Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-25-11536
Kohtuasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 19. juuli 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Q.B määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik Q.B (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Puudutatud isik Sihtasutus Viljandi Haigla (90004585) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Q.B taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Jätta Harju Maakohtu 19. juuli 2025 määrus muutmata. Q.B määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 543).
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH, avaldaja) Psühhiaatriakliiniku valvearst esitas 17.07.2025 Harju Maakohtule taotluse Q.B (puudutatud isik) suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks. Avaldaja palus rakendada puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset kuni 4 päeva ning seejärel pikendada seda kuni neljakümne päevani. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik PERHis alates 16.07.2025, mil kell 18.56 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Puudutatud isik ei ole võimeline ravivajadust ise hindama ning tema psüühilise seisundi paranemist ei ole alust prognoosida 4 ööpäeva vältel.
2.Taotlusele lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt on varasemast teada, et puudutatud isikul on esinenud aastatel 2014 ja 2015 meeleolu kõikumise perioode, kus oli muutunud kergesti ärrituvaks, oli ajanud õiglust taga, mistõttu sattus ka kaklustesse. Esmakordselt viibis puudutatud isik statsionaarsel ravil SA PERH psühhiaatriakliinikus 24.07.2017 – 30.07.2017. Järgnevalt vajas patsient haiglaravi Pärnu Haigla psühhiaatriaosakonnas 21.08.2017 – 21.09.2017. Kolmandat korda viibis patsient haiglaravil 03.04.2020 – 30.04.2020 Pärnu Haiglas. Toetusravi tarvitas ta ebaregulaarselt, elas Pärnus oma eaka ema juures, kus muutus aktiivseks, sekeldavaks, pidutses öösiti, tõukas ema, mistõttu ema oli sunnitud kodunt lahkuma. Seepeale palus vend (korteri omanik) patsiendil korter vabastada. Kui puudutatud isik avastas, et ukselukk on vahetatud, võttis ta kirve ja lõhkus ukse. Seetõttu toimetati ta politsei saatel Pärnu Haiglasse neljandat korda, kus viibis 05.10.2020 – 11.11.2020. Ta oli muutunud viimase nädala vältel järjest maniakaalsemaks ja ebaadekvaatsemaks, külastas sageli politseimaja- käis seal maskeeritult paruka ja meigiga, oli sattunud kaklustesse. Puudutatud isikule määrati kodune toetusravi, ta oli asunud elama Tallinnasse. 2021. aasta märtsi lõpus on digiloos korduvad kiirabi väljakutsed seoses puudutatud isiku ebaadekvaatse käitumise, varguste, füüsilise vägivalla ja emotsionaalse ebastabiilsusega. 04.04.2021 – 13.05.2021 viibis patsient korduvalt SA PERH psühhiaatriakliinikus tooduna kiirabi ja politsei poolt, kuna sisenes vaatamata keelule võõrasse hoovi ja keeldus lahkumast. Pererahva koer hammustas teda kõrvast, mispeale ta kutsus ise politsei. Kuna puudutatud isik keeldus igasugusest koostööst, oli kohal 3 politsei ekipaaži ja kiirabi. Ta toimetati SA PERH psühhiaatriakliiniku valvetuppa politseiautos käed raudus. Rahutuse ja agressiivse käitumise tõttu vajas ta ohjeldusmeetmete rakendamist. Valvearst vormistas talle tahtest olenematu ravi otsuse 04.04.2021 ning seda pikendati kohtu loal 40 päevaks. Raviga puudutatud isik mõneti stabiliseerus ja määrati toetusravi. 04.04.2021 – 13.05.2021 viibis puudutatud isik taas SA PERH psühhiaatriakliinikus tahtest olenematul ravil. Järgnevalt on digiloos nähtavad 2
korduvad kiirabi ja politsei kutsed alates oktoobrist 2021. Ta oli sattunud kaklustesse, saanud peavigastusi, sõitis autoga merre. 07.10.2023 kohaldati puudutatud isiku suhtes emakordselt ambulatoorset psühhiaatrilist sundravi (kriminaalasi X-XX-XXXX). Puudutatud isik ambulatoorse sundravi visiitidel ei käinud, ravi ei tarvitanud. 13.11.2021 viidi ta Pärnu Psühhiaatriahaiglasse kuna käitus Hedon Spas ebaadekvaatselt. Ta suunati 16.11.2021 edasi Viljandi Haigla sundravi osakonda, kuna ambulatoorne psühhiaatriline sundravi pöörati ümber statsionaarseks (kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-17925). Puudutatud isik viibis SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas statsionaarsel ravil ajavahemikul 16.11.2021 – 26.01.2023, misjärel kohaldati ambulatoorne sundravi, kuid ta ei järginud ravirežiimi ja kohtumäärusega (kriminaalasi nr 20267000910) terviseseisundi ägenemise ning ravirežiimi rikkumise tõttu määrati talle taas statsionaarne sundravi alates 23.02.2024, mis kestis kuni 05.05.2025, mil statsionaarne sundravi asendati ambulatoorsega. Viimasel kuul on esinenud režiimi rikkumisi, puudutatud isik ei ilmunud depoosüstile ja vereanalüüsile. Puudutatud isiku tugiisiku sõnul on ta olnud viimastel nädalatel sekeldav, konfliktne, kulutanud ema raha kasiinodes, pantinud venna auto (ütleb ise, et auto on varastatud, enda autoga oli teinud avarii). Eksabikaasalt oli küsinud korduvalt suuri summasid võlgu.
2.1.16.07.2025 toodi puudutatud isik psühhiaatriakliiniku valvetuppa politsei ja kiirabiga Euronicsi poest, kus oli olnud verbaalselt agressiivne, sõimles, esitas inadekvaatseid nõudmisi ja nõudis tasuta telefoni. Puudutatud isik oli olnud ka politsei suhtes verbaalselt agressiivne. Valvetoas kõneles kiire monoloogina, mõttekäik oli laialivalguv, hüplik, detailirohke. Avaldas, et temalt on raha, ID kaart ja telefon varastatud, politseile olevat ta varga nime teada andnud. Süüdistab korteri koristajat vargustes- varastas vaibad, mööbli ja majoneesi, lubas Euronicsi poele pommi alla panna. Meeleolu hindas heaks, see aga häirivat teisi, teda ümbritsevaid inimesi. Lubas kaevata valvearsti ja personali kohtusse. Haigustaju puudus, raviga patsient nõus polnud, mistõttu alustas valvearst tema psüühikahäirest lähtuvalt ravi tahtest olenematu otsuse alusel 16.07.2025 kell 18.56. Käesolevalt on puudutatud isik ravi foonil rahulikum, kõneleb aeglasemalt, kuid maniakaalne seisund püsib. Tema mõttekäik on laialivalguv, detailidesse takerduv. Esinevad suurusmõtted- ta on veendunud, et töötab miljoneid teenivas logistikafirmas, oskab 170 keelt ja on väga tuntud üle maailma. Praegu olevat tal aga mõned võlad. Puudutatud isik on arvamusel, et inimesed kadestavad teda, kuna tal on ilusad punased püksid. Tähelepanuvõime ja keskendumine on alanenud, mõtted hüplikud, küsimustele vastab sõnalaialdaselt, kaotab vastates sihi. Puudub haiguskriitika, ravi vajalikuks ei pea, ta olevat terve mees ja on kõiki ravimeid kogu aeg korralikult võtnud, kuid nimetada neid ei oska, 14.07.2025 depoosüstile teadaolevalt ei ilmunud, selgitusi sellekohaseid ei anna, libiseb teemast kõrvale.
2.2.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire: bipolaarse meeleoluhäire 4 maniakaalne seisund (F31.1, RHK-10 järgi), mis avaldub temal kõrgendatud meeleolus, energia ja aktiivsuse tõusus, mõttekäigu kiirenemises, suurusmõtetes ning tahteaktiivsuse tõusus st. sihitus ja inadekvaatses käitumises, agiteerituses ja konfliktsuses. Puudutatud isikul puudub raskest psüühikahäirest lähtuvalt haiguskriitika ning võime adekvaatselt hinnata ravivajadust. Ravita jäämisel võib ta oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega olla ohtlik nii endale (inadekvaatne, sihitu, konfliktne käitumine-võib provotseerida endavastast vägivalda) kui ümbritsevatele (verbaalselt ähvardas poe töötajaid, politseid, arsti, on muutunud konfliktseks). Puudutatud isiku seisundist ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt ei ole alust prognoosida seisundi paranemist 4 ööpäeva vältel, mistõttu taotletakse kohtult luba puudutatud isikule tema tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi jätkamiseks ja temale psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamiseks haiglatingimustes kuni 40 päeva vältel alates tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vormistamise otsusest. Puudutatud isik ei ole käesolevalt raske psüühikahäire ägenemise tõttu võimeline järgima ambulatoorse sundravi 3
tingimusi ja režiimi, tema on seisund ägenenud ning seetõttu pidasid psühhiaatrid vajalikuks asendada tema suhtes kohaldatud ambulatoorne sundravi statsionaarse psühhiaatrilise sundraviga. Menetluse vahepealne käik
3.Puudutatud isik selgitas 18.07.2025 ärakuulamisel, et haiglasse tõi teda politsei, kuid ta ei tea, miks. Euronicsis ei juhtunud midagi. Väidab, et ambulatoorne ravi on läinud hästi, võtab ravimeid (loetleb ühe ravimi), ise raviskeemi muutnud ei ole. Spekuleerib, et haiglas antakse mingit ravimit, mis teeb teda haigemaks. Tema seisund on halvenenud, see on väljendud tiguliikumises ja ta näeb kahekordselt. Varem ei ole sellist probleemi olnud. Väidab, et Euronicsis saadi temast valesti aru, ta ei nõudnud tasuta telefoni, vaid tahtis lihtsalt uut telefoni. Selgitab, et Eesti Vabariigis on seadus, et ta saab telefoni eest 24 tunni jooksul maksta. Kuna tema smartkaardid on kinni ja telefon ära varastatud, siis tahtis niimoodi maksta sularahas. Räägib, et oleks teinud endale ID-kaardi või passi, selle alusel oleks saanud raha välja võtta. Depoosüstile sõitis õigeks ajaks, aga kõik olid juba läinud.
4.Puudutatud isiku raviarst jäi ärakuulamisel eelnevalt esitatu juurde ja märkis, et puudutatud isik on aastast 2014 käinud erinevate arstide juures meeleolu kõikumistega. 2021. aastast on ta sundravil, kordamööda ambulatoorsel ja statsionaaris. Maikuus sai statsionaarist välja, kuid ilmselt määratud ravimeid ta ei võta. Praegusel juhul käitus ta arutult, võttis takso ja sõitis sellega 300 euro suuruse arve, kuid jättis maksmata. Siis esines Euronicsi poes, nõudis tasuta telefoni. Seal kutsuti talle kiirabi. Tal on kõrgharidus ja siin haiglas esineb vandeadvokaadina, suure ärimehena. Ta on veendunud, et tema suhtes ollakse vaenulikud. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas avaldaja taotlust.
5.Harju Maakohtu 18.07.2025 määrusega kohaldas kohus puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva tema psühhiaatriakliinikusse paigutamisest alates, s.o alates 16.07.2025. a, kell 18.56 kuni 20.07.2025. a, kell 18.56.
