Reigo Teenused OÜ hagi Margarita Krasnova ja Osaühingu KORNER AK vastu hoonestusõigusest saadud kasutuseeliste väljamõistmiseks Hagi tagamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Margarita Krasnova määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja I): Margarita Krasnova (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Geidi Sile
esindajad
Vastustaja: Reigo Teenused OÜ (registrikood: 11605456), esindaja vandeadvokaat Carri Ginter ja advokaat Mari Agarmaa Kostja II: Osaühing KORNER AK (registrikood: 11205248)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2021 määrus muutmata.
1.Reigo Teenused OÜ (hageja) esitas 21. septembril 2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse Margarita Krasnova (kostja I) ja OÜ KORNER AK (kostja II) vastu hoonestusõigusest saadud kasu väljamõistmiseks. Hageja esitas 8. oktoobril 2021 hagiavalduse tervikteksti koos täpsustatud hagiavalduse ja hagi tagamise taotlusega. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hoonestusõigusest saadud kasutuseelise summas 96 850 eurot ning kasutuseelised perioodiliste maksetena perioodil 1. oktoober 2021 kuni 10. august 2022 1300 eurot kuus (kokku 14 625 eurot). Samuti palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja viivise hoonestusõiguselt saadud kasu nõudelt VÕS § 113 lg 1 määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale I X kinnistu. Kostja I ja OÜ Laatapojat (registrist kustutatud) sõlmisid 7. augustil 2012 X kinnistule hoonestusõiguse seadmise lepingu tähtajaga 10 aastat arvates hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest. Hoonestusõigus kanti kinnistusraamatusse 10. augustil 2012. Hageja kanti hoonestusõiguse omanikuna kinnistusraamatusse 4. novembril 2015. Hageja ei ole saanud hoonestusõiguse lepingust tulenevaid õigusi teostada, sest hoonet valdavad kostjad. Kostjad ei ole võimaldanud hagejale juurdepääsu X kinnistule. Hageja nõuab kostjalt hoonestusõigusest saadud kasutuseeliste väljaandmist VÕS § 1037 lg 1 alusel perioodi eest, mil hageja ei ole saanud hoonestusõigust kasutada (summas 96 850 eurot) ning kuni hoonestusõiguse rikkumise lõpetamiseni tulevikus perioodiliste maksetena 1300 eurot kuus perioodil 1. oktoober 2021 kuni 10. august 2022, kokku 14 625 eurot. Hageja palus seada hagi tagamise korras hageja kasuks kohtulikud hüpoteegid kostjale I kuuluvatele kinnisasjadele: aadressiga XXXXXX maakond summas 25 000 eurot ja aadressiga XXXXXX maakond summas 40 000 eurot. Lisaks palus hageja arestida hagi tagamise korras kostjale II kuuluvad arvelduskontod Eestis tegutsemisloa alusel tegutsevates krediidiasutustes (sh Luminor Bank AS-i arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXXXXXX) ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides 31 850 euro ulatuses hageja kasuks. Hagi tagamise taotluse kohaselt esineb objektiivne oht, et tagamisabinõusid rakendamata ei ole võimalik kohtuotsuse sundtäitmist läbi viia või see oleks oluliselt raskendatud. Esiteks on tegemist suure nõudega, mille puhul on üldjuhul alati oht, et võib tekkida raskusi selle täitmisel. Kostjal II puudub kinnisvara ja muu registrisse kantud vara. Lisaks on kostja II (ja järelikult ka kostja I, kes on kostja II ainuomanikuks) majanduslik seis eelmise majandusaastaga võrreldes hüppeliselt halvenenud. Kui 2019. aastal moodustas kostja II ärikasum 133 069 eurot, siis 2020. aastal vähenes kasum peaaegu kolmekordselt 46 088 euro peale (vt kostja 2020. aasta majandusaasta aruanne). Kostjale I kuuluv X kinnistu on koormatud nelja hüpoteegiga
kogusummas 180 000 eurot. Lisaks on kostjad korduvalt keeldunud oma kohustuste täitmisest ega reageeri hageja kompromissettepanekutele. Lisaks taotles hageja kostja II arvelduskonto arestimist summas 31 850 eurot. Kostjal II pole kinnisasju ning talle ei kuulu 2020. aasta majandusaasta aruandekohaselt ka piisavalt vallasvara, millele oleks võimalik seada registerpant. Kostja II arvelduskonto arestimine ei ole kostjat II koormav, kuna arestitav summa ei ole suur ja seega võimaldaks äritegevust jätkata. Seega on kokkuvõttes tegemist lubatava, sobiva ja proportsionaalse abinõuga TsMS § 378 lg 1 mõttes.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Maakohus rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks osaliselt. Kohus leidis, et hagi tagamise taotlus tuleb rahuldada osaliselt osas, millega taotletakse kostja I kinnisasjadele kohtulike hüpoteekide seadmist. Osas, millega taotletakse kostja II arvelduskonto arestimist, jättis maakohus hagi tagamise taotluse rahuldamata. Hageja palus hagi tagada 96 850 euro ulatuses (s.o sissenõutavaks muutunud kasutuseeliste summa). Kohus nõustus hagejaga, et haginõue (kasutuseeliste väljamõistmiseks) on perspektiivikas, st hageja väidete õigsust eeldades on hagiavaldust vähemalt õiguslikult võimalik rahuldada. Haginõue on esitatud solidaarselt kostjate vastu. Kohus nõustus hagejaga, et kuivõrd tegemist on suure nõudega, mille osas tagamist taotletakse (96 850 eurot), siis vähemalt kostja I kui füüsilise isiku osas esineb objektiivne oht, et kohtuotsuse sundtäitmisel võib tekkida hagi tagamata jätmisel raskusi. Samuti leidis maakohus, et hageja on põhistanud, et kostja II majanduslik seis on 2019. aastaga võrreldes järsult halvenenud ning aastane kasum on langenud 133 069 euro pealt 2020. aasta majandusaasta aruande kohaselt 46 088 euro peale . Kuivõrd kostja II 2020. aasta majandusaasta aruandes toodud aastane kasum on hageja tagatavast nõudest ca poole väiksem, on kohtu hinnangul põhistatud, et ka kostja II suhtes võib kohtuotsuse sundtäitmisel tekkida hagi tagamata jätmisel raskusi. Kohus leidis, et hageja taotletud abinõu – seada kostja I kinnisasjadele kohtulikud hüpoteegid (TsMS § 378 lg 1 p 1 ja § 388 lg 1) vastavalt 25 000 eurot ja 40 000 eurot on põhjendatud ega koorma kostjat I liigselt. Tegemist on kostjat kõige vähem koormava hagi tagamise abinõuga. Kostja on kohtulike hüpoteekide summasid põhjendanud samades piirkondades müüdavate korterite müügihindadega. Seega rahuldas kohus hageja taotluse kostja I kinnisasjadele kohtulike hüpoteekide seadmiseks. Kohus leidis, et põhjendamatu on hageja taotlus arestida kostja II arvelduskonto summas 31 850 eurot. Maakohus hindas, et käesoleval juhul ei ole piisavalt alust arvata, et kostja II arvelduskonto arestimata jätmine võib kaasa tuua olulise ohu kohtulahendi täitmisele. Sealhulgas arvestas kohus, et tegemist on solidaarse nõudega, mis tagatakse hagi tagamise määrusega kostja I kinnisasjadele seatud hüpoteekidega 65 000 euro ulatuses. Arvestades hageja valitud hagi tagamise abinõu (arvelduskonto arestimine) äärmiselt koormavat mõju kostjale, vähemkoormavate abinõude puudumist ning hagihinda, ei olnud kohtu hinnangul proportsionaalne hagi tagada kostja II kontode arestimisega. Asja materjalide kohaselt on kostja II tegutsev äriühing. Tegutseva ettevõtja arvelduskontode arestimine on äärmiselt piirav hagi tagamise abinõu, mis takistab oluliselt kostja II majandustegevuse toimimist. Tegutseva ettevõtja arveldusarvete arestimine ei ole põhjendatud üksnes kohtuotsuse täitmise lihtsustamise eesmärgil, kui puudub oluline oht kohtulahendi täitmisele. Põhjendamatu on
hageja väide, et 31 850 euro ulatuses arvelduskonto arestimine ei takista kostja II majandustegevust. Hageja on ise välja toonud, et kostja II aastane kasum oli 2020. aastal majandusaastal vaid 46 088 eurot. Juhul, kui arveldusarvete arestimine põhjustab kostja II maksejõuetuse ning välja tuleb kuulutada pankrot, siis ei taga hagi tagamisele seatud arest enam hageja nõuet (PankrS § 45 lg 1). Seega võib hoopis arveldusarvete arestimine tuua kaasa ohu kohtulahendi täitmisele. Hageja on esitanud väite, et hagi tagamiseks ei ole piisavalt vallasvara, mida arestida, samas pole välistanud, et kostjal II on muud arestitavat vallasvara. Kohus määras TsMS § 385 ja 388 lg 5 alusel 25 000 eurot ja 40 000 eurot rahasummadeks, mille maksmisel tagatiste kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Kostja I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega rahuldati hagi tagamise taotlus kostja I vara suhtes. Kostja I ei nõustu maakohtuga selles, et kasutuseeliste väljamõistmise nõue kostja I suhtes saaks olla perspektiivikas. Kostja I on X kinnisasja omanik, kuid sellest hagi rahuldamiseks ei piisa. Hageja on 5. oktoobri 2021. menetlusdokumendi punktides 10 ja 11 väitnud, et OÜ Korner AK on hoonestusõiguse rikkuja, kuna äriühing valdab ja kasutab kinnisasjal asuvat hoonet oma majandustegevuses. Võtmata neid asjaolusid õigeks rõhutab kostja I, et ei esialgses hagiavalduses ega selle hilisemates täiendustes ei ole hageja teinud ühtegi konkreetset etteheidet kostjale I. VÕS § 1037 lg 1 alusel esitatud nõude rahuldamine kostja I suhtes eeldab, et vahetult kostja I oleks rikkunud hageja õigusi. Hageja ei ole esitanud selget väidet, missuguse teoga on hageja arvates kostja I hageja õigusi rikkunud. Selle asemel on hageja käsitlenud kostjat I üldsõnaliselt ja läbivalt justkui kostjast II lahutamatuna. Seesugune seos on kunstlik. Ainuüksi asjaolu, et kostja I on kostja II osanik ja juhatuse liige, ei tähenda, et kostja I vastutaks kostjaga II solidaarselt. Liiati ei anna üksnes juhatuse liikmeks või osanikuks olemise fakt alust kostja I suhtes rikkumiskondiktsioonil tugineva nõude rahuldamiseks. Lisaks eelnevale on maakohus valesti tuvastanud, et kostjate majandusliku seisundi tõttu võib kohtuotsuse täitmine tulevikus olla objektiivselt raskendatud või koguni võimatu. Kostja I majanduslik seisund selliseks järelduseks alust ei anna. Kostjale I kuulub kaheksa kinnisasja. Lisaks X ja X korteritele, mida maakohus vaidlustatava kohtumäärusega koormas, kuuluvad kostjale I X kinnisasi ja X kinnisasi, mis on samuti hüpoteekidega koormamata. Kostjal I ei ole maksuvõlga ning tema suhtes ei ole toimumas sundtäitemenetlusi. Ainuüksi asjaolu, et kostja I vastu on esitatud ligikaudu 100 000 euro suurune nõue ei tähenda, et kohtuotsuse täitmisel tekib objektiivseid raskusi. Asjaolu, et OÜ Korner AK on kohtueelselt keeldunud tema vastu esitatud ning tema hinnangul alusetu nõude täitmisest, ei kinnita kuidagi hageja väidet, et jõustunud kohtuotsuse täitmine saab olema raskendatud. Ainuüksi kostjal I on piisavalt vara, et kohustus vajadusel täita. Ka kostja II majanduslik seisund hagi tagamiseks alust ei anna. OÜ Korner AK on kasumlikult tegutsev ettevõte, selle asjaolu on maakohus õigesti tuvastanud. OÜ-l Korner AK on 571 427 euro väärtuses vara, 2020. aasta käive oli 209 108 eurot ning ärikasum 46 088 eurot. Aasta varem, 2019. aasta oli ärikasum 133 069 eurot. Isegi kui 2020. aasta ärikasum moodustab ligikaudu pool nõutavast summast, on äriühingul üle poole miljoni euro jaotamata kasumit, mille arvel vajadusel kohustusi täita. OÜ-l Korner AK ei ole maksuvõlga ega sundtäitemenetlusi, kõik äriühingu kohustused on kohaselt täidetud. Esitamata ei ole ühtegi majandusaasta aruannet. Maakohtu järeldus, et kohtuotsuse täitmine võib olla objektiivse ohu tõttu raskendatud, ei tugine asjas esitatud tõenditel.
Hageja palub jätta 27. oktoobri 2021 määruskaebuse rahuldamata.
