Määruse tegemise aeg ja koht 26.10.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-21-13370
Kohtuasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital tahteavalduse asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.08.2021 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja advokaat Mari Agarmaa
hagi
X
vastu
Kostja X (isikukood XXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30.08.2021 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 26.08.2021 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles hageja palub kohtul asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega, millega kostja palub AS-il Pensionikeskus kanda kostja II pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendid 6363,41 euro ulatuses kostja Eesti krediidiasutuse arveldusarvele nr EE247700771001649799. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule hagi tagamise taotluse.
2.Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja vastu nõue kokku 6363,41 eurot. Kostja suhtes on algatatud hageja poolt kolm täiteasja (nr 024/2021/910, nr 024/2021/909, nr 022/2019/6863). Nõudeid ei ole õnnestunud täitemenetlustes täita.
3.Kostja esitas AS-ile Pensionikeskus avalduse enda II pensionisamba osakute müügiks ja väljamaksete tegemiseks enda Saksamaa arveldusarvele nr DE55100110012624960056. Hageja on seisukohal, et juhul kui AS Pensionikeskus rahuldab kostja avalduse teha II pensionisamba osakute müügist laekunud rahaliste vahendite väljamakse Saksamaa arvelduskonto arvele, siis sellega välistatakse hageja nõuete rahuldamine. Kostja kohustus anda tahteavaldus, millega ta palub AS-il Pensionikeskus kanda kostja II pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendid kostja Eesti krediidiasutuse arveldusarvele, tuleneb erinevate sätete koosmõjust, sh täitemenetluse seadustiku (TMS) sätetest, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 457 sätestatud kohustusest täita jõustunud kohtulahendit ja karistusseadustiku (KarS) §-st 385, mis keelab võlgnikul täitemenetluses enda vara varjata.
4.Hageja õigusi ei oleks võimalik efektiivselt kaitsta teiste õiguskaitsevahenditega. Euroopa Liidu arestimismäärus ei võimalda arestida tulevikus laekuvat pensionivara ega kolmanda isiku vara, juhul kui kostja kannab laekunud raha edasi kolmandale isikule. Lisaks on kostjal õigus muuta arvelduskonto numbrit, mis annab võimaluse paluda kanda raha ka väljapoole Euroopa Liitu.
6.Maakohus keeldus 30.08.2021 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis hageja taotluse hagi tagamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
7.Maakohus leidis, et praeguses asjas ei ole täidetud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-s 5 sätestatud eeldused. Kostjale ei tulene seadusest ega muust õiguslikust alusest kohustust anda tahteavaldus raha kandmiseks enda Eesti arvelduskontole. Vastavat kohustust ei tulene muuhulgas TMS § 2 lg-st 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) §-st 114 ega ka TsÜS § 138 lg-st 2. Liiatigi kui TsMSRS § 114 kohaselt kuni 01.01.2023 ei ole täitemenetluse seadustiku alusel arestitav, sealhulgas eelarestitav, nõue väärtpaberite registri pidamise seaduse §-s 13 nimetatud pensioniregistri pidaja poolt täitemenetluse võlgnikule kogumispensionide seaduse §-s 31 ning § 40 lg-tes 2 ja 3 nimetatud väljamakse tegemiseks.
8.TsMSRS § 114 kohta tuleneb seaduse seletuskirjast, et seni kuni ei ole võimalik arestida II pensionisamba osakute väljamakse nõuet, on õigus AS-il Pensionikeskus väljamakset teha
2-21-13370 ainult sellisele arveldusarvele, kuhu kohtutäituril on võimalik seada arest. Kohus selgitas, et kuni 01.01.2023 ei ole täitemenetluse seadustiku alusel arestitav nõue pensioniregistri pidaja poolt täitemenetluse võlgnikule kohustuslikust pensionifondist väljamakse tegemiseks (TsMSRS § 114). Nimetatud sättest ei tulene täitemenetluse võlgnikule kohustust anda tahteavaldus, millega ta nõuaks väljamakse tegemist Eestis registreeritud krediidiasutuses avatud arvelduskontole.
9.Maakohtule jäi arusaamatuks, milles seisneb käesoleval juhul vara varjamine. Kostja on esitanud pensioniregistri pidajale väljamakse avalduse ja oma pangakonto numbri vastavalt kehtivatele õigusnormidele. Hageja on ka ise välja toonud, et pensionisamba osakute müügist laekuvate rahaliste vahendite tulevane asukoht on teada. Seetõttu ei nähtu kohtu hinnangul ka KarS §-st 385, et kostjal oleks kohustus esitada tahteavaldus pensionisamba osakute müügist laekunud rahaliste vahendite kandmiseks kostja arveldusarvele Eestis.
10.Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et juhul kui rahalised vahendid kantakse kostja välismaisele arveldusarvele, siis on välistatud hageja nõude täitmine. Kohtuotsuseid tunnustatakse Euroopa Liidu üleselt, mistõttu ei välista hageja nõude täitmist see, kui pensioniosakute väljamakse tehakse kostja välismaisele arveldusarvele.
11.Eeltoodust lähtudes leidis maakohus, et kuivõrd ühestki seadusest ei tulene võlgniku kohustust esitada Pensionikeskus AS-ile avaldust raha väljamaksmiseks Eestis avatud arvelduskontole, ei saa kostjat kohustuda tahteavaldust andma ning kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Samal põhjusel jättis maakohus rahuldamata ka hagi tagamise taotluse. Määruskaebus
12.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
13.Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 ja keeldus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest. Kohus asus ebaõigesti menetlusse võtmise hindamise staadiumis lahendama asja sisuliselt.
14.Maakohus kohaldas ebaõigesti ka TsÜS § 68 lg 5. Maakohus leidis ekslikult, et hagi ei ole perspektiivne. Maakohus leidis ebaõigesti, et nõude esimene eeldus ei ole täidetud, s.o et kostjale ei tulene seadusest vm õiguslikust alusest kohustust anda tahteavaldus väljamakse tegemiseks kostja Eesti arvelduskontole. Kuigi selline kohustus ei tulene seadusest otsesõnu, ei tähenda see seda, et nõue on perspektiivitu.
15.Kui kostja on esitanud taotluse Pensionikeskusele II sambast väljamakse tegemiseks, lasub tal kohustus lasta raha välja maksta välisriigi arvelduskonto asemel Eesti arvelduskontole. Vastasel korral ei oleks kohtulahendi, millega kostjalt on hageja kasuks välja mõistetud rahasumma, täitmine sisuliselt võimalik. Kostjal lasub seadusest tulenevalt kohustus täita jõustunud kohtulahendit (TsMS § 457 lg 1, TMS), teisalt lasub tal seadusest tulenevalt kohustus mitte varjata vara ning täitemenetlusest sellisel viisil kõrvale hoiduda (KarS § 385). Kostja kohustus anda kindla sisuga tahteavaldus võib tuleneda ka seaduse sätete koosmõjust ja hea usu põhimõttest.
16.Maakohus ei täitnud kohaselt kõrgendatud põhjendamis- ja selgitamiskohustust. Maakohus piirdus üldsõnalise põhjendustega ja viidetega erinevatele hageja nimetatud õigusnormidele,
2-21-13370 kuid ei hinnanud ega analüüsinud piisava põhjalikkusega hagiavalduses esitatud põhjendusi sellest, et selline kohustus tuleneb kostjale erinevate sätete koosmõjust ning hea usu põhimõttest.
17.Hagi tahteavalduse andmise kohustamiseks on praegusel juhul sobivaim viis hageja õiguste kaitseks. Seadusandja ei ole näinud ette efektiivset mehhanismi kohtulahendite täitmiseks väljamaksmisele kuuluva raha arvelt. TsMSRS § 114 järgi ei ole kuni 01.01.2023 võimalik arestida võlgnikule väljamaksmisele kuuluvat summat, kuna selleks puudub veel IT-tehniline võimekus. Seadusandja tahe ei olnud välistada nõuete täitmine II sambast tehtud väljamaksete arvelt.
18.Kui Pensionikeskus kannab raha otse võlgniku välisriigi arvelduskontole, ei ole võimalik kohtulahendeid ning võlausaldajate nõudeid ka teiste mehhanismide kaudu efektiivselt täita, sh nt Euroopa arestimismääruse või täitekorralduse määruse alusel. Täitemenetluste alustamine välisriigis põhjustab ka täiendavat (olulist) kulu ning on seotud mitmete riskidega. Menetluse edasine käik
19.Kostja määruskaebuse rahuldamist ei toeta.
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6 koostoimes TsMS §-ga 659). Vastusena hageja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagis esile toodud asjaoludel ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hageja heidab ette, et maakohus asus hagi menetlusse võtmise otsustamisel asja sisuliselt lahendama, ei põhjendanud määrust piisavalt ega analüüsinud hageja väidet, et hagetav kohustus tuleneb kostjale erinevate sätete koosmõjust ja hea usu põhimõttest. Kolleegium hageja etteheidetega ja hageja õigusliku käsitlusega ei nõustu.
23.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 2 järgi tähendab hagi tagasi lükkamist kohtu antava materiaalõigusliku hinnangu alusel, lähtudes eeldusest, et hagis esitatud faktilised asjaolud vastavad tõele, ning sätete peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Seega peab kohus enne hagi menetlusse võtmist hindama hagi edukust, et säästa perspektiivitu hagi menetlemata jätmisega nii menetlusosaliste kui ka kohtu ressursse. Õigusliku perspektiivituse põhjendusel hagi menetlusse võtmisest keeldumine eeldab, et kohus on analüüsinud esitatud nõude väljavaateid ning hinnanud, kas hageja esitatud asjaolude pinnalt on hagi rahuldamine või hagiga taotletava eesmärgi saavutamine välistatud.
2-21-13370
24.Kolleegiumi hinnangul ei asunud maakohus asja sisuliselt lahendama, vaid tugines hagiavalduses esitatud asjaoludele. Maakohus hindas hagiavalduses toodu põhjal hagi edulootust, jõudes põhjendatult järeldusele, et hageja taotletavat eesmärki ei ole esitatud hagiga võimalik saavutada, kuivõrd hageja esitatud väidetest faktiliste asjaolude kohta ei nähtu, et ühestki lepingust või seadusest tuleneks kostjale kohustust anda hageja taotletav tahteavaldus.
25.Selleks, et isiku tahteavalduse saaks lugeda kohtulahendiga asendatuks, peavad olema täidetud TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud eeldused. Esmalt peab isikul, kelle tahteavaldust soovitakse kohtulahendiga asendada, olema kas seadusest või muust õiguslikust alusest tulenev kohustus tahteavaldus teha. Teiseks peab tahteavaldusel, mille andmiseks isikut kohustatakse, olema kindel sisu, mis on tuvastatav kas seaduse või lepingu alusel. Kolmandaks peab kohtuotsus kohustama isikut tahteavaldust tegema (Riigikohtu 07.11.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9986, p 13). Seega selleks, et hageja saaks nõuda kostja tahteavalduse asendamist kohtulahendiga, peab seadusest või lepingust selgelt tulenema kostja kohustus teha kindla sisuga tahteavaldus. Maakohus tuvastas õigesti, et ühestki lepingust ega seaduse sättest sellist kohustust kostjale ei tulene.
26.Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 431 lg 1 esimese lause kohaselt on isikul, kellel ei ole KoPS § 40 lg 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule kogumispensionile, õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa ja kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva raha väljamaksmist nimetatud paragrahvis sätestatud tingimustel. Lõike 4 kohaselt esitatakse avaldus raha väljavõtmiseks ja väljamakse tehakse sama seaduse §-des 524–526 sätestatud korras. KoPS § 524 reguleerib avalduse esitamisega seonduvat ning lg 2 p 4 kohaselt märgitakse avalduses mh isiku pangakonto number ning vajaduse korral selle krediidiasutuse ärinimi, aadress ja muud pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed, kus pangakonto on avatud. Nimetatud normist ega teistest normidest ei tulene avalduse esitajale kohustust märkida avaldusse Eesti krediidiasutuses avatud konto numbrit.
