lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-627/5

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-627/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1089
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 221 lg 1Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2025, Tallinn Kohtuasja number

2-25-627

Kohtuasi

O.Y hagi Kansaneläkelaitos vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 011/2024/2549

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.01.2025 määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

O.Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja O.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja Olga Käina-Kesler

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 14.01.2025 määrus muutmata.
2.Jätta O.Y määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisest tingitud kulud jätta O.Y kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad teiste menetlusosaliste menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40

2-25-627

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.O.Y (hageja) esitas 13.01.2025 Harju Maakohtule hagi Kansaneläkelaitos (kostja) vastu, milles palus tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 011/2024/2549 lubamatuks. Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja suhtes algatatud täitemenetlus nr 011/2024/2549, täitedokument on Vantaa Sotsiaalameti 13.12.2016 lahend, millega hagejalt mõisteti välja elatis kahele lapsele; 01.10.2024 seisuga on nõude suurus kokku 7424,83 eurot, millele lisandub igakuiselt kuni kummagi lapse täisealiseks saamiseni 570,08 eurot kuus. Hageja leiab, et täitedokument ei ole õiguspärane, kuna hageja sai selle kätte alles koos täitmisteatega ning lahendi vaidlustamise tähtaeg ei ole möödunud, hageja on lahendi vaidlustanud; elatis on arvestatud valesti, sest lahendis välja mõistetud elatise suurus ei vasta võlgniku ja laste ema vahel sõlmitud notariaalses kokkuleppes kokkulepitud elatise suurusele; elatise suurus ei vasta seadusele. Hageja on seisukohal, et seadusevastane lahend, mille vaidlustamise tähtaeg ei ole möödunud, aga samuti põhjendamatud ja väärad arvestused, on alus tunnistada lahendi sundtäitmine lubamatuks. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus keeldus 14.01.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmisest, jättis hageja 13.01.2025 taotluse hagi tagamiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole selle eesmärki võimalik saavutada. Hagi kohaselt on täitemenetluses nr 011/2024/2549 täitedokumendiks välisriigi tunnustamiseta täitmisele kuuluv dokument, s.o Soome pädeva asutuse poolt tehtud lahend ülalpidamisasjas. Vastava lahendi täitmisele kohaldub Nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes. Määruse art 41.1 järgi teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuste täitemenetlus on reguleeritud kohtuotsuste täitmise liikmesriigi õigusega, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. Ühes liikmesriigis tehtud ja kohtuotsuse täitmise liikmesriigis täidetav kohtuotsus täidetakse samadel tingimustel kui kõnealuses kohtuotsuse täitmise liikmesriigis tehtud otsus. Määruse art 2.2 sätestatud tingimustel hõlmab mõiste „kohus“ määruse tähenduses ka liikmesriikide haldusasutusi, kellel on pädevus ülalpidamiskohustuste küsimustes. TMS (täitemenetluse seadustik) § 221 lg 1 ja 2 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud; nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Viidatud määruse art 42 kohaselt ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus ei kuulu mitte ühelgi juhul sisulisele läbivaatamisele teises liikmesriigis, kus taotletakse selle tunnustamist, täidetavaks tunnistamist või täitmist. Hageja ei ole välja toonud, et täitedokumendist tulenevad nõuded oleksid pärast lahendi jõustumist rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja etteheited täitedokumendile seoses väljamõistetud summade suurusega ei saa olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks,

2-25-627 sest nimetatu kujutaks endast uut sisulist läbivaatamist, mis tulenevalt art 42 ei ole lubatud. Ka asjaolu, et lahend ei ole väidetavalt jõustunud, ei saa olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Viidatud määruse art 17.2 kohaselt kohtuotsus, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll on siduv, ja mis on selles liikmesriigis täidetav, on täidetav ka teises liikmesriigis, ilma et seda oleks vaja seal täidetavaks tunnistada. Kuivõrd hagis ei ole nimetatud ühtegi asjaolu, mis võiks anda alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude rahuldamiseks, keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, leides, et hagiga ei ole selle eesmärki võimalik saavutada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määrus ja saata asi tagasi esimese astme kohtusse asja menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja arvates on maakohus ebaõigesti leidnud, et sundtäimise lubamatuks tunnistamine on võimalik vaid siis, kui täitedokumendist tulenvad nõuded on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
6.Maakohus keeldus hageja hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mis võimaldab jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kui kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, on tal kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (nt RKTKm 21.12.2016, 3-2-1-120-16, p 16). Kolleegiumi hinnangul põhjendas maakohus oma menetluslikku otsustust piisavalt. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust neid kõiki ei korda.
7.Maakohtu määrusest ei tulene, et TMS § 221 lg-s 1 sätestatud näidisloetelu tõttu oleks hagejal välistatud muudel alustel sundtäimise lubamatuks tunnistamise hagiga vastuväidete esitamine. Maakohus on õigesti märkinud, et hagis esile toodud asjaoludel ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet rahuldada.
8.Maakohus on õigesti järeldanud, et hageja esitatust oli arusaadav, et hageja sooviks oli vaidlustada sisuliselt täitedokumenti, mis ei ole võimalik. Täitedokumendi täitmisele kohalduva Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 art 41.1 kohaselt teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuste täitemenetlus on reguleeritud kohtuotsuste täitmise liikmesriigi õigusega, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. Määruse art-s 42 kohaselt on otsesõnu sätestatud, et ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus ei kuulu mitte ühelgi juhul sisulisele läbivaatamisele teises liikmesriigis, kus taotletakse selle tunnustamist, täidetavaks tunnistamist või täitmist. Seega ei

2-25-627 ole võimalik hagejal sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõuda, et vaidlustada sisuliselt täitedokumenti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda. Kuivõrd kostjat ei ole veel menetlusse kaasatud, puuduvad kostjale hüvitatavad menetluskulud.
10.Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 372 lg 5 esimese lause ja § 696 lg 1 teise aluse alusel. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium