjaoludest ja menetluse käigust. Menetluskulude jätmist avaldaja kanda ei õigusta praegusel juhul ainuüksi asjaolu, et avaldaja ei ole tema suhtes algatatud täitemenetlustes märkimisväärses ulatuses nõudeid täitnud. Menetluskulude avaldaja kanda jätmine oleks põhjendatud juhul, kui menetluse põhjustamine ja sellest tingitud kulud oleksid talle ette heidetavad ning avaldusega kohtusse pöördumine olnuks alusetu. Praeguses asjas see nii ei ole. Maakohus leidis õigesti, et täituri õigusvastane tegevus on tinginud käesoleva menetluse.
13.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust arvata, et avaldajal polnud lepingulise esindaja kasutamine käesolevas asjas põhjendatud. Menetlusosaliselt ei saa võtta õigust valida endale kohtumenetluses lepinguline esindaja, kuid kohus kaalub TsMS § 175 lg 1 alusel lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel kulude põhjendatust ja vajalikkust, arvestades mh asja keerukust (vt ka Riigikohtu 10. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 14). Maakohus on praeguses asjas TsMS § 175 lg-st 1 tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud avaldaja esindaja töö mahtu, mh vaidluse keerukust arvestades. Sellest tulenevalt on kohus õigesti vähendanud toimingute ajakulu vaidlustatud määruses märgitud ulatuses, milles see ei olnud põhjendatud ega vajalik, ning mõistnud täiturilt avaldaja kasuks välja vaid põhjendatud ja vajaliku avaldaja lepingulise esindaja kulu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui ka tunnihinna osas, arvestades asja keerukust ja mahukust ning menetluse käiku (sh varasemalt esitatud seisukohtade kordamist), õiglane ja põhjendatud. Samuti ei tähenda iga üksiku õigusabitoimingu hindamata jätmine, et maakohus on õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamata jätnud ning rikkunud põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8). Kohus ei pea menetluskulude kindlaksmääramisel analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Põhjendatud ei ole ka täituri seisukoht, nagu tuleks menetlusdokumendi koostamisele kulunud aja hindamisel võtta arvesse menetlusdokumendi lehekülgede arvu. Ringkonnakohtu hinnangul seadus ega kohtupraktika sellist lähenemist ei toeta. Hinnang menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aja põhjendatusele dokumentide lehekülgede arvust lähtudes ei kujutaks endast menetluskulu põhjendatuse ja vajalikkuse sisulist kontrolli. Kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks. Kontsentreeritud menetlusdokumendi koostamine on aja- ja töömahukam.
Põhjendamatu on täituri seisukoht ka selles osas, nagu ei olnud 20. aprilli 2021. a menetlusdokumendi esitamine vajalik. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus küsinud avaldajalt arvamust täituri 1. aprilli 2021. a vastuse kohta (tl 31). Järelikult oli 20. aprillil 2021 menetlusdokumendi kohtule esitamine põhjendatud. Seega ringkonnakohus leiab, et täiturilt avaldaja kasuks välja mõistetud kulude koosseis tervikuna on kooskõlas praeguse asja materjalidega ning nendest ei nähtu, et avaldaja esindaja oleks kulutanud põhjendamatult aega. Ringkonnakohus märgib, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu
26.oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).
Eelmärgitust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
15.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel täituri (määruskaebuse esitaja) kanda.
15.1.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
15.2.Avaldaja esitas 28. oktoobril 2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulusid 468 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust. Avaldaja esindaja vandeadvokaat R. Varul on nimekirjast nähtuvalt osutanud õigusabi tunnitasuga 120 eurot (lisandub käibemaks) ning teinud järgmised toimingud: tutvus täituri määruskaebusega, pidas kliendiga nõu, koostas vastuse (3 tundi) ning koostas menetluskulude nimekirja (15 minutit). Avaldaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10).
15.3.Sissenõudja on ringkonnakohtule 27. oktoobril määruskaebemenetluses tal menetluskulud puuduvad.
kinnitanud,
et
15.4.Täitur leiab 3. novembril 2021 esitatud seisukohas, et avaldaja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu määruskaebemenetluses on maksimaalselt 1 tund.
15.5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse sisu ja mahtu ning avaldaja poolt sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu arvestades ei saa pidada vastuse koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks TsMS § 175 lg 1 tähenduses mitte rohkem kui 2 tundi 15 minutit. Tsiviilasi ei ole mahukas ning nii määruskaebuses kui ka selle vastuses on valdavalt korratud juba maakohtu menetluses esitatud seisukohti ja väiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja esindaja R. Varuli tööühiku hind (tunnitasu) 120 eurot (lisandub käibemaks) TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
15.6.Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus määruskaebemenetluses avaldajale hüvitatavate kulude suuruseks 324 eurot (sh käibemaks) (144 eurot × 2 tundi 15 minutit) ning mõistab nimetatud summad täiturilt välja.
15.7.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.