nende Hageja R. L. (isikukood xxx) lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (e-post: [email protected]) Kostja OÜ Desiree Beauty (registrikood 11961754; e-post: [email protected]), seaduslik esindaja A. U.
Kohtu eelistung
4.oktoobril 2021
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista OÜ-lt Desiree Beauty välja R. L. kasuks tasumata töötasu 20 345,86 eurot (netosumma).
3.Mõista OÜ-lt Desiree Beauty välja R. L. kasuks saamata jäänud puhkusetasu 3456,05 eurot (brutosumma).
4.Mõista OÜ-lt Desiree Beauty välja R. L. kasuks välja töölepingu seaduse § 100 lg 4 alusel hüvitis 3930,66 eurot (netosumma).
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja tasumata töötasult 20 345,86 eurot (netosumma) 28.06.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3383,12 eurot (netosumma) ning alates 29.06.2019 kuni töötasu võlgnevuse tasumiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud puhkusetasult 3456,05 eurot (brutosumma) 28.06.2019. s seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 212,59 eurot (brutosumma) ning alates 29.06.2019 kuni puhkusetasu võlgnevuse tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Jätta hageja töötasult arvestatud viivise nõue rahuldamata 1,8 euro ulatuses ning puhkusetasult arvestatud viivise nõue rahuldamata 74,91 euro ulatuses.
8.Jätta menetluskulud OÜ Desiree Beauty kanda. Mõista OÜ-lt Desiree Beauty välja R. L. kasuks menetluskulu 8995 eurot.
2-19-9827
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.R. L. esitas 28.06.2019 Harju Maakohtule hagi OÜ Desiree Beauty vastu töövaidluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 17.06.2016 poolte vahel tööleping nr 6/2016, mille hageja alates 30.06.2018 üles ütles tööandja poolse olulise rikkumise tõttu. Rikkumine seisnes selles, et tööandja jättis pikema perioodi jooksul lepingus kokkulepitud töötasu maksmata. Hageja nõuab hagis mõista kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 17.06.2018-30.06.2018 eest saamata jäänud töötasu 20 345,86 eurot (netosumma), puhkusetasu 2017.a eest 1898,78 eurot ja 2018. a eest 1557,27 eurot, kokku 3456,05 eurot (brutosumma); TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis 3930,66 eurot (netosumma); töötasult sissenõutavaks muutunud viivis 3385,03 eurot; puhkusetasult viivis 287,5 eurot ning TsMS § 367 alusel viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras töötasult ja puhkusehüvitiselt alates hagi esitamisest kuni hageja nõuete kohase täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Kohtu 04.10.2021 eelistungile oli kutse kostja seaduslikule esindajale kätte toimetatud. Kostja esitas 01.10.2021 taotluse istungi edasilükkamiseks. Kohus ei rahuldanud istungi edasilükkamise taotlust. Hageja esitas istungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks TsMS § 410 alusel, kohus rahuldas taotluse. 2(4)
2-19-9827
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a osaliselt viivise osas. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Kohus märgib, et hagi nõudes on täpsustatud vaid töötasu osas, et tegemist on netosummaga. Hagi sisus on täpsustatud, et netosummana on arvestatud ka TLS § 100 lg 4 kohast hüvitist. Hageja toodud arvutuskäigust nähtub, et puhkusetasu ja sellelt arvestatud viivist on hageja arvestanud brutosummas, töötasu viivist omakorda netosummas. Kohus sõnastab resolutsiooni selliselt, et iga summa juures on täpsustatud, kas tegemist on neto- või brutosummaga, millelt tööandja peab kinni pidama seaduses ette nähtud maksud ja maksed.
5.Hageja on arvestanud juuni 2016 töötasu nõudelt viivist määraga 8,05% aastas. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viidatud VÕS § 94 lg-s 1 on sätestatud, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastav teave on avaldatud Eesti Panga veebilehel. Sellekohase teabe kohaselt oli juunis 2016 kehtiv viivisemäär 8,05%. Samas muutus töötasu nõue sissenõutavaks alles juulis 2016, mil kehtis viivise määr 8% aastas. Seega lähtub kohus viivisemäärast 8% aastas. Seetõttu rahuldab kohus töötasult arvestatava viivise nõude kogusummas 3383,23 eurot ning jätab rahuldamata viivisenõude 1,8 euro ulatuses.
6.Hageja on nõudnud 2017. a ja 2018. a puhkusetasu hüvitamist, kinnitades, et ei ole neil aastatel puhanud. Hagi lisast 13 nähtub, et hageja on arvestanud aasta 2016 eest saamata jäänud puhkust 14 päeva, aasta 2017 eest 28 päeva ning aasta 2018 eest 14 päeva. Hageja arvutustest lähtuvalt on hageja nõudnud kokku (28+28) 56 päeva eest puhkuse hüvitamist. Seega eeldab kohus, et hageja on soovinud tegelikkuses väita, et ei kasutanud puhkust ka aastal 2016, vastupidisel juhul puuduks tal õigus nõuda puhkusetasu kogu 56 päeva eest. Kuivõrd tagaseljaotsuse tegemisel loetakse TsMS § 413 lg 1 teise lause kohaselt hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks, ei arvesta kohus praegusel juhul kostja aegumise vastuväidet. Vastupidise tõlgenduse korral tuleks tagaseljaotsuse tegemisel arvestada ka teisi kostja vastuväited, see oleks aga vastuolus TsMS-s sätestatud tagaseljaotsuse tegemise sätetega ning tähendaks asja sisulist lahendamist. Seega loeb kohus nii puhkusehüvitise nõude kui ka TLS § 100 lg 4 alusel esitatud nõude põhjendatuks, kuigi asja sisulisel läbivaatamisel võiks kohus jõuda teistsugusele järeldusele.
7.Samas ei saa kohus lugeda täies ulatuses põhjendatuks 2017. a puhkusetasu hüvitiselt arvestatud viivisenõuet. Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud saamata jäänud 2017. a puhkusetasult viivist alates 01.01.2018 kuni 28.06.2019. Hageja väitel ei ole ta puhkust aastatel 2017 ja 2018 kasutanud. Seega sai puhkusetasu (56 päeva) hüvitamise nõue muutuda sissenõutavaks töölepingu ülesütlemisel 30.06.2018, kuna tööandja on TLS §-st 71 tulenevalt kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas alles töölepingu lõppemisel. 2017. a puhkusetasult 1898,78 eurot on viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhjendatud seega ajavahemiku 30.06.2018-28.06.2019 eest kogusummas 151,49 eurot. Kokku on puhkusetasu viivise nõue põhjendatud summas (151,49+61,10 ) eurot 212,59 eurot. Kohus jätab puhkusetasult arvestatava viivise nõude seega rahuldamata (287,50212,59) 74,91 euro ulatuses. 3(4)
2-19-9827
8.Kuna hagi on rahuldatud valdavas ulatuses, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on 07.10.2021 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulu 17 745 eurot (koos käibemaksuga), kokku 18 295 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 17 745 eurot selgelt põhjendamatu. Kohus loeb põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti loeb kohus täies ulatuses põhjendatuks 07.10.2021 menetluskulude taotluse kirjed 5-12. Kohus loeb kirjed 1-3 kokku põhjendatuks osaliselt, s.o 35 tunni ulatuses. Kohus leiab, et esitatud tõendite kogust ja mahtu arvestades oli tõendite läbitöötamine ning vajalike arvutuskäikude tegemine kindlasti ajamahukas. Samas ei ole hagiavalduse põhjendav osa ise kuigi mahukas dokument, mahukas on hagis punktis 2.4.2 toodud teostatud tööde tabel. Hagile lisatud tõendite kogumine ja tõendite ning nendest tulenevate andmete esitamine oli ilmselt ajamahukas, kuid tegemist oli suures ulatuses toiminguga, mis ei vajanud õigusalaseid eriteadmisi. Seega ei saa taolist ajakulu pidada osaliselt ka põhjendatud õigusabi ajakuluks, mille peaks hüvitama kostja. Neljanda kirje, kostja 19.09.2019 taotlusega tutvumine ja 27.09.2019 seisukoha koostamine, loeb kohus põhjendatuks maksimaalselt 3 tunni ulatuses. Kostja taotlus ei ole mahukas dokument ning tagatise nõudmise taotlusele seisukoha esitamine ei ole õiguslikult keerukas. Kvalifitseeritud õigusabi osutajale, kes sagedasti osaleb kohtumenetluses, on eelduslikult teada menetluskulude tagatise nõudmise eeldused; õigusliku olukorraga tutvumine ei ole seega aeganõudev ning ka seisukoha esitamine ei saanud olla seega ajamahukas. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, seega 8445 eurot (56,3 tundi, tunnihind 125 eurot, lisandub käibemaks). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (riigilõiv 550 eurot + õigusabikulu 8445 eurot) 8995 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 8995 eurot.
9.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.