Kostja I soovib, et kohus teostaks haginõude kontrolli menetluse võtmise faasis, aga haginõude kontrolli (sh tõendite hindamist) teostatakse hagimenetluse käigus. Kui hagil on perspektiivi, siis kohus ei tohi hagi menetlusse võtmise ja hagi tagamise faasis hinnata nõude perspektiivituse juures tõendeid. Sellest tulenevalt on 11. oktoobri 2021 määrus seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub õiguslik alus. Kostja I on osundanud küll enda kinnisvarale, aga kostja I kinnisvara on koormatud hüpoteekidega ja muid likviidseid varasid kostjal ei ole. Kostja I likviidse vara puudumist tõendab ka asjaolu, et kostja I ei ole tasunud kohtu deposiiti 65 000 eurot kinnistute kohtulike hüpoteekide alt vabastamiseks. Kostja I ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks kostja I või kostja II likviidne vara. Kostja I on tähelepanuta jätnud, et kostja II vara väärtuse vähenemine vähendab ka kostja I varade väärtust, sest kostja I on kostja II omanikuks. Haginõude perspektiivikus tuleneb sellest, et kostja I on valduse rikkujaks VÕS § 1037 mõttes. Rikkuja on VÕS § 1037 lg 1 mõistes isik, kelle teo tulemusena toimub õigushüve rikkumine ja kes selle tulemusena rikastub. Kostja I on tunnistanud hoonestusõiguse rikkumist korduvalt. Näiteks vastuseks kostjatele saadetud hageja kirjale on kostja I vastanud 06.07.2021 järgmiselt „Võid kohe kohtusse pöörduda! Selleks ei ole vaja Xle tulla vehkima ja õigusi nõudma. Nii et ootame kohtukutset!“. Kostja I käsitleb end ja enda tegusid nii kostja I kui ka kostja II omadena ning mõlema kostja nimel keeldub hageja hoonestusõigust aktsepteerimast öeldes „ootame kohtukutset“. Kostja I kui kinnisasja omanik võimaldab kostjal II enda kinnistut tulu teenimiseks kasutada, olles teadlik sellest, et hagejal on hoonestusõiguse omanikuna lepingust ja seadusest tulenev õigus kasutada hoonestusõiguse ala, sh hoonet nagu omanik. Kostja II ei saaks kinnistut kasutada ilma kostja I nõusolekuta. Kostja II on juriidiline fiktsioon, mis tegutseb kostja I kaudu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus TsMS §-ga 659).
6.Kostja I on esitanud maakohtu hagi tagamise määruse peale kaebuse osas, milles seati kostjale I kuuluvatele kinnistutele hüpoteegid kokku 65 000 euro ulatuses (esimese kinnistu osas 40 000 euro ja teise osas 25 000 euro ulatuses). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1 ja § 659).
7.Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt kasutuseelise ja viiviste väljamõistmist. Kostja I on kostja II juhatuse liige. Hageja leiab, et kostja I vastutab hageja ees solidaarselt kostjate II juhatuse liikmena ja kinnistu omanikuna deliktiõiguse alusel.
8.Kostja I peamine väide on, et hageja nõue kostja I osas on õiguslikult ja faktiliselt perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 tähenduses, mistõttu ei võinud kohus kostja I osas hagi tagada. Ringkonnakohus nõustub, et hagi tagamise menetluses tuleb tõepoolest hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust ja kas hagiga on üldse võimalik hageja soovitavat eesmärki saavutada (TsMS § 371 lg 2) (vt ka Riigikohtu
16.oktoobri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531, p 9). Samas on ringkonnakohus seisukohal, et väär on kostja seisukoht, et hagis toodud asjaoludel on hagi kostja I suhtes perspektiivitu. Esitatud asjaolude kohaselt on kostja I kinnisasja omanik ja võimaldab kostjal II enda kinnistut tulu teenimiseks kasutada (olles teadlik sellest, et hagejal on hoonestusõiguse omanikuna lepingust ja seadusest tulenev õigus kinnisasja kasutada). Kostja II on juriidiline fiktsioon, mis tegutseb kostja I kaudu. Seega on hageja õiguste teostamine takistatud just kostja I tegevuse tõttu. Kostjat I ei saa käesolevas menetluses käsitleda menetlusvälise kõrvalise isikuna, kelle varale oleks põhjendamatult hagi tagamisena kohtulik hüpoteek seatud. Samuti ei ole hagi esitamise kostja I vastu vastuolus heade kommete või hea usu põhimõttega. Hagis toodud asjaoludel ei ole võimalik ka eeldada hagi esitamise lubamatust kostja I vastu. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hagiavaldust on vähemalt õiguslikult võimalik rahuldada.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja I tõendanud, et tema majanduslik seisund võimaldaks kohtuotsuse jõustumisel kohtuotsust täita. Ainuüksi kinnisraamatu väljavõte kostja I kinnistute kohta ei tõenda nende kinnistute väärtust ja kostja I majandusliku seisu. Arvestades hageja nõude suurust ei anna see alust maakohtu määrust tühistada.
10.Maakohus ei ole hagi tagamisel jätnud arvestamata kostja I õiguste ja huvidega. Maakohus märkis põhjendatult, et kohtulike hüpoteekide seadmine kostja I kinnisasjadele ei koorma kostjat I liigselt. Hüpoteegid on seatud kokku 65 000 euro osas, mis jääb alla hageja kasutuseelise hüvitamise nõude (96 850 eurot).
11.Ringkonnakohus leiab, et eelneva tõttu tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruskaebusega seotud menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1 esimene lause). /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.