G Ai (A) hagi aktsiaselts Eesti Raudtee vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
12 618,32 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
nende Hageja G A (isikukood xxx), lepinguline esindaja Kersti Rjabov Kostja aktsiaselts Eesti Raudtee (registrikood 11575838), lepingulised esindajad vandeadvokaat Asko Pohla ja vandeadvokaat Teele Viilup Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata G Ai hagi aktsiaselts Eesti Raudtee vastu töölepingu 13.11.2019 erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud G Ai kanda. Välja mõista G Ailt aktsiaselts Eesti Raudtee kasuks menetluskulud 1575 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (26.10.2021). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.G A (hageja) esitas 04.12.2019 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse aktsiaselts Eesti Raudtee (kostja) vastu. Hageja palus avalduses tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, välja mõista kostjalt hüvitis 6600 eurot töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel ja hüvitis 3281,40 eurot TLS § 100 lg 5 alusel.
2.TVK jättis 23.01.2020 otsusega avalduse rahuldamata.
3.Hageja esitas 04.03.2020 kohtule hagiavalduse kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt asus hageja kostja õiguseellase juurde tööle 09.06.1980. Hageja ja kostja sõlmisid 06.12.1994 töölepingu, mille alusel töötas hageja kostja juures jaamakorraldaja ametikohal. Kostja ütles 12.11.2019 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles töötajast tuleneval põhjusel. Kostja põhjendas töölepingu ülesütlemist selliselt, et 09.09.2019 tervisekontrolli otsuse kohaselt ei ole hageja sobiv töötamiseks jaamakorraldajana, kuivõrd hagejale sobib kerge füüsiline töö päevasel ajal maksimaalselt 8 tundi. Kostja väitel puudus tal võimalus muuta töötingimusi, samuti ei olnud tal pakkuda töötajale teist tööd, mis vastaks töötervishoiuarsti ettepanekule. Hageja leidis, et kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendused on otsitud. 09.09.2019 tervisekontrolli otsus ei saanud kostja jaoks olla mõjuvaks põhjuseks töösuhte lõpetamiseks, sest juba 15.03.2019 tervisekontrolli otsuse alusel ei sobinud hagejale öötöö. Vaatamata sellele ei muutnud kostja hageja töökorraldust ja hageja jätkas öötöö tegemist. Tõele ei vasta, et kostja pakkus pärast 15.03.2019 otsuse tegemist hagejale võimalust töötada kahes erinevas jaamas ainult päevasel ajal. Hageja tõi välja, et kuna ta oli töötajate esindaja, peab kostja tõendama, et töösuhte lõpetamiseks oli seaduses sätestatud alus. Töölepingu ülesütlemisel ei ole kostja arvestanud Eesti Raudteelaste Ametiühingu arvamust selle kohta, et töölepingu erakorraline ülesütlemine hagejaga ei ole põhjendatud ja hageja tuleks suunata täiendavasse tervisekontrolli. Pärast töölepingu ülesütlemist käis hageja tervisekontrollis ja töötervishoiuarst väljastas 21.11.2019 otsuse, mille järgi võib hageja töötada jaamakorraldajana, sh teostada öötööd, välistatud on üksnes ületundidega töötamine. Märgitud töötervishoiuarsti otsus tõendab, et töösuhte lõpetamine oli alusetu. Hageja väitis, et kostjal oli kohustus muuta hageja töötingimusi ja nende muutmine ei põhjustanuks tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. 09.09.2019 tervisekontrolli otsuse kohaselt sobib hagejale kerge füüsiline töö päevasel ajal maksimaalselt 8 tundi. Märgitud tingimustele hagejale töö võimaldamine ja vastav töö ümberkorraldamine ei saanud kostjale ebamõistlikult koormav olla. Ebaõiged on kostja väited, et töö ümberkorraldamine tekitanuks talle täiendavaid kulusid. Kostja ei ole arvestanud ametiühingu ettepanekut töö ümberkorraldamise kohta. Hageja leidis, et kostja rikkus kohustust pakkuda hagejale teist tööd. Kostja esitatud dokument vabade töökohtade kohta on ebausaldusväärne tõend. Tööandja ei ole välja toonud töölepingu erakorralise ülesütlemise ajal vabadele töökohtadele esitatavaid nõudmisi ja nende töötingimusi. Ebaselge on, kas kostja on üldse analüüsinud hageja kvalifikatsiooni ja omadusi seoses vabade ametikohtade sobivuse hindamisega. Hageja palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada tööleping alates 14.11.2019. Hageja palus välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 109 lg 2 alusel kuue kuu keskmise töötasu ulatuses 6123,12 eurot. Lisaks palus hageja välja mõista kostjalt hüvitise 2995,20 eurot
töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest TLS § 100 lg 5 alusel. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ütles kostja töölepingu erakorraliselt üles mõjuval põhjusel. Kostja tugines töösuhte lõpetamisel 09.09.2019 tervisekontrolli otsusele, mille järgi ei saa hageja jaamakorraldajana töötada. Kui kostja oleks lubanud hagejal edasi tööd teha, oleks ta seadnud ohtu hageja elu ja tervise. Enne töösuhte lõpetamist on kostja küsinud kahel korral ametiühingu arvamust. Ametiühing ei ole teinud ühtegi konkreetset ettepanekut selle kohta, millisele tööle võis hageja sobida või kuidas jaamatöö osakonna tööd saaks nii ümber korraldada, et see ei tooks kaasa tööandjale ebaproportsionaalseid kulusid, oleks mõistlik ja ei seaks ohtu töötaja tervist. Kostja on tutvunud ametiühingute arvamusega ja selgitanud ühingule, miks ta arvamust ei arvesta. Hageja väited selle kohta, et vaatamata 15.03.2019 tervisekontrolli otsusele lasi kostja hagejal öötööd teha, ei ole olulised. Kostja jättis otsuse järgimata hagejast tuleneval põhjusel. Pärast 15.03.2019 otsusest teada saamist pakkus kostja hagejale võimalust töötada päevasel ajal kahes jaamas, Pääsküla ja Valingu. Hageja keeldus sellest ja avaldas soovi töötada ainult Pääsküla jaamas. Tööandja otsis variante, et leida töötajale võimalus töötada Pääsküla jaamas päevasel ajal graafiku alusel, kuid see ei olnud võimalik. Hageja esitatud töötervishoiuarsti 21.11.2019 otsus, mille järgi sobib hageja jaamakorraldaja tööd tegema, ei ole asjakohane tõend ja see tuleb jätta arvestamata. Kostja kaalus enne töölepingu ülesütlemist töö ümberkorraldamist ja leidis, et see ei ole võimalik. Kostja kaalus võimalust pakkuda hagejale teist tööd, kuid hageja ei sobinud vabadele ametikohtadele. Kostja leidis, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli seaduslik, mistõttu ei saa hageja nõuda kostjalt hüvitiste väljamõistmist. Kohtu põhjendused
5.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
6.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - hageja asus 09.06.1980 tööle kostja õiguseellase juurde (dtl 222-223); - hageja ja kostja sõlmisid 06.12.1994 töölepingu, mille alusel asus hageja tööle jaamakorraldaja ametikohale (dtl 220-221); - kostja ütles 12.11.2019 avaldusega hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 alusel. Kostja tõi avalduses välja, et 09.09.2019 töötaja tervisekontrolli otsuse kohaselt ei sobi hageja töötamiseks jaamakorraldaja ametikohal (dtl 224-225); - töölepingu erakorralise ülesütlemise ajal oli hageja töötajate esindaja.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv ja kas hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel. Lisaks on pooled erinevatel seisukohtadel selles, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitist töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest. Esmalt käsitleb kohus seda, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv (A). Seejärel lahendab kohus hageja nõude hüvitiste väljamõistmiseks (B). Lõpetuseks otsustab kohus menetluskulude jaotuse üle ning määrab kulud rahaliselt kindlaks (C).
A
8.TLS § 95 lg 1 sätestab, et tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama sätte lg 2 näeb ette, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sama sätte lg 3 näeb ette, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
9.Kohtule esitatud andmetest nähtub, et hageja on saanud kätte kostja 12.11.2019 avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta (dtl 224-225).
10.Asja materjalidest nähtub, et hageja oli töötajate esindaja, mistõttu pidi kostja töösuhte lõpetamisel järgima TLS § 94 lg-t 1. Märgitud säte näeb ette, et enne töölepingu ülesütlemist töötajate esindajaga peab tööandja küsima töötajat esindama valitud töötajatelt või ametiühingult arvamuse töölepingu ülesütlemise kohta. Kostja on tõendanud, et ta on küsinud 23.10.2019 Eesti Raudteelaste Ametiühingult arvamust hagejaga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Ametiühing esitas 06.11.2019 kostjale oma arvamuse (dtl 226-228).
11.Eeltoodust nähtub, et täidetud on töölepingu erakorralise ülesütlemise formaalsed eeldused. Pooled vaidlevad selle üle, kas täidetud on ülesütlemise materiaalne eeldus. Kuna hageja oli töötajate esindaja ja kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles tema volituste ajal, siis loetakse TLS § 92 lg-st 3 tulenevalt, et tööleping on üles öeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel. TLS § 92 lg 1 p 4 järgi ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid. Seega lasub kostjal kohustus tõendada, et ta lõpetas hagejaga töösuhte seaduslikul alusel.
12.TLS § 87 järgi võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Ülesütlemisavalduse järgi ütles kostja töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg-s 1 sisalduva üldklausli alusel. Märgitud sättest nähtuvalt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Avaldusest tulenevalt seisnes mõjuv põhjus selles, et 09.09.2019 töötaja tervisekontrolli otsuse kohaselt ei ole hageja sobiv töötamiseks jaamakorraldajana; hagejale sobib kerge füüsiline töö päevasel ajal maksimaalselt 8 tundi (dtl 224-225). TLS § 88 lg 1 näeb ette lahtise ja näitliku loetelu töötaja isiku ja käitumisega seotud mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel on tööandjal õigus tööleping üles öelda. Kostja poolt välja toodud töölepingu ülesütlemise põhjus ei ole välja toodud TLS § 88 lg 1 loetelus, mistõttu tuleb kontrollida, kas oli täidetud üldklausel.
13.Hageja, töötades jaamakorraldajana, pidi olema võimeline täitma ametijuhendis sätestatud tööülesandeid. Kohtule esitatud jaamakorraldaja ametijuhendi p-st 5 nähtub, et ametikoha tööaja kestvus on 12 tundi, kolmekuulise summeeritud tööaja arvestusega. Eritingimusena on juhendi p-s 6.1 välja toodud töötamine vahetuses, õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Juhendi p-i 6.3 järgi on eritingimuseks psühhoemotsionaalne pinge (dtl 100-101).
14.Kostja esitas 09.09.2019 töötaja tervisekontrolli otsuse, millest nähtub, et lähtudes raudteetöötajatele kehtestatud tervisenõuetest, ei ole hageja sobiv töötama jaamakorraldajana. Otsuse järgi sobib hagejale kerge füüsiline töö päevasel ajal, maksimaalselt 8 tundi (dtl 271-272).
Hageja taotlusel on kohus määranud ekspertiisi tuvastamaks, kas hageja oli ajavahemikus september-november 2019 sobiv töötama jaamakorraldaja ametikohal. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut esitas 11.06.2021 ekspertiisiakti, mille järgi ei olnud hageja sobiv töötama jaamakorraldaja ametikohal perioodil september-november 2019 (tl 79-82).
15.Eeltoodud dokumentidega on tõendatud, et hageja ei sobinud töötama jaamakorraldajana. 09.09.2019 töötaja tervisekontrolli otsus ja 11.06.2021 ekspertiisiakt kogumis lükkavad ümber hageja poolt esitatud 21.11.2019 tervisekontrolli otsuses märgitu, mille järgi võib hageja jaamakorraldajana töötada. Kohtu hinnangul tuleb kostja poolt esitatud 09.09.2019 otsust ja 11.06.2021 ekspertiisiakti eelistada hageja poolt esitatud 21.11.2019 tervisekontrolli otsusele. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
15.1.Kostja esitatud 09.09.2019 otsusest järeldub, et selle koostaja on kaalunud hageja sobivust ametikohale, hinnates spetsiaalselt jaamakorraldajale kehtestatud tervisenõudeid. Seda kinnitavad otsuses välja toodud jaamakorraldaja ohutegurid. Otsuse järgi oli selle koostaja teadlik ka raudteetöötajatele kehtestatud tervisenõuetest. Märgitud asjaolu kinnitab kaudselt ka see, et otsus on vormistatud Vabariigi Valitsuse 25.03.2004 määruse nr 84 „Raudteetöötajate tervisenõuded ning eelneva ja perioodilise tervisekontrolli kord“ lisa 2 plangil (dtl 271-272).
15.2.Hageja esitatud 21.11.2019 tervisekontrolli otsusest ei nähtu aga, et selle koostaja oleks teadlik raudteetöötajate ja eriti jaamakorraldaja tööülesannete eripärast, sh ohuteguritest ning raudteetöötajatele kehtestatud tervisenõuetest. Märgitud asjaolu kinnitab see, et otsuses puuduvad kinnitused selle kohta, et koostaja oli teadlik raudteetöötajatele kehtestatud tervisenõuetest. Kaudselt toetab märgitud järeldust ka see, et 21.11.2019 otsus on koostatud Sotsiaalministri 24.04.2003 määruse nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ lisa 4 plangil (dtl 229). Kuna raudteetöötajatele on kehtestatud spetsiaalsed tervisenõuded, ei saa asjakohaseks pidada hageja poolt esitatud tervisekontrolli otsust, mis on tehtud üldist töötajate tervisekontrolli silmas pidades.
15.3.11.06.2021 ekspertiisiakt toetab 09.09.2019 töötaja tervisekontrolli otsuses sisalduvat järeldust selle kohta, et hageja ei olnud võimeline tegema jaamakorraldaja tööd. Seejuures tugineb akt mahukatele andmetele hageja tervisliku seisundi kohta ja märgitud andmed hõlmavad mitmete tervislike kontrollide andmeid perioodist märts-november 2019 (dtl 79-82). Märgitud asjaolu annab aktile suurema kaalu, kui on hageja esitatud 21.11.2019 tervisekontrolli otsusel.
15.4.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja poolt esitatud 09.09.2019 töötaja tervisekontrolli otsusel ja 11.06.2021 ekspertiisiaktil on suurem kaal võrreldes hageja esitatud 21.11.2019 tervisekontrolli otsusega. 09.09.2019 otsuse ja 11.06.2021 ekspertiisiaktiga loeb kohus tõendatuks, et hageja ei sobinud täitma jaamakorraldaja tööülesandeid.
16.Kohus leiab, et asjaolu, mille järgi ei ole töötaja võimeline täitma tööülesandeid, saab pidada töötajast tulenevaks mõjuvaks põhjuseks, mis annab tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 üldklausli alusel. Mõjuva põhjuse kõrval peab töösuhte lõpetamise jaoks olema täidetud ka järgmine eeldus: mõlemapoolseid huve järgides ei saa eeldada töösuhte jätkamist. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka see eeldus.
16.1.Hageja ametijuhendi järgi pidi ta tagama ohutu rongiliikluse. Seejuures pidi hageja täitma oma tööülesandeid kuni 12-tunnise tööpäeva jooksul, sh õhtusel ja öisel ajal. Ametikoha eripäraks on ka psühhoemotsionaalne pinge (dtl 271-272). Olukorras, kus hageja ei olnud tervisest tulenevalt võimeline jaamakorraldaja tööülesandeid täitma, võinuks hageja tööle lubamine ohustada rongiliiklust ja kõige halvimal juhul põhjustada avarii raudteel, mis võiks tekitada tõsist kahju. Sellisel juhul vastutaks kahjustatud isiku(te) ees eelkõige kostja. Samas ei saa välistada ka hageja vastutust kostja ees, kui oleksid täidetud seaduses sätestatud eeldused.
16.2.Kui kostja oleks lubanud hagejal jätkata töö tegemist, oleks ta rikkunud talle kuni 30.10.2020 kehtinud raudteeseaduse (edaspidi RdtS2020) § 34 lg-ga 1 pandud kohustust tagada ohutu raudteeliiklus. Lisaks oleks kostja rikkunud RdtS2020 § 34 lg-st 4 tulenevat kohustust lubada tööle jaamakorraldaja, kelle terviseseisund vastab tervisenõuetele. Lubades hagejal jätkata tööülesannete täitmist, oleks kostja seadnud ohtu ka hageja enda tervise. Töösuhte jätkamine tööandja poolt oleks olnud seotud ohuga töötaja elule ja tervisele ning oleks olnud käsitletav tööandjapoolse olulise kohustuse rikkumisena.
16.3.Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, asub kohus seisukohale, et mõlemapoolseid huve järgides ei saanud praegusel juhul eeldada töösuhtes jätkamist.
17.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal oli õigus öelda hagejaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 üldklausli alusel.
18.Hageja tõi välja, et kostja ei saanud töölepingut erakorraliselt üles öelda 09.09.2019 tervisekontrolli otsusele tuginedes, sest juba 15.03.2019 tervisekontrolli otsuse järgi ei sobinud hagejale öötöö. Kohus leiab, et vaatama 15.03.2019 otsusele oli kostjal õigus öelda novembris 2019 hageja tööleping erakorralisel üles. 15.03.2019 otsusest nähtub, et vaatamata sellele, et hagejale ei sobinud ajutiselt öötöö, sobis ta jaamakorraldaja tööd tegema (dtl 97-98). Kohtule esitatud andmete järgi ei lõpetanud kostja novembris 2019 töösuhet hagejaga sellepärast, et viimane ei saanud öötööd teha, vaid ta lõpetas töölepingu põhjusel, et hageja ei olnud sobiv töötamiseks senisel töökohal. Isiku võimelisus jaamakorraldaja tööd teha on laiem, kui ainult võime öövahetustes tööd teha. Praegusel juhul leidis töötervishoiuarst 09.09.2019 otsuses, et hageja ei sobi töötamiseks jaamakorraldaja kohal. Kostjal oli õigus lõpetada töösuhe märgitud otsusele tuginedes.
19.Kