Y ja X (Q üldõigusjärglane) hagi Nordline Project OÜ vastu pandiesemete suhtes müügiõiguste puudumise tuvastamiseks ja Nordline Project OÜ kohustamiseks pandiesemete realiseerimisest hoidumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.10.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Nordline Project OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
27 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hagejad Y (isikukood XXXXXXXXXXX) ja X (isikukood XXXXXXXXXX), hagejate esindaja Aare Nahk Kostja Nordline Project OÜ (registrikood 11214773), esindaja advokaat Janne Liisa Ottis
Kohtuistungi toimumise aeg
11.02.2021
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.10.2020 otsus (v.a menetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmine- resolutsiooni p 1) ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
2.Kostja apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta solidaarselt hagejate kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Hagejate nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Y (hageja I) ja Q (surnud 22.03.2019, üldõigusjärglane X astus menetlusse 06.11.2019, edaspidi hageja II) esitasid 18.10.2018 Harju Maakohtule hagi Nordline Project OÜ (kostja/üürileandja) vastu. Hagejad palusid tuvastada kostja kui pandipidaja müügiõiguste puudumine pandiesemete (sõiduk AMG HUMMER; registreerimismärk XXXXX ja mootorratas HARLEY-DAVIDSON; registreerimismärk YYYY) suhtes ja kohustada kostjat kui pandipidajat hoiduma pandiesemete realiseerimisest. Hagiavaldus sisaldas taotlust hagi tagamiseks, mille kohus rahuldas 19.10.2018 ja keelas kostjal pandiesemete realiseerimine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
2.Hageja I omandis oli AMG HUMMER (registreerimismärk XXXXX) ja hageja II omandis oli mootorratas HARLEY-DAVIDSON (registreerimismärk YYYY). Sõidukid asusid kostja valduses aadressil XXX. Kostja teatas 14.09.2018 hagejatele, et kostja kui üürileandja teostas eelmisel päeval pandiõiguse tema üüripinnal asuva vara suhtes ja kostja territooriumil asuvad sõidukid pannakse avalikule enampakkumisele. Hagejad ei olnud kostja rahaliste nõuete suhtes võlgnikud. Hagejad olid seisukohal, et üürileandjal (kostjal) ei olnud pandiga tagatavaid nõudeid üürniku Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu ja kostjal ei tekkinud vara müügiõigust. Kostja leidis vääralt, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ võttis üle Nap Konsult OÜ (pankrot väljakuulutatud 24.04.2017) ja kostja vahel 15.04.2011 sõlmitud üürilepingu. Lepingu ülevõtmist ei toimunud. Kokkulepe, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ tasub Nap Konsult OÜ kohustused kostja ees, said puudutada vaid ühte arvet (aprill/mai 2017 arve nr 17137). See arve tasuti. Kadriorg kohvik-restoran OÜ võttis kohustuse tasuda kostja poolt väljastatud arveid nr 17180, nr 17236 ja nr 17261. Nimetatud arved olid tasumata, kuna kostja sai juba teostatud pandiesemete müügist 18 500 eurot ja selle arvelt sai lugeda kohustused täidetuks. Kadriorg kohvik-restoran OÜ soovis kasutada nendel arvetel kajastatud perioodil ise kostja ruume, kuid ühtegi kokkulepet olemasoleva lepingu jätkamiseks ei sõlmitud. Kostja teatas 01.08.2017, et loeb lepingu lõppenuks ja palus vabastada ruumid hiljemalt 15.08.2017. Kadriorg kohvikrestoran OÜ mõistis, et kostja teade puudutas tema ja kostjavahelist kokkulepet, mitte aga kostja ja Nap Konsult OÜ lepingut. Kadriorg kohvik-restoran OÜ tasus 1 218,05 eurot arvete nr 844924063767 ja nr 154004588632 alusel, kuid sellega täitis ta kostja kohustust tasuda elektri eest (kostja lubas tasumisel taastada üüripinnal elektri). Sellega ei tasutud Nap Konsult OÜ võlgnevust. Kostja vastuväited
3.Nap Konsult OÜ juhatuse liige Z ja kostja juhatuse liige W sõlmisid 15.04.2011 üürilepingu, mille objektiks olid kostjale kuuluvad ruumid ja hoonet ümbritsev maa asukohaga XXX. Alates 16.04.2016 muutus üürileping tähtajatuks. Kuna Nap Konsult OÜ oli makseraskustes, palus Z, et kostja jätkaks sama lepingut Kadriorg kohvik-restoran OÜ-ga (juhatuse liige samuti Z) ja vormistaks 05.04.2017 aprill/mai 2017 arve nr 17137 Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le ümber. Kostja nõustus tingimusel, et Kadriorg
kohvik-restoran kohustub tasuma ka kõik Nap Konsult OÜ võlgnevused kostja ees ning Kadriorg kohvik-restoran OÜ oli sellega nõus. Kadriorg kohvik-restoran OÜ võttis lepingu üle. Seda asjaolu tõendas Kadriorg kohvik-restoran OÜ poolt üüritasu ja 1 218,08 euro võlgnevuse tasumine. Kohustustega ühinemise korral muutusid Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvikrestoran OÜ solidaarvõlgnikeks. Lepingu kohaselt oli kostjal õigus leping üles öelda, kui kahe kuu üüritasu jääb tasumata. Kostja ütles lepingu üles 12.09.2017, kuna Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlgnevus kostja ees oli 12 313,79 eurot ja kostjal kui üürileandjal tekkis üüripinnal olevale varale pandiõigus.
4.Kostjal oli 11.02.2019 seisuga Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu nõuded kokku 46 300,32 eurot: − üürivõlg ja kommunaalmaksed 12 313,79 eurot (Nap Konsult OÜ tasumata arved nr 16366, nr 16409, nr 17006, nr 17038 ja nr 17077 kokku 10 263 eurot, millest tasutud 1 218,08 eurot ja maha arvestatud tagatisraha 1 440 eurot, nõude jääk kokku 7 604,92 eurot ning Kadriorg kohvik-restoran OÜ tasumata arved nr 17180, nr 17236 ja nr 17261 kokku 4 708,87 eurot); − viivisenõue 82 788,17 eurot, mida kostja vähendas 12 313,76 euroni; − saamata jäänud tulu 17 340 eurot (2017 oktoober-2018 september jäi kostja ilma üüritulust 15 840 eurot (1 440 x 11) ja 2018 oktoober - 2019 veebruar oli saamata jäänud tulu 1 500 eurot (300 x 5), kuna kostja hoiustas 60 m2-l hagejate vara ja ta ei saanud seda pinda välja üürida); − õigusabikulud (üürivõla sissenõudmine) 4 197,25 eurot ja enampakkumise korraldamisega seotud kulud 135,49 eurot. Üüripinnal olnud vara müügist sai kostja Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlgnevuste katteks 2017 novembris 18 500 eurot (sõiduauto CORVETTE C5 müügihind 15 000 eurot + töökoja varustuse müügihind 3 500 eurot). Pärast vara müüki moodustas kostja nõude jääk 11.02.2019 seisuga 27 800,32 eurot.
5.Kostja täpsustas oma nõuet ja avaldas, et 05.02.2020 seisuga oli tema nõude suuruseks 31 100,29 eurot: − üürivõlg 12 313,79 eurot; − viivisenõue luges kostja tasutuks; − saamata jäänud tulu oli 14 453,76 eurot (esialgse arvutuse kohaselt saamata jäänud tulu 17 340 eurot, millele lisandus täiendavalt 2019 märtsi-2020 veebruari saamata jäänud üür 3 300 eurot (300x11), st kokku 20 640 eurot. Tulenevalt vara müügist vähenes saamata jäänud tulu 6 186,24 eurot võrra; − õigusabikulud (üürivõla sissenõudmine) 4 197,25 eurot ja enampakkumise korraldamisega seotud kulud 135,49 eurot. Maakohtu otsus
6.Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas kostja kui pandipidaja müügiõiguste puudumine pandiesemete (sõiduk margiga: AMG HUMMER; registreerimismärk XXXXX ja mootorratta margiga: HARLEY-DAVIDSON; registreerimismärk YYYY) suhtes ja kohustada kostjat kui pandipidajat hoiduma pandiesemete realiseerimisest. Hageja taotluse 13.10.2020 menetluse peatamiseks jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. Poolte vahel puudus vaidlus järgmiste asjaolude üle:
− 15.04.2011 sõlmiti üürileping Nap Konsult OÜ ja kostja vahel. Lepingu objektiks olevad ruumid asusid aadressil XXX − 05.04.2017 tasus Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlgnevuse summas 1218,06 eurot (võlgnevus Eesti Energia AS-i ees); − 20.09.2017 teostas kostja üüritud ruumides aadressil XXX pandiõigust järgmise vallasvara osas: 1) sõiduauto Corvette C5 (registreerimismärk XXXX), 2) töökoja sisustus ja 3) õlid; − 13.04.2018 teatega teostas kostja üüritud ruumides aadressil XXX pandiõigust järgmise vallasvara osas: 1) sõiduauto AMG Hummer (registreerimismärk XXXXX) ja 2) mootorratas Harley-Davidson (registreerimismärk YYYY); − 14.09.2018 avaldas kostja panditud esemete (sõiduauto AMG Hummer ja mootorratas Harley-Davidson) müügiteate; − Hagejale I kuulub sõiduk AMG Hummer (registreerimismärk XXXXX) ja hagejale II kuulub mootorratas Harley-Davidson (registreerimismärk YYYY).
7.Pooled vaidlesid selle üle, kas üürileping läks üle Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le. Kostja ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ vahel kirjalikku lepingut polnud. Kohus leidis, et Nap Konsult OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud mitteeluruumi üürileping, millele seadus ei näinud ette kohustuslikku vorminõuet. Seega puudus kohustuslik vorminõue ka sellise lepingu ülevõtmiseks. Kohustuse ülevõtmise lepingu võis sõlmida ka suuliselt. Kohus tuvastas, et üürilepingu ülevõtmist Kadriorg kohvik-restoran OÜ poolt ei toimunud ja seda asjaolu kinnitavaid tõendeid kohtule ei esitatud. Kohus võttis arvesse tunnistaja Z (Kadriorg kohvik-restoran OÜ ja Nap Konsult OÜ juhatuse liige) ja kostja seadusliku esindaja W vande all antud ütlusi. Ka Z ja W kirjavahetusest nähtus, et Z soovis vaid arve nr 17137 ümbertegemist. Kadriorg kohvik-restoran OÜ tasus 1 218,08 eurot elektrienergia eest (arved nr 844924063767 ja nr 154004588632) selgitusega „Nordline Projekt OY / 84456500002“. Kostja edastas Zile 04.04.2017 kirja, milles märkis: „Minu pakutud lahendus oleks, et Nap Konsult tasub need elektriarved hetkel siis saab elektri taastada või siis ootan laekumised ja tasun ise“. Sellega luges kohus tõendatuks hagejate väite, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ soovis kostja asemel arvete tasumisega elektri taastamist, mitte ei täitnud Nap Konsult OÜ kohustusi. Kadriorg kohvik-restoran OÜ-l kolmanda isikuna võis kostja asemel kostja kohustust täita. Kostja ja Nap Konsult OÜ vaheline üürileping pikenes vaatamata Nap Konsult OÜ pankroti väljakuulutamisele 25.04.2017, kuna üürnik jätkas asja kasutamist pärast lepingu tähtaja möödumist (lepingu p 1.3 kohaselt oli lepingu periood 15.04.2011-15.04.2016). Asja materjalidest ei nähtunud, et pooled oleksid lepingut lõpetanud. Hagejad väitsid, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ soovis kostja ruume kasutada perioodil 25.04.2017-15.05.2017. Selle eest tasus Kadriorg kohvik-restoran OÜ arve nr 17137. Kostja ei vaielnud vastu, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ neid ruume sellel perioodil kasutas ja maksis selle eest. Polnud tõendatud, et samal perioodil oleks Nap Konsult OÜ kasutanud üürilepingu eset. Kohus tuvastas, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ ja kostja sõlmisid 15.04.2017 uue suulise üürilepingu ja sellest ajast Nap Konsult OÜ üürilepingu eset enam ei kasutanud. Maakohus järeldas, et seega lõppes Nap Konsult OÜ ja kostja vaheline üürileping 14.04.2017. Kostja ei tõendanud oma väidet, et ta oleks lõpetanud Kadriorg kohvik-restoran OÜ-ga üürilepingu 12.09.2017. Kohus tuvastas, et 01.08.2017 edastas kostja Z-le kirja, milles nõudis ruumide vabastamist hiljemalt 15.08.2017. Esitatud arvetest perioodil juuli-august 2017 nähtuvalt lõppes üürileping 15.08.2017.
8.Pooled vaidlesid, kas kostja pantis hagejatele kuuluvad mootorsõidukid õiguspäraselt. Kohus leidis, et üürileandja pandiõigus ulatus ka üürnikele mittekuuluvatele asjadele ja üürileandja võis eeldada, et kõik üürniku valduses olevad vallasasjad kuuluvad üürnikule. Pandiga olid tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded. Üürileandja pandiõigus tagas ka kõrvalnõudeid (nt viivise- ja leppetrahvinõuded), menetluskulusid, asja müügiga seotud kulutusi ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikke kulutusi. Üürileandja võis sellist õigust kasutada üksnes nende nõuete tagamiseks, mis olid asjade valdusse võtmisel muutunud sissenõutavaks, v.a võimalikud edasised kulud asjade hoidmiseks, säilitamiseks ja müügiks. Kostja teostas pandiõigust üürilepingu esemel asuvate mootorsõidukite suhtes. Vara panditi 13.04.2018. Puudus vaidlus, et Nap Konsult OÜ-l oli võlgnevus kostja ees. Poolte vahel oli vaidlus, kas ja kui suur oli Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlgnevus kostja ees ning kas Kadriorg kohvikrestoran OÜ vastutas ka Nap Konsult OÜ võlgade eest. Kohus leidis, et kostja nõude kindlakstegemisel ja selle suuruse määramisel tuli aluseks võtta Kadriorg kohvik-restoran OÜ ja kostja vahel sõlmitud üürileping ning kostja nõuded Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu. Kostjal oli nõudeid kokku 31 100,29 euro ulatuses (üürivõlg 12 313,79 eurot, saamata jäänud tulu 14 453,76 eurot, õigusabikuld 4 197,25 eurot ja enampakkumise kulud 135,49 eurot). Kuivõrd pandiõigust teostati hagejatele kuuluvate mootorsõidukite osas 2018. aastal, siis olid pandiga tagatud 2017. aastal - 2018. aastal tekkinud üüri ja hüvitisnõuded, so sisuliselt kõik üürisuhtest tulenevad rahalised nõuded nimetatud perioodil. Kuivõrd pandiõigust teostati 13.04.2018, analüüsis kohus, kui suur oli üürileandja sissenõutavaks muutunud nõue nimetatud kuupäeval ehk pandiõiguse teostamise hetkel. Kohus tuvastas, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ-l oli võlgnevus kostja ees 13.04.2018 seisuga kokku 17 196,57 eurot (üürivõlg 2 050,79 eurot, viivis 2 050,79 eurot, saamata jäänud tulu 10 080 eurot, õigusabikulud 2 911,50 eurot ja enampakkumise kulud 103,49 eurot): − Kadriorg kohvik-restoran OÜ üürivõlgnevuse suuruseks oli 4 708,87 eurot, mis tulenes arvetest nr 17180, nr 17236 ja nr 17261. Ülejäänud arved nr 16366, nr 16409, nr 17006, nr 17038 ja nr 17077 kokku 10 263 eurot seondusid Nap Konsult OÜ võlgnevusega. Kuna üürivõlgnevusest oli kostjale tasutud kokku 2 658,08 eurot (1 218,08 eurot + 1 440 eurot), siis moodustas üürivõlgnevus 2 050,79 eurot. − Arvetest nr 17180, nr 17236 ja nr 17261 tulenev viivisenõue oli kokku 6 210,09 eurot. Kohus vähendas viivist kuni põhivõla suuruseni, st viivisenõue oli 2 050,79 eurot. − Kuna kostjal ei olnud võimalik üüripinda välja üürida, ei olnud kostjal eelduslikult võimalik majandustegevust läbi viia. Seetõttu oli põhjendatud, et pandiõiguse teostamisel kuulus kostja nõude koosseisu ka saamata jäänud tulu nõue. Kohus arvestas nõude perioodiks 2017 oktoober – 2018 aprill 10 080 eurot (üür 1 440 eurot x 7 kuud). Ülejäänud saamata jäänud tulu nõuded (periood 2018 mai - 2018 september, 2018 oktoober - 2019 veebruar ja 2019 märts – 2020 veebruar) arvestamisele ei kuulunud, kuna need ei olnud pandiõiguse teostamise hetkel muutunud sissenõutavaks. − Kostja õigusabikulud olid kokku 4 197,25 eurot, mis tulenesid üürivõlgnevuse sissenõudmisega järgmistest arvetest: nr 21709091, nr 21710103, nr 21711145, nr 21804079, nr 21807107, nr 21808107, nr 21808108, nr 21809088 ja nr 21810119. Kohus leidis, et õigusabiarvetest nr 21709091, nr 21710103 ja nr 21711145 tulenevad nõuded olid kulutused, mis seondusid üürivõlgnevuse sissenõudmisega ja olid põhjendatud kokku 2 911,50 eurot. Ülejäänud arved arvestamisele ei kuulunud, kuivõrd need ei olnud pandiõiguse teostamise hetkel muutunud sissenõutavaks.
