Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-13403
Kohtuasi
J.V avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 039/2008/459
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28. novembri 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
J.V määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja J.V (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349)
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 28. novembri 2023 määrus jätta muutmata.
2.J.V määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta J.V kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Vabastada J.V riigilõivu summas 60 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.J.V (avaldaja) esitas 21.09.2023 Pärnu Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 039/2008/459. Ühes avaldusega esitas avaldaja ka menetlusabi taotluse. Avalduse kohaselt vestles avaldaja kohtutäituriga 29.08.2023 telefoni teel ning täitur vastas, et ta ei lõpeta täitemenetlust ning seda ka taotluse esitamisel, kuna tema nägemusel ei ole asi aegunud. Täiteasjas nr 039/2008/459 täidetakse Pärnu Maakohtu lahendist nr X-XX-XXXX tulenevat nõuet. Täitedokument jõustus 16.12.2008 ning täitemenetluse alustamisest on möödunud enam kui 10 aastat. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 järgi on nõue aegunud.
2.Maakohus rahuldas 08.11.2023 määrusega avaldaja menetlusabi taotluse, vabastas ta avalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu summas 30 eurot tasumisest ja võttis avalduse menetlusse.
3.Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu, puudutatud isik) märkis, et täiteasjas nr 039/2008/459 on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 14.06.2006 kohtuotsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ja sissenõudja on Eesti Vabariik. Viidatud lahendiga kohustati avaldajat tasuma menetluskulud summas 1286,30 eurot (kohtuotsus on jõustunud 20.12.2006), nõue on tänaseni tasumata. Puudutatud isiku hinnangul tuleb kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude nõude aegumistähtajale kohaldada täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 210 ja § 207 lg-st 1 tulenevalt karistusseadustiku (KarS) § 82 lg-s 5 sätestatut. Eeltoodut arvestades on täitedokumendiks oleva kohtuotsuse täitmine aegunud. TMS § 207 kohaselt on täitemenetluse lõpetamine aegumise tõttu kohtutäituri pädevuses. Seega peab avaldaja aegumise tuvastamiseks pöörduma esmalt kohtutäituri poole ning esineb alus avalduse läbi vaatamata jätmiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohus jättis 28.11.2023 määrusega avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 039/2008/459 läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ning märkis, et hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
4.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt toimub täitemenetluse registrist nähtuvalt täitemenetlus täiteasjas nr 039/2008/459 Pärnu Maakohtu 14.06.2006 lahendi nr X-XXXXXX alusel ning täitemenetlust viib läbi kohtutäitur Heimo Vilpuu. Nõude liik on kriminaalasja menetluskulude nõue, s.o sundraha. Avaldaja soovib antud juhul aegumise kohaldamist kriminaalmenetluses tehtud kohtulahendist tuleneva kohustuse osas. 01.04.2021 jõustunud muudatustega tehti lihtsamaks täitemenetluse lõpetamine tsiviilnõude täitmise aegumise tõttu. Kriminaalasjas tehtud kohtulahendite puhul kehtib sama kord, mis kehtis enne
1.aprilli 2021. Rahalise ja varalise karistuse ning kriminaalmenetluse kulude sissenõudes otsustab täitmise aegumise kohtutäitur vastavalt TMS §-le 207 ja §-le 210, mitte kohus. TMS § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204 lõikes 2, § 205 lõikes 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Kuivõrd täiteasjas nr 039/2008/459 viiakse täitemenetlust läbi 2
kriminaalmenetluse kulude osas, s.o sunniraha sissenõudmiseks, on täitemenetluse lõpetamise otsustamine kohtutäituri pädevuses. Eelnevat arvestades järeldub, et kohus võttis avalduse menetlusse ekslikult ja see tuleb jätta läbi vaatamata.
4.2.Avaldajal on võimalus praeguses asjas täitemenetluse lõpetamiseks pöörduda esmalt kohtutäituri poole. Kui menetlusosaline ei ole kohtutäituri tegevusega nõus, tuleb kohtutäituri tegevuse või otsuse peale esmalt esitada kaebus kohtutäiturile endale kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest (TMS § 217 lg 1). Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (TMS § 218 lg 1). Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud avalduse kohtutäiturile ja et kohtutäitur oleks avalduse oma otsusega lahendanud. Seega leides, et sissenõudmine on ka kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulude sissenõudmise aegumist reguleerivate sätete järgi aegunud, tuleb avaldajal esmalt pöörduda avaldusega kohtutäituri poole, kes teeb vastava otsuse, mille peale saab avaldaja esitada kaebuse kohtule. Käsitledes avaldust kui kaebust täituri tegevuse peale, ei ole isik kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, kuna avaldaja on esitanud avalduse otse kohtule ilma, et eelnevalt oleks avaldus esitatud kohtutäiturile. Määruskaebus
5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, võtta avalduse menetlusse ning lõpetada täitemenetluse nõude aegumise tõttu.
5.1.Määruskaebuse kohaselt esitas avaldaja maakohtule avalduse TMS § 2231 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Täitemenetluse seadustik sätestab kaks alternatiivset avalduse esitamise viisi täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Avalduse esitamine kohtutäiturile ei ole kohtule avalduse esitamise eeltingimus. Seadusandja eesmärk on võimaldada võlgnikul valida kohtutäituri või kohtu poole pöördumise vahel. Samuti ei ole nõude täitmise aegumisele tuginemisel vajalik läbida kohtueelset kaebemenetlust TMS § 217 sätestatud korras (315 SE seletuskiri, lk 7). Eeltoodut arvestades ei olnud avaldajal kohustust pöörduda nõude täitmise aegumise kohaldamiseks esmalt kohtutäituri poole. Menetluse edasine käik
6.Avaldaja esitas 12.12.2023 kohtule menetlusabi taotluse, mille Pärnu Maakohus 03.01.2024 määrusega rahuldas ning vabastas avaldaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest 30 euro ulatuses.
7.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isikule teadaolevalt on kohtutäitur 22.11.2023 lõpetanud täiteasjas nr 039/2008/459 täitemenetluse, mille täitedokumendiks oli Pärnu Maakohtu 14.06.2006 kohtuotsus kriminaalasjas nr X-XXXXXX. Seega on avaldaja saavatanud soovitud eesmärgi juba enne määruskaebuse esitamist 3
ning puudutatud isiku hinnangul tuleks menetlus lõpetada. Juhul, kui täiteasjas jätkub menetlus kohtutäituri täitekulude sissenõudmise osas, siis täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on vastavalt TsÜS § 157 lg 1 kümme aastat ning puudutatud isik ei ole kohtutäituri nõude osas sissenõudjaks. Puudutatud isikul puuduvad tsiviilasjas menetluskulud.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
10.TsMS § 423 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS 477 lg-ga 1) kohaselt jätab kohus avalduse läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kuna täitmisel olevaks nõudeks on kriminaalasjas riigi kasuks välja mõistetud kulud, siis kohaldatakse nõude täitmisele TMS § 210 järgi TMS § 204 lg-s 2, § 205 lg-s 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 näeb ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Seega ei ole praegusel juhul tegemist aegumise kohaldamisega nõudele, mille puhul saab võlgnik valida avalduse kohtutäiturile või TMS §-s 2231 alusel kohtule esitamise vahel. Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et täitemenetluses süüteomenetlusest tulenevate riigi rahaliste nõuete aegumisele tuginemiseks kehtib erikord ning täitemenetluse lõpetamise täitmise aegumise tõttu otsustab kohtutäitur. Selleks ei ole vaja sissenõudja nõusolekut ega võlgniku pöördumist kohtu poole ega maksta ka mingit tasu või lõivu. Kohtu poole saab võlgnik pöörduda kaebusega, kui täitur täitemenetlust ei lõpeta (TsÜS komm (2023), § 157, p 3.6.2).
11.Ülaltoodust tulenevalt on põhjendatud maakohtu lõppjäreldus, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Lisaks on sissenõudja määruskaebusele esitatud vastuses väitnud, et kohtutäitur on Pärnu Maakohtu 14.06.2006 otsuse kriminaalasjas nr X-XX-XXXX alusel algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 039/2008/459 lõpetanud 22.11.2023. Sellisel juhul on avaldaja taotletava eesmärgi saavutanud ning viidatud täitedokumendi alusel algatatud täitemenetluse lõpetamise avalduse läbivaatamine ei oleks põhjendatud ka õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu.
12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
13.Maakohus andis 08.01.2023 ja 03.01.2024 määrustega avaldajale menetlusabi ja vabastas ta avalduse ning määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 30 eurot, s.o kokku 60 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 2 näeb ette, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral 4
menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 alusel võib kohus vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus leiab, et arvestades avaldaja majanduslikku seisundit on käesoleval juhul põhjendatud vabastada ta riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.