6.Avaldaja 19.07.2025 esitatud täiendava arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isiku seisund muutunud. Tal puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Avaldaja taotles kohtult luba ambulatoorse sundravi otsuse ümberpööramist statsionaarseks sundraviks ning luba tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi jätkamiseks ning temale psühhoosivastase, meeleolu stabiliseeriva ja rahustava ravi manustamiseks haiglatingimustes kuni statsionaarse sundravi määruse jõustumiseni. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 19.07.2025 määrusega rahuldamata avaldaja taotluse puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras isiku tahtest olenematu ravi jätkuvaks kohaldamiseks kuni 40 päevaks ning rahuldas avaldaja 19.07.2025 taotluse asendada puudutatud isiku suhtes Tartu Maakohtu 16.04.2025 määrusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kohaldatud ambulatoorne psühhiaatriline sundravi statsionaarse psühhiaatrilise sundraviga tähtajatult kuni isiku tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni. Maakohus märkis, et puudutatud isiku ambulatoorne sundravi jätkub statsionaarsena sundraviteenuse osutaja SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku juures. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.
8.Kohus tuvastas, et Tartu Maakohus on puudutatud isiku suhtes kriminaalasjas nr X-XXXXXX kohaldanud 16.04.2025 määrusega ambulatoorset psühhiaatrilist sundravi. Olukorras, 4
kus kohtule on esitatud tahtest olenematu ravi kohaldamise taotlus ning isiku suhtes on kohaldatud eelnevalt ambulatoorset psühhiaatrilist sundravi kohaldub kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4021 lg 4. Selle sätte tõlgendamise osas on Riigikohus leidnud, et kui tsiviilkohtumenetluses tuvastab kohus ambulatoorsel sundravil oleva inimese puhul tahtest olenematu ravi eeldused (psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1), ei kohalda kohus sellises olukorras tahtest olenematut ravi, vaid muudab puudutatud isiku ambulatoorse sundravi KrMS § 4021 lg 4 alusel statsionaarseks. KrMS § 402 1 lg 4 järgi jätkub isiku sundravi statsionaarses vormis, kui ambulatoorsel sundravil viibija on võetud vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ja kohus on teinud PsAS § 11 lgs 2 nimetatud otsuse. Seega tuleb KrMS § 402 1 lg-t 4 kohaldada selliselt, et kui kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 54. peatükis ette nähtud korras ambulatoorsel sundravil viibiva isiku puhul tuvastatuks tahtest olenematu ravi kohaldamise eeldused, muudab kohus ambulatoorse sundravi oma määrusega statsionaarseks (vt Riigikohtu 14.10.2021 määrus kriminaalasjas nr 1-20-6639, p 10 ja 14 ning p 17).
9.Maakohus leidis, et puudutatud isikul esineb käesolevalt raske psüühikahäire - bipolaarse meeleoluhäire maniakaalne seisund (F31.1, RHK-10 järgi). Tema käitumine on agressiivne, ähvardav, sihitu ja ebaadekvaatne. Ta on agiteeritud ja konfliktne. Tema mõttekäik on laialivalguv, hüplik. Esinevad suurusmõtted. Puudutatud isikul on seega raske psüühikahäire, mille tõttu ei ole ta võimeline oma tervislikust seisundist ja ravivajadusest aru saama, häiritud on ümbritsevast arusaamine ning ta ei ole võimeline oma käitumist adekvaatselt juhtima. Kohus asus seisukohale, et puudutatud isiku raske psüühikahäire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Kohus veendus ärakuulamisel, et puudutatud isik ei ole psüühikahäirest tulenevalt suuteline juhtima oma käitumist ja on ohtlik teda ümbritsevatele (olnud verbaalselt agressiivne, ähvardanud poe töötajaid ja politseid, lubanud poele pommi panna, konfliktne). Ta avaldab ka suurusluulumõtteid ning esineb maniakaalne seisund. Ise ravivajadust ei mõista ning usub, et haiglas antud ravimid teevad teda haigemaks. Isiku reaalsustaju on psüühikahäirest tulenevalt häirunud ning ta ei ole võimeline enda ravivajadust hindama. Kohus tugines arstide hinnangule, mille põhjal puudub puudutatud isikul ravisoostumus ja haiguskriitika. Seega ei ole tahtest olenematu ravi aluseks olnud asjaolud ära langenud.
10.Maakohus oli seisukohal, et puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib oht realiseeruda. Määruse tegemise päeva seisuga ei ole puudutatud isiku seisund muutunud. Eeltoodust tulenevalt on täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused, mistõttu tuleb puudutatud isiku suhtes kohaldatud ambulatoorne psühhiaatriline sundravi asendada statsionaarse psühhiaatrilise sundraviga KrMS § 4021 lg-st 4 lähtuvalt. Kuivõrd puudutatud isiku suhtes ei saa pikendada tahtest olenematut ravi PERH Psühhiaatriakliinikus 40 päevani, jääb vastav taotlus rahuldamata. Kohus rahuldas valvearsti 19.07.2025 taotluse asenda puudutatud isiku suhtes Tartu Maakohtu 16.04.2025 määrusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kohaldatud ambulatoorne psühhiaatriline sundravi statsionaarse psühhiaatrilise sundraviga tähtajatult kuni isiku tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni. Kuna puudutatud isik suunati ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi korraldamiseks SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikusse, jätkub puudutatud isiku statsionaarne ravi SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus. Kohus selgitas, et PsAS § 11 lgte 4 ja 41 kohaselt loetakse tsiviilkorras tahtest olenematu ravi ilma kohtu loata kuni 48 tunniks kohaldamise otsuse tegemise aeg statsionaarse sundravi jätkumise alguseks.
5
11.Maakohus märkis, et ei pidanud muude isikute ärakuulamist vajalikuks, sest arvestades isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita see ilmselt kaasa asja lahendamisele. Määruskaebus
12.Puudutatud isik esitas 07.08.2025 Harju Maakohtu 19.07.2025 määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada.
13.Puudutatud isik märkis, et sai maakohtu määruse reaalselt kätte 30.07.2025. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole puudutatud isikut teavitatud avalduse menetlusse võtmisest ega talle esindaja määramisest. Puudutatud isik helistas juba teisel päeval, arvestades määruse kättesaamist, temale määratud esindajale, kuid ei ole temaga ühendust saanud. Puudutatud isik on 16.07.2025 regulaarselt manustanud talle määratud ravimeid ning on saanud depoosüsti, mille mõjumise aeg on 4 nädalat. Viimane depoosüst tehti visiidi käigus Jämejala haiglasse 30.06.2025. Puudutatud isik ei ole ohtlik iseendale ega ka teistele. Psühhiaatrite arvamust ei saa arvestada, kuna puudutatud isik järgis ambulatoorsel ravil olles talle määratud raviskeemi. Kohtumääruses kirjeldatud kaklused ja äri Venemaal on välja toodud puudutatud isiku laimamiseks ning ka muud kirjeldatud asjaolud on esitatud segaselt ja ülepaisutatult ega vasta tõele. Kuna puudutatud isiku ravirežiim oli kontrolli all, oli alusetu paigutada teda alates 16.07.2025 psühhiaatriakliinikusse. Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise alused on ebapiisavad ning esitatud info on laialivalguv ning puudutatud isiku suhtes kaldu. Välja on toodud vaid varasemate haiguslugude ülevaated ning needki on valed. Puudutatud isiku psüühikahäire on olnud kontrolli all, kuna ta on tarvitanud regulaarselt ravimeid vastavalt arsti ettekirjutusele ning on käinud regulaarselt kontrollis. Puudutatud isik soovib ka edaspidi ravirežiimist kinni pidada. Puudutatud isik soovib, et nii statsionaarne kui ka ambulatoorne sundravi tema suhtes koheselt lõpetatakse. Menetluse edasine käik
14.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata, kuna puudutatud isiku puhul on täidetud kõik tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise tingimused (PsAS § 11 lg 1).
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
16.Ringkonnakohus küsis määruskaebuse osas seisukohta ka puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindajalt ning Sihtasutuselt Viljandi Haigla. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ühtlasi märkis esindaja, et sellest, et puudutatud isik soovis pärast kohtumäärusega tutvumist temaga kohtuda, polnud ta teadlik – puudutatud isiku poolt esitatud telefoninumber on talle tundmatu. Sihtasutus Viljandi Haigla leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt puudutatud isiku tervislikust seisundist vajab ta psühhiaatrilist sundravi statsionaarses vormis.