27.Hageja viitab TsMSRS §-le 114 ja seaduse seletuskirjale. TsMSRS § 114 sätestab, et kuni 01.01.2023 ei ole täitemenetluse seadustiku alusel arestitav, sealhulgas eelarestitav, nõue väärtpaberite registri pidamise seaduse §-s 13 nimetatud pensioniregistri pidaja poolt täitemenetluse võlgnikule KoPS §-s 31 ning § 40 lg-tes 2 ja 3 nimetatud väljamakse tegemiseks. Hageja hinnangul tuleneb seletuskirjast, et seni kuni ei ole võimalik arestida II pensionisamba osakute väljamakse nõuet, on õigus AS-l Pensionikeskus väljamakset teha ainult sellisele arveldusarvele, kuhu kohtutäituril on võimalik seada arest. Nimetatud seletuskirjas selgitatakse, et seni kehtib tänane praktika, kus väljamakse tehakse pensionikonto omaniku avalduse alusel talle kuuluvale arveldusarvele krediidiasutuses, kuhu kohtutäituri poolt on võimalik seada arest. Ringkonnakohtu hinnangul võib eeltoodut tõlgendada ka selliselt, et summa kantakse pensionikonto omaniku avalduse alusel talle kuuluvale arveldusarvele krediidiasutuses ja kohtutäitur saab summa arestida. Nimetatud sättest ei tulene täitemenetluse võlgnikule kohustust anda tahteavaldus, millega ta nõuaks väljamakse tegemist Eestis registreeritud krediidiasutuses avatud arvelduskontole. Seaduse seletuskiri kohustusi ei tekita, isegi kui seletuskiri ütleks selgesõnaliselt, et täitemenetluse võlgnik on kohustatud laskma väljamakse teha Eestis asuvale arvelduskontole. Juhul, kui seadusandja oleks tahtnud võlausaldajate huvidega hageja väljatoodud viisil arvestada, siis oleks see vastava regulatsioonina seadusesse ka sisse kirjutatud. Seadusandja seda teinud ei ole.
28.Hageja tugineb TMS sätetele ja leiab, et kostjal on täitedokumendist tulenevalt kohustus tahteavalduse tegemiseks, kuna juhul, kui isikul on kohustus alluda täitetoimingutele Eesti Vabariigis, siis ei saa isikul samaaegselt olla õigust käsutada oma vara viisil, mis välistab täitemenetluse nõuete täitmise.
2-21-13370
29.TMS § 2 lg 1 p 1 sätestab, et täitemenetluse seadustiku järgi täidetakse muuhulgas nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. TMS § 3 lg 1 alusel korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning TMS § 4 lg 1 kohaselt pööratakse sissenõue võlgniku varale. TMS § 52 lg 1 kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Hageja poolt väljatoodud TMSi sätetest eraldi ega ka koosmõjus ei nähtu kohtu hinnangul kostja kohustust hageja poolt taotletava tahteavalduse andmiseks.
30.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul kostja kohustust tuletada ka erinevate seaduste sätete koosmõjust. Ringkonnakohus möönab, et teatud juhtudel võib tahteavalduse andmise kohustus tuleneda mitme normi koosmõjust ja hea usu põhimõttest (Riigikohtu 07.11.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9986, p-d 12 ja 16). Lisaks võiks olla oluline, et seadusandja on andnud sissenõudjale õiguse sundtäitmise käigus sekkuda võlgniku privaatautonoomiasse ja lepinguvabadusse (TMS § 14 lg 2, § 118, § 187). Samas on ringkonnakohus seisukohal, et analoogia alusel põhiõiguse riivamine ei ole sunni kohaldamisel õige. Võimalus täitemenetluse raames võlgniku omandiõiguse või lepinguvabaduse riiveks peab seadusest otsesõnu tulenema.
31.Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuvalt kostja kohustus tahteavalduse andmiseks tuleks pooltevahelisest lepingust.
32.Seega, kuna ühestki lepingust ega seadusest ei tulene selgelt, et kostja peaks andma hageja poolt taotletava tahteavalduse, siis ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning ringkonnakohus asub maakohtuga samale seisukohale, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmisest.
33.Kuna maakohus on õigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud, ei muuda ringkonnakohus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ja toimiku materjalidest kulude kandmist ei nähtu, seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.