Eesistuja Urmas Volens, liikmed Peeter Jerofejev ja Kalev Saare
Kohtuasi
Viktoria Bessonova ja Andžela Nordkvisti hagi Nordline Project OÜ vastu pandiesemete müügiõiguse puudumise tuvastamiseks ja pandiesemete müümisest hoiduma kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 5. märtsi 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viktoria Bessonova ja Andžela Nordkvisti kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
27 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Viktoria Bessonova, esindaja vandeadvokaat Martin Pärn Hageja Andžela Nordkvist, esindaja vandeadvokaat Martin Pärn Kostja Nordline Project OÜ, esindaja vandeadvokaat KalleKaspar Sepper
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 5. märtsil 2021 tsiviilasjas nr 2-18-15735 tehtud otsuse resolutsioon muutmata, täiendades õiguslikke põhjendusi.
4.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Viktoria Bessonova ja Andžela Nordkvisti kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viktoria Bessonova (hageja I) ja Anna Larikova (surnud 22. märtsil 2019, üldõigusjärglane Andžela Nordkvist (hageja II) astus menetlusse 6. novembril 2019) esitasid 18. oktoobril 2018 Harju Maakohtule hagi Nordline Project OÜ (kostja) vastu. Hagejad palusid tuvastada kostja kui üürileandja pandiesemete müügiõiguse puudumise ning kohustada kostjat hoiduma pandiesemete müümisest.
2-18-15735 Hagiavalduse kohaselt asusid hageja I auto AMG Hummer (registreerimismärk 51ZJA) ja hageja II mootorratas Harley-Davidson (registreerimismärk 33LU) kostja valduses Rae vallas Viljandi mnt 25d / Männimetsa tee 6. Kostja teatas 14. septembril 2018 hagejatele, et teostas üürileandjana pandiõigust tema üürile antud varal (äriruumid ja maa) asuva hagejate vara suhtes ja see pannakse avalikule enampakkumisele. Hagejad ei olnud kostja võlgnikud, kostjal ei olnud pandiga tagatud nõudeid tema vara üürniku Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu ning kostjal ei tekkinud hagejate sõidukite müügiõigust. Kadriorg kohvik-restoran OÜ ei võtnud üle Nap Konsult OÜ (pankrotis alates 24. aprillist 2017) ja kostja 15. aprillil 2011 sõlmitud üürilepingut. Kadriorg kohvikrestoran OÜ tasus üürniku Nap Konsult OÜ asemel üksnes ühe arve ning oli võtnud kohustuse tasuda Nap Konsult OÜ eest veel kolm arvet, kuid ei teinud seda, sest kostja oli saanud 20. septembril 2017 pandiõiguse teostamisel vara müügist 18 500 eurot ja seega on need kohustused täidetud. Kuigi Kadriorg kohvik-restoran OÜ soovis kasutada tasumata arvetel märgitud ajal ise kostja üürile antud vara, ei lepitud lepingu jätkamist kokku. Kostja teatas 1. augustil 2017, et loeb üürilepingu lõppenuks, ja palus vabastada ruumid hiljemalt 15. augustil 2017. Kadriorg kohvik-restoran OÜ mõistis, et kostja esitas teate tema ja kostja kokkuleppe kohta, mitte kostja ja Nap Konsult OÜ lepingu kohta. Kadriorg kohvik-restoran OÜ tasus elektrienergia taastamiseks kaks arvet, s.o kokku 1218 eurot 8 senti, mitte ei tasunud Nap Konsult OÜ võlga.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Nap Konsult OÜ ja kostja olid sõlminud 15. aprillil 2011 tähtajatu üürilepingu, mille esemeks on Rae vallas Viljandi mnt 25d / Männimetsa tee 6 asuvad äriruumid ja maa. Kuna Nap Konsult OÜ oli makseraskustes, palus tema ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ juhatuse liige, et kostja jätkaks sama lepingut Kadriorg kohvik-restoran OÜ-ga ning vormistaks ümber ühe arve. Kostja nõustus tingimusel, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ kohustub tasuma kõik Nap Konsult OÜ võlad, ning Kadriorg kohvik-restoran OÜ oli sellega nõus. Seega võttis Kadriorg kohvik-restoran OÜ üürilepingu üle. Lepingu ülevõtmist tõendab, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ tasus kostjale üüri ja 1218 euro 8 sendi suuruse võla. Kohustusega ühinemise korral muutusid Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvikrestoran OÜ kostja solidaarvõlgnikeks. Kuna kahe kuu üür jäi tasumata, ütles kostja üürilepingu 12. septembril 2017 üles ning tal tekkis üüriesemel asuva vara pandiõigus. Kostja teostas 20. septembril 2017 üürileandja pandiõigust ja sai vara müügist 18 500 eurot. Kostjal oli 5. veebruariks 2020 Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu nõudeid kokku 31 100 eurot 29 senti, sh üür 12 313 eurot 79 senti, saamata jäänud üür 14 453 eurot 76 senti, üürivõla sissenõudmise õigusabikulu 4197 eurot 25 senti ja enampakkumise korraldamise kulu 135 eurot 49 senti.
3.Harju Maakohus rahuldas 22. oktoobri 2020. a otsusega hagi ning tuvastas, et kostjal ei olnud pandipidaja müügiõigust hagejate sõidukite suhtes, ja kohustas kostjat hoiduma hagejate sõidukite müümisest. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: • 15. aprillil 2011 sõlmisid kostja ja Nap Konsult OÜ Rae vallas Viljandi mnt 25d / Männimetsa tee 6 asuvate ruumide üürilepingu; • 5. aprillil 2017 tasus Kadriorg kohvik-restoran OÜ elektrienergia võla 1218 eurot 6 senti; • 20. septembril 2017 teostas kostja üüritud ruumides asunud auto Chevrolet Corvette C5 (registreerimismärk 60ZJE), töökoja sisustuse ja õlide pandiõigust; • 13. aprillil 2018 teatas kostja Rae vallas Viljandi mnt 25d / Männimetsa tee 6 asuvate hageja I auto AMG Hummer (registreerimismärk 51ZJA) ja hageja II mootorratta HarleyDavidson (registreerimismärk 33LU) pandiõiguse teostamisest; 2(7)
2-18-15735 •
14.septembril 2018 teatas kostja hagejate sõidukite müügist.
Pooled vaidlevad selle üle, kas üürileping läks Nap Konsult OÜ-lt üle Kadriorg kohvikrestoran OÜ-le. Kostja ja Nap Konsult OÜ 15. aprillil 2011 tähtajalisena sõlmitud üürileping pikenes
15.aprillil 2016, kuna Nap Konsult OÜ jätkas ruumide kasutamist. Eeltoodut ei välista Nap Konsult OÜ pankroti väljakuulutamine 25. aprillil 2017. Kadriorg kohvik-restoran OÜ ei võtnud Nap Konsult OÜ-lt üürilepingut üle võlaõigusseaduse (VÕS) § 179 järgi. Kadriorg kohvik-restoran OÜ kasutas kostja ruume ajavahemikul 25. aprill 2017 kuni 15. mai 2017 ning tasus selle eest ühe arve. Sel ajal ei kasutanud neid ruume Nap Konsult OÜ. Kadriorg kohvik-restoran OÜ ja kostja sõlmisid
15.aprillil 2017 suulise üürilepingu. Kuna sellest kuupäevast hakkas Kadriorg kohvik-restoran OÜ ruume kasutama ja Nap Konsult OÜ seda enam ei teinud, lõppes kostja ja Nap Konsult OÜ üürileping
14.aprillil 2017 poolte kokkuleppel. Kostja ei ole tõendanud, et ta lõpetas Kadriorg kohvikrestoran OÜ-ga sõlmitud üürilepingu 12. septembril 2017. See üürileping lõppes 15. augustil 2017. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostjal oli õigus teostada 13. aprillil 2018 hagejate sõidukite suhtes pandiõigust. Pooled ei vaidle selle üle, et Nap Konsult OÜ oli kostjale võlgu. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja kui suur oli Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlg kostjale ning kas Kadriorg kohvikrestoran OÜ vastutas ka Nap Konsult OÜ võla eest. Kostja nõude kindlakstegemise aluseks VÕS § 305 lg 1 järgi tuleb võtta Kadriorg kohvik-restoran OÜ ja kostja üürileping ning kostja nõuded Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu. Kostjal oli pandiõiguse teostamise ajal Kadriorg kohvikrestoran OÜ vastu 17 196 euro 57 sendi suurune nõue, mille katteks on kostja arvestanud
20.septembri 2017. a pandiõiguse teostamisel saadud 18 500 eurot. Seega ei ole kostjal õigust müüa hagejate sõidukeid (asjaõigusseaduse (AÕS) § 292 lg-d 1 ja 2).
