Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
08. november 2021
Tsiviilasja number
2-21-2407
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
M.M.K.V.i ja P.-R.M. hagi K.M. vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljaandmise nõudes 3500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
22.10.2021
Menetlusliik
Istungimenetlus
Kohtunik Menetlusosalised ja nende esindajad
Leanika Tamm Hagejad: M.M.K.V., Soome Vabariigi isikukood xxxxxx-xxxx, Xxxxxxxxxxx P.-R.M., Soome Vabariigi isikukood xxxxx-xxxxx, Xxxxxxxxxxx Hagejate lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel, Advokaadibüroo Laus & Partnerid, e-post: [email protected] Kostja K.M., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx Kostja lepinguline esindaja: Laureana Telk OÜ Hugo Legal [email protected] Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 08.04.2022.
Edasikaebamise kord
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista K.M. ebaseaduslikust valdusest välja hagejate valdusesse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxxxxx kantud Xxxxxxxxxxx;
3.Kohustada K.M.t üle andma hagejate valdusesse kinnisasjale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxxxxx kantud Xxxxxxxxxxx juurdepääsu võimaldavad võtmed.
4.Kohus määrab, et TsMS § 468 lg 1 p 4 alusel on kohtuotsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3 tagatiseta viivitamata täidetavad.
5.Kohus määrab, et otsuse p 2 ja 3 ei täideta viivitamatult, kui kostja, K.M., maksab TsMS § 468 lg 2 alusel tagatise summas 3 500 (kolm tuhat viissada) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank a/a EE571010220229377229 või Swedbank AS-is a/a EE062200221059223099 või AS Luminor Bank a/a EE221700017003510302 selgitusega: “Tagatis tsiviilasjas nr 2-
2-21-2407 21-2407.
6.Kuulutada kohtuotsus 08.11.2021. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
7.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
8.Mõista kostjalt hagejate kasuks välja 3156 eurot sh. mõistlike ja põhjendatud õigusabikuludena 2856 eurot ning riigilõiv summas 300 eurot.
9.Mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (kogusummas 3156 eurot) alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni välja viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
HAGINÕUE, NÕUDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD, POOLTE SEISUKOHAD JA
TÕENDID. MENETLUSE KÄIK
1.Hagejate nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud 1.1 Hagejad nõuavad: 1.1.1 Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxxxxx kantud Xxxxxxxxxxx, Pärnu kinnisasja välja nõudmist K.M. ebaseaduslikust valdusest;
1.1.2.K.M. ebaseaduslikust valdusest välja hagejate valdusesse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxxxxx kantud Xxxxxxxxxxx, Pärnu kinnisasja juurdepääsu võimaldavad võtmed;
1.2.Haginõude asjaolud on järgmised: hagejad on Xxxxxxxxxxx, Pärnu (edaspidi: Kinnisasi) asuva kinnisasja kaasomanikud alates 26.10.2020. Hagejatele teadaolevalt valdab kostja ebaseaduslikult hagejate omandit ning keeldub seda vabastamast. Hagejate esindaja on saatnud kostjale 17.10.2020. a e-kirja, milles palus kinnisasja valduse vabastamist. Hagejad ei ole käesoleva ajani saanud endale kinnisasja valdust.
2.Kostja oma 12.04.2021 vastuses hagile vaidleb haginõudele täies ulatuses vastu. Kostja argumendid on järgmised:
2.1.Kostjal on õigus asja tasuta kasutada VÕS § 389 lõike 1 kohaselt tasuta kasutamise lepinguga. VÕS § 392 lõike 1 kohaselt kasutaja võib eset kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. VÕS § 393 lõike 1 alusel kasutaja peab kasutusse antud eseme kasutustähtaja lõppemisel tagastama. xxxxxxxxx a lahutati J.M. ja K.M. abielu. J.M. saatis kostjale 15.01.2018 a teate, milles palus vabastada xxxxxxxxxx tänava kinnistu hiljemalt 28.02.2018.a K.M. edastas omakorda advokaadi vahendusel vastuse, milles keeldus valdust vabastamast. 11.01.2019 a edastas J.M. advokaat Kaspar Koppel kirja kostjale, kus soovis taas valduse vabastamist. Nimetatud kirjale vastas K.M. esindaja Raivo Kiisk 16.01.2019 a kus selgitas, et pooltel oleks mõistlik asuda läbirääkimistesse ning lahendada kõik abikaasade vahelised varalised küsimused, kuivõrd ka K.M.l on nõudeõigus J.M. vastu. Nimetatud kirjale vastust aga ei saabunud. J.M. suri xxxxxxxxxxx.a Peale seda võtsid kostjaga ühendust pärijad kes soovisid kohtuda. Hagejad ja kostja kohtusid 2020 a veebruaris, kus pärijad ei tunnistanud kostja nõudeid. 16.02.2021 a esitasid hagejad hagi kohtusse valduse vabastamise nõudes. Kostja hinnangul puudub hagejatel õiguslik alus nõuda valduse vabastamist, kuivõrd tasuta kasutamise lepingu erakorraline ülesütlemine kasutusse andja poolt on olnud tühine selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Kasutusse andja on kostja hinnangul õiguskaitsevahendite kasutamisega olnud põhjendamatult viivituses
2-21-2407 ning tegutsenud vastuolus hea usu põhimõttega. Kasutusse andja on loonud enda pikemaajalise käitumisega mulje, et ta on loobunud valduse vabastamise nõudest ning kaudse käitumisega TSÜS § 68 lõike 3 kohaselt aktsepteerinud kostja õigust vaidlusalust kinnistut kasutada.
2.2.Kostjal on õigus tugineda AÕS § 88-le parendust hüvitamiseks Kinnistu endise omaniku J.M. tegevusest lähtuvalt on ta aktsepteerinud kostja kui otsese valdaja AÕS § 88 tuginevaid vastuväiteid, et enne kui ei ole lahendatud kinnistu parendamise ja sellesse panustatu küsimused, puudub K.M.l kohustus valdus vabastada. AÕS § 88 lõike 1 kohaselt valdaja võib nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1042. Lõike 2 kohaselt valdajal on õigus asjale tehtud kulutustega loodud parendused asja küljest ära võtta tingimusel, et ta taastab väljaantava asja endise seisundi. Selline õigus on välistatud, kui parenduste äravõtmine ei ole parendusi rikkumata võimalik või kui valdajale hüvitatakse väärtus, mis kulutustega loodud parendusel oleks pärast asjast eraldamist.
3.Kohus menetles asja istungimenetluses, pidades kohtuistungi 22.10.2021 Kohus selgitas istungimenetluses välja, et poolte vahel puudub vaidlus järgmises asjaoludes
3.1.Hagejad on Xxxxxxxxxxx, Pärnu asuva kinnisasja (registriosa nr xxxxxxxxxxx) kaasomanikud alates 26.10.2020.
3.2.Hagejatele kuulub kaasomandi osa on kostja kasutuses.
3.3.Kostja oli kinnistu endise omaniku J.R.I.M. endine abikaasa.
3.4.Abikaasadel ühisvara puudus, 24.09.2010 oli sõlmitud abieluvaraleping, mille kohaselt abikaasadel ei olnud õigust teineteise olemasolevale, tekkivale varale ega kõnealusest varast saadavale tulule ega selle asemel tekkivale varale.
3.5.Kostja ja J.R.I.M. abielu lahutati xxxxxxxxx.a.
3.6.Kinnistu eelmine omanik J.R.I.M. on hagejalt peale abielu lahutamist nõudnud e-kirja teel 15.01.2018 kinnistu vabastamist ja kinnistul asuvate vallasasjade üleandmist hiljemalt 28.02.2018.
3.7.J.R.I.M. suri xxxxxxxxxxx.a. ning hagejad on omandanud vaidlusaluse kinnistu pärimise teel.
3.8.Hagejad on nõudnud kostjalt kinnistu vabastamist ebaseaduslikust valdusest.
3.9.K.M. on alates 15.01.2018 avalduse saamist vältavalt keeldunud valdust vabastamast nii hagejate kui hagejate õiguseellase nõudel. Kostjal puudub hagejate nõusolek kinnistu kasutamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Kohus leiab, et käesolevas vaidluses kuulub kohaldamisele Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta
2-21-2407 tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult.
7.Tulenevalt AÕS § 83 lg-st 1 on kostja kohustus tõendada, et kostjal on õiguslik alus hagejale kuuluva kinnistu valdamiseks.
7.1.RKL 3-2-1-66-03 p. 13 kohaselt on AÕS § 80 lg 1 järgi omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama seaduse paragrahvide 81 ja 82 lg 1 järgi pidi hageja tõendama oma omandiõigust ja vaidluse korral seda, et tema asja valdab kostja. AÕS § 83 lg 1 kohaselt peab kostja nõude vaidlustamiseks tõendama, et hageja ei ole asja omanik või et asja omanik on kostja või et kostjal on õigus asja vallata mõne asjaõiguse või muu õigus alusel. Seega pidid kostjad tõendama, et neil on õigus vaidlusalust eluruumi vallata.
7.2.RKTKo nr 2-16-9519/78 p 27 kohaselt AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Valduse õiguslik alus saab olla mõni piiratud asjaõigus või omanikku valdaja valdust taluma kohustav võlaõiguslik kokkulepe, kuid õiguslik alus saab tuleneda ka seadusest või kohtulahendist.
7.3.RKL nr 3-2-1-178-14 p. 11 kohaselt AÕS § 80 lg 1 kohaldamise eelduseks on, et (i) hageja on korteriomandi omanik, (ii) kostja on korteriomandi valdaja ning (iii) kostja valdab korteriomandit õigusliku aluseta. Kui kohus lahendab vindikatsioonihagi, mille aluseks on hageja väide, et kostjal ei ole korteriomandi valdamiseks õiguslikku alust, peab kohus hageja nõude lahendamisel kostja vastuväite alusel tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale õiguse vaidlusalust korteriomandit vallata, või mitte.“
8.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud enesel õiguse olemasolu vaidlusalust kinnisasja vallata. Kinnistusraamatu kohaselt on vaidlusaluse kinnistu omanikuks hageja. Puudub vaidlus, et kostja valdab nimetatud kinnistut (või vähemalt selle osa). Kinnisturaamatust ei nähtu kostjal kinnistu kasutamise õigust. ostja ei ole tänaseni kinnistut vabastanud. Eeltoodu osas poolte vahel vaidlust ei ole
9.Kohus loeb kostjate õiguseellase J.M. hagejale tehtud tahteavaldusega tõendatuks, et kostjale oli teada omaniku tahe kinnistu vabastamiseks alates 15.01.20181. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hagejate õiguseellane on peale abielu lõppemist soovinud juba 15.01.2018 kostjalt kui lahutatud abikaasalt Kuu 5, Pärnu kinnistu mõttelise osa vabastamist ja vallasvara üleandmist. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma õigust kinnistut vallata. Kohus märgib, et kostja tõlgendus vaikimisi tekkinud tasuta kasutuse lepingust ei vasta hagejate ega hageja õigueellase tahtele. Kohus on seisukohal, et kostja pidi hageja ja tema õiguseellase nõudekirjadest üheselt ja selgelt aru saama, et hageja ei soovi kostja viibimist kinnistul ning hagejatel puudub tahe temaga kinnistu kasutamiseks mistahes lepingu sõlmimiseks. Seega pidi hageja aru saama, et tal puudub lepinguline alus kinnistu kasutamiseks.
10.Kohtu hinnangul ei ole kohane kostja ka vastuväide, mille kohaselt sõlmis kostja hagejate õiguseellasega kinnisasja tasuta kasutamise lepingu tegevusetusega. Kostja on 12.04.2102 vastuses hagile välja toonud, et hageja
Hageja tõendid – nõudekiri kostjale ja selle tõlge Tlk 34-35
2-21-2407 õiguseellasega on vaikimisi sõlmitud suuline tasuta kasutamise leping (VÕS § 389 lg 1), mis annab kostjale õigusliku aluse kinnistut vallata. Kostja leiab, et õigus tuleneb temale järgmistest asjaoludest: xxxxxxxxx a lahutati J.M. ja K.M. abielu. Kuigi kostja möönab, et J.M. saatis kostjale 15.01.2018 a teate, milles palus vabastada xxxxxxxxxxx tänava kinnistu hiljemalt 28.02.2018, kostja kinnistut ei vabastanud. Lisaks on kostja arvamusel, et kuivõrd tema keeldus valdust vabastamast ilma mistahes õigusliku kasutamise aluse olemasoluta, on ta siiski oma tegevusetusega sõlminud kinnistu tasuta kasutamise lepingu vaikimisi. Kostja loeb vaikimisi sõlmitud kokkuleppe tulenevaks asjaolust, et tema esindaja Raivo Kiisk tegi 16.01.2019 ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks, et lahendada kõik abikaasade vahelised varalised küsimused aga ettepanekule vastust ei saanud. Vastuse mittesaamisest eeldas kostja, et temal on tekkinud tasuta kasutamise leping J.M.ga kinnistu kasutamiseks.
11.J.M. suri xxxxxxxxxxx. Peale seda võtsid kostjaga ühendust pärijad, kes on avaldanud selget tahet kinnistu vabastamiseks kostja valdusest. Hagejad ei ole kostjaga kinnistu kasutamise osas sõlminud ühtegi kokkulepet. Seega ei ole kostja ole tõendanud oma õigust kinnistut vallata.
12.Kohus märgib, et kostja tõlgendus vaikimisi tekkinud tasuta kasutuse lepingust ei vasta hagejate ega hageja õigueellase tahtele. Kohus on seisukohal, et kostja pidi nii hagejate kui ka hagejate õiguseellase nõudekirjadest üheselt ja selgelt aru saama, et peale 15.01.2018 ei soovi hagejate õiguseellane ning peale 2020 veebruaris toimunud kohtumist hagejatega puudub temal õiguslik alus kinnistut kasutada, puudub kinnistu kasutamise leping ning hagejatel puudub tahe temaga kinnistu kasutamiseks mistahes lepingu sõlmimiseks. Seega pidi hageja aru saama, et tal puudub lepinguline alus kinnistu kasutamiseks.
13.Kohus leiab, et hageja väide, mille kohaselt kasutusse andja on kostja hinnangul õiguskaitsevahendite kasutamisega olnud põhjendamatult viivituses ning tegutsenud vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole kohane. Kostjal on tõendamiskoormis kasutusõiguse olemasolu osas. Kostja ei ole tõendanud, et hagejad või nende õiguseellane oleksid hagejaga sõlminud kinnistu kasutuslepingu. Samuti ei ole eelnimetatud asjaoludest ja tõendites tulenevalt kostjal alust väita, et hagejad on kaudse käitumisega TSÜS § 68 lõike 3 kohaselt aktsepteerinud kostja õigust vaidlusalust kinnistut kasutada.
14.Kostja on esitanud vastuväite, viidates õigusele tugineda vastusooritust saamata AÕS §-le 88. Eesti õiguse järgi (AÕS § 88 lg 1) ei sõltu kulutuste hüvitamine valdaja heavõi pahausksusest, vaid ainult kulutuste liigist. Kulutuste hüvitamise nõue on välistatud üksnes siis, kui valdaja on valduse saanud omavoliga2. Kohus on seisukohal, et kostja valdus kinnistul on alates 28.02.2018 olnud omavoliline ja pahauskne. Kostja on olnud teadlik hagejate ja hageja õiguseellase soovist kinnistu valduse väljanõudmiseks alates 15.01.2021. Kostja ei ole kinnistu valdust üle andnud. Kostja väidab, et kuni ei ole lahendatud tema kui otsese valdaja AÕS § 88 tuginevaid vastuväiteid kinnistu parendamise ja sellesse panustamise osas, puudub kostjal kohustus valdus vabastada. Samas ei ole kostja ise oma väidetavate varaliste õiguste kaitseks nõudega kohtusse pöördunud.
15.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub kostjal õigus hagejate vastu varalise nõude esitamiseks, kuna AÕS § 88 lõike 1 kohaselt valdaja võib nõuda tema poolt
Age Värv Doktoritöö „Kulutuste kondiktsioon: teise isiku esemele tehtud kulutuste hüvitamine alusetu rikastumise õiguses” Tartu Ülikooli kirjastus 2014 lk 104
2-21-2407 asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. AÕS § 88 1 lg alusel on välistatud kulutuste välja nõudmine ajal, mil valdaja valdab asja õiguslikul alusele (st. seadusliku valdajana). Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1042. Lõike 2 kohaselt valdajal on õigus asjale tehtud kulutustega loodud parendused asja küljest ära võtta tingimusel, et ta taastab väljaantava asja endise seisundi. Selline õigus on välistatud, kui parenduste äravõtmine ei ole parendusi rikkumata võimalik või kui valdajale hüvitatakse väärtus, mis kulutustega loodud parendusel oleks pärast asjast eraldamist. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejatele kuuluvat kinnistut parendanud. Kostja on küll esitanud 20.10.2021 täiendavate tõendite3 asja juurde lisamise taotluse, mida kohus 22.10.2021 istungil ei rahuldanud, kuna tõendid ei olnud kohtule esitatud tähtaegselt, mistõttu kohus jätab tõendid asja lahendamisel läbi vaatamata.4
16.Lisaks märgib kohus, et isegi kui oletuslikult eeldada, et tõene on kostja väide tema poolt abielu ajal tehtud mistahes parenduste kohta hagi esemeks olevasse kinnisvarasse, on parendused tehtud ajal, mil kostja valdus hageja abikaasana oli tekkinud õiguslikul alusel. Seega on välistatud nii sellest perioodist tulenevate parenduste hüvitamise nõuete esitamine kui ka selliste nõuete rahuldamise käsitlus vastusooritusena valduse vabastamise nõudele AÕS § 88 alusel5.
