10. november 2021.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-16290
Tsiviilasi / hagi ese
X (X) hagi Y (Y) vastu pärandvara jagamise nõudes / Y (Y) vastuhagi X (X) vastu pärandvara jagamise nõudes
Hagihind
3500 eurot
Vastuhagi hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagi kostja)
X (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas
Kostja (vastuhagi hageja)
Y (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja advokaat Helena Noot
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 26.03.2021.a, pärast istungit kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X X, isikukood xxxxxxxxxxx) hagiavaldus Y (Y, isikukood xxxxxxxxxxx) vastu Q (Q, isikukood xxxxxxxxxxx, surma aeg 05.07.2017.a) pärandvara jagamiseks osaliselt ja lõpetada X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (Y, isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomand Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxxx kantud kinnisasjale.
2.Kohustada Yt (Y, isikukood xxxxxxxxxxx) andma tahteavaldused pärandvara jagamiseks selliselt, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxx kantud kinnisasi (katastritunnus xxxxxxxxxxxx, asukoht Võru maakond, Setomaa vald, XXX küla, VVV), mis on X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (Y, isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomandis, jagatakse järgmiselt: 2.1.X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) on kokku leppinud jagada lihtkorras kinnisasi kaheks võrdse suurusega katastriüksuseks vastavalt otsuse lisas märgitud joonisele, poolitades kinnistu uute tekkivate piiripunktide, geograafiliste koordinaatide – X=6409788,644 / Y=706767,124 ja X=6409652,009 / Y=706917,846 – vahelise lõikega, millega tekib kaks võrdväärset, ligikaudu 22 383 ruutmeetri suurust katastriüksust, üks vastavalt otsuse lisas joonisel rohelise piirjoonega tähistatud alale (A osa) ja teine vastavalt otsuse lisas joonisel lilla piirjoonega tähistatud alale (B osa) ning taotlevad Setomaa Vallavalitsuselt vastava otsuse tegemist katastriüksuse jagamise
kohta ning tekkivatele uutele katastriüksustele lähiaadresside ja sihtotstarvete määramist; 2.2.X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) on kokku leppinud otsuse resolutsiooni punktis 2.1 nimetatud katastriüksuse jagamiseks ja uute katastriüksuste moodustamiseks vajalike mõõdistustööde tegemises pärast Setomaa Vallavalitsuse vastava otsuse jõustumist ja lubavad X poolt kolme hinnapakkumise küsimise teel leitud maamõõtjal kinnistul viibida ja maamõõdistustöid teha; 2.3.X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) on kokku leppinud, et ei takista maamõõdistustööde teostamist ning allkirjastavad viivitamatult maamõõtja poolt uute katastriüksuste moodustamiseks vajalikud ja nõuetekohaselt koostatud dokumendid; 2.4.X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) on kokku leppinud otsuse resolutsiooni punktis 2.2 nimetatud maamõõtja poolt moodustatavate katastriüksuste maakatastris ja kinnistusregistris registreerimises ning taotlevad vastavate kannete tegemist Maa-ameti katastribüroolt ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnalt. X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) paluvad Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal kinnistusregistrisse kantud registriosa nr xxxxxxxx esimeses jaos olevad kanded katastritunnuse, sihtotstarbe ja asukoha ning pindala kohta asendada maakatastris registreeritud andmetega; 2.5.X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) on otsustanud jagada kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxxx kantud kinnistu nii, et kinnistust eraldatakse eraldi maatükk selliselt, et:
2.5.1.kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxxx kantud kinnistu koosseisu hakkab kuuluma tekkiv ligikaudu 22 383 ruutmeetri suuruse pindalaga katastriüksus, mis on otsuse lisas joonisel rohelise piirjoonega tähistatud ala (A osa);
2.5.2.tekib uus kinnistu, mille koosseisu hakkab kuuluma tekkiv ligikaudu 22 383 ruutmeetri suuruse pindalaga katastriüksus, mis on otsuse lisas joonisel lilla piirjoonega tähistatud ala (B osa); 2.6.X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) on kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxxx kantud kinnistu jagamises ja selle suhtes ühisomandi lõpetamises kokku leppinud ning paluvad jagada kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxxx kantud kinnistu ning kanda kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxxx alljärgnevad õigusmuudatused:
2.6.1.registriosa esimeses jaos kustutada katastriüksus katastritunnusega _________, asukohaga Võru maakond, Setomaa vald, XXX küla, _________, pindalaga _____, sihtotstarbega _________, (otsuse lisas oleval joonisel lilla piirjoonega tähistatud ala, ligikaudse suurusega 22 383 ruutmeetri (B osa) ning muud kanded jätta muutmata; registriosa nr xxxxxxxx teises jaos kustutada omanikuna X (isikukood xxxxxxxxxxx) ning kanda ainuomanikuna sisse Y (isikukood xxxxxxxxxxx);
2.6.2.avada jagamisel tekkivale kinnistule iseseisev registriosa, mille esimesse jakku kanda katastriüksus katastritunnusega _________, asukohaga Võru maakond, Setomaa vald, XXX küla, _________, pindalaga _____, sihtotstarbega _________, (otsuse lisaks oleval joonisel rohelise piirjoonega tähistatud ala (A osa); teise jakku kanda ainuomanikuna X (isikukood xxxxxxxxxxx); kolmandasse jakku ja neljandasse jakku kandeid mitte teha; 2.7.X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) on kokku leppinud, et otsuse resolutsiooni punktides 2.6.1 ja 2.6.2 olevad lüngad tuleb täita tekkiva ligikaudu 22 383 ruutmeetri suuruse pindalaga katastriüksuse andmetega, kui need on peale vastavaid jagamise toiminguid registriosas nr xxxxxxxx registreeritud;
2 (22)
2.8.X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) on kokku leppinud asendada otsuse resolutsiooni punktides 2.1-2.7 nimetatud kokkulepete sõlmimiseks ja nõusolekute andmiseks Y tahteavalduste andmine kohtuotsusega. Jätta läbi vaatamata X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) hagiavaldus taotluse osas kohustada Yt (Y, isikukood xxxxxxxxxxx) andma tahteavaldus, mille kohaselt on X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) kokku leppinud, et kõik toimingutega seotud kulud kannavad X ja Y võrdselt. Jätta rahuldamata X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) hagiavaldus alternatiivses nõudes kohustada Yt (Y, isikukood xxxxxxxxxxx) andma tahteavaldus, mille kohaselt on X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxxx kantud kinnistu jagamises ja selle suhtes ühisomandi lõpetamises kokku leppinud ning paluvad jagada kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxxx kantud kinnistu ning kanda kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxxx alljärgnevad õigusmuudatused: registriosa esimeses jaos kustutada katastriüksus katastritunnusega _________, asukohaga Võru maakond, Setomaa vald, XXX küla, _________, pindalaga _____, sihtotstarbega _________, (otsuse lisas oleval joonisel lilla piirjoonega tähistatud ala, ligikaudse suurusega 22 383 ruutmeetri (B osa) ning muud kanded jätta muutmata; registriosa nr xxxxxxxx teises jaos kustutada omanikuna Y ning kanda ainuomanikuna sisse X; avada jagamisel tekkivale kinnistule iseseisev registriosa, mille esimesse jakku kanda katastriüksus katastritunnusega _________, asukohaga Võru maakond, Setomaa vald, XXX küla, _________, pindalaga _____, sihtotstarbega _________, (otsuse lisaks oleval joonisel rohelise piirjoonega tähistatud ala (A osa); teise jakku kanda ainuomanikuna Y; kolmandasse jakku ja neljandasse jakku kandeid mitte teha; Rahuldada Y (Y, isikukood xxxxxxxxxxx) vastuhagi X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) vastu Q (Q, isikukood xxxxxxxxxxx, surma aeg 05.07.2017.a) pärandvara jagamiseks osaliselt ja lõpetada Y (Y, isikukood xxxxxxxxxxx) ja X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomand Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr KKKKKK kantud kinnisasjale. Müüa avalikul enampakkumisel Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr KKKKKK kantud kinnisasi. Müügist saadud rahast tasuda müügiga seotud kulud ning jagada ülejääk ühisomanike vahel alljärgnevalt: Y (isikukood xxxxxxxxxxx) 1⁄2 (üks kahendik), X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) 1⁄2 (üks kahendik). Määrata kindlaks kohtuotsuse resolutsiooni punktide 5 (viis) ja 6 (kuus) täitmise kord: 7.1.Enampakkumise viib läbi kohtutäitur alghinnaga vähemalt 210 000 (kakssada kümme tuhat) eurot; 7.2.Enampakkumise nurjumisel vähendatakse alghinda kuni 5% (viie protsendi) võrra. Jätta rahuldamata Y (Y, isikukood xxxxxxxxxxx) taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks osas, milles Y palus määrata enampakkumise alghinnaks 230 000 eurot ja asendada avaliku enampakkumise läbiviimiseks vajaminevad X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) nõusolekud tahteavalduste esitamiseks kohtuotsusega. Jätta X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) hagiavaldus Y (Y, isikukood xxxxxxxxxxx) vastu Q (Q, isikukood xxxxxxxxxxx, surma aeg 05.07.2017.a) pärandvara jagamiseks rahuldamata järgmistes nõuetes: „3. Jagada pärandvara ja lõpetada X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomandis oleva Harju Maakonnas Saku vallas KKK külas asuva KKK kinnistu (registriosa nr KKKKKK) pärandvara ühisus järgmiselt, arvestades alltoodud punkti 3 alapunktides märgitud järjekorda ning poolte kokkuleppeid, mille osas palub X asendada Y tahteavaldused kohtuotsusega: 3.1. X ja Y on kokku leppinud jagada KKK kinnistu nii, et eraldada selle koosseisust WWW maaüksus (katastritunnus WWWWWW, sihtotstarve 100% elamumaa, pindala 2 856 m2) ning avada sellele uus ja eraldiseisev kinnistusraamatu registriosa selliselt, et:
3.1.1.kinnistusregistri registriossa nr KKKKKK kantud kinnistu koosseisu hakkavad kuuluma SSS (katastritunnus SSSSSS, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 20 000 3 (22)
m2), OOO (katastritunnus OOOOOO, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 20 003 m2) ja TTT (katastritunnus TTTTTT, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 20 000 m2) katastriüksused;
3.1.2.tekib uus kinnistu, mille koosseisu hakkab kuuluma WWW katastriüksus (katastritunnus WWWWWW, sihtotstarve 100% elamumaa, pindala 2 856 m2);
3.2.X ja Y on kinnistusregistri registriossa nr KKKKKK kantud kinnistu jagamises ja selle suhtes ühisomandi lõpetamises kokku leppinud ning paluvad jagada kinnistusregistri registriossa nr KKKKKK kantud kinnistu ning kanda kinnistusregistri registriossa nr KKKKKK alljärgnevad õigusmuudatused: 3.2.1. registriosa esimeses jaos kustutada WWW katastriüksus (katastritunnus WWWWWW, sihtotstarve 100% elamumaa, pindala 2 856 m2) ning muud kanded jätta muutmata;
3.2.2.avada jagamisel tekkivale kinnistule iseseisev registriosa, mille esimesse jakku kanda WWW katastriüksus (katastritunnus WWWWWW, sihtotstarve 100% elamumaa, pindala 2 856 m2); teise jakku kanda ainuomanikuna X; kolmandasse jakku ja neljandasse jakku kandeid mitte teha;
3.3.asendada eeltoodud punktides 3.1-3.2 nimetatud kokkulepete sõlmimiseks ja nõusolekute andmiseks Y tahteavalduste andmine kohtuotsusega;
3.4.määrata, et X tasub Yle WWW katastriüksuse omandi kaotuse eest (s.o WWW katastriüksuse eraldamise eraldi kinnistuks ja selle X ainuomandise jätmise eest) hüvitist summas 53 000 (viiskümmend kolm tuhat) eurot;
3.5.määrata kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt: 3.5.1. kõik punktides 3.1-3.2 nimetatud toimingutega seotud kulud kannab X;
3.5.2.X tasub Yle WWW katastriüksuse eraldamise ja seda sisaldava uue kinnistu X ainuomanikuna sissekandmise eest hüvitise 53 000 (viiskümmend kolm tuhat) eurot Y pangakontole 3 (kolme) kuu jooksul peale vastava kohtuotsuse jõustumist, vastavalt punktides 3.5.3 ja 3.5.4 seatud tingimustele;
3.5.3.seada X ja Y ühisomandisse kuuluva kinnistu registriossa nr KKKKKK kuuluva WWW katastriüksuse suhtes ühisomandi lõpetamise lepingu tingimuseks, et ainuomand eraldatud WWW kinnisasja osas läheb Xle üle vaid tingimusel, et samaaegselt (s.t samas lepingus sisaldub kinnisasja omandi üleminek ning hüvitise maksmise kord) tasub X (kas omavahenditest või pangalaenu arvelt) pärandvara jagamisel enamsaadu eest Yle hüvitist summas 53 000 (viiskümmend kolm tuhat) eurot;
3.5.4.juhul kui X finantseerib tehingut pangalaenuga ja kreeditoriks on Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutus, s.h Eesti Vabariigis registreeritud välismaa krediidiasutuse filiaal, kohustub X omafinantseeringu osa hoiustama (pärandvara ühisuse lõpetamise) lepingut tõestava notari notarikontole ning pangalaenu arvelt tasutava rahasumma tasuma Y kontole või Y poolt näidatud kontodele kolme (3) pangapäeva jooksul arvates asjaõiguslepingu päevast;
3.6.X ja Y lepivad kokku, et peale WWW katastriüksuse eraldamist KKK kinnistu koosseisust (vastavalt taotluse punktidele 3.1 ja 3.2) määrata kindlaks Harju maakonnas Saku vallas KKK külas asuvale WWW katastriüksusele (katastritunnus WWWWWW) juurdepääs avalikult kasutatavale teele mööda Harju maakonnas Saku vallas KKK külas asuvat ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr KKKKKK kantud KKK kinnistul ja selle koosseisus oleval SSS katastriüksusel (katastritunnus SSSSSS) asuvat teed, piiranguteta nii jalgsi kui sõidukitega. Teeservituudi ala pikkus on ca 70 meetrit ning laius on 6 meetrit. Tee lähtekoht on KKK-Kiisa teelt katastriplaanil märgitud piiripunktist 1 lõuna suunas, vastavalt 66. ja 72. meetri vahel. Servituudiga koormatava ala asukoht on märgitud lisas 3 oleval plaanil punase värviga. Servituut on tähtajatu ning tasuta. Tee korrashoiukohustus on WWW maaüksuse igakordsel omanikul. KKK kinnistu jagamisel jääb servituut koormama üksnes seda kinnistut või kinnistuid, millel servituudiala asub;
3.6.1.Y annab nõusoleku temale kuuluva KKK kinnistu (registriossa nr KKKKKK) registriosa III jakku märkuse kandmiseks, mille kohaselt on kinnistu koormatud WWW 4 (22)
katastriüksust (katastritunnus WWWWWW) hõlmava kinnistu (registriossa nr ________________) igakordsete omanike kasuks juurdepääsuõigusega, resolutsiooni punktis 3.6 nimetatud tingimustel;
3.6.2.kohustada Yt andma nõusolek taotluse punktis 3.6 nimetatud tingimustel ja asukohas servituudi seadmiseks ning selleks vajalike tahteavalduste andmiseks ning asendada Y nõusolekud taotluse punktis 3.6.1 nimetatud tahteavalduste esitamiseks kohtuotsusega;
3.6.3.X ja Y on kokku leppinud, et punktis 3.6.1 olev lünk tuleb täita tekkiva WWW katastriüksust (katastritunnus WWWWWW) hõlmava kinnistu andmetega, kui see on peale vastavaid jagamise ja eraldamise toiminguid registreeritud;
3.6.4.edastada kohtulahend märkuse sissekandmiseks, vastavalt taotluse punktile 3.6.1, Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale;
3.6.5.X ja Y on kokku leppinud, et punktis 3.6.1 olev lünk tuleb täita KKK kinnistust eraldatava, tekkiva WWW katastriüksust sisaldava tekkiva kinnistu registriosa andmetega, kui need on peale vastavaid jagamise toiminguid registriosas nr KKKKKK registreeritud.
4.Peale WWW katastriüksuse eraldamist KKK kinnistu koosseisust, selle X ainuomandisse jätmist ning WWW katastriüksusele juurdepääsuservituudi seadmist (vastavalt taotluse punktidele 3.1 ja 3.6) jagada pärandvara ja lõpetada X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomandis oleva Harju Maakonnas Saku vallas KKK külas asuva KKK kinnistu (registriosa nr KKKKKK), mille koosseisus on SSS, OOO ja TTT katastriüksused, pärandvara ühisus järgmiselt, arvestades alltoodud punkti 4 alapunktides märgitud järjekorda ning poolte kokkuleppeid, mille osas palub X asendada Y tahteavaldused kohtuotsusega:
4.1.X ja Y on kokku leppinud jagada KKK kinnistu koosseisus olevad maaüksused SSS (katastritunnus SSSSSS, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 20 000 m2), OOO (katastritunnus OOOOOO, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 20 003 m2) ja TTT (katastritunnus TTTTTT, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 20 000 m2) järgmiselt ning taotlevad Saku Vallavalitsuselt vastava otsuse tegemist katastriüksuse jagamise kohta ning tekkivatele uutele katastriüksustele lähiaadresside ja sihtotstarvete määramist:
4.1.1.X ja Y on kokku leppinud jagada SSS katastriüksus kaheks võrdse suurusega katastriüksuseks vastavalt lisas 2 märgitud joonisele, poolitades katastriüksuse uute tekkivate piiripunktide, geograafiliste koordinaatide – X=6570687,461 / Y=538419,742; X=6570728,071 / Y=538496,862; X=6570756,316 / Y=538493,839 ja X=6570771,791 / Y=538551,472 – vahelise lõikega, millega tekib kaks võrdväärset katastriüksust, üks vastavalt lisa 2 joonisel rohelise piirjoonega tähistatud alale suurusega ca 9 999,12 m2 (nn SSS A osa) ja teine vastavalt lisa 2 joonisel lilla piirjoonega tähistatud alale suurusega ca 9 998,31 m2 (nn SSS B osa);
4.1.2.X ja Y on kokku leppinud jagada OOO katastriüksus kaheks võrdse suurusega katastriüksuseks vastavalt lisas 2 märgitud joonisele, poolitades katastriüksuse uute tekkivate piiripunktide, geograafiliste koordinaatide – X=6570573,704 / Y=538246,487 ja X=6570672,141 / Y=538443,868 – vahelise lõikega, millega tekib kaks võrdväärset katastriüksust, üks vastavalt lisa 2 joonisel rohelise piirjoonega tähistatud alale suurusega ca 10 001,41 m2 (nn OOO A osa) ja teine vastavalt lisa 2 joonisel lilla piirjoonega tähistatud alale suurusega ca 10 001,03 m2 (nn OOO B osa);
4.1.3.X ja Y on kokku leppinud jagada TTT katastriüksus kaheks võrdse suurusega katastriüksuseks vastavalt lisas 2 märgitud joonisele, poolitades katastriüksuse uute tekkivate piiripunktide, geograafiliste koordinaatide – X=6570550,087 / Y=538113,353 ja X=6570605,097 / Y=538226,851 – vahelise lõikega, millega tekib kaks võrdväärset katastriüksust, üks vastavalt lisa 2 joonisel rohelise piirjoonega tähistatud alale suurusega ca 10 000,77 m2 (nn TTT A osa) ja teine vastavalt lisa 2 joonisel lilla piirjoonega tähistatud alale suurusega ca 10 000,76 m2 (nn TTT B osa); 5 (22)
4.1.4.X ja Y on kokku leppinud punktides 4.1.1-4.1.3 nimetatud katastriüksuste jagamiseks ja uute katastriüksuste moodustamiseks vajalike mõõdistustööde tegemises pärast Saku Vallavalitsuse vastava otsuse jõustumist ja lubavad X poolt kolme hinnapakkumise küsimise teel leitud maamõõtjal kinnistul viibida ja maamõõdistustöid teha;
4.1.5.X ja Y on kokku leppinud, et ei takista maamõõdistustööde teostamist ning allkirjastavad viivitamatult maamõõtja poolt uute katastriüksuste moodustamiseks vajalikud ja nõuetekohaselt koostatud dokumendid;
4.1.6.X ja Y on kokku leppinud punktis 4.1.4 nimetatud maamõõtja poolt moodustatavate katastriüksuste maakatastris ja kinnistusregistris registreerimises ning taotlevad vastavate kannete tegemist Maa-ameti katastribüroolt ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnalt. X ja Y paluvad Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal kinnistusregistrisse kantud registriosa nr KKKKKK esimeses jaos olevad kanded katastritunnuse, sihtotstarbe ja asukoha ning pindala kohta asendada maakatastris registreeritud andmetega;
4.1.7.X ja Y on otsustanud jagada kinnistusregistri registriossa nr KKKKKK kantud kinnistu nii, et kinnistust eraldatakse eraldi katastriüksused selliselt, et: 4.1.7.1. kinnistusregistri registriossa nr KKKKKK kantud kinnistu koosseisu hakkab kuuluma tekkiv ligikaudu 9 999,12 m2 suuruse pindalaga katastriüksus (vastavalt taotluse punktile 4.1.1 ja lisa 2 joonisel rohelise piirjoonega tähistatud alale (nn SSS A osa));
4.1.7.2.tekib uus kinnistu, mille koosseisu hakkab kuuluma tekkiv ligikaudu 9 998,31 m2 suuruse pindalaga katastriüksus (vastavalt taotluse punktile 4.1.1 ja lisa 2 joonisel lilla piirjoonega tähistatud alale (nn SSS B osa));
4.1.7.3.tekib uus kinnistu, mille koosseisu hakkab kuuluma tekkiv ligikaudu 10 001,41 m2 suuruse pindalaga katastriüksus (vastavalt taotluse punktile 4.1.2 ja lisa 2 joonisel rohelise piirjoonega tähistatud alale (nn OOO A osa));
4.1.7.4.tekib uus kinnistu, mille koosseisu hakkab kuuluma tekkiv ligikaudu 10 001,03 m2 suuruse pindalaga katastriüksus (vastavalt taotluse punktile 4.1.2 ja lisa 2 joonisel lilla piirjoonega tähistatud alale (nn OOO B osa));
4.1.7.5.tekib uus kinnistu, mille koosseisu hakkab kuuluma tekkiv ligikaudu 10 000,77 m2 suuruse pindalaga katastriüksus (vastavalt taotluse punktile 4.1.3 ja lisa 2 joonisel rohelise piirjoonega tähistatud alale (nn TTT A osa));
4.1.7.6.tekib uus kinnistu, mille koosseisu hakkab kuuluma tekkiv ligikaudu 10 000,76 m2 suuruse pindalaga katastriüksus (vastavalt taotluse punktile 4.1.3 ja lisa 2 joonisel lilla piirjoonega tähistatud alale (nn TTT B osa));
4.1.8.X ja Y on kokku leppinud kinnistusregistri registriossa nr KKKKKK kantud kinnistu jagamises ja selle suhtes ühisomandi lõpetamises ning paluvad jagada kinnistusregistri registriossa nr KKKKKK kantud kinnistu ning kanda kinnistusregistri registriossa nr KKKKKK alljärgnevad õigusmuudatused:
4.1.8.1.registriosa nr KKKKKK esimeses jaos kustutada järgmised katastriüksused: 1) tekkiv ligikaudu 9 998,31 m2 suuruse pindalaga katastriüksus, vastavalt taotluse punktile 4.1.1 ja lisa 2 joonisel lilla piirjoonega tähistatud alale (nn SSS B osa); 2) tekkiv ligikaudu 10 001,41 m2 suuruse pindalaga katastriüksus, vastavalt taotluse punktile 4.1.2 ja lisa 2 joonisel rohelise piirjoonega tähistatud alale (nn OOO A osa); 3) tekkiv ligikaudu 10 001,03 m2 suuruse pindalaga katastriüksus, vastavalt taotluse punktile 4.1.2 ja lisa 2 joonisel lilla piirjoonega tähistatud alale (nn OOO B osa); 4) tekkiv ligikaudu 10 000,77 m2 suuruse pindalaga katastriüksus, vastavalt taotluse punktile 4.1.3 ja lisa 2 joonisel rohelise piirjoonega tähistatud alale (nn TTT A osa); 5) tekkiv ligikaudu 10 000,76 m2 suuruse pindalaga katastriüksus, vastavalt taotluse punktile 4.1.3 ja lisa 2 joonisel lilla piirjoonega tähistatud alale (nn TTT B osa);
4.1.8.2.registriossa nr KKKKKK jääb peale taotluse punktis 4.1.8.1 nimetatud katastriüksuste eraldamist tekkiv ligikaudu 9 999,12 m2 suuruse pindalaga katastriüksus, 6 (22)
vastavalt taotluse punktile 4.1.1 ja lisa 2 joonisel rohelise piirjoonega tähistatud alale (nn SSS A osa);
4.1.8.3.registriosa nr KKKKKK teises jaos kustutada omanikuna X ning kanda ainuomanikuna sisse Y; muud kanded jätta muutmata;
4.1.8.4.avada vastavalt taotluse punktile 4.1.7.2 jagamisel tekkivale kinnistule iseseisev registriosa, mille esimesse jakku kanda katastriüksus, mille koosseisu hakkab kuuluma tekkiv ligikaudu 9 998,31 m2 suuruse pindalaga katastriüksus (vastavalt taotluse punktidele 4.1.1 ja lisa 2 joonisel lilla piirjoonega tähistatud alale (nn SSS B osa)); teise jakku kanda ainuomanikuna X; kolmandasse jakku ja neljandasse jakku kandeid mitte teha;
4.1.8.5.avada vastavalt taotluse punktile 4.1.7.3 jagamisel tekkivale kinnistule iseseisev registriosa, mille esimesse jakku kanda katastriüksus, mille koosseisu hakkab kuuluma tekkiv ligikaudu 10 001,41 m2 suuruse pindalaga katastriüksus (vastavalt taotluse punktile 4.1.2 ja lisa 2 joonisel rohelise piirjoonega tähistatud alale (nn OOO A osa)); teise jakku kanda ainuomanikuna Y; kolmandasse jakku ja neljandasse jakku kandeid mitte teha;
4.1.8.6.avada vastavalt taotluse punktile 4.1.7.4 jagamisel tekkivale kinnistule iseseisev registriosa, mille esimesse jakku kanda katastriüksus, mille koosseisu hakkab kuuluma tekkiv ligikaudu 10 001,03 m2 suuruse pindalaga katastriüksus (vastavalt taotluse punktile 4.1.2 ja lisa 2 joonisel lilla piirjoonega tähistatud alale (nn OOO B osa)); teise jakku kanda ainuomanikuna X; kolmandasse jakku ja neljandasse jakku kandeid mitte teha;
4.1.8.7.avada vastavalt taotluse punktile 4.1.7.5 jagamisel tekkivale kinnistule iseseisev registriosa, mille esimesse jakku kanda katastriüksus, mille koosseisu hakkab kuuluma tekkiv ligikaudu 10 000,77 m2 suuruse pindalaga katastriüksus (vastavalt taotluse punktile 4.1.3 ja lisa 2 joonisel rohelise piirjoonega tähistatud alale (nn TTT A osa)); teise jakku kanda ainuomanikuna Y; kolmandasse jakku ja neljandasse jakku kandeid mitte teha;
4.1.8.8.avada vastavalt taotluse punktile 4.1.7.6 jagamisel tekkivale kinnistule iseseisev registriosa, mille esimesse jakku kanda katastriüksus, mille koosseisu hakkab kuuluma tekkiv ligikaudu 10 000,76 m2 suuruse pindalaga katastriüksus (vastavalt taotluse punktile 4.1.3 ja lisa 2 joonisel lilla piirjoonega tähistatud alale (nn TTT B osa)); teise jakku kanda ainuomanikuna X; kolmandasse jakku ja neljandasse jakku kandeid mitte teha;
4.2.Määrata kohtulahendi täitmise tingimused ja kord järgmiselt:
4.2.1.X ja Y on kokku leppinud, et punkti 4.1 alapunktides nimetatud tekkivate katastriüksuste suurused on ligikaudsed ning vastavad suurused tuleb korrigeerida tekkivate katastriüksuste andmetega, kui need on peale vastavaid jagamise toiminguid registreeritud. Vastavaks muudatuseks ei ole eraldi nõusolek vajalik, see sisaldub kohtulahendis;
4.2.2.X ja Y on kokku leppinud, et kõik punktides 4.1– 4.2 nimetatud toimingutega seotud kulud kannavad X ja Y võrdselt.
4.3.asendada eeltoodud punktides 4.1–4.2 nimetatud kokkulepete sõlmimiseks ja nõusolekute andmiseks Y tahteavalduste andmine kohtuotsusega.
5.1.X ja Y on kinnistusregistri registriossa nr KKKKKK kantud KKK kinnistu suhtes ühisomandi lõpetamises kokku leppinud ning paluvad kanda kinnistusregistri registriossa nr KKKKKK õigusmuudatus, mille kohaselt registriosa teises jaos kustutada kanne ühisomanike X ja Y kohta ning kanda sisse ainuomanikuna X;
5.2.määrata, et X tasub Yle KKK kinnistu omandi kaotuse eest (s.o KKK kinnistu X ainuomandisse jätmise eest) hüvitist summas 92 000 (üheksakümmend kaks tuhat) eurot;
5.3.asendada eeltoodud punktis 5.1 nimetatud kokkulepete sõlmimiseks ja nõusolekute andmiseks Y tahteavalduste andmine kohtuotsusega;
5.4.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt:
5.4.1.kõik punktis 5.1–5.2 nimetatud toimingutega seotud kulud kannab X;
7 (22)
5.4.2.X tasub Yle KKK kinnistu omandi kaotuse eest (s.o KKK kinnistu X ainuomandisse jätmise eest) hüvitist summas 92 000 (üheksakümmend kaks tuhat) eurot Y pangakontole 3 (kolme) kuu jooksul peale kohtulahendi jõustumist, vastavalt punktides 5.4.3 j 5.4.4 seatud tingimustele;
5.4.3.seada X ja Y ühisomandisse kuuluva kinnistu registriosa nr KKKKKK ühisomandi lõpetamise lepingu tingimuseks, et ainuomand nimetatud kinnisasja osas läheb Xle üle vaid tingimusel, et samaaegselt (s.t samas lepingus sisaldub kinnisasja omandi üleminek ning hüvitise maksmise kord) tasub X (kas omavahenditest või pangalaenu arvelt) pärandvara jagamisel enamsaadu eest Yle hüvitist summas 92 000 (üheksakümmend kaks tuhat) eurot;
5.4.4.juhul kui X finantseerib tehingut pangalaenuga ja kreeditoriks on Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutus, s.h Eesti Vabariigis registreeritud välismaa krediidiasutuse filiaal, kohustub X omafinantseeringu osa hoiustama (pärandvara ühisuse lõpetamise) lepingut tõestava notari notarikontole ning pangalaenu arvelt tasutava rahasumma tasuma Y kontole või Y poolt näidatud kontodele kolme (3) pangapäeva jooksul arvates asjaõiguslepingu päevast.“
10.Jätta Y (Y, isikukood xxxxxxxxxxx) vastuhagi X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) vastu Q (Q, isikukood xxxxxxxxxxx, surma aeg 05.07.2017.a) pärandvara jagamiseks rahuldamata järgmistes nõuetes:
10.1.Nõue jagada pärandvara ja lõpetada Y (isikukood xxxxxxxxxxx) ja X (isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomandis oleva Harju Maakonnas Saku vallas KKK külas asuva KKK kinnistu (registriosa nr KKKKKK) pärandvara ühisus:
10.1.1.Moodustada KKK kinnistu koosseisus olevast OOO (katastritunnus OOOOOO, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 20 003 m2) maaüksusest kaks lääne-ida poolset pindalalt peaaegu võrdse suurusega maaüksust ja sulgeda OOO (katastritunnus OOOOOO, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 20 003 m2) maaüksus. Kohustada Xt andma nõusolek kõikideks vajaminevateks maakorralduslikeks, maakatastri toiminguteks, sealhulgas maamõõtjale toimingute tegemiseks volituste andmine, mõõdistamistingimuste taotlemiseks; kõikide katastripidajale esitatavate dokumentide esitamiseks (sh piiriprotokolli, kandeavalduse, piiride muutmise plaani, kinnistamisavalduse esitamiseks) ning asendada X nõusolekud tahteavalduste esitamiseks kohtuotsusega.
10.1.2.Seejärel jagada kinnistu, mis on kantud registriosa nr KKKKKK all, jättes kinnistu jagamisel alles WWW maaüksus (katastritunnusega WWWWWW) ja avada kinnistu jagamisel kaks uut kinnistusraamatu registriosa, millest ühe koosseisus on TTT (katastritunnus TTTTTT) maaüksus ja OOO (katastritunnus OOOOOO) maaüksuse sulgemise tulemusel tekkinud uus maaüksus LääneOOO ning teises SSS (katastritunnus SSSSSS) ja OOO (katastritunnus OOOOOO) maaüksuse sulgemise tulemusel tekkinud uus maaüksus Ida-OOO. Kohustada Xt andma nõusolek kahe uue kinnistusraamatu registriosa avamiseks, millest ühe koosseisus on TTT (katastritunnus TTTTTT) ning teises SSS (katastritunnus SSSSSS) ning asendada X nõusolekud nimetatud tahteavalduste esitamiseks kohtuotsusega.
10.1.3.Jätta kinnistu jagamise tulemusel tekkiv kinnistu, mille koosseisus on TTT (katastritunnus TTTTTT) ja OOO (katastritunnus OOOOOO) maaüksuse sulgemise tulemusel tekkinud uus maaüksus Lääne-OOO kinnistud X ainuomandisse ja kinnistu jagamise tulemusel tekkiv kinnistu, mille koosseisus on SSS (katastritunnus SSSSSS) ja OOO (katastritunnus OOOOOO) maaüksuse sulgemise tulemusel tekkinud uus maaüksus Ida-OOO kinnistud Y ainuomandisse. Kohustada Xt andma nõusolek omandikannete tegemiseks ja nendeks vajalike lepingute sõlmimiseks ning asendada X nõusolekud nimetatud tahteavalduste esitamiseks kohtuotsusega. 8 (22)
10.1.4.Määrata uuele TTT (katastritunnus TTTTTT) ja OOO (katastritunnus OOOOOO) maaüksuse sulgemise tulemusel tekkinud uus maaüksus LääneOOO kinnistu registriosas asuvale kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle moodustatavale SSS (katastritunnus SSSSSS) registriosale piiranguteta nii jalgsi kui sõidukitega. Teeservituudi ala pikkus ulatub SSS lõunaservast kuni TTTni ning tee laius on 5 meetrit. Tee lähtekoht on uue kinnistu lõunapoolseima serva piirist ning tee jookseb mööda seda piiri. Servituudiga koormatava ala asukoht on märgitud ligikaudselt hagi lisal nr 4. Servituut on tähtajatu ning tasuta. Tee korrashoiukohustus on TTT igakordsel omanikul.
10.1.5.Määrata kindlaks WWW katastriüksusele (katastritunnus WWWWWW) juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt mööda moodustatud uut SSS kinnistut (katastritunnus SSSSSS) asuvat teed, piiranguteta nii jalgsi kui sõidukitega. Teeservituudi ala pikkus on ca 70 meetrit ning laius on 5 meetrit. Tee lähtekoht on KKK-Kiisa teelt katastriplaanil märgitud piiripunktist 1 lõuna suunas, vastavalt 66. ja 71. meetri vahel. Servituudiga koormatava ala asukoht on märgitud põhihagi lisas 9 oleval plaanil punase värviga. Servituut on tähtajatu ning tasuta. Tee korrashoiukohustus on WWW maaüksuse igakordsel omanikul.
10.1.6.Seejärel müüa WWW kinnistu (katastritunnus WWWWWW) avalikul enampakkumisel alghinnaga 130 000 eurot ning tingimusel, et iga avaliku enampakkumise nurjumisel on kohtutäituril õigus vähendada kinnistu alghinda kuni 10% võrra, kuid kokku mitte enam kui 40%, ning jaotada kinnisasja müügist saadav tulu selliselt, et Yle makstakse 1⁄2 saadud tulust ja Xle 1⁄2 saadud tulust asendades avalikuks enampakkumiseks vajaminevad X nõusolekud tahteavalduste esitamiseks kohtuotsusega.
10.2.Nõue jagada pärandavara ja lõpetada Y (isikukood xxxxxxxxxxx) ja X (isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomandis oleva Võru maakonnas Setomaa vallas XXX külas asuva VVV kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxxxx) pärandavara ühisus:
10.2.1.Jagada VVV kinnistu kaheks umbkaudselt võrdse suurusega katastriüksuseks vastavalt põhihagi lisadele 5 ja 6. Sealjuures kohustada Xt andma nõusolek kõikideks vajaminevateks maakorralduslikeks, maakatastri toiminguteks, sealhulgas maamõõtjale toimingute tegemiseks volituste andmine, mõõdistamistingimuste taotlemiseks; kõikide katastripidajale esitatavate dokumentide esitamiseks (sh piiriprotokolli, kandeavalduse, piiride muutmise plaani, kinnistamisavalduse esitamiseks) ning asendada X nõusolekud tahteavalduste esitamiseks kohtuotsusega.
10.2.2.Avada VVV kinnistu jagamisel tekkinud uuele katastriüksusele vastavalt põhihagi lisale 5 (VVV A osa) uus kinnistusraamatu registriosa. Kohustada Xt andma nõusolek viidatud uue registriosa avamiseks ning asendada X nõusolekud tahteavalduste esitamiseks kohtuotsusega.
10.2.3.Jätta punktis 2.2 toodud uus kinnistusraamatu registriosa Y ainuomandisse ning allesjäänud kinnistu põhihagi lisale 6 (VVV B osa) olemasolevas registriosas xxxxxxxx X ainuomandisse. Kohustada Xt andma nõusolek viidatud omandikannete tegemiseks ja nendeks vajalike lepingute sõlmimiseks ning asendada X nõusolekud tahteavalduste esitamiseks kohtuotsusega.
10.3.Alternatiivne nõue jagada pärandvara ja lõpetada Y (isikukood xxxxxxxxxxx) ja X (isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomandis olevate Harju Maakonnas Saku vallas KKK külas asuva KKK kinnistu (registriosa nr KKKKKK) pärandvara ühisus:
10.3.1.Avada uus registriosa, kuhu kuuluvad TTT (katastritunnus TTTTTT, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 20 000 m2) ja OOO (katastritunnus OOOOOO, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 20 003 m2). 9 (22)
Kohustada Xt andma nõusolek uue kinnistusraamatu registriosa avamiseks ning asendada X nõusolek nimetatud tahteavalduste esitamiseks kohtuotsusega.
10.3.2.Jätta punktis 3.1 toodud avatav registriosa X ainuomandisse ning jätta olemasolevasse registriosasse KKKKKK jäävad SSS (katastritunnus SSSSSS) ja WWW maaüksus (katastritunnus WWWWWW) Y ainuomandisse. Kohustada Xt andma nõusolek omandikannete tegemiseks ja nendeks vajalike lepingute sõlmimiseks ning asendada X nõusolekud nimetatud tahteavalduste esitamiseks kohtuotsusega.
10.3.3.Määrata punktis 3.1 toodud kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle SSS (katastritunnus SSSSSS) katastriüksuse piiranguteta nii jalgsi kui sõidukitega. Teeservituudi ala pikkus ulatub SSS lõunaservast kuni punktis 3.1 märgitud kinnistuni ning tee laius on 5 meetrit. Tee lähtekoht on uue kinnistu lõunapoolseima serva piirist ning tee jookseb mööda seda piiri. Servituudiga koormatava ala asukoht on märgitud ligikaudselt hagi lisal nr 4. Servituut on tähtajatu ning tasuta. Tee korrashoiukohustus on punktis 3.1 toodud kinnistu igakordsel omanikul.
10.3.4.Jagada pärandavara ja lõpetada Y (isikukood xxxxxxxxxxx) ja X (isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomandis oleva Võru maakonnas Setomaa vallas XXX külas asuva VVV kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxxxx) pärandavara ühisus ning jätta kinnistu X ainuomandisse.
10.4.Alternatiive nõue jagada pärandvara ja lõpetada Y (isikukood xxxxxxxxxxx) ja X (isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomandis olevate Harju Maakonnas Saku vallas KKK külas asuva KKK kinnistu (registriosa nr KKKKKK) pärandvara ühisus:
10.4.1.Jagada kinnistu, mis on kantud registriosa nr KKKKKK all, jättes kinnistu jagamisel alles WWW maaüksus (katastritunnusega WWWWWW) ja avada kinnistu jagamisel kaks uut kinnistusraamatu registriosa, millest ühe koosseisus on TTT (katastritunnus TTTTTT) ja OOO (katastritunnus OOOOOO) maaüksused ning teises SSS (katastritunnus SSSSSS) maaüksus. Kohustada Xt andma nõusolek uute kinnistusraamatu registriosade avamiseks ning asendada X nõusolek nimetatud tahteavalduste esitamiseks kohtuotsusega.
10.4.2.Määrata kindlaks WWW katastriüksusele (katastritunnus WWWWWW) juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt mööda moodustatud uut SSS kinnistut (katastritunnus SSSSSS) asuvat teed, piiranguteta nii jalgsi kui sõidukitega. Teeservituudi ala pikkus on ca 70 meetrit ning laius on 5 meetrit. Tee lähtekoht on KKK-Kiisa teelt katastriplaanil märgitud piiripunktist 1 lõuna suunas, vastavalt 66. ja 71. meetri vahel. Servituudiga koormatava ala asukoht on märgitud põhihagi lisas 9 oleval plaanil punase värviga. Servituut on tähtajatu ning tasuta. Tee korrashoiukohustus on WWW maaüksuse igakordsel omanikul. Kohustada Xt andma nõusolek servituudi seadmiseks ning asendada X nõusolek servituudi seadmiseks vajalike tahteavalduste esitamiseks kohtuotsusega.
10.4.3.Seejärel müüa WWW kinnistu (katastritunnus WWWWWW) avalikul enampakkumisel alghinnaga 130 000 eurot ning tingimusel, et iga avaliku enampakkumise nurjumisel on kohtutäituril õigus vähendada kinnistu alghinda kuni 10% võrra, kuid kokku mitte enam kui 40%, ning jaotada kinnisasja müügist saadav tulu selliselt, et Yle makstakse 1⁄2 saadud tulust ja Xle 1⁄2 saadud tulust asendades avalikuks enampakkumiseks vajaminevad X nõusolekud tahteavalduste esitamiseks kohtuotsusega.
10.4.4.Jätta moodustatud uus SSS kinnistu (katastritunnus SSSSSS) X ainuomandisse ning jätta TTT (katastritunnus TTTTTT) ja OOO (katastritunnus OOOOOO) maaüksustest moodustatud uus kinnistu Y ainuomandisse. Kohustada Xt andma nõusolek omandikannete tegemiseks ja nendeks vajalike lepingute sõlmimiseks 10 (22)
ning asendada X nõusolekud nimetatud tahteavalduste esitamiseks kohtuotsusega.
10.4.5.Määrata TTT (katastritunnus TTTTTT) ja OOO (katastritunnus OOOOOO) maaüksustest moodustatud uuele kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle SSS (katastritunnus SSSSSS) katastriüksuse piiranguteta nii jalgsi kui sõidukitega. Teeservituudi ala pikkus ulatub SSS lõunaservast kuni OOO kinnistuni ning tee laius on 5 meetrit. Tee lähtekoht on uue kinnistu lõunapoolseima serva piirist ning tee jookseb mööda seda piiri. Servituudiga koormatava ala asukoht on märgitud ligikaudselt hagi lisal nr 4. Servituut on tähtajatu ning tasuta. Tee korrashoiukohustus on TTT (katastritunnus TTTTTT) ja OOO (katastritunnus OOOOOO) maaüksustest moodustatud uue kinnistu igakordsel omanikul. Kohustada Xt andma nõusolek servituudi seadmiseks ning asendada X nõusolek servituudi seadmiseks vajalike tahteavalduste esitamiseks kohtuotsusega.
11.Jätta Y (Y, isikukood xxxxxxxxxxx) vastuhagi X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) vastu Q (Q, isikukood xxxxxxxxxxx, surma aeg 05.07.2017.a) pärandvara jagamiseks läbi vaatamata järgmises nõudes:
11.1.1.Jagada pärandavara ja lõpetada Y (isikukood xxxxxxxxxxx) ja X (isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomandis oleva Võru maakonnas Setomaa vallas XXX külas asuva VVV kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxxxx) pärandavara ühisus:
11.1.1.1.Jagada VVV kinnistu kaheks umbkaudselt võrdse suurusega katastriüksuseks vastavalt põhihagi lisadele 5 ja 6. Sealjuures kohustada Xt andma nõusolek kõikideks vajaminevateks maakorralduslikeks, maakatastri toiminguteks, sealhulgas maamõõtjale toimingute tegemiseks volituste andmine, mõõdistamistingimuste taotlemiseks; kõikide katastripidajale esitatavate dokumentide esitamiseks (sh piiriprotokolli, kandeavalduse, piiride muutmise plaani, kinnistamisavalduse esitamiseks) ning asendada X nõusolekud tahteavalduste esitamiseks kohtuotsusega.
11.1.1.2.Avada VVV kinnistu jagamisel tekkinud uuele katastriüksusele vastavalt põhihagi lisale 5 (VVV A osa) uus kinnistusraamatu registriosa. Kohustada Xt andma nõusolek viidatud uue registriosa avamiseks ning asendada X nõusolekud tahteavalduste esitamiseks kohtuotsusega.
11.1.1.3.Jätta eelmises punktis toodud uus kinnistusraamatu registriosa Y ainuomandisse ning allesjäänud kinnistu põhihagi lisale 6 (VVV B osa) olemasolevas registriosas xxxxxxxx X ainuomandisse. Kohustada Xt andma nõusolek viidatud omandikannete tegemiseks ja nendeks vajalike lepingute sõlmimiseks ning asendada X nõusolekud tahteavalduste esitamiseks kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
13.Jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
11 (22)
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.X esitas 30.08.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse Y vastu pärandvara jagamise nõudes. Kohus võttis hagiavalduse 14.03.2019 menetlusse. Kostja esitas 30.04.2019 vastuse hagile ja vastuhagi. Kohus võttis vastuhagi 21.08.2019 menetlusse. Kohus lahendab hagiavaldust hageja 17.09.2021 menetlusdokumendis märgitud hagi eseme sõnastuses (II kd, tl-d 85-93). Kohus lahendab vastuhagi kostja 24.09.2021 menetlusdokumendis märgitud hagi eseme sõnastuses (II kd, tl-d 131136).
Hageja põhjendab hagiavaldust ja vastuväiteid vastuhagile järgmiste asjaoludega.
2.1.Pooled on 05.07.2017 surnud Q pärijad võrdsetes mõttelistes osades. Poolte ühisomandis on pärandvarana järgmised kinnisasjad: Harju maakonnas Saku vallas KKK külas asuv KKK kinnistu registriosa numbriga KKKKKK, mille koosseisu kuuluvad katastriüksused tunnustega TTTTTT (TTT), OOOOOO (OOO), SSSSSS (SSS), WWWWWW (WWW) ning Võru maakonnas Setomaa vallas XXX külas asuv VVV kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx, mille koosseisus on katastriüksus tunnusega xxxxxxxxxxxx. Muu jagamisele kuuluv pärandvara puudub. Pooled ei ole jõudnud kokkuleppele pärandvara jagamiseks ja ühisomandi lõpetamiseks. Pooltel puudub põhimõtteline vaidlus VVV kinnistu ühisomandi lõpetamiseks kinnistu jagamisega kaheks võrdse suurusega maatükiks, millest kummalegi poolele jääb üks osa. Pooltel ei ole hagi esitamiseni olnud eelistusi, milline osa kinnistust millisele poolele jääb. Pooltel puudub põhimõtteline vaidlus KKK kinnistu WWW katastriüksuse osas, millel asub eluhoone, jagamise üle müümisega ja saadud tulu jagamisega võrdsetes osades. Kostja on soovinud kogu ühisomandi tervikuna lõpetamist, mistõttu ei ole WWW katastriüksuse müümise kokkulepe teostunud. Hageja taotleb VVV kinnistu jagamist selle poolitamisega loode-kagu suunaliselt kaheks võrdse suurusega katastriüksuseks VVV A osa ja B osa vastavalt hagile lisatud plaanidele. Setomaa Vallavalitsuse vastuse kohaselt on selline jagamisviis võimalik. Hageja soovib esmase eelistusena VVV A osa jätmist kostjale ja VVV B osa jätmist hagejale. Alternatiivselt on hageja nõus VVV A osa jätmisega hagejale ning VVV B osa jätmisega kostjale. Kummalegi ühisomandikest hüvitist ei maksta, sest kinnistu jagatakse kaheks võrdse suurusega maatükiks. Hageja taotleb KKK kinnistu jagamist järgmiselt. WWW katastriüksus tuleb avalikul enampakkumisel müüa ja saadud raha pärast kulude mahaarvamist poolte vahel võrdsetes osades jagada. Esimese enampakkumise alghinnaks tuleb määrata vähemalt 110 000 eurot ning enampakkumise nurjumise korral on kohtutäituril õigus vähendada uue enampakkumisel läbiviimisel alghinda 10% võrra. Hagejal ja kostjal puudub soov WWW katastriüksust hüvitise eest omandada. Selleks tuleb WWW katastriüksus eelnevalt KKK kinnistu koosseisust eraldada ja avada selle kohta uus kinnistusraamatu registriosa. Jagamisel tekib kaks eraldiseisvat kinnisasja, millest ühe koosseisus on WWW katastriüksus ning teise koosseisus on SSS, OOO ning TTT katastriüksused. WWW katastriüksusest tekkiva kinnisasja kasuks tuleb seada tasuta ja tähtajatu juurdepääsuservituut üle SSS katastriüksuse. Tee on olemas ja kasutatav ning servituut tuleb seada praeguse tee asukohta. Pool servituudialast jääb kummalegi SSS katastriüksuse jagamisel tekkinud kinnistule. Hageja taotleb SSS, OOO ja TTT katastriüksuste jagamist selliselt, et moodustuvad põhja- ja lõunapoolsed maatükid. Hageja arvates ei ole otstarbekas jagada kinnistut ida- ja läänepoolseteks osadeks, millest üks on metsapoolne ja teine teepoolne. Selliselt jagades jääb kummalegi poolele 12 (22)
otsene juurdepääs avalikult teelt. SSS katastriüksus tuleb jagada lõuna- ja põhjaosaks. Jagamisel tekkivad lõuna- ja põhjapoolsed osad peavad olema ühendatavad OOO ja TTT jagamisel tekkivate lõuna- ja põhjapoolsete osadega. Jagamisel tekkiv põhjapoolne osa ümbritseb WWW katastriüksust, mis tingib jagamisel tekkiva kinnistu kummalise kuju. SSS katastriüksus tuleb jagada piki tee telgjoont, mis on vajalik WWW katastriüksusele juurdepääsuks. Hageja taotleb OOO katastriüksuse jagamist lõuna- ja põhjaosaks selliselt, et jagamisel tekkivad kinnistud oleksid ühendatavad vastavalt SSS katastriüksuse jagamisel tekkivate lõuna- ja põhjapoolsete osadega ning TTT katastriüksuse jagamisel tekkivate lõuna- ja põhjapoolsete osadega. Hageja taotleb TTT katastriüksuse jagamist lõuna- ja põhjaosaks selliselt, et jagamisel tekkivad kinnistud oleksid ühendatavad vastavalt OOO katastriüksuse jagamisel tekkivate lõuna- ja põhjapoolsete osadega. Hageja leiab, et vältida tuleb kinnisasja jagamist maleruudustikuna ning otstarbekas on jätta lõunapoolsed osad ühele ja põhjapoolsed osad teisele omanikule. Selline jaotus tagab kummalegi poolele juurdepääsu avalikult teelt ning nii jääb kummalegi poolele võrdselt nii avalikule teele lähemal kui ka kaugemal asuv kinnistu osa. Kostja on pidanud jagamisel tekkivat põhjapoolset kinnistut ebaotstarbekaks. Hageja on nõus jagamisel tekkiva põhjapoolse kinnistu jätmisega hagejale ning lõunapoolse kinnistu jätmisega kostjale. Saku Vallavalitsuse vastuse kohaselt on kinnistu jagamine hageja soovitud viisil võimalik. Hageja taotleb kostja kohustamist andma nõusolekud katastriüksuste jagamiseks, uute registriosade jagamiseks ja nendesse omanikukannete tegemiseks.
2.2.Hageja leiab, et kostja on hagiga osaliselt nõustunud, sest on nõus WWW katastriüksuse müümisega. Hageja soovis WWW müügi alghinnaks määrata 110 000 eurot Kostja soovib WWW müügi alghinnaks määrata 130 000 eurot ning piirata hinna alandamist kuni 40% esialgsest alghinnast. Hagejale on kostja soov arusaamatu. Kostja on viidanud sellele, et WWW väärtus on 110 000 eurot. Põhjendamatult kõrge alghinna määramine venitaks kinnistu võõrandamist. Kostjal on samuti võimalus enampakkumisel osaleda ning sobiva hinna korral osta teine osa kinnistust. WWW kinnistu müümine poolte korraldamisel ei ole võimalik. Hageja peab mõistlikuks SSSl asuva tee laiuseks koos selle äärde jääva puhvriga määrata 6 meetrit. Kostja viidatud 2-2,5m on sissesõidetud autorataste tekitatud jälgede laius. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja pakutud põhja-lõuna suunalised ribad ei ole vallale vastuvõetavad. Hageja on valla nõusoleku soovitud jagamisviisi kohta esitanud hagi lisana kohtule. Kehtiva üldplaneeringu järgne kasutusotstarve ja selle elamumaaks muutmise võimalikkus ei ole vaidluse puhul hetkel oluline. Kinnisasja väärtuse hindajal ei ole õigust ega pädevust otsustada, kas ja kuidas võiks tulevikus kinnistuid jagada ja milline võiks olla nende kasutusotstarve. Hagejat on alusetu kahtlustada tahtlikus tegevuses, mis piirab kostja omandisse jääva kinnistuosa kasutamist. Vallale on esitatud üldplaneeringu menetluses ettepanek muuta kogu KKK kinnistu elamumaaks. Üldplaneeringu hilisem muutmine detailplaneeringu menetluses oleks äärmiselt piiratud, mistõttu oleks edasist potentsiaalset elamu(te) ehitamise soovi silmas pidades rumal jätta vastav taotlus vallale esitamata. Kinnistu sihtotstarbe muutmise soov on väärtustada kinnistut. Kas ja millisel kujul see ettepanek realiseerub, on teadmata. Ettepanekut ei saa seetõttu pärandvara jagamisel aluseks võtta. Põhja-lõuna jaotusega jagamise soov lähtub maksimaalse võrdse jaotuse põhimõttest, mil nii hagejale kui kostjale jäävad nii teeäärsed, keskmised kui metsapoolsed osad kinnistust. Kummalegi osale on otsene ligipääs avalikult teelt ja puudub vajadus üle teise kinnistu täiendava servituudi määramiseks. Hagejale on arusaamatu kostja väide, et kostjalt võetakse võimalus rajada elamuid temale jääva(te)l kinnistu(te)l. Kostja on korduvalt avaldanud, et ei soovi ise elamuid ehitada ega kinnistut müüa. Seega on kostja seisukohad vasturääkivad. Ükski jagamisviis ei võta ära võimalust elamute ehitamiseks. Kinnistu jagamisel ei saa lähtuda üksnes kehtivast üldplaneeringust ja selles seatud nõuetest elamute ehitamiseks. Kostja viited kehtivale üldplaneeringule on hetkel asjakohatud. Kostja esmase nõude (variant A) järgi KKK kinnistu jagamisel ei oleks kinnistute võrdne jaotus tagatud. Nii teeäärsel SSS kinnistul kui ka metsapoolsel TTT kinnistul on oma eelised ja puudused, piirangud ja nende mõjud on aga erinevad. Seega on ainuõige jaotada kinnistud selliselt, et hagejale ja kostjale jääb pool igast jagatavast kinnistust, v.a WWW kinnistu, mida ei jagata. Hageja soovitud viisil on kinnistute jagamise korral võimalik säilitada igale kinnistule juurdepääs avalikult teelt, ilma teise omaniku kinnistut servituudiga koormata. Kostja soov mitte eraldada SSS kinnistu servast juurdepääsuks tagumistele kinnistutele eraldi teekinnistut, vaid määrata vastavale osale servituut, on hagejale arusaamatu. SSS 13 (22)
jääb ilma õigusest vastavat kinnistu osa kasutada, mistõttu oleks selline omandisuhe ja piiratud asjaõigus tarbetu. Hageja jaoks on arusaamatu, miks piirata SSS lõunaservas olevat teekoridori 5 meetriga. Erinevalt WWW kinnistu ligipääsust, mil tagatakse juurdepääs ühele hoonele, tuleb SSS lõunaserva jätta teekoridor arvestusega, et sellel mahuks vabalt liikuma mõlemas suunas ning vajadusel rajada sinna ka jalgtee jms. Kostja on oma esindaja kaudu kompromissiläbirääkimistel teinud ettepaneku, et teekoridori laius võiks olla 10 meetrit. Kostja on taotlenud VVV kinnistu jagamist selliselt, et jagamisel tekkivad kinnistud jäetakse poolte omandisse vastupidiselt hageja taotletule. Kostja ei ole vastupidist jagamissoovi millegagi põhjendanud. Kostja soov tundub olevat kantud soovist hageja soovi mitte aktsepteerida, ehkki selleks sisuline alus ja vajadus puudub. Kui jagada pärandvara kostja alternatiivse nõude järgi (variant B), tuleb hagejale hüvitada väärtuste vahe. Kostja esitatud ekspertarvamuse järgi on WWW kinnistu väärtuseks 110 000 eurot ja TTT, OOO ja SSS kinnistu väärtuseks igaühe puhul 40 000 eurot. Kostjale jääva WWW ja SSS kinnistu väärtus oleks kokku 150 000 eurot ning hagejale jääva TTT ja OOO kinnistu väärtus kokku 80 000 eurot. Väärtuste vahe on 70 000 eurot, mis tuleks hagejale hüvitada. Kui eraldada SSS kinnistu lõunaservast eraldi riba kinnistuna tagumiste kinnistute koosseisu, võib kostja makstavast hüvitisest maha arvata eraldatava riba iga ruutmeetri eest 2 eurot. See lähtub kostja esitatud ekspertarvamusest, mille kohaselt on SSS kinnistu väärtus 40 000 eurot ning kinnistu suurus 2ha ehk 20 000 m2.
2.3.Hageja ei nõustu sellega, et hagist saab teha ühemõttelise järelduse kummagi pärija erihuvi puudumise kohta pärandvara suhtes. Tegemist on poolte isale kuulunud maaga, mille osas on hagejal emotsionaalne side. Vara ühele pärijale jätmine eeldab teisele pärijale kompensatsiooni maksmist, milleks pärandvara koguväärtust arvestades hageja valmis pole. Kui müüa WWW katastriüksus koos sellel asuva hoonega, on hagejal ja kostjal võimalik säilitada kinnistu reaalosadeks jagamisel ja sellest võrdsete osade kummagi poole ainuomandisse jätmisel side oma isa maaga. See, et pooled vaidlevad kinnisasja reaalosadeks jagamisel tekkivate kinnistute paigutuse üle, ei saa viia pärimisseaduse § 159 lg 3 alusel kinnisasja müümiseni enampakkumisel. Puudub mõistlik põhjendus, miks on pärandvara jagamisel jagamisviiside valik piiratum kaasomandi jagamisega võrreldes. Kui kaasomandi jagamine reaalosadeks, eraldades iga kaasomaniku ainuomandisse mingi osa senisest kaasomandist, on võimalik tuleb sama põhimõtet kohaldada ka pärandvara jagamise korral. Pooled on selgelt väljendanud, et soovivad osa kinnistust endale jätta. Seega kinnistu reaalosadeks jagamise osas on nad põhimõtteliselt ühel meelel, kuigi sisustavad seda pisut erinevalt. Erivajaduse või huvi puudumine ei tähenda, et ei ole võimalik asja reaalosadeks jagada. Kinnisasja on võimalik jagada. KKK kinnistu on jaotatud mitmeks katastriüksuseks ning Saku Vallavalitsus on hagejale kinnitanud, et nende katastriüksuste täiendav jagamine võimalik. Samuti ei ole kinnistu jagamise vastu kumbki pärija, kuigi nad näevad eraldatavate kinnistute osade kuju erinevalt. Kohus ei saa jätta hagi tervikuna rahuldamata, sest mõlemad pärijad on nõus WWW katastriüksuse eraldama omaette kinnistuks ning selle enampakkumisel võõrandama. Samamoodi on pooled üksmeelel VVV kinnistu jagamise osas. SSS maaüksuse plussiks on vahetu ligipääs üldkasutatavalt maanteelt ning ühistranspordi lähedus, miinuseks aga maantee ja raudteega kaasneva kaitsevööndi ja müra talumine. OOO maaüksuse plussiks on vahetu ligipääs veetorustikule, isevoolse reoveekanalisatsiooni lähedus, samas miinuseks vee- ja survekanalisatsioonitorustiku kaitsevööni talumiskohustus (ala 418m2), õhuliini kaitsevööndi talumiskohustus, vahetu ligipääsu puudumine avalikult kasutatavalt teelt, kinnistule pääsemiseks rajatava tee ehitus- ja hoolduskulud. TTT maaüksuse plussiks on privaatsus, miinuseks kaugus kommunikatsioonidest, vahetu ligipääsu puudumine avalikult kasutatavalt teelt, kinnistule pääsemiseks rajatava tee ehitus- ja hoolduskulud ning ilmselt ka rohevööndist tulenevad võimalikud piirangud. Kostja soovitud jagamisviisi korral ei saa neid eeliseid ja puudusi omavahel võrrelda ega omandit võrdselt jaotada. Hageja täpsustas hagi eset. Hageja palus kohtuotsuse täitmise korrana määrata kindlaks, et WWW kinnistu müüakse kohtutäituri vahendusel avalikul enampakkumisel (06.03.2020 hageja nõuete täpsustused).
2.4.Hageja ei ole valmis omandama KKK kinnistu reaalosasid, mis on moodustatud kostja taotletud kujul (II kd, tl 29, p 1.5).
14 (22)
2.5.Hageja esitas 17.09.2021 menetlusdokumendi, milles esitas hagi eseme lõpliku sõnastuse (II kd, tl-d 85-93)
Kostja põhjendab oma vastuväiteid hagile ja vastuhagi järgmiste asjaoludega.
3.1.Kostja on nõus hageja taotletud VVV kinnistu jagamise viisiga. Kostja ei nõustu KKK kinnistu jagamise viisiga, mis rikub kostja õigusi ja piirab jagamise tulemusena tekkiva omandi kasutamist. Kostja ei soovi WWW katastriüksusel asuvat isa maja müüa. Kostja nõustub WWW katastriüksuse võõrandamisega, sest hageja on ebaõigesti eeldanud, et WWW katastriüksuse väärtus ületab ülejäänud kolme osa väärtuste summat. Kostja ei soovi WWW katastriüksuse müümist turuhinnast madalama hinnaga. Kostja leiab, et WWW katastriüksus tuleb müüa poolte kokkuleppel ja mitte madala hinnaga kui 10% alla turuhinna. Kostjale jääb arusaamatuks, mida peab hageja silmas eraenampakkumise all. Kostja hinnangul on maksimaalne vajalik juurdepääsutee laius 5 meetrit. Hetkel WWW katastriüksuse juurde viiva tee laius ei ole 6 meetrit, vaid 2-2,5 meetrit. Hageja soovib SSS, OOO ja TTT katastriüksuste jagamisega saavutada olukorda, kus mõlema poole omandisse jääb pikk ja peenike maariba (põhja-lõuna ribad). Hageja eesmärgiks on ehitada kinnistule uued elamud, milleks piklik maariba on täpselt sobilik. Kostja ei nõustu hageja soovitud lahendusega. Kostjal ei ole huvi kasutada oma osa ärilistel eesmärkidel. Kostja kahtlustab, et hagejale jääv riba muudetakse väikeelamumaaks või ridaelamumaaks kostjale jääva riba rohealaks jätmise arvel. Kostja soovib pärandada maa oma lastele ja tagada, et neil oleks soovi korral võimalik maal ehitusõigust taotleda. Hageja soovitud viisil katastriüksuste jagamisel ei ole see enam võimalik. Kinnisasja jagamisel tuleb lähtuda 2009.a kehtestatud üldplaneeringust, mille järgi asub KKK kinnistu hajaasustusega alal. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.3.4 järgi on hajaasustusega alal lubatud ilma detailplaneeringut koostamata ehitada üksikelamu koos juurdekuuluvate abihoonetega. Ühel katastriüksusel võib paikneda üks üksikelamu ja abihooned. Ehitusõiguse saamiseks hajaasustusega alal peab moodustatava uue katastriüksuse suurus olema vähemalt 2 ha, laius vähemalt 40m ning katastriüksusele peab olema tagatud juurdepääs. Hajaasustusega alal on lubatud kuni kolmest üksikelamust ja juurdekuuluvatest abihoonetest koosnevad hoonete grupid, kus gruppide vaheline kaugus õuealade vahel mõõdetuna on vähemalt 100m. Õueala suurus hajaasustusega alal võib olla kuni 10% katastriüksuse pindalast, kuid üldjuhul mitte rohkem kui 2000 m2. Kuna tegemist on hajaasustusega, on ehitusõiguse saamine piiratud. Saku Vallavolikogu 21.09.2017 otsusega nr 56 algatati Saku valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Uue üldplaneeringuga uuendatakse ja kaasajastatakse 2009. aastal kehtestatud nii Saku valla üldplaneeringut kui 2012.aastal kehtestatud Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringut. Saku Vallavalitsuse ametnike suuliste selgituste järgi on hetkel KKK kinnistu jagatud neljaks katastriüksuseks just selle arvestusega, et iga katastriüksuse suurus oleks 2ha ning et katastriüksused oleksid sellise kujuga, et tagada maksimaalset vabadust ehitusõiguse kasutamisel (võimalikult võrdsete servadega üksused). Kui jagada TTT, OOO ja SSS kõik kaheks eraldi katastriüksuseks, tekib kolme katastriüksuse asemele kuus katastriüksust, ei ole ühelgi katastriüksusel täidetud ehitusõiguse saamiseks vajaminev pindala nõue 2 ha. Hageja taotletud viisil tekkivate lõunapoolsete osade pindalade liitmisel ja põhjapoolsete osade pindalade liitmisel tekib kaks katastriüksust, mille ligikaudne pindala on 3ha, kuid pikliku kuju tõttu tõstatuvad muud probleemid. Ehitusõiguse saamiseks peab katastriüksuse laius olema vähemalt 40m ning hoonete vahel peab omakorda olema vähemalt 100m. Kui hetkel on võimalik kolme katastriüksuse peale võimalik taotleda kokku kolme ehitusõigust, siis uute piklike katastriüksuste loomisel on maksimaalselt võimalik taotleda vaid kaks ehitusõigust. TTT, OOO ja SSS jagamisel hageja välja pakutud viisil saab kostja kasutada oma poolt vaid ühe ehitusõiguse taotlemiseks ning on võimalik, et keskelt poolitamisel järele jäävaid tükke on keeruline kasutada ning nende väärtus samuti seetõttu väheneb. Kui uue üldplaneeringuga ei kvalifitseerita väikeelamumaa/ridaelamumaaks ka hagejale jäävat riba, ei vasta TTT, OOO ja SSS jagamine hageja soovitud viisil ka hageja enda huvidele. Hageja lähtub hetkel plaanide tegemisel eeldusest, et üldplaneeringut muudetakse ning hetkel kehtestatud piirangud vähemalt talle jääva riba suhtes kaotatakse. Nii hageja kui ka kostja suhtes kehtivate piirangute kehtima jäämine ei ole välistatud (30.04.2019 vastus hagile ja vastuhagi, p 4). 15 (22)
3.2.Kostja taotleb lähtuvalt kehtivast üldplaneeringust KKK kinnisasja jagamist järgmiselt. WWW katastriüksus võõrandatakse koos SSS katastriüksusele seatava servituudiga. WWW katastriüksus eraldatakse KKK kinnistust ja sellele avatakse uus registriosa. SSS katastriüksus koormatakse WWW katastriüksuse kasuks juurdepääsuteeservituudiga, mille pikkus on 70m, laius 5m ja tee lähtekohta 66. ja 72. meetri vahel, tee korrashoiukohustusega WWW katastriüksusel. Seejärel võõrandatakse WWW katastriüksusest moodustatud kinnistu poolte korraldamisel või selle võimatuse korral (kui 12 kuud on möödunud) avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel alghinnaga 130 000 eurot, igakordselt ebaõnnestumisel hinna alandamisega 10% võrra, kuid kokku mitte rohkem kui 40%. Hagejat tuleb kohustada andma asjakohased nõusolekud. TTT, OOO ja SSS katastriüksused jagatakse järgmiselt. OOO katastriüksus jagatakse keskelt nii, et TTT ja TTT poolne OOO osa jääb hagejale ja SSS katastriüksus koos SSS poolse OOO katastriüksuse osaga kostjale. Hagejale jääva tagumise osa kasuks seatakse mööda OOO ja SSS katastriüksuse serva jooksev juurdepääsuservituut laiusega 5m. TTT katastriüksus tuleb jätta hageja ainuomandisse. SSS katastriüksus tuleb jätta kostja ainuomandisse. OOO jagada lääne-ida suunal kaheks võrdseks osaks, millest tekib kaks eraldiseisvat katastriüksust. Seejärel TTT poolne katastriüksus jätta hagejale ja SSS poolne katastriüksus jätta kostjale. Seejärel liita hagejale kuuluvad kaks katastriüksust ning avada tekkivale uuele katastriüksusele eraldi registriosa. Seejärel liita kostjale jäävad kaks katastriüksust. Hagejat tuleb kohustada andma asjakohased nõusolekud. VVV kinnistuse tuleb jagada kaheks võrdse suurusega katastriüksuseks vastavalt hageja taotletule. Uus katastriüksus A osa tuleb jätta hageja, uus katastriüksus B osa tuleb jätta kostjale. Hagejat tuleb kohustada andma asjakohased nõusolekud. Kostja palub alternatiivselt pärandvara jagada selliselt, et WWW ja SSS katastriüksused jäävad kostjale ja TTT ning OOO katastriüksused hagejale. Üle Roostiigi kinnisasja seatakse 5 m lõunapoolse piiri äärest 5m laiune juurdepääsuservituut OOO kinnistu kasuks. Selline jaotus vastab mõlema poole huvile. Hagejal on võimalik kasutada TTT ja OOO katastriüksusi elamute rajamiseks, kui üldplaneeringut muudetakse. Kostjal tekiks võimalus pärand säilitada ning ka SSS ehitusõigus säilitada (30.04.2019 vastus hagile ja vastuhagi, p 5).
3.3.Kui lähtuda eeldusest, et VVV kinnistu pooled on võrdsed, ei ole vahet, kellele kumb pool jääb. Kuna pooled on sarnasel arusaamisel, et VVV kinnistu tuleks jagada kaheks võrdseks katastriüksuseks, ei saa VVV kinnistu A osa kostjale jätmine hagejat kahjustada. Mõlema poole huvide on WWW kinnistu müük võimalikult kõrge alghinnaga. Kostja ei nõustu, et avalikul enampakkumisel selgub turuhind. Kiirmüük toimub tavaliselt alla turuväärtuse. Kiiruga tehtud tehing ei kajasta kinnistu tegelikku turuväärtust. Enampakkumisel tuleks kinnistu algväärtuseks määrata ekspertarvamuse järgsest väärtusest kõrgem hind. Kui enampakkumine alghinnaga 110 000 eurot ebaõnnestub, müüdaks kinnistu juba esimese hinna alandamise korral alla turuhinna. Kui kinnistu algväärtus määrata turuhinnast kõrgem, on enampakkumise ebaõnnestumisel ja sellele järgneval hinna alandamisel võimalik kinnistu veel turuhinnaga müüa. Hageja ei ole selgitanud, milline kaalukas huvi tingib kiirmüüki. Seetõttu tuleb lähtuda kostja huvist saada kinnistu eest õiglast hinda. Kostjal on soov pärand säilitada, kuid kostjal ei ole WWW kinnistu ostmiseks vabu vahendeid. Kostja ei saa ei saa oksjonil osalemisega vältida WWW kinnistu müümist alla turuhinna. Hageja ei ole selgitanud, miks juurdepääsutee mõistlik laius koos selle äärde jääva puhvriga on 6 meetrit. Kostjal on põhjust arvata, et hageja eesmärgiks on saavutada maa sihtotstarbe muutmine vaid selle poole osas, mis potentsiaalselt talle kuuluma hakkab. Üldplaneeringust nähtuvalt kui ka valla planeeringuspetsialistide selgituste järgi on kõigi kolme katastriüksuse sihtotstarbe muutmine välistatud, sest ümbruskonda arvesse võttes on see ainus vaherohelusala. Valla huvi on säilitada vaherohelusala ning maksimaalselt nõustuks vald sellega, et roheala oleks kitsam, aga mitte lühem. Seega hageja huvi maa sihtotstarbe muutmisel ja kinnistute jagamisel on saada endale see pool, mida ei pea rohealana säilitama. Kuni üldplaneeringut ei ole muudetud, tuleb lähtuda kehtivast üldplaneeringust. Kuni maa sihtotstarvet ei ole muudetud, tuleb lähtuda kehtivast sihtotstarbest. Kehtivast üldplaneeringust tulenevate ehitusõiguste piirangute tõttu on hageja soovitud viisil kinnistute jagamine põhja-lõuna ribadeks ebaotstarbekas ja kostjat ebamõistlikult kahjustav. Kui kohus peab õigeks lähtuda potentsiaalsest uuest üldplaneeringust, tuleb lähtuda ka sihtotstarbe muutmist. Kostja on sellisest potentsiaalsest situatsioonist vastuhagi alternatiivse nõude esitamisel lähtunud. Hageja selgitused on vastuolulised. Hageja on väitnud, et maa sihtotstarbe võimalik 16 (22)
muutumine ei ole käesoleva vaidluse puhul oluline, samas soovib hageja maa jagada nii, et kehtiva regulatsiooni alusel ei saaks kumbki pool ehitusõigust taotleda. Kostja pakutud variandi kohaselt jääb SSSle samuti õigus teed kasutada. Hageja ei ole põhjendanud, miks SSS kinnistu peaks jääma ilma õigusest SSS kinnistu servast kulgevale juurdepääsuteele. Kui hageja on lähtunud eeldusest, et servituudi seadmisel kaotab SSS kinnistu igakordne omanik tee kasutamise õiguse, on tegemist ebaõige eeldusega. Juurdepääsuservituut annab küll õiguse kinnistut kasutada juurdepääsuks teisele kinnistule, kuid ei anna ainuõigust kinnistu, mille kasuks servituut on seatud, igakordsele omanikule kinnistu kasutamiseks. Kostjale jääb arusaamatuks, miks on hagejale oluline teekoridori arvestamine selliselt, et jääks muuhulgas jalgtee rajamise võimalus. Sellise soovi sedastamine näitab selgelt hageja tagamõtet kasutada maad potentsiaalselt oma arendusprojekti elluviimiseks, kui vastav üldplaneering peaks kehtestatama. Kostja oli valmis kalduma kõrvale mõistlikust tee laiusest selleks, et saavutada kompromiss 03.10.2019 kostja täiendavad seisukohad).
3.4.Kostjale ei ole aktsepteeritav SSS, OOO ja TTT jagamine hageja taotletud viisil ning ta ei oleks nõus omandama sellisel viisil moodustatud kinnisasja reaalosasid (II kd, tl 68, p-d 9-10).
