V V hagi AKTSIASELTS PALJASSAARE KALATÖÖSTUS vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitiste saamiseks (töövaidluskomisjonis töövaidlusasi nr xxx)
Tsiviilasja hind
8 175,32 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: V V (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja Kerstin Rjabov (e-post xxx) Kostja AS Paljassaare Kalatööstus (registrikood 10144384; asukoht Paljassaare tee 30, 10313 Tallinn; epost [email protected]), Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Monica Pihlak (e-post: xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja vastuväide kohtu tegevuse peale.
2.Jätta rahuldamata V V hagi AKTSIASELTS PALJASSAARE KALATÖÖSTUS vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitiste saamiseks (töövaidluskomisjonis töövaidlusasi nr xxx). Menetluskulude jaotus
4.Menetluskulude suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus
2-19-8438 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.V V esitas 21.03.2019 Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse AS Paljassaare Kalatööstus vastu. Avaldaja palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, mõista tööandjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 4 298,64 eurot hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel 4 525,20 eurot. Töövaidluskomisjon jättis 07.05.2019.a otsusega töövaidlusasjas xxx V Vi avalduse täies ulatuses rahuldamata. V V esitas 04.06.2019.a Harju Maakohtule hagiavalduse AS Paljassaare Kalatööstus vastu samas töövaidluses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti V Vi ja AS Paljassaare Kalatööstus vahel 02.07.2001 tööleping nr xxx koos selle lisadega. Töölepingu lisa nr 9 kohaselt oli hageja ametikohaks tootmisüksuse töödejuhataja ametikoht. 14.03.2019.a töölepingu ülesütlemisavaldusega ütles tööandja üles eelnimetatud töölepingu töötajapoolsete kohustuste rikkumise tõttu TLS § 88 lg 1 p-i 5 alusel. Ülesütlemisavalduse kohaselt oli töölepingu viimane päev 14.03.2019. Ülesütlemisavalduse kohaselt valmistati 06.03.2019 öises vahetuses valedest komponentidest taigen. Vastava tööprotsessi eest oli vastutav töötaja. Sisekontrolli käigus tuvastati, et töötaja rikkus protseduuri reegleid: töötaja ei tutvunud tootmisjuhendiga; tellis vale tooraine; ei peatanud tootmisprotsessi kui oli märganud valet taigna koostist; ei teavitanud tootmisjuhti vale koostisega toote tootmisest.
3.Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud töölepingu ülesütlemine on vastuolus seadusega, ebaproportsionaalne ja vastuolus hea usu põhimõttega ning ei ole põhjendatud. Hageja möönab, et tootmine toimus valedest komponentidest valmistatud taignaga. Samas peab hageja vajalikuks märkida, et eksimus seisnes selles, et taigen koostati vanema, st eelmise tehnoloogia järgi. Hageja eksis jahu valikus, võttis aluseks madalama sordi jahu, pidanuks aga võtma teise sordi. Tollel ajal (06.03.2019.a öise vahetuse ajal) ei olnud kohal ka vanemmeistrit, keda hageja asendas ning kes andnuks vajalikke suuniseid. Seoses asendamisega töötas hageja suurema töökoormusega ning oli kõrgendatud tööpinge all. Seoses sellega hageja kiirustas ning see päädis tema poolse eksimusega. Rõhutamist väärib asjaolu, et hageja näol oli tegemist pikaajalise töötajaga, kellel varasemad analoogsed töökohustuste rikkumised puudusid.
4.Hageja leiab, et tööandja pidanuks töötajale hea usu põhimõttest tulenevalt pärast töökohustuste rikkumist tegema hagejale hoiatuse, mitte ütlema hagejaga sõlmitud töölepingut erakorraliselt üles. Kostja poolt hagejale hoiatust aga tehtud ei ole. Seega ei olnud hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg-s 3 sätestatud eelneva hoiatamiseta antud juhul põhjendatud. Hageja oli töötanud kostja juures juba alates 02.07.2001.a, seega enam kui 17.a. Töötaja oli seniajani täitnud oma töökohustusi korrektselt. Hagejal tõsteti iga-aastaselt töötasu. Hageja on seisukohal, et ülesütlemisavalduses välja toodud rikkumised ei ole selliseks töökohustuste oluliseks rikkumiseks, mis välistaks töösuhte jätkumise. Eeltoodust tulenevalt tuleks töölepingu ülesütlemine tööandja poolt lugeda ebaproportsionaalseks ja TLS § 104 lg 1 alusel tühiseks, kuna see on toimunud seadusest tuleneva aluseta. Tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda
2-19-8438 kõige viimase meetmena juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik.
5.Enne hagejaga töölepingu ülesütlemist ei pakkunud kostja hagejale teist tööd. Ülesütlemisavaldusest ei nähtu, et kostja oleks üldse kaalunud teise töö pakkumist hagejale. Samuti ei nähtu ülesütlemisavaldusest, mis põhjustel kostja ei pakkunud hagejale teist tööd.
6.Hageja palub tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, millega kostja ütles üles hagejaga sõlmitud töölepingu. Hageja ei pea töösuhte jätkumist endisel kujul enam võimalikuks ja palub tuginedes TLS § 107 lg-le 2 lõpetada tööleping alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, s.o alates 15.03.2019.a. Samuti palub hageja TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt välja mõista töölepingu tühise ülesütlemise hüvitamiseks kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis kokku summas 4 298,64 eurot hüvitise töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähem etteteatatud 90 kalendripäeva eest kokku summas 4 525,20 eurot
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja leiab, et on õiguspäraselt öelnud üles V Viga 02.07.2001 sõlmitud töölepingu. V V ei täitnud oma seaduslikke kohustusi, sealhulgas olid mitmed selgelt määratletud kohustused ka töötaja ametijuhendis. Töötaja kohustuseks oli kontrollida tehnoloogilistest režiimidest kinnipidamist, teatada pakkimisosakonna töödejuhatajale ja vahetuse ülemale mittestandardse toodangu tekkimisest ning meetmed tarvitusele võtta selle kõrvaldamiseks ja tooteliinid vajaminevate materjalidega varustada. On väär hageja väide: et eksimus seisnes selles, et taigen koostati vanema, st eelmise tehnoloogia järgi. Hageja tööülesandeks oli tellida vastavalt tootmisjuhendile tooraine laost. Hageja pidi juhinduma vaid ettenähtud tootmisjuhistest ja ekslik on väide, mis lubab järeldada nagu hageja pidanuks ise tuletama toodete retsepte.
8.Hageja vahetuse ajal toodetud toote ’’tehnoloogia’’ ei olnud muutunud, seega ei saa lugeda tõeseks hageja väidet, et eksimus tulenes hageja poolt kasutatud eelmisest tehnoloogiast. Ei vasta tõele, et hageja tööülesannete üle oleks pidanud vanemmeister järelevalvet teostama. Kostja rõhutab, et hageja oli korduvalt iseseisvalt, ilma vanemmeistri juhisteta tööülesandeid täitnud ning pidi seda tegema ka 06.03.2019 öises vahetuses. Ei saa õigeks pidada hageja seisukohta, et pidi tööülesandeid täites kiirustama. Tegemist oli tavapärase vahetusega, kus tootmisüksus anti üle tavapärases korras, mis lubas alustada tootmisprotsessidega õigeaegselt. Hageja ülesandeks oli vastavalt tootmisjuhisele tellida õige tooraine ning anda korraldused, mis lubaksid tootmist alustada, kuid neid ülesandeid ei pidanud täitma kiirustatult. Selline väide on väär ja tõendamata.
9.Tõendatud on, et hageja tellis vale tooraine ja vea avastamisel ei eraldanud vale toorainega toodangut, vaid jätkas tootmist, ilma tööandjat teavitamata. Kostja on hinnanud hageja tekitatud otsese materiaalse kahju suuruseks 7 142 eurot. Hageja ja kostja vahel tekkinud olukorras oli kostjal põhjendatud kasutada enda kaalutlusõigust ning hinnata, kas etteteatamistähtaja järgimata jätmine on asjakohane. Kuivõrd kostja hindas hageja eksimust väga tõsiseks leidis kostja, et mõistlik ei ole eeldada, et tööleping jätkub kuni etteteatamistähtaja lõpuni. Kostja majandustegevus hõlmab tegevust toiduainetööstuses, millel on väga kõrged kontrollmehhanismid ning kostja vastutab tarbijale müüdava toote kvaliteedi ja koostise eest, siis oleks võinud hageja rikkumised kaasa tuua olulise maine kahju kostjale nii edasimüüjate kui ka tarbijate ees.
2-19-8438
10.Praegusel juhul seadis hageja ohtu kostja toodete tarbijad. Kostja on põhjendatult seisukohal, et sellise suhtumisega ebalojaalse hageja hooletus ja vajalike kaastöötajate (pakkimisosakond ja tootmisjuht) teavitamata jätmine võib edaspidi päädida reaalsete terviserikete tekitamisega, mille eest vastutust kandnuks kostja. Kostja oli sunnitud sellest tulenevalt töölepingu erakorraliselt lõpetama, kuna hagejat ei olnud võimalik usaldada tootmisprotsesside juurde.
11.Hageja ei tunnistanud enda tehtud tootmisviga isiklikult, vaid see selgus läbi kolmandate töötajate. Hageja hoolimatus enda tööülesannete täitmisel, rikkumise märkamisel ülesnäidatud tegevusetus ning pärastine süüdimatus rikkumise suhtes, näitas kostjale, et töösuhte jätkamine on võimatu. Ekslik on hageja väide hagiavalduses, et hageja poolt sooritatud rikkumised ei ole töökohustuste oluliseks rikkumiseks. Kostja on seisukohal, et hageja sooritatud rikkumised on olulisteks rikkumisteks. Hageja rikkus mitmeid enda tööülesandeid, millised olid talle pandud töölepingu ja töölepingu lisadega (ametijuhenditega). Kui Hageja oleks pidanud kinni enda teatamiskohustusest ning korrektselt reageerinud ega oleks põhjustanud sellises ulatuses kahju tööandjale, poleks pidanud kostja töölepingut erakorraliselt ülesütlema.
12.Hagiavalduses juhib hageja tähelepanu, et kostja oleks pidanud enne töölepingu ülesütlemist pakkuma võimalusel teist tööd. Praeguses asjas ei lõpetatud hagejaga töölepingut tema töövõime vähenemise tõttu vaid usalduse kaotuse alusel. Töölepingu lõpetamisel usalduse kaotuse tõttu ei tule kostjale kohustust hagejale teist tööd pakkuda. Samuti ei ole see seadusandja eesmärk kohustada tööandjat hoidma tööl töötajat, kes on tööülesannete täitmisel sooritanud rikkumisi, mis on niivõrd mastaapset, et tööandjal ei ole võimalik töötajat ka muude tööülesannete täitmisel usaldada kuivõrd Hageja näitas üles jämedat hoolimatust ja ebalojaalsust. Kostja leiab, et töölepingu ülesütlemine V Viga oli õiguspärane ja põhjendatud ning hagiavaldus töölepingu tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise määramiseks tuleb jätta rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.
13.Kostja esitas 12.10.2021 menetlusdokumendis alternatiivselt ning vaid juhuks, kui kohus peaks üldse mingis ulatuses hageja nõuet aktsepteerima sissenõutavana, tasaarvestusavalduse, milles tasaarvestab kostja enda 7142-eurose kahju hüvitamise nõude hageja väidetavate hüvitiste tasumise nõuetega summas 8823,84 eurot osas, millises kohus hageja nõuet aktsepteerib.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
15.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 kohaselt võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Sama paragarahvi lõike 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile.
2-19-8438
16.Hageja palub kohtul tuvastada V Vi ja AS Paljassaare Kalatööstus vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ning mittevaralise kahju hüvitis. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas töölepingu nr xxx alusel alates 02.07.2001.a kostja juures ning tööandja ütles 14.03.2019.a avaldusega töölepingu hagejale erakorraliselt üles alates 14.03.2019.a TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja eksimuse tõttu valmistati 06.03.2019 öises vahetuses valedest komponentidest tainas. Pooled vaidlevad selle üle, kas tööandjal oli õigus tööleping hagejale ilma hoiatuseta päevapealt üles öelda ja seda ilma teist tööd pakkumata.
17.TLS § 88 lg 1 p 5 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Tööandja ütles töölepingu hagejale erakorraliselt üles põhjusel, et töötaja ei tutvunud tootmisjuhendiga, tellis vale tooraine ning märganud taigna valet koostist ei peatanud tootmisprotsessi ning teades vale koostisega toote tootmisest ei teavitanud sellest tootmisjuhti. Töötaja tegude tagajärjel tekkis kostjal 1500 kg praaktoodangut (tl 24).
18.Töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, seega piisab töölepingu lõppemiseks tahte väljendamisest. Töölepingu ülesütlemise avaldus muutub kehtivaks vastaspoole poolt kättesaamisega. TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes töölepinguseaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepinguseaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 95 lg 1 ja 2 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
19.Kõigepealt kohus märgib, et 14.03.2019 kostja teade hagejale on pealkirjastatud hoiatusena. Samas on 14.03.2019 avaldusest kahtlusteta tuvastatav tööandja tahe töötajaga töösuhte lõpetamiseks, tööandja on viidanud töötaja konkreetsele teole, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu, tööandja on viidanud seaduse sättele, millega töölepingu lõpetati, samuti on ära märgitud töösuhte lõppemise päev. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on töölepingu ülesütlemise teate kätte saanud, seega on nõuded töölepingu ülesütlemise avaldusele täidetud ning on täidetud töölepingu lõpetamise formaalne eeldus.
20.Edasi kontrollib kohus, kas on täidetud töölepingu ülesütlemise materiaalne eeldus, st kas tööandjal oli alust töötajale leping üles öelda. Hageja on seisukohal, et hageja eksimuse tõttu pidanuks tööandja andma talle veel ühe võimaluse ja tegema hagejale 06.03.2019 toimunu pärast hoiatuse või pakkuma muud tööd. Kohus hagejaga ei nõustu.
21.Asja materjalidest selgub, et töötaja rikkus 06.03.2019 tööprotseduure – ei tutvunud tootmisjuhendiga, tellis vale tooraine, ei peatanud vale koostise märkamisel tootmisprotsessi ega teavitanud juhtumist tootmisjuhti, selles iseenesest vaidlus ei ole. Hageja on selgitanud eksimust tooraine valikul sellega, et taigen koostati vanema tehnoloogia järgi, kohal ei olnud vanemmeistrit, kes hagejat juhendaks, lisaks kõrgendatud töökoormusega.
22.Asja materjalist nähtub ka, et L G on 07.03.2019 kell 12.43 e-kirjaga teatanud N K, et laotöötaja on avastanud, et öösel telliti vale tainas ja 100 kg seda valetainast on kuskil
2-19-8438 kasutatud (tl 58, pöördel). Tootmisjuhi J M raportist peadirektorile nähtub, et tootmisjuht sai 07.03.2019 kvaliteediosakonnast infot, et üks toode oli toodetud valede koostisosadega, vahetuse vastutav meister ega liinioperaator ei olnud jätnud mingit selgitust toimunu kohta. Tootmisesse oli tellitud vale tainas, mis tähendas tootmisjuhi hinnangul, et vastutav meister ei olnud tootmisjuhendit lugenud. Telliti 100 kg tainast ja kasutati kõik ära, selleks kulus 6-7 tundi ja alles siis märgati, et midagi on valesti. Tootmist jätkati lisades liinile õiget tainast ja tehtud veast ei teavitatud pakkimisosakonda (tl 43, pöördel).
23.Lisaks selgub tööandja kvaliteedi ja tehnoloogia osakonna juhataja O D seletuskirjast, et tootmisplaani on kinnitatud retsepti number, mille järgi on vaja toota. Iga retsepti number omab omakorda valmistamisjuhendit, kus on fikseeritud tooraine koodidena - mida valmistamiseks kasutatakse. Liinid ei ole muutunud viimased 27 aastat: lihtsustatult jätkuvalt tuleb pulber segada veega – jälgima peab KOODE. Tooraine muutudes muutuvad koodid (mitte tehnoloogia) - mida jälgides eksimusi ei teki. Samast selgituskirjast nähtub, et töötaja tellis vale tooraine, kuna ei tutvunud juhendiga ega tutvustanud seda ka oma alluvuses olevale töötajale, mida tegema oleks pidanud, ja alustas tootmisprotsessiga. Tootmine töötas 7-8 tundi, kui töötaja märkas, et tegemist on vale tooraine kasutusele võtmisega. Töötaja ei peatanud tootmist, kuigi on olemas on juhend, kuidas käituda, kui tekib analoogne situatsioon – „mittevastavuste käsitlemine ennetavad ja korrigeerivad tegevused” ega eraldanud valetoodet õigetest toodetest (tl 46).
24.Tööandja tootmisjuht J M andis töövaidluskomisjoni istungil ka ütlusi selle kohta, et tööandjal on 3 liini, toodetakse pooltooteid. On juhendid, kus on koodid, materjalid, mida peab kasutama. Hageja otsustas tellida selle materjali oma mälu järgi. Seda pooltoodet pole kunagi selle materjaliga toodetud.
25.Kohus märgib, et hagejal, kui vahetuse vastutaval meistril oli kohustus eelnevalt kontrollida, millisest juhendist ja retseptist tuleb lähtuda. Nimetatud kohustus tuli hagejale muuhulgas ka tema töölepingu lisast nr 9, kui töötaja asus tootmisüksuse töödejuhataja ametikohale. Töölepingu nr lisas 9 on selgelt märgitud: töötaja peamiseks ülesandeks on ’’/.../ oma tootmisüksuse tegevuse koordineerimine, tootmisprotsessi vastavuse tagamine tehnoloogilistele parameetritele, kvaliteetsete ja ohutute toodete valmistamise ja väljastamise tagamine vastavalt planeeritud tellimustele.’’(tl 38, pöördel). Ka hageja ametijuhendist selgub, et töötaja ametikohustuseks oli muuhulgas kontrollida tehnoloogilisest režiimidest kinni pidamist. Ja teatada pakkimisosakonna töödejuhatajale ja vahetuse ülemale mittestandardse toodangu tekkimisest ning võtta tarvitusele meetmed selle kõrvaldamiseks, kontrollida tooteliinide varustatust vajaminevate materjalidega punktid 3.4, 3.6ja 3.7, tl 42). Seega on tõendatud, et hageja, kui öise vahetuse vastutav meister rikkus oma hoolsuskohustust ega kontrollinud piisasava hoolsusega, millist tainast tellida. Samuti on eelnevaga tõendatud, et hageja ei peatanud tootmist, kui avastas vea vaid jätkas praagi tootmist, ei teavitanud ise oma eksimusest tooraine valikul juhtkonda ega pakkeosakonda, vaid viga avastati alles hommikul laotöötaja poolt, kui tööandjale oli juba kahju tekkinud.
26.Isegi kui asuda seisukohale, et on inimlikult mõistetav, et töötaja võis liigses enesekindluses usaldada ekslikult oma mälu ega ei kontrollinud täpselt juhendist üle, mida ta tootma hakkab, kuid kohtu hinnangul on lubamatu töötaja käitumine viga avastades ja pärast seda.
27.Kohtu hinnangul tulnuks hagejal viga märgates viivitamatult tootmine peatada ja praaktooted liinilt eraldada. Kohtule ei ole veenev hageja 07.03.2019 seletuskirjas märgitu, et ta unustas taina asendamisel teha eraldamist ja hoiatada 3 tsehhi. Kohtu
2-19-8438 hinnangul ei saa praaktoodete tootmine olla töötaja jaoks nii tavapärane, et ta unustab vahetuse lõppedes sellest teavitada pakkeosakonda ja juhtkonda. Samuti on kohtule arusaamatu, miks unustas hageja peatada tootmine ja eraldada praaktooted kvaliteetsetest toodetest. Hageja pidi ometi aru saama, et kui ta ei takista praaktoodete sattumist kvaliteetse toodangu sekka, siis lähevad need müüki ja jõuavad tarbijateni. Hageja ei ole oma seletuskirjas juhtkonnale esile toonud mingeid erakordseid asjaolusid, millest nähtuks hageja eriline töökoormus just selle vahetuse ajal. Hageja oli vahetuse vastutav meister ja seega ei ole põhjendatud ka hageja etteheited ka sellele, et puudus isik, kes oleks teda juhendanud. Nagu kohus eelpool tuvastas on tööandjal välja töötatud täpsed juhendid ja retseptid, muuhulgas ka juhis praaktoodete käsitlemise kohta. Hageja ei ole ka esile toonud, et ta oli esimest korda ilma juhendajata tööl. Arvestades asjaolu, et tootmisüksuse töödejuhataja ametikohale asus hageja juba 23.05.2011, ei oleks see ka kohtule eluliselt usutav.
28.Kohtu hinnangul on just töötaja käitumine praagitootmise avastamise järgselt see, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu. Olukorda, kus töötaja kahjustab tööandja poolt kliendile pakutava toote kvaliteeti ning loob võimaluse, et kliendile müüakse retseptile mittevastav toodet, tuleb hinnata raske ja tahtliku hoolsuskohustuse rikkumisena. TLS § 15 lg 1 järgi on töötaja kohustuseks täita oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. TLS § 16 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Hageja oli pikaaegne ja kogenud töötaja ning pidi aru saama, et praaktoodete eraldamata jätmine loob selle tarbijani jõudmisel reaalse võimaluse tööandjale täiendava kahju tekkimiseks. Hageja ei saa kuidagi eeldada, et pärast sellist ebalojaalset ja hooletut suhtumist kostja toodangusse säiliks tööandja usaldus töötaja vastu. Seega ei saanud hageja ka tööandjalt mõistlikult eeldada et talle pakutaks asemele teist tööd.
29.TLS § 97 lg 2 p 4 järgi peab erakorralisest ülesütlemisest tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud kümme ja enam tööaastat vähemalt 90 kalendripäeva. Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel (TLS § 100 lg 5).
30.TLS § 88 lg 3 teisest lausest ja § 97 lg-st 3 tuleneb, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda ka ilma eelnevat hoiatust tegemata ning etteteatamistähtaega järgimata, kui seda õigustab töötaja kohustuse rikkumise eriline raskus. Tööandjal ei ole kohustust töötajat hoiatada juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Riigikohus on selgitanud, et ’’/.../ võib tööandja usalduse kaotamise tõttu töötajaga töölepingu lõpetada, kui töötaja on põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Eeltoodut ei saa mõista nii, et lisaks töötaja tegudele, mis võivad põhjustada usaldamatuse tööandja vastu, peab tööandja tõendama ka seda, et mõnel tarbijal, kliendil või äripartneril on usaldamatus tekkinud. Kolleegium leiab, et tööandja võib töölepingu /.../ lõpetada siis, kui töötaja teod on tekitanud usaldamatuse tekkimise võimaluse, st töötaja on käitunud viisil, mis tekitaks tööandja mõistlikus kliendis, tarbijas, või äripartneris usaldamatust tööandja vastu.“(RKTKo nr 3-2-1-4603).
2-19-8438
31.Asja materjalidest selgub, et 05.07.2018 on hagejale tehtud hoiatus suitsuruumis sanitaarriietes viibimise kohta (tl 47). Töövaidluskomisjoni istungil andsid tööandja tunnistajad ütlusi, et töötaja on rikkunud varasemalt sanitaareeskirju ning 2017. aastal kasutanud tootmises vale tainast ning 04.04.2018 vale paneeringut (tl 59 pöördel ja 60). Kuigi tööandja ei ole tuginenud töölepingu ülesütlemise avalduses sellele, et töötajat on varem hoiatatud, ei ole selle käesolevas asjas ka tähtsust. Hageja ei saa eeldada, et pärast nii ränka rikkumist tööandja vastu, oleks pidanud tööandja pakkuma hagejale teist tööd või piirduma kõigest hoiatamisega.
32.Ebalojaalsus ja ebaausus tööandja vastu just selles, et hageja võimaldas praaktoodetel seguneda kvaliteetsete toodetega ja tekitas reaalse ohu, et ebakvaliteetsed tooted satuvad müüki ja jõuavad tarbijateni, on selline käitumine, mis võimaldab kohtu hinnangul töötajat vabastada ka ilma teda eelnevalt hoiatamata. Hageja töötas kostja juures alates 02.07.2001, seega kestis töösuhe rohkem kui kümme aastat. Hagejale pidi olema selge, et tegemist on toiduainetööstusega ja sellest tulenevalt on kostja toodete suhtes kõrged kvaliteedi- ja kontrollinõuded. Hagejale pidi olema ka arusaadav, et kostja vastutab tarbijale müüdava toote kvaliteedi ja koostise eest. Samuti pidi olema hagejale arusaadav, et hageja rikkumised võinuks kaasa tuua olulise maine kahju kostjale nii edasimüüjate kui ka tarbijate ees. Hageja ei saanud kuidagi eeldada, et kostja annab talle pärast usalduse kaotust veel tähtaja, millal teda töölt vabastada või pakub asemele muud tööd. Kohus märgib, et töötajate nn päevapealt vallandamine usalduse kaotuse korral on kooskõlas nii seaduse kui ka igapäevapraktikaga ning selles ei ole midagi ebaharilikku, kui tööandja lõpetab töölepingu töötajaga usalduse kaotamise tõttu päevapealt. Vallandatud töötajal üldjuhul napib motivatsiooni ja halval juhul võib selline töötaja tööandjale koguni teadlikult kahju tekitada.
33.Kokkuvõttes jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on hagejaga töölepingu erakorraliselt lõpetanud kooskõlas seadusega, puudub alus lugeda töölepingu erakorralist ülesütlemist tühiseks ega lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel. Samuti puudub alus hagejale töölepingu lõpetamise hüvitise või töölepingu lõpetamise etteteatamis tähtaega mittejärgimise eest hüvitise väljamõistmiseks.
34.Kostja esitas 07.09.2021 menetlusdokumendis vastuväite kohtu tegevuse peale seoses 01.09.2021 määrusega, milles kohus jättis kostja tunnistajate taotluse rahuldamata. Kostja hinnangul on kohus eksinud, kui jättis rahuldamata kostja taotluse tunnistajad üle kuulata. Töövaidlusasjades on oluline saada teave ka töötaja tegevuse ja käitumise suhtes, mis on tinginud töölepingu ülesütlemise, kuid ei kajastu otsesõnu ülesütlemisavalduses. Kohus selgitab, et tõenditaotluse rahuldamata jätmist on maakohus juba põhjendanud, täiendava vastuväite esitamine ei anna menetlusele midagi juurde. Kostjal on võimalus vaidlustada maakohtu määrust apellatsioonkaebuses (TsMS § 660 lg 2). TsMS § 652 eristab menetlusnormi rikkumisi, millele saab tugineda vaid eelneva vastuväite esitamisel (lg 6), uute asjaolude ja tõendite esitamise lubatavuse küsimusest (lg-d 2-5, vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-184-12, p 26).
35.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
36.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse
2-19-8438 kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
37.Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
38.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.