6
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks.
18.TsMS § 661 lg 2 esimene lause järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimetati puudutatud isikule maakohtu määruse sissejuhatav osa ja resolutsioon kätte 21.07.2025 (dt 37-38, dtl 46) ning temale riigi õigusabi korras määratud esindajale toimetati määrus kätte 22.07.2025. Seega saabus määruskaebuse esitamise tähtaeg 06.08.2025. Puudutatud isiku määruskaebus saabus kohtusse posti teel 07.08.2025. Kui menetlusosaline laseb mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, võimaldab TsMS § 67 lg 1 taotleda menetlustähtaja ennistamist, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.
19.Praegusel juhul on puudutatud isik palunud määruskaebuses lugeda määruse kättetoimetamise kuupäevaks 30.07.2025. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isik taotlenud sisuliselt määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kohus on seisukohal, et puudutatud isik ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida ning ta viibib ravil kinnises raviasutuses. Puudutatud isik on toonud välja, et sai määrusega reaalselt tutvuda alles 30.07.2025. Sealjuures on puudutatud isik märkinud, et püüdis võtta ühendust temale riigi õigusabi korras määratud esindajaga, kuid ei saanud kontakti. Kuna puudutatud isik on põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu, siis on põhjendatud puudutatud isiku taotluse rahuldamine ning menetlustähtaja ennistamine.
20.Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ning on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
21.PsAS § 11 lg 1 sätestab, et isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
22.PsAS § 13 lg 12 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotluse saanud kohtul viivitamata kontrollida, kas isikule on määratud ambulatoorne sundravi. Praegusel juhul on maakohus tuvastanud, et Tartu Maakohtu 16.04.2025 määrusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX on kohaldatud puudutatud isiku suhtes ambulatoorset sundravi. KrMS § 4021 lg 4 sätestab, et kui ambulatoorsel sundravil viibiv isik on võetud vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ja kohus on teinud PsAS § 11 lõikes 2 nimetatud otsuse, siis jätkub 7
isiku sundravi statsionaarse ravina. Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 4021 lg 4 alusel muutub ambulatoorne sundravi statsionaarseks nii juhul, kui kohus otsustab tahtest olenematu ravi eelduste täidetuse üle esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluses, kui ka siis, kui sama küsimus on arutlusel põhimenetluses. KrMS § 402 1 lg-s 4 kirjeldatud juhul ei ole tahtevastase ravi lubamine uuesti vajalik, kuna sellekohane luba on juba antud psühhiaatrilise sundravi (KarS § 86) kohaldamisel kriminaalmenetluses. Samuti ei märgi kohus sellises olukorras määruse resolutsiooni kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega (TsMS § 538 lg 1 p 3), sest sundravi kohaldatakse tähtajatult kuni inimese tervenemiseni või tema ohtlikkuse äralangemiseni (KarS § 86 lg 3) (vt RKKKm 14.10.2021, 1-20-6639 p-d 14 ja 15).
23.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul nõuetekohaselt välja selgitanud PsAS § 11 lg 1 kohaldamise eeldused. Sealjuures tugines maakohus raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Lisaks kuulas maakohus puudutatud isiku ära ja lähtus oma vahetust kogemusest.