3.5.Kostja esitas 24.09.2021 menetlusdokumendi, milles märkis vastuhagi eseme lõpliku sõnastuse (II kd, tl-d 131-136). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Hageja ja kostja on 05.07.2017 surnud Q (isikukood xxxxxxxxxxx) kaaspärijad, kelle pärandiosad on võrdsed. Q pärandvara hulka kuulub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxxx kantud kinnisasi asukohaga Võru maakond, Setomaa vald, XXX küla, VVV (VVV kinnistu). Q pärandvara hulka kuulub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr KKKKKK kantud kinnisasi asukohaga Harju maakond, Saku vald, KKK küla (KKK kinnistu). Pooled on kantud kinnistusraamatu registriosade nr xxxxxxxx ja KKKKKK II jakku ühisomanikena. KKK kinnistu koosneb neljast katastriüksusest tunnustega TTTTTT (TTT), OOOOOO (OOO), SSSSSS (SSS) ja WWWWWW (WWW) Pooled ei vaidle osundatud asjaolude üle, mistõttu ei vaja need tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
5.Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 lause 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 4 ls 2 kohaselt jagab vaidluse korral pärandvara pärija nõudel kohus. PärS § 155 sätestab piirangud pärandvara jagamisele. Hageja on esitanud kostja vastu hagiavalduse Q pärandvara jagamise nõudes. Kostja on esitanud hageja vastu vastuhagi Q pärandvara jagamise nõudes. Pooled ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuvad PärS § 155 mõistes pärandvara jagamise piirangud. Eeltoodut arvestades on kaaspärijatel õigus nõuda kohtult pärandvara jagamist.
6.PärS § 152 lg 1 ls 2 sätestab, et pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lg 2 sätestab, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. PärS § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 4 sätestab, et kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Pärandvara jagatakse ühel või mitmel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, arvestades AÕS § 77 lg-des 3-4 sätestatut ning PärS §-s 159 sätestatud erisusi. 17 (22)
PärS § 159 lg 1 sätestab, et kui pärandvara hulka kuuluvaid esemeid jaotades arvestatakse iga kaaspärija erivajadusi ja -huve ning kaaspärijate enamiku soove, samuti testamendist või pärimislepingust tulenevat testaatori viimset tahet. Kohus leiab, et pooled ei ole tõendanud PärS § 159 lg-s 1 sätestatud ühe või teise poole erivajadusi ja -huve või testaatori viimset tahet, mida saaks arvestada pärandvara jagamisel. Pooled ei ole esitanud tõendeid enda erivajaduste või -huvide kohta või testamendi olemasolu kohta, mida tuleb pärandvara jagamisel arvesse võtta. Asjaolu, et KKK kinnistul asuv elamu on poolte isa kodu, kus pooled lapsepõlves palju aega veetsid, ei ole PärS § 159 lg 1 mõistes selliseks erivajaduseks või -huviks, mis tingiks kinnistu jätmise ühe või teise kaaspärija ainuomandisse. Kumbki pooltest ei ole välja toonud, millist seadusega kaitstud erivajadust või -huvi (nt vajadus eluaseme järele) riivab pärandvara jagamine viisil, mis ei võimalda poolel saada kinnisasja või selle osa ainuomanikuks. PärS § 159 lg 2 sätestab, et pärandvara hulka kuuluv ese, mida ei saa jagada reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks eset otstarbekalt kasutada, antakse ühele pärijale. PärS § 159 lg 3 sätestab, et kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega. PärS § 159 lg-d 3 kohaldatakse, kui pärandvara hulka kuuluvat eset ei saa jagada reaalosadeks või jätta kaaspärijate kaasomandisse (PärS § 159 lg 2) ning pärijad ei jõua kokkuleppele, millisele pärijale selline jagamatu ese anda. Kohtu hinnangul kuulub PärS § 159 lg 3 kohaldamisele ka siis, kui pooled vaidlevad selle üle, millisteks reaalosadeks tuleb asi jagada. Vähemasti üldjuhul ei ole põhjendatud ega mõistlik jätta ühisomandis olevat eset ühele ühisomanikule vastu tema tahtmist (vt ka Riigikohtu 26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 23). Sellest põhimõttest tulenevalt ei ole põhjendatud ega mõistlik jagada ühisomandis olevat kinnisasja vastavalt ühe poole taotlusele sellisteks reaalosadeks, mille omandamisega vastaspool nõus ei ole. Pärandvara selliselt jagamisega sunnitakse ühte kaaspärijat omandama asi, mida ta tegelikult ei taha. Kohtu hinnangul on pärandvara jagamine AÕS § 77 lg 2 järgi asja reaalosadeks jagamisega PärS § 159 lg-d 3 arvestades võimalik, kui kaaspärija on valmis teise kaaspärija taotletud viisil moodustatud reaalosa omandama. Kui kaaspärija sellega nõus ei ole, kohalduvad PärS § 159 lg-d 2 või 3.
7.Hageja taotleb KKK kinnistu osas pärandvara jagamist selliselt, et KKK kinnistu koosseisu kuuluv WWW katastriüksus eraldatakse KKK kinnistust ning uus kinnistu jääb hageja ainuomandisse. Hageja maksab kostjale hüvitist 53 000 eurot (II kd, tl-d 86-87, p-d 3.1-3.5.4). SSS, OOO ja TTT katastriüksused jäävad senise KKK kinnistu koosseisu (II kd, tl 3.1.1). KKK kinnistu koormatakse teeservituudiga WWW katastriüksusest moodustatud kinnistu kasuks (II kd, tl 3.63.6.5). KKK kinnistu koosseisu kuuluv SSS katastriüksus geograafiliste koordinaatide X=6570687,461 /Y=538419,742; X=6570728,071 / Y=538496,862; X=6570756,316 /Y=538493,839 ja X=6570771,791 / Y=538551,472 vahelise lõikega (II kd, tl 88, p 4.1.1), OOO katastriüksus poolitatakse geograafiliste koordinaatide X=6570573,704 / Y=538246,487 ja X=6570672,141 / Y=538443,868 vahelise lõikega (II kd, tl 88, p 4.1.2) ning TTT katastriüksus poolitatakse koordinaatide X=6570550,087 / Y=538113,353 ja X=6570605,097 / Y=538226,851 vahelise lõikega (II kd, tl 88, p 4.1.3). Plaanil on moodustunud maatükid piiritletud punase värviga (B osa) ja rohelise värviga (A osa) (II kd, tl 95). Hageja taotleb pärandvara jagamist selliselt, et punase värviga tähistatud B osast moodustatav kinnistu jäetakse hageja ainuomandisse ning rohelise värviga tähistatud A osast moodustuv kinnistu jäetakse kostja ainuomandisse (II kd, tl 89, p 4.1.8 ja selle alapunktid). Kohtu hinnangul nähtub hageja avaldatust ja plaanist (II kd, tl 94), et hageja taotleb SSS, OOO ja TTT katastriüksuste jagamist nn põhja-lõuna suunaliselt. Tegemist on hageja primaarse alternatiivse nõudega. Kostja taotleb KKK kinnistu osas pärandvara jagamist selliselt, et KKK kinnist koosseisu kuuluv OOO katastriüksus jagatakse ida-lääne suunas kaheks peaaegu võrdse suurusega maatükiks. TTT katastriüksusest ja OOO katastriüksuse jagamisel tekkinud läänepoolsest maatükist moodustatakse kinnisasi, mis jäetakse hageja ainuomandisse. SSS ja OOO katastriüksuse jagamisel tekkinud idapoolsest maatükist moodustatakse teine kinnisasi, mis jäetakse kostja ainuomandisse. Kostja 18 (22)
ainuomandisse jäetav maatükile seatakse juurdepääs WWW katastriüksusest moodustatava kinnistu kasuks. WWW katastriüksusest moodustuv kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse poolte vahel pooleks (II kd, tl-d 131-132, p-d 1.1-1.6). Tegemist on kostja alternatiivse primaarse nõudega. Kohtu hinnangul soovivad pooled primaarse pärandvara jagamise viisi, mis hõlmab KKK kinnistu jagamist reaalosadeks, mis ei järgi olemasolevate katastriüksuste piire. Pooled on vaielnud selle üle, millisel viisil on KKK kinnistu reaalosadeks jagamine võimalik. Hageja on avaldanud, et ta ei ole valmis omandama KKK kinnistu reaalosasid, mis on moodustatud kostja taotletud kujul (II kd, tl 29, p 1.5). Kostja on avaldanud, et talle ei ole aktsepteeritav SSS, OOO ja TTT jagamine hageja taotletud viisil ning ta ei oleks nõus omandama sellisel viisil moodustatud kinnisasja reaalosasid (II kd, tl 68, p-d 9-10). Kumbki pooltest ei ole valmis omandama reaalosasid, mis moodustatakse selliselt, nagu vastaspool taotleb. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik KKK kinnistu osas pärandvara jagamine hageja esmases alternatiivses nõudes ja kostja esmases alternatiivses nõudes taotletud viisil. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse nõudes jagada pärandvara KKK kinnistu koosseisu kuuluva WWW katastriüksus eraldamisega KKK kinnistust ja moodustuva kinnistu jätmisega hageja ainuomandisse; kostjale hüvitise 53 000 eurot maksmisega, KKK kinnistu teeservituudiga koormamisega ning SSS, OOO ja TTT katastriüksuste reaalosadeks jagamisega (II kd, tl-d 86-87, p-d 3.1-4.1.8). Kohus jätab vastuhagi rahuldamata nõudes jagada pärandvara KKK kinnistu koosseisu kuuluva OOO katastriüksuse jagamisega ida-lääne suunas kaheks peaaegu võrdse suurusega maatükiks, TTT katastriüksusest ja OOO katastriüksuse jagamisel tekkinud läänepoolsest maatükist kinnisasja moodustamise ja hageja ainuomandisse jätmisega ning SSS katastriüksuse ja OOO katastriüksuse jagamisel tekkinud idapoolsest maatükist kinnisasja moodustamisega ja kostja ainuomandisse jätmisega ning WWW katastriüksusest moodustatavale kinnisasja juurdepääsuga koormamisega (II kd, tl-d 131-132, p-d 1.1-1.6).
8.Kostja taotleb järjekorras teises alternatiivses nõudes pärandvara jagamist selliselt, et KKK kinnistu jagatakse kaheks kinnistuks järgmiselt: esimese koosseisus on TTT ja OOO katastriüksused ning see jääb hageja ainuomandisse; teise koosseisus on SSS ja WWW katastriüksused ning see jääb kostja ainuomandisse. SSS kinnistule seatakse juurdepääs. VVV kinnistu jäetakse hageja ainuomandisse (II kd, tl 132, p-d 3.1-3.3). Kaaspärijad ei pea sellise jagamise korral maksma teineteisele hüvitist. Hageja ei ole taotletud jagamise viisiga nõus. Hageja hinnangul on kostjale jäävate WWW ja SSS katastriüksuste väärtus 158 000 eurot, kuid hagejale jäävate OOO ja TTT katastriüksuste väärtus on 46 000 eurot. Hageja hindab VVV kinnistu väärtuseks 14 704 eurot. Hageja ei ole valmis omandama VVV kinnistut tervikuna (II kd, tl 138). AÕS § 77 lg 2 ja PärS § 159 lg 4 kohaselt tuleb pärandvara jagamisel maksta kaaspärijale, kellele jääva vara väärtus on väiksem tema pärandiosast, õiglane ja kohene hüvitis. Hageja leiab, et kostja taotletud viisil on temale jääv pärandiosa väiksem kostjale jäävast pärandiosast. Kohtu hinnangul on hageja seisukoht tõendatud asjatundjate arvamustega, milles on hinnatud katastriüksuste väärtust (II kd, tl-d 97-130) ja Maa-ameti tehingute andmetega, millest on võimalik tuletada VVV kinnistu väärtus (II kd, tl 141). Kostja ei ole esitanud tõendeid KKK kinnistu ja VVV kinnistu väärtuste kohta 2021.a seisuga ega ole tõendanud, et taotletud viisil pärandvara jagamisel on kaaspärijatele jäävad esemed võrdse väärtusega. Lisaks eeltoodule arvestab kohus sellega, et hageja ei ole valmis omandama tervikuna VVV kinnistut. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et pärandvara ei saa jagada kostja taotletud viisil. Kohus jätab kostja alternatiivse nõude pärandvara jagamiseks selliselt, et KKK kinnistu jagatakse kaheks kinnistuks järgmiselt: esimese koosseisus on TTT ja OOO katastriüksused ning see jääb hageja ainuomandisse; 19 (22)
teise koosseisus on SSS ja WWW katastriüksused ning see jääb kostja ainuomandisse; SSS kinnistule seatakse juurdepääs; VVV kinnistu jäetakse hageja ainuomandisse (II kd, tl 132, p-d 3.1-3.3).