− Avalike enampakkumiste korraldamistega seotud kulud on põhjendatud 103,49 eurot. Arved nr 1711125484 ja 1710052735 seondusid töökoja varustuse ja Chevrolet Corvette C5 müügiga, mille osas teostas kostja 20.07.2017 pandiõigust. Ülejäänud arved 1810256442 ja 1810256466 arvestamisele ei kuulunud, kuna need ei olnud pandiõiguse teostamise hetkel muutunud sissenõutavaks. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et müügis saadud 18 500 eurot sai maha arvestada juhul, kui Corvette C5 osas tuvastatakse avaliku enampakkumise kehtivus ja enampakkumise võitnud isiku omand. Nimetatud sõiduk müüdi maha avalikul enampakkumisel sularaha vastu. Kohtu hinnangul liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile ning register on informatiivne andmekogu. Sõiduki omand antakse üle nagu muu vallasasi ja selleks on vajalik valduse üleandmine omandajale ning kokkulepe omandi ülemineku kohta (käsutustehing). Kuna Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlgnevuse suuruseks kostja ees oli kokku 17 196,57 eurot ning kostja arvestas Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlgnevuse katteks 18 500 eurot, siis puudus kostjal Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu sissenõutavaks muutunud nõue.
9.Pooled vaidlesid, kas kostjal tekkis hageja sõidukitele müügiõigus. Müügiõiguse tekkimiseks pidi pandiga tagatud nõue olema muutunud sissenõutavaks, st võlausaldajal pidi olema õigus nõuda tagatud nõude võlgnikult täitmist. Kohus tuvastas, et kostjal puudus pandiõiguse teostamise hetkel 13.04.2018 pandiga tagatud sissenõutavaks muutunud nõue Kadriorg kohvikrestoran OÜ vastu. Apellatsioonkaebus
10.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada, jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud solidaarselt hagejate kanda või alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Kostjal selgitas, et tal oli 20.07.2017 seisuga Nap Konsult OÜ vastu nõue 21 663,50 eurot ning Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu 5 905,98 eurot. Võlgnevuste katteks rakendas kostja üürileandja pandiõigust sõiduautole CORVETTE C5, töökoja sisustusele ja üürileandja ruumides olevatele õlidele. Kostja sai müügist 18 500 eurot. Arvestades, et Nap Konsult OÜ võlgnevused tekkisid enne Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlgnevust, jäi peale CORVETTE C5 ja töökoja varustuse müügist saadud tulust Nap Konsult OÜ võlgnevuse jäägiks 3 163,50 eurot ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlgnevuse jäägiks 5 905,98 eurot. Kuivõrd vara müügist ei olnud võimalik täita kostja nõudeid, rakendas kostja 13.04.2018 täiendavalt üürileandja pandiõigust sõiduautole Hummer ja mootorrattale Harley Davidson. 13.04.2018 seisuga tekkis kostjal Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu lisaks eeltoodud nõuetele ka saamata jäänud tulu nõue summas 10 500 eurot, mille eest Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastutasid võrdselt, ehk mõlemad 5 250 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt oli 13.04.2018 seisuga Nap Konsult OÜ-l kostja ees võlgnevus 8 413,50 eurot (võlgnevuse jääk 3 163,50 eurot ja saamata jäänud tulu 5 250 eurot) ning Kadriorg kohvik-restoran OÜ-l võlgnevus 11 155,98 eurot (võlgnevus 5 905,98 eurot ja saamata jäänud tulu 5 250 eurot).