23.1.Maakohus on õigesti tuvastanud, et puudutatud isikul on diagnoositud raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (PsAS § 11 lg 1 p 1). Psühhiaatrite arvamuses on välja toodud, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire bipolaarse meeleoluhäire 4 maniakaalne seisund (F31.1, RHK-10 järgi), mis avaldub kõrgendatud meeleolus, energia ja aktiivsuse tõusus, mõttekäigu kiirenemises, suurusmõtetes ning tahteaktiivsuse tõusus st sihitus ja inadekvaatses käitumises, agiteerituses ja konfliktsuses. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et haiglaravita jäämisel võib puudutatud isik oma käitumisega olla ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele. Isiku ohtlikkus PsAS § 11 lg 1 p 2 järgi saab eelkõige väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale (RKTKm 07.05.2014, 3-2-1-33-14, p 15). Isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1). Raviasutuse psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt puudub puudutatud isikul tema raskest psüühikahäirest lähtuvalt haiguskriitika ning võime adekvaatselt hinnata ravivajadust. Sealjuures on toodud esile, et ravita jäämisel võib ta oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega olla ohtlik nii endale (inadekvaatne, sihitu, konfliktne käitumine-võib provotseerida endavastast vägivalda) kui ümbritsevatele. Eeltoodut kinnitab ka puudutatud isiku käitumine vahetult enne avaldaja juurde ravile saabumist, mil ta käitus ebaadekvaatselt, muutus verbaalselt konfliktseks, ähvardas Euronicsi poe töötajaid ning lubas poele pommi alla panna. Asjaolu, et puudutatud isik on seisukohal, et tema ravirežiim on kontrolli all ning enda hinnangul pole ta ohtlik ei endale ega ka teistele, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ega saa olla määravaks PsAS § 11 lõikes 1 sätestatud tingimuste hindamisel.
23.2.Kolleegiumi hinnangul on antud juhul täidetud ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus. Asja materjalide põhjal saab asuda seisukohale, et puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline ravi ei ole praegu küllaldane. Avaldusele lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isik tema raske psüühikahäire ägenemise tõttu võimeline järgima ambulatoorse sundravi tingimusi ja režiimi. Sealjuures on esile toodud, et ka varasemalt, mil puudutatud isik on viibinud ambulatoorsel sundravil, ei ole ta ravirežiimi järginud. Samuti nähtub esile toodust, et puudutatud isiku suhtes kohaldatud statsionaarne sundravi asendati viimati ambulatoorse sundraviga Tartu Maakohtu 16.04.2025 määrusega, kuid juba kolme kuu möödudes ei saabunud puudutatud isik 14.07.2025 depoosüstile ning tema seisund halvenes. 18.07.2025 ärakuulamisel on puudutatud isiku raviarst leidnud, et puudutatud isik ei ole ilmselt ka temale määratud ravimeid võtnud. Arvestades puudutatud isiku seisundit, käitumist ja psühhiaatrite arvamust, ei nähtu ringkonnakohtule, et väljaspool raviasutust oleks 8
tagatud korrektne ravimite manustamine ja puudutatud isiku terviseseisundi paranemine. Võttes arvesse, et puudutatud isiku haiguskriitika on puudulik, ei ole ringkonnakohtu hinnangul veenev määruskaebuse väide, et tema ravirežiim on kontrolli all ning ta soovib ka edaspidi sellest kinni pidada.
23.3.Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ning ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud PsAS § 11 lg-s 1sätestatud eeldused isikule tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi osutamiseks. Maakohus kohaldas õigesti ka KrMS § 4021 lg 4 kui muutis puudutatud isikule 16.04.2025 määrusega kriminaalasjas nr X-XXXXXX kohaldanud ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi seoses PsAS § 11 lg 1 eelduste täidetusega statsionaarseks (vt ka RKKKm 14.10.2021, 1-20-6639 p-d 10 ja 14). Maakohtu määrus tuleb seega jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
24.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kui sundraviteenuse osutaja juures selgub, et statsionaarseks sundraviks enam põhjust pole, tuleb tervishoiuteenuse osutajal esitada kohtule KrMS §-s 403 sätestatud korras taotlus sundravi lõpetamiseks või KrMS § 402 1 lg-s 1 nimetatud taotlus sundravi muutmiseks ambulatoorseks. Sellele järgneb sundravi lõpetamise või muutmise menetlus kriminaalmenetluse seadustiku alusel (RKKKm 14.10.2021, 1-206639, p 17).
25.Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel jätta riigi kanda.
26.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 543 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.