9.Hageja on taotlenud pärandvara jagamist selliselt, et KKK kinnistu jäetakse hageja ainuomandisse ning hageja maksab kostjale omandi kaotuse eest hüvitise 92 000 eurot (II kd, tl-d 90, p 5.4 ja alapunktid). AÕS § 77 lg-s 2 ja PärS § 159 lg 4 nimetatud õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagab see, kui kaotatud omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt ka Riigikohtu 09.02.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05, p 9, Riigikohtu 12.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06, p 15, Riigikohtu 27.09.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 13). Kohtu hinnangul on hageja taotletud pärandvara jagamise viis AÕS § 77 lg-ga 2 ja PärS § 159 lg-ga
2.Kohus on eelnevalt leidnud, et pärandvara jagamine KKK kinnistu reaalosadeks jagamisega ei ole võimalik. Hageja on valmis kinnistu tervikuna omandama kostjale makstava hüvitise vastu. Kostja vaidleb hageja taotletud viisil pärandvara jagamisele vastu. Kostja peab KKK kinnistu väärtuse kohta antud hinnangut ebaõigeks ning seab kahtluse alla hageja võimelisuse maksta kostjale hüvitist. Hageja on avaldanud, et ta on valmis KKK kinnistu väärtusele maksma kostjale hüvitist 92 000 eurot (II kd, tl 90). Hageja lähtub KKK kinnistu väärtusest 184 000 eurot (II kd, tl 91, p 2.8). Hageja on soovinud KKK kinnistu väärtust tõendada kinnisvara hindajate A. T. ja K. T. 16.09.2021 hinnangutega (II kd, tl-d 97-111, 112-130). Asjatundjad on hinnanud KKK kinnistu kui terviku väärtuseks 184 000 eurot. WWW katastriüksuse väärtuseks on asjatundjad hinnanud 106 000 eurot, TTT katastriüksuse väärtuseks 8000 eurot, OOO katastriüksuse väärtuseks 38 000 eurot ja SSS katastriüksuse väärtuseks 52 000 eurot. Kohus on seisukohal, et asjatundjate arvamuse kujunemine ja katastriüksuste väärtuste hindamiseks kasutatud võrdlusmetoodika on jälgitavad. Arvamustest nähtuval on arvamuste eesmärgiks olnud KKK kinnistu koosseisus olevate katastriüksuste väärtuse väljaselgitamine, mitte KKK kinnistu kui terviku väljaselgitamine võrdlusmetoodikat kasutades. KKK kinnistu kui terviku väärtuse on asjatundjad tuletanud katastriüksuste väärtusest ega ole kasutanud KKK kinnistu kui terviku väärtuse väljaselgitamiseks võrdlusmetoodikat. Asjatundjate arvamusest ei nähtu, millise metoodika järgi on tuletatud katastriüksuste väärtusest KKK kinnistu kui terviku väärtus. Eeltoodut arvestades ei tõenda asjatundjate arvamus usaldusväärselt KKK kinnistu kui terviku väärtust. Kohus on teinud pooltele ettepaneku esitada tõendeid KKK kinnistu väärtuse kohta. Hageja esitatud tõendid ei näita usaldusväärselt KKK kinnistu kui terviku väärtust. Kostja ei ole tõendeid esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik hinnata KKK kinnistu väärtust otsuse tegemise ajale lähedase seisuga. Seetõttu ei ole võimalik pärandvara jagamine hageja taotletud viisil. Kohus märgib, et ka KKK kinnistu väärtuse tõendamisel ei ole kostjale tagatud õiglase ja kohese hüvitise saamine. Hageja on taotlenud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramine, mille kohaselt ei ole kostjale tagatud õiglase ja kohese hüvitise tasumine. Hageja on palunud määrata hüvitise tasumise tähtajaks kolm kuud kohtulahendi jõustumisest (II kd, tl 90). Hageja on tõendanud, et AS LHV Pank on teinud positiivse laenuotsuse hagejale laenu andmiseks summas 102 000 eurot (II kd, tl 159). AS LHV Pank poolt laenuotsuse kohta saadetud e-kirjast nähtuvalt toimub laenusumma väljamaksmine pärast nõuetekohase hüpoteegi seadmist tagatisvarale (II kd, tl 159). Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et kostjale ei ole tagatud hüvitise väljamaksmine kohtuotsuse jõustumise aja lähedase aja seisuga. Samuti nähtub laenuotsusest, et laenusumma väljamaksmise eelduseks on hüpoteegi seadmine tagatisvarale. Kuivõrd pärandvara omandiõiguse üleminek sõltub kostjale hüvitise maksmisest, saaks laenusumma väljamaksmine toimuda üksnes siis, kui kostja annab nõusoleku pärandvara hulka kuuluva kinnisasja hüpoteegiga koormamiseks. Kohtu hinnangul ei näe seadus ette kaaspärija kohustust nõustuda pärandvara koormamisega, et kaaspärijale maksta hüvitist omandi kaotuse eest. Samuti ei saa hageja eeldada, et kostja annab sellise nõusoleku vabatahtlikult. 20 (22)
Eeltoodut arvestades ei ole hageja taotletud pärandvara jagamise viisi puhul tagatud kostjale õiglase ja kohese hüvitise maksmine. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et pärandvara ei saa jagada hageja taotletud viisil. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse pärandvara jagamiseks selliselt, et KKK kinnistu jäetakse hageja ainuomandisse ja hageja maksab selle eest kostjale hüvitist.
10.Kostja taotleb järjekorras kolmandas alternatiivses nõudes pärandvara jagamist selliselt, et WWW katastriüksusest moodustatud kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse poolte vahel pooleks. SSS katastriüksusest moodustatakse kinnistu, mis jääb hageja ainuomandisse. TTT ja OOO katastriüksustest moodustatakse kinnistu, mis jääb kostja ainuomandisse (II kd, tl-d 132-133, p 5 ja alapunktid). Hageja vaidleb nõudele vastu ning leiab, et ei soovi omandada SSS katastriüksust. Pooled vaidlevad selle üle, kellele tuleb asi jätta, kusjuures ei ole hageja valmis omandama jagamisel tekkivaid kinnisasja reaalosasid. Seetõttu ei saa pärandvara jagada kostja taotletud viisil. Kohus jätab vastuhagi rahuldamata pärandvara jagamiseks selliselt, et WWW katastriüksusest moodustatud kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel, SSS katastriüksusest moodustatakse kinnistu, mis jääb hageja ainuomandisse ning TTT ja OOO katastriüksustest moodustatakse kinnistu, mis jääb kostja ainuomandisse.
11.Kostja on taotlenud järjekorras viimases alternatiivses nõudes pärandvara jagamist selliselt, et KKK kinnistu müüakse kohtutäituri poolt avalikul enampakkumisel. Müügist saadud tulust peale müügiga seotud kulude mahaarvamist makstakse pool kostjale ja pool hagejale. Kostja palub määrata otsuse täitmise korra, mille kohaselt on enampakkumisel kinnistu alghind 230 000 eurot ning kohtutäituril on õigus iga avaliku enampakkumise nurjumisel vähendada kinnistu alghinda kuni 5% võrra. Kostja palub asendada avaliku enampakkumise läbiviimiseks vajaminevad hageja nõusolekud tahteavalduste esitamiseks kohtuotsusega. Kohus leidis eelnevalt, et pärandvara jagamine KKK kinnistu osas ei ole võimalik kinnistu reaalosadeks jagamisega ega kinnistu või selle osade jätmisega hageja või kostja ainuomandisse. Seetõttu kohaldub PärS § 159 lg 3. Kohus rahuldab kostja vastuhagi alternatiivses nõudes osaliselt ja määrab KKK kinnistu osas ühisomandi lõpetamise kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on taotlenud enampakkumise läbiviimist alghinnaga 230 000 eurot. Hageja on vaielnud alghinnale vastu ja pidanud seda liiga kõrgeks. Kohus leidis eelnevalt, et asjatundjate arvamus ei tõenda usaldusväärselt KKK kinnistu kui terviku väärtust. Kohus pidas jälgitavaks ja metoodikale vastavaks asjatundjate arvamust katastriüksuste väärtuse osas. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud otsuse tegemise aja seisule lähedase aja seisuga KKK kinnistu kui terviku väärtust. Kohus leiab, et kuigi KKK kinnistu koosseisu kuuluvate katastriüksuste väärtuste summat ei saa aluseks võtta pärijale makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel, on sellist väärtust võimalik arvestada otsuse täitmise korra kindlaksmääramisel. Kohtu hinnangul võib kinnisasja enampakkumisel liiga kõrge alghinna määramine venitada otsuse täitmist ja põhjustada enampakkumise kulude suurenemist, sest enampakkumiste nurjumise korral tuleb alghinda vähendada ja korraldada kordusenampakkumine. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus kostja taotluse alghinna määramiseks osaliselt. Kohus lähtub sellest, et enampakkumise nurjumist vähemalt ühel korral saab pidada mõistlikuks. Hageja on tõendanud katastriüksuste väärtuste summa 204 000 eurot. KKK kinnistu kui terviku väärtus ei ole teada. Kohus arvestab sellega, et kui enampakkumine alghinnaga 210 000 eurot nurjub ja toimub kinnistu allahindamine, on uueks hinnaks 199 500 eurot, mis ei erine olulisel määral katastriüksuste väärtuste summast. Kohus määrab seetõttu enamapakkumisel kinnistu alghinnaks 210 000 eurot. Kohus peab põhjendatuks kinnistu allahindamise sammu määramist, milleks on kuni 5% alghinnast. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse asendada avaliku enampakkumise läbiviimiseks vajaminevad hageja nõusolekud tahteavalduste esitamiseks kohtuotsusega. Avaliku enampakkumise 21 (22)
läbiviimine kohtutäituri poolt kohtulahendi alusel ei eelda hageja nõusolekut. Seetõttu puudub alus hageja kohustamiseks sellist nõusolekut andma.
12.Hageja on esitanud hagiavalduses nõude VVV kinnistu jagamiseks selliselt, et VVV kinnistu jagatakse kaheks võrdse suurusega reaalosaks, millest üks jäetakse hagejale ja teine jäetakse kostjale. Hageja on taotlenud kostja kohustamist tahteavalduste andmiseks, mis on vajalik kinnisasja jagamiseks ning katastriüksuste moodustamiseks. Hageja on soovinud VVV kinnistu jagamist nn A osaks, mis on tähistatud rohelise piirjoonega ja nn B osaks, mis on tähistatud lilla piirjoonega. Hagejal puudub eelistus, milline VVV kinnistu jagamisel tekkinud reaalosadest jääb hagejale ning milline antakse kostjale. VVV kinnistu jagamist kajastav plaan on otsuse lahutamatuks lisaks. Kostja on esitanud vastuhagi VVV kinnistu jagamiseks selliselt, et VVV kinnistu jagatakse kaheks võrdse suurusega reaalosaks, millest üks jäetakse hagejale ja teine jäetakse kostjale. Kostja soovib, et temale jäetakse nn B osa. Kostja on taotlenud hageja kohustamist tahteavalduste andmiseks, mis on vajalik kinnisasja jagamiseks ning katastriüksuste moodustamiseks. Kohus leiab, et pooled ei vaidle selle üle, millisteks reaalosadeks VVV kinnistu jagada. Kohus rahuldab hagiavalduse alternatiivses nõudes, mille järgi jäetakse nn A osa hageja ainuomandisse ning nn B osa kostja ainuomandisse. Kohus kohustab kostjat andma vajalikud tahteavaldused kinnisasja reaalosadeks jagamiseks, katastriüksuste moodustamiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks. Hageja on taotlenud kostja kohustamist tahteavalduse andmiseks, mille kohaselt on pooled kokku leppinud, et toimingutega seotud kulud kannavad pooled võrdselt. Kohus leiab, et seadus ei anna alust jagada kaaspärijate vahel pärandvara jagamisega tekkida võivaid kulusid. Seetõttu jätab kohus hagiavalduse hageja taotluse osas läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2). Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse alternatiivses nõudes, mille järgi jäetakse nn A osa kostja ainuomandisse ning nn B osa hageja ainuomandisse (TsMS § 442 lg 8 ls 5). Kohus rahuldas hagiavalduse pärandvara jagamiseks VVV kinnistu osas. Seejuures jagas kohus pärandvara sellisel viisil, nagu kostja pidas seda vastuhagis võimalikuks. Seetõttu puudub kostjal võimalus saavutada vastuhagiga taotletud eesmärki. Kohus jätab läbi vaatamata kostja vastuhagi nõudes jagada pärandvara VVV kinnistu reaalosadeks jagamisega ja A osa jätmisega hagejale ning B osa jätmise kostjale.
13.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus arvestab vaidluse iseloomuga ning sellega, et mõlema poole eesmärk oli suunatud pärandvara jagamisele. Kohus rahuldas hagiavalduse ja vastuhagi osaliselt. Sellega saavutasid mõlemad pooled vähemalt osaliselt taotletud eesmärgi. Seetõttu esineb TsMS § 163 lg 1 järgi alus poolte menetluskulude jätmiseks poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
22 (22)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.