11.Maakohtu otsus oli üllatuslik ja põhjendamata. Maakohus tuvastas vaid Kadriorg kohvikrestoran OÜ võlgnevuse kostja ees 17 196,57 eurot, kuid maakohus ei eraldanud Kadriorg kohvik-restoran OÜ ja Nap Konsult OÜ võlgnevusi kostja ees. Kostja esialgne nõue 46 300,32 eurot ilma mahaarvamisteta moodustasid nõuded mõlema võlgniku osas. Selleks, et tuvastada, millise kohustuse katteks CORVETTE C5 ja töökoja varustuse müügist saadud tulu
arvestada, pidanuks kohus tegema esmalt kindlaks, millises summas on kostjal Nap Konsult OÜ vastu nõue ning millal nõue tekkis. Arvestades asjaolu, et nõue Nap Konsult OÜ vastu tekkis enne kui Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu, siis tuli vara müügist saadud tulu esmalt arvestada Nap Konsult OÜ võlgnevuste katteks. Kostjal puudus võlgnikega kokkulepe selle kohta, mis järjestuses võlgnevusi arvestatakse. Kohus ei analüüsinud kõiki esitatud tõendeid ega teinud vahet kahel võlgnevusel. Seega ei hinnanud kohus kõiki tõendeid igakülgselt ega täielikult. Asjaolu, et maakohus ei arvestanud asjade müügist saadud tulu esmalt varasemalt tekkinud võlgnevuse katteks, oli kostjale üllatuslik. Kuna kohus leidis, et üürileping ei läinud üle, siis tuli võlgnevusi käsitleda eraldiseisvatena. Pooled ei saanud avaldada oma seisukohta, mis järjekorras tuli võlgnevused lugeda tasutuks. Kuna hagi tuli jätta rahuldamata, siis tuli muuta ka menetluskulude jaotust. Vastustajate seisukohad
12.Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus (resolutsiooni p-d 2-4) tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 5-6). Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
14.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, jättes kostja esitatud väited ja tõendid osaliselt analüüsimata. Selliselt on menetlusõiguse normi TsMS § 656 lg 1 p 5 mõttes oluliselt rikutud. TsMS § 656 lg-st 2 ja § 657 lg 1 p-st 3 tulenevalt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse lahendamisel tühistada esimese astme kohtu otsus menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks vaid siis, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (vt Riigikohtu 11.04.2018 otsus asjas nr 2-15-8191/82, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohus leiab, et vaatamata menetlusõiguse normi rikkumisele maakohtus, saab ringkonnakohus selle apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohtul on TsMS § 652 lg 3 kohaselt õigus tuvastada maakohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hinnata kohtuotsuses hindamata tõendeid, samuti TsMS § 652 lg 5 ja § 653 järgi õigus ümber hinnata maakohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid. Ringkonnakohus märgib esmalt, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § lg-d 1 ja 2, § 7, 230 lg 1).
15.Peamiselt oleneb vaidluse lahendamine sellest, kas Kadriorg kohvik-restoran OÜ võttis üle Nap Konsult OÜ võlgnevuse kostja ees ja kas kostja teostas üürivõla katteks pandiõigust seaduslikult. Hageja oli maakohtus seisukohal, et Nap Konsult OÜ võlgnevus ei ole üle läinud Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le. Seega ei tekkinud kostjal pandiõigust, kuna pandipidaja pandiga tagatud nõue on täidetud.
Kostja oli maakohtus seisukohal, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ võttis Nap Konsult OÜ üüripinna ja lepingu üle, kohustudes tasuma Nap Konsult OÜ võlgnevused kostja ees. Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas, et pandiõiguse teostamise hetkel 13.04.2018 puudus kostjal sissenõutavaks muutunud nõue Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu. Maakohus tuvastas, et Nap Konsult OÜ-l oli võlgnevus kostja ees, kuid see ei läinud üle Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le.
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et asja lahendamisel omavad tähtsust need kostja nõuded, mis on tekkinud ja muutunud sissenõutavaks enne pandiõiguse teostamist, sest üürileandja pandiõiguse teostamisel saab pidada vara kinni vaid selliste nõuete tagamiseks, mille puhul on tegemist üürilepingust tulenevate jooksva ja sellele eelneva aasta üüri- ja/või hüvitisnõuetega (sh viivis) ning mis on pandiõiguse teostamise seisuga muutunud sissenõutavaks (v.a kulud kinni peetud asjade hoidmiseks, säilitamiseks ja müügiks). Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08 p-s 16.
17.Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu otsuses jõutud järeldusega, et kostja ja Nap Konsult OÜ vahel sõlmitud üürileping ei ole Kadriorg kohvik- restoran OÜ-le üle läinud. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgnevaga. Kohustused saavad üle minna nende ülevõtmisega (VÕS § 175). Nimetatud paragrahv reguleerib üksiku teatava võlasuhte raames eksisteeriva kohustuse ülekandmist seniselt võlgnikult kohustust üle võtta soovivale uuele võlgnikule. Kui kohustuse ülevõtja ja kohustuse üleandja soovida käsutada võlasuhet tervikuna, siis kohaldatakse VÕS § 179 regulatsiooni. VÕS § 179 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud. Lepingu ülevõtmise tagajärjeks on senise lepingupoole asendamine teise isikuga, mis ei too iseenesest kaasa mingeid muudatusi lepingulise suhte sisus. Lepingu üleminek toob endaga kaasa kogu senise lepingupoole lepingulise positsiooni ülekandmise lepingu ülevõtjale. Kostja tugines ka maakohtus VÕS § 179. Vaidlust ei ole, et Nap Konsult OÜ, keda esindas juhatuse liige Z, ja kostja, keda esindas juhatuse liige W, sõlmisid 15.04.2011 üürilepingu, mille objektiks oli Rae vallas, Viljandi mnt 25 D/Männimetsa tee 6 kostjale kuuluvad ruumid üldpinnaga 300 m2 ja hoonet ümbritsev tootmismaa pindalaga 1 198 m2 (I kd, lk 77). Üürileping oli sõlmitud tähtajaga 5 aastat ja mõlema lepingupoole juhatuse liikmed kinnistasid 22.09.2020 maakohtu istungil, et uut kirjalikku lepingut ei sõlmitud ja üüripinna kasutamine jätkus suulise lepingu alusel samadel tingimustel, mis oli kirjalikus lepingus kokku lepitud.
18.TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt oli Nap Konsult OÜ-le tehtud 2016 novembris pankrotihoiatus ja esitatud pankrotiavaldus ning 24.04.2017 kuulutatud välja pankrot. Tulenevalt asjaolust, et Nap Konsult OÜ oli makseraskustes, palus Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ juhatuse liige Z, et kostja jätkaks lepingut Kadriorg kohvik-restoran OÜga. Nimetatu on tõendatud juhatuse liikme 25.04.2017 e-kirjas sisalduva palvega kostjale 05.04.2017 Nap Konsult OÜ-le väljastatud arve rendiperioodi aprill-mai 2017 kohta (I kd lk 74p) ümber tegemiseks Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le (I kd lk 74). Kokkulepet Nap Konsult OÜ kohustuste täitmise kohta tõendab ka Kadriorg kohvik-restoran OÜ poolt 05.04.2017 Nap Konsult OÜ võlgnevuse tasumine summas 1 218,08 eurot Eesti Energia AS-le. Üüriruumide
kasutamise jätkamise soovi tunnistas Kadriorg kohvik-restoran OÜ juhatuse liige Z kohtuistungil antud ütlustes, et võla tasumise põhjuseks oli vajadus pääseda ruumidesse. Kostja ja Nap Konsult OÜ vahelise lepingu jätkamist Kadriorg kohvik-restoran OÜ poolt tõendab ka asjaolu, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ jätkas üüri maksmist vastavalt kostja ja Nap Konsult OÜ vahel sõlmitud lepingule (I kd lk 76). Et kostja tingimuseks Kadriorg kohvik-restoran OÜga lepingu jätkamiseks oli kohustus tasuda kõik Nap Konsult OÜ võlgnevused kostja ees, on tõendatud lisaks kostja juhatuse liikme kohtuistungil antud ütlustele ka Kadriorg kohvikrestoran OÜ poolt arvete osalise tasumisega. Lepingu üleminekut kinnitavad ka kostja juhatuse liikme vande all antud ütlused, mille kohaselt ta nõustus Z palvega jätkata Kadriorg kohvikrestoran OÜ-ga sama lepingut tingimusel, et viimane tasub Nap Konsult OÜ võlgnevuse. Vastupidiselt maakohtu poolt tuvastatule leiab ringkonnakohus, et tõendatud ja asja materjalidega on kooskõlas, et Kadriorg kohvik restoran OÜ võttis üüripinna ja lepingu üle tingimusel, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ tasub ka Nap Konsult OÜ võlgnevused ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le läksid üle ka Nap Konsult OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Toimus lepingu ülevõtmine VÕS § 179 mõttes. Kuivõrd maakohus leidis ekslikult, et Kadriorg kohvik- restoran OÜ ei võtnud Nap Konsult OÜ kohustusi üle, oli maakohtu järeldus, et 13.04.2018 kostja rakendatud täiendav üürileandja pandiõigus võlgnevuse puudumisel kostja ees, ebaõige. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus ei eraldanud Kadriorg kohvik-restoran OÜ ja Nap Konsult OÜ võlgnevusi kostja ees, vaid on tuvastanud üksnes Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlgnevuse suuruse. Järgnevalt analüüsib kohus Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlgnevusi kostja ees.