17.Tulenevalt eelpooltoodust leiab kohus, et AÕS § 80 lg 1 sätestatud eeldused on täidetud, hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja ei ole tõendanud temal õigusliku aluse olemasolu kinnistu valdamiseks. Kohus on seisukohal, et kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx/xx, Pärnu (registriosa nr xxxxxxxxxxx) tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista hagejate otsesesse valdusesse. Hageja on lisaks nõudnud kinnistul paikneva elamu võtmete üleandmist. Võtmed on esemed, mis võimaldavad pääsu kinnistule. Kohus leiab, et kuivõrd võtmed on esemed, mis võimaldavad hagejal kehtestada valduse temale kuuluva kinnisasja suhtes, puudub kostjal ilma kinnistu kasutamise õigusliku olemasoluta õigus ka kinnistul asuva eluruumi võtmete enesxxxxxxxxxxx Xxxxxxxxx eluruumide võtmete kui kinnisasja valduse teostamist oteselt võimaldavad esemete hagejale välja andmise nõude. Viivitamatu täitmise kindlaksmääramine kohtu algatusel
18.TsMS § 468 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks valduse rikkumise kõrvaldamiseks või edasise rikkumise ärahoidmiseks või valduse taastamiseks asjaõigusseaduse §-de 44 ja 45 järgi tehtud otsuse. Kuna tegemist on vindikatsioonihagiga st. omaniku nõudega valduse rikkumise kõrvaldamiseks ja edasise rikkumise ärahoidmiseks, määrab kohus, et TsMS § 468 lg 1 p 4 tulenevalt tuleb otsuse resolutsiooni p 2 ja 3 kuulutada viivitamata täidetavaks.
19.TsMS § 468 lg 2 kohaselt § 468 lg 1 p 3 ja 4 nimetatud juhul otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise korral määrab kohus ka tagatise, mille andmisel otsust viivitamata ei täideta. Kohus lähtub tagatise suuruse määramisel hagi hinnas, mis on hinnata hagi puhul 3500 eurot. Sellest tulenevalt määrab kohus, et juhul, kui kostja
P.Varul, I.Kull, V.Küve, M. Käerdi, T.Puri „Asjaõigusseadus I Kommenteeritud väljaanne“ Juura 2014 395 p. 3.1.
lk
2-21-2407 tasub tagatise 3500 eurot, siis otsust viivitamata ei täideta. Menetluskulud
20.14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kokku on ajaline kulu 17 h. Advokaadibüroo Laus & Partnerid osutab kostjale õigusabi tunnihinnaga 168 eurot (140 eurot+KM). Hagejate menetluskulu on (168*17) 2856 eurot. Hagejatele on antud tsiviilasjas esitatud lisatud arved. Hagejad tasusid lisaks riigilõivu summas 300 eurot. Seega kokku on hagejate kulud antud tsiviilasjas summas (2856+300) 3156 eurot.
22.Kohus leiab, et hageja poolt tasutav õigusabiteenuse tunnihind on mõistlik ja selle väljamõistmine kooskõlas kohtupraktikaga. Riigikohus on juba 2016 leidnud (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-131-16, p 6), et ühe töötunni tasu summas 165 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa keskmist õigusteenuse eest makstavat tasu. Kuna hagejad on eraisikud, siis puudub neil võimalus menetluskuludelt käibemaksu tagasi saamiseks.
23.Kostja on esitanud tähtaegselt 26.10.2020 vastuväited hageja menetluskuludele6. Kostja leiab, et kohus peaks rahuldama lepingulise esindaja kulud üksnes mõistlikus ja põhjendatud ulatuses ning on esitanud vastuväited hagejate õigusabi osutamisele kulunud ajahulgale.
24.Kohus leiab, et hagejate ajakulu on mõistlik, vajalik ja põhjendatud. Asjaolu, et kostja ei nõustu hagejate esindaja ajakuluga, ei ole õigusabikulude vähendamise aluseks. Kohus märgib, et kostja enda vastuväited menetluskulude hulgale põhinevad kohtu hinnangul tegelikutlt kostjast enesest tulenevale asjaolule: nimelt on kostja menetluses kasutanud korduvalt venitamistaktikat, jättes esitamata olulised asjaolud ja tõendid (olulisim neist on kohtu hinnangul asjaolu, et kostja ja hageja õiguseellane sõlmisid abiellumisel varalahususe lepingu). Seega on kostja tegevus hagejale põhjustanud täiendava vajaduse kostja väidete ümberlükkamiseks ja tõendite kogumiseks. Kohus leiab, et eeltoodud põhjendustel on hageja menetluskulud vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud ning kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskulud kogusummas 3156 eurot. Samuti rahuldab kohus tulenevalt TsMS § 177 lg 4 taotluse mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni välja viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
Kostja vastuväited hageja menetluskuludele 85
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.