4.Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada, jätta uue otsusega hagi rahuldamata või saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostjal oli 20. septembril 2017 Nap Konsult OÜ vastu 21 663 euro 50 sendi ning Kadriorg kohvikrestoran OÜ vastu 5905 euro 98 sendi suurune nõue, mis sisaldas üüri, viivise ja õigusabikulude hüvitamise nõuet. Võlgade katteks teostas kostja 20. septembril 2017 pandiõigust ja sai vara müügist 18 500 eurot. Arvestades, et Nap Konsult OÜ võlad tekkisid enne Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlga, jäi pärast selle pandiõiguse teostamist Nap Konsult OÜ võla jäägiks 3163 eurot 50 senti ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ võla jäägiks 5905 eurot 98 senti. Nende nõuete täitmiseks teostas kostja
13.aprillil 2018 pandiõigust hagejate sõidukitele. Selleks ajaks oli kostjal tekkinud Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu ka saamata jäänud üüri nõue 10 500 eurot, mille eest Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastutasid võrdselt. Seega oli 13. aprillil 2018 Nap Konsult OÜ kostjale võlgu 8413 eurot 50 senti ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ 11 155 eurot 98 senti. Tuvastamaks, millise kohustuse katteks tuleb 20. septembril 2017 teostatud pandiõiguse alusel vara müügist saadud tulu arvestada, tulnuks teha esmalt kindlaks Nap Konsult OÜ kohustuse suurus ja nõude tekkimise aeg. Kuna nõue Nap Konsult OÜ vastu tekkis esimesena, tuleb 20. septembril 2017 kinnipeetud vara müügist saadu arvestada esmalt Nap Konsult OÜ kohustuse täitmiseks.
5.Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 5. märtsi 2021. a otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt järeldas maakohus valesti, et kostja ja Nap Konsult OÜ sõlmitud üürileping ei läinud üle Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le. On tõendatud, et Kadriorg kohvik3(7)
2-18-15735 restoran OÜ võttis üürieseme ja lepingu üle tingimusel, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ tasub Nap Konsult OÜ võla, ning Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le läksid üle ka Nap Konsult OÜ ja kostja sõlmitud üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused (VÕS § 179). Pooled ei vaidle selle üle, et Nap Konsult OÜ ja kostja sõlmisid 15. aprillil 2011 üürilepingu, mille esemeks on Rae vallas Viljandi mnt 25d / Männimetsa tee 6 asuvad ruumid ja tootmismaa. Üürileping sõlmiti 5-aastase tähtajaga, mille möödumisel uut kirjalikku lepingut ei sõlmitud, kuid üürieseme kasutamine jätkus suulise lepingu alusel samadel tingimustel. Asja materjalidest nähtuvalt esitati Nap Konsult OÜ-le novembris 2016 pankrotihoiatus ja pankrotiavaldus ning 24. aprillil 2017 kuulutati välja pankrot. Kuna Nap Konsult OÜ oli makseraskustes, palus Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ juhatuse liige, et kostja jätkaks üürilepingut Kadriorg kohvik-restoran OÜ-ga. Nimetatu on tõendatud juhatuse liikme 25. aprilli 2017. a e-kirjas kostjale esitatud sooviga teha Nap Konsult OÜ-le aprilli ja mai 2017 kohta esitatud arve ümber Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le. Nap Konsult OÜ kohustuste täitmise kokkulepet tõendab ka Kadriorg kohvik-restoran OÜ 5. aprillil 2017 Nap Konsult OÜ 1218 euro 8 sendi suuruse võla tasumine energiaettevõttele. Üüriruumide kasutamise jätkamise soovi tunnistas Kadriorg kohvik-restoran OÜ juhatuse liige kohtuistungil antud ütlustes, märkides, et võla tasumise põhjuseks oli vajadus pääseda ruumidesse. Asjaolu, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ jätkas kostja ja Nap Konsult OÜ üürilepingut, tõendab see, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ jätkas üüri maksmist kostja ja Nap Konsult OÜ sõlmitud lepingu järgi. Lepingu üleminekut kinnitavad ka kostja juhatuse liikme vande all antud ütlused. Seda, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ-ga lepingu jätkamise tingimuseks oli tema kohustus tasuda kõik Nap Konsult OÜ võlad, on tõendatud kostja juhatuse liikme ütluste ja asjaoluga, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ tasus osaliselt arved. Maakohus ei eristanud Kadriorg kohvik-restoran OÜ ja Nap Konsult OÜ kohustusi, vaid tuvastas üksnes Kadriorg kohvik-restoran OÜ võla suuruse. Üürilepingu p 7.3.3 kohaselt on kostjal õigus leping erakorraliselt üles öelda ning leping lõpeb, kui Kadriorg kohvik-restoran OÜ ei maksa nõuetekohaselt tasu ning tähtaegselt on tasumata kahe kuu üür. Kostja edastas 12. septembril 2017 lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Kostja esitas 20. septembril 2017 üürivõla, viivise ja menetluskulude nõude, mille kohaselt oli Nap Konsult OÜ üürivõlg 10 263 eurot ja Kadriorg kohvikrestoran OÜ üürivõlg 4708 eurot 87 senti. Lisaks oli kostjal üürilepingu p 5.1 järgi õigus nõuda Nap Konsult OÜ-lt iga viivitatud päeva eest 1% viivist, mida kostja on vähendanud põhinõudeni. Kadriorg kohvik-restoran OÜ-lt on kostjal õigus nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses. Samuti oli kostjal
20.septembri 2017. a seisuga Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu õigusabikulude hüvitamise nõue, s.o kummagi vastu 1137 eurot 50 senti. Seega oli kostjal 20. septembri 2017. a seisuga Nap Konsult OÜ vastu nõue 21 663 eurot 50 senti ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu 5905 eurot 98 senti. Kuna üürnik ei täitnud oma kohustusi tähtaegselt, teostas kostja 20. septembril 2017 üüriesemel asunud vara suhtes pandiõigust. Kostja ei olnud leppinud Kadriorg kohvik-restoran OÜ-ga ega Nap Konsult OÜ-ga kokku, et esmalt täidetakse esemete müügist saaduga Kadriorg kohvik-restoran OÜ kohustus ja seejärel Nap Konsult OÜ kohustus. Kooskõlas VÕS § 88 lg 6 p-s 1 sätestatuga tuleb müügist saadu arvestada esmalt esimesena sissenõutavaks muutunud Nap Konsult OÜ kohustuse katteks. Kuivõrd panditud vara müügitulu ei katnud kogu võlga, rakendas kostja lisaks 13. aprillil 2018 üürileandja pandiõigust hagejate sõidukitele. 13. aprilli 2018 seisuga oli Nap Konsult OÜ võlg kostjale 8413 eurot 50 senti ja Kadriorg kohvik- restoran OÜ võlg 11 155 eurot 98 senti. Kostja on tõendanud VÕS § 305 järgi pandiõiguse kasutamiseks üürilepingust tulenevate sissenõutavaks muutunud nõuete olemasolu. Kostjal oli õigus teostada üürileandja pandiõigust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4(7)
2-18-15735
7.Hagejad paluvad ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse või saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Hagejad paluvad jätta kostja kanda hagejate kassatsiooniastme menetluskulud, sh hageja I kulu 1095 eurot ja hageja II kulu 1125 eurot. Kassatsioonkaebuse järgi kohaldas ringkonnakohus VÕS § 290 lg 1 asemel ekslikult VÕS § 179. Kostja ei ole esitanud VÕS § 290 lg-s 1 sätestatud kirjalikku taasesitamist võimaldavat nõusolekut üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmiseks. Kadriorg kohvik-restoran OÜ ei olnud leppinud kostjaga kokku üürilepingu ega enne lepingu ülevõtmist sissenõutavaks muutunud kohustuste ülevõtmist. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ei arvestata Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ juhatuse liikme ütlustega, mille kohaselt ei läinud üürileping Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le üle. Ringkonnakohtu otsus üürileandja pandiõiguse kohta on vastuolus asjakohaste õigusnormide ja kohtupraktikaga, kuna ringkonnakohus eksis pandiõiguse teostamise päeva määramisega ega teinud kindlaks kostja sissenõutavate nõuete suurust ja hagejate sõidukite väärtust 24. augustil 2017, mil kostja sulges juurdepääsu üüriesemele ja pidas seal olnud sõidukid kinni. Pandiõiguse teostamise aja vale tuvastamise tõttu on valesti tuvastatud ka kostja nõuete suurus ja kostja pandiõiguse lõppemise aeg. Viivisenõude osas on otsus vastuoluline. Menetluskulusid jaotades on ringkonnakohus kohaldanud valesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-t 1, mitte § 165 lg-t 1.
8.Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kostja palub jätta hagejate kanda kostja kassatsiooniastme menetluskulu 805 eurot. Hagejad on esitanud kassatsioonkaebuses uusi väiteid ning ringkonnakohus ei jätnud tõendeid hindamata ega muutnud tõendamiskoormust. Samuti ei ole otsus vastuolus Riigikohtu praktikaga ega viivisenõude osas vastuoluline.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 kohaselt rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli VÕS § 305 alusel õigus teostada hagejate sõidukitele üürileandja pandiõigust. Kostja tugines pandiõigust teostades sellele, et Nap Konsult OÜ-ga sõlmitud üürileping läks üle Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le ja viimane vastutab nii enda kui ka Nap Konsult OÜ kohustuste eest, mis ei olnud vaidlusaluse pandiõiguse teostamise ajaks täidetud. Maakohus leidis, et kostjal ei olnud õigust pandiõigust teostada, sest üürileping ei läinud Nap Konsult OÜ-lt üle Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le ning vaidlusaluse pandiõiguse teostamise ajaks olid kostja nõuded Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu täidetud varasema pandiõiguse teostamisel saadu arvel. Ringkonnakohus asus maakohtu otsust tühistades seisukohale, et kostjal oli õigus teostada pandiõigust, kuna üürileping läks üle Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le ning kostja nõuded ei olnud varasema pandiõiguse teostamisega täidetud. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et kostjal oli pandiõiguse teostamise õigus.
11.Ringkonnakohus märkis õigesti, et võlasuhte kui terviku käsutamisele kohaldub VÕS § 179. Samas jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et üürilepingu üleandmisele kohaldub ka VÕS § 290. Kolleegiumi hinnangul ei toonud ringkonnakohtu eksimus aga kaasa ebaõiget kohtulahendit ega anna alust seda tühistada. VÕS § 290 lg 1 kohaselt võib üürnik üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused anda kolmanedale isikule üle üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. 5(7)
2-18-15735 Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 79 järgi olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kolleegium leiab, et VÕS § 290 lg-s 1 sätestatud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõudmise eesmärk ei ole tuua rikkumise korral kaasa tehingu tühisus. Olukorras, kus pooled ei esita üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud üürilepingu üleandmise nõusolekut, on kohtul õigus hinnata üürilepingu üleandmise tahte tuvastamiseks poolte esitatud muid asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus tuvastas Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ juhatuse liikme e-kirja ja vande all antud ütluste, kostja juhatuse liikme vande all antud ütluste ning asjaolu alusel, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ jätkas kostjale üüri maksmist kostja ja Nap Konsult OÜ üürilepingu järgi ning et Kadriorg kohvik-restoran OÜ võttis üürilepingu üle. Riigikohus arvestab kassatsiooninõude põhjendatuse kontrollimisel alama astme kohtu otsusega tuvastatud faktilisi asjaolusid ning on seotud ringkonnakohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega ega kogu ja uuri tõendeid (TsMS § 688 lg-d 3–5). Ainuüksi kassatsioonkaebuses märgitu, et Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ juhatuse liige on kohtuistungil eitanud üürilepingu üleandmist Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le ning hagejad ei nõustu ringkonnakohtu hinnanguga, ei anna alust leida, et ringkonnakohus on tõendite hindamisel eksinud. Ringkonnakohus hindas tõendeid kogumis ja on oma järeldust piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohtu tuvastatud asjaolude alusel leiab kolleegium, et kostja oli nõus üürilepingu üleandmisega VÕS § 290 lg 1 järgi. VÕS § 290 lg 2 kohaselt vastutab esialgne üürnik üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmise korral üürileandja ees lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt isikuga, kellele üürniku õigused ja kohustused üle anti. Esialgse üürniku vastutus lõpeb ajast, mil üürileandja võis üürilepingu esimest korda üles öelda, või ajast, mil üürileping lõpeb, kuid siiski mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel pärast õiguste ja kohustuste üleandmist. Eeltoodust ei tulene, et üürilepingu üleandmisel lähevad üle ka eelmise üürniku juba sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused. Kolleegium jääb varasema seisukoha juurde, et seaduse alusel ei lähe üldjuhul üle need lepingust tulenevad nõuded ja kohustused, mis olid enne üürilepingu üleminekut muutunud sissenõutavaks, st mille täitmist võis teine pool nõuda juba esialgselt üürnikult. Sellise sissenõutavaks muutunud kohustuse võib kolmandale isikule (nt uuele üürnikule) üle anda kokkuleppel võlausaldajaga (üürileandjaga) või tema nõusolekul nt VÕS § 175 lg-te 1 ja 2 alusel (vt ka Riigikohtu 17. jaanuari 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-04, p 16). Praeguses asjas on ringkonnakohus kosja juhatuse liikme vande all antud ütluste ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ tasutud arvete alusel tuvastanud, et üürileping läks Nap Konsult OÜ-lt üle Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le tingimusel, et viimane täidab esimese kohustused.
12.Hagejate arvates lugesid kohtud esimese pandiõiguse teostamise ajaks ekslikult 20. septembri 2017, sest kostja pidas üüriesemel asunud vara kinni juba 24. augustil 2017, mistõttu on ringkonnakohus arvanud valesti kostja nõuete hulka pärast viimati nimetatud kuupäeva tekkinud üürivõla sissenõudmise õigusabikulu ja saamata jäänud üüri nõuded. Kolleegium lähtub kooskõlas TsMS § 688 lg-tes 3–5 sätestatuga kohtute tuvastatust, et kostja teostas pandiõigust 20. septembril 2017 ning selle aja seisuga oli tal Nap Konsult OÜ vastu 21 663 euro 50 sendi ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu 5905 euro 98 sendi suurune nõue (sh üür, viivis ja õigusabikulu) ning hagejate sõidukitele pandiõiguse teostamise ajaks 13. aprillil 2018 oli kostjal Nap Konsult OÜ vastu 8413 euro 50 sendi ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu 11 155 euro 98 sendi suurune nõue (mh saamata jäänud üür). Kassatsioonkaebuse väited ei anna alust järelduseks, et ringkonnakohus on asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme. 6(7)
2-18-15735 VÕS § 307 lg 1 järgi saab pandiõiguse teostamiseks pidada asjade kinnipidamist, kuid see säte ei välista pandipidajast üürileandja selleks ajaks sissenõutavaks muutunud hüvitisnõuete, samuti asjade hoidmiseks, säilitamiseks ja müügiks tehtud kulutuste hüvitamise nõuete rahuldamist panditud vara müügitulemi arvel (vt ka Riigikohtu 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 12). Kui kostja teostas esimest pandiõigust juba 24. septembril 2017, mistõttu ei saaks tema hiljem tekkinud õigusabikulusid ja saamata jäänud üüri nõudeid rahuldada selle vara müügitulemi arvel, oleks need nõuded tagatud kostja pandiõigusega hagejate sõidukitele, mida kostja teostas 13. aprillil 2018. Hagejad ei ole vaidlustanud VÕS § 88 lg 6 p 1 kohaldamise asjaolusid, mille alusel luges ringkonnakohus 20. septembri 2017. a pandiõiguse teostamisel saadud 18 500 euro ulatuses esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud Nap Konsult OÜ kohustuse.
13.Ringkonnakohus on kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatuga põhjendanud Nap Konsult OÜ võlale üürilepingus kokkulepitud viivise ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlale seaduses sätestatud viivise kohaldumist. Ringkonnakohtu otsus ei ole selles osas vastuoluline. Kolleegium selgitab, et üürilepingu ülesütlemine ei muuda lepingut kehtetuks ega lõpeta lepingupoole õigust nõuda viivist lepingus kokkulepitud määras. VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäär kohaldub juhul, kui lepingus ei ole kõrgemat viivisemäära kokku lepitud (sama lõike kolmas lause).
14.TsMS § 165 lg 1 järgi, kui otsus on tehtud kaashagejate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Ringkonnakohus jättis menetluskulud hagejate kanda solidaarselt. Kolleegium leiab, et nõude eripära arvestades oli põhjendatud jätta menetluskulud hagejate kanda solidaarselt. Menetluskulud Riigikohtus jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel koostoimes § 165 lg-s 1 sätestatuga samuti hagejate kanda solidaarselt.
15.Kuna maakohus ei ole hüvitatavaid menetluskulusid kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ka Riigikohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi.
16.Kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon arvatakse TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.