19.Vastavalt lepingu p-le 7.3.3 oli kostjal õigus leping erakorraliselt üles öelda ning leping lõpeb, kui Kadriorg kohvik-restoran OÜ ei maksa nõuetekohaselt tasu ning tähtaegselt on tasumata kahe kuu üüritasu. Kostja edastas 12.09.2017 lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mille p-st 1 nähtuvalt oli Kadriorg kohvik-restoran OÜ-l lepingust tulenev võlgnevus kostja ees 12.09.2017 seisuga kokku 12 313,79 eurot. 20.09.2017 edastas kostja üürivõlgnevuse ja viivise ja menetluskude nõude, mille kohaselt oli Nap Konsult OÜ üürivõlgnevus 10 263 eurot ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ üürivõlgnevus 4 708,87 eurot. Samal päeval teostas kostja üürileandja pandiõigust (I kd lk 13-14). Lisaks oli Nap Konsult OÜ ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu p-s 5.1 kohaselt kostjal õigus nõuda Nap Konsult OÜ-lt viivist 1% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest ja 20.09.2017 seisuga oli Nap Konsult OÜ viivisvõlg, mille kostja vähendas põhinõudeni ehk 10 263 euroni. Kuna kostja ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ vahel puudus kirjalik leping, oli kostjal õigus nõuda Kadriorg kohvik-restoran OÜ-lt seadusjärgset viivist 20.07.2017 seisuga 59,61 eurot. Samuti oli 20.09.2017 seisuga kostjal Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu kahju hüvitamise nõue seoses õigusabikulude kandmisega 2 275 eurot, so kummalgi 1 137,50 euro ulatuses.
20.Eeltoodust tulenevalt oli 20.09.2017 seisuga kostjal Nap Konsult OÜ vastu rahaline nõue summas 21 663,50 eurot ning Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu 5 905,98 eurot. Kuivõrd 20.09.2017 esitatud nõudeavalduse võla, viivise ja menetluskulude tasumiseks jättis üürnik talle antud tähtajaks 21.10.2017 tasumata, müüs kostja üürniku kasutataval üüripinnal asunud vara, sh sõiduauto Chevrole Corvette avalikul enampakkumisel. Kuivõrd müügist saadu ei katnud kogu võlgnevust, rakendas kostja 13.04.2018 täiendavalt üürileandja pandiõigust sõiduautole ja mootorrattale. 13.04.2018 seisuga oli Nap Konsult OÜ võlgnevus kostja ees 8 413,50 eurot ja Kadriorg kohvik- restoran OÜ võlgnevus 11 155,98 eurot. Kohus tuvastas vaidlustatud otsuses, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ ei võtnud Nap Konsult OÜ kohustusi üle, vaid kostja ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ sõlmisid 15.04.2017 eraldiseisva
lepingu. Seejärel arvestas kohus, et sõiduauto ja töökoja varustuse müügist saadud tulu kattis Kadriorg kohvik- restoran OÜ võlgnevuse. Kostjal puudus Kadriorg kohvik-restoran OÜ-ga ja Nap Konsult OÜ-ga kokkuleppe, et esmalt arvestatakse panditud esemete müügist saadud tulust maha Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlgnevus ning seejärel Nap Konsult OÜ võlg. Ringkonnakohus leiab, et nõustuda saab apellandiga, et esmalt tuleb müügist saadu arvestada Nap Konsult OÜ võlgnevuse katteks. VÕS § 88 lg 6 p 1 näeb ette, et kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Nap Konsult OÜ võlgnevus üürivõlgnevus oli 10 263 eurot (tasumata arved 2016 ja 15.01.2017 – I kd lk 78-80). Lisaks on Nap Konsult OÜ vastu viivise nõue 10 263 eurot, saamata jäänud tulu nõue 5 250 eurot, õigusabikuludest tulenev nõue 1 137,50 eurot ja avalike enampakkumiste korraldamisega seotud kulud 32 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja tõendas VÕS §-st 305 lähtudes pandiõiguse realiseerimiseks kehtivast üürilepingust tulenevate sissenõutavaks muutunud nõuete olemasolu, so et ta pandiõigus tulenes asjaolust, et üürnikul oli kostja ees üürivõlgnevus. Seda väidet ei ole üürnik vaidlustanud ega esitanud tõendeid, mis selle ümber lükkaksid. Kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et kostjal eksisteeris võlgnevus üürileandja pandiõiguse teostamiseks, sest sõiduauto Chevrole Corvette ja töökoja varustuse müügist saadud tulu arvestas kostja Nap Konsult OÜ võlgnevuse katteks mitte Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlgnevuste katteks nagu oli maakohus ekslikult leidnud. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus solidaarselt hagejate kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
22.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
Jõustunud Riigikohtu 10.11.2021 otsuses toodud muudatusega
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 5. märtsil 2021 tsiviilasjas nr 2-18-15735 tehtud otsuse resolutsioon muutmata, täiendades õiguslikke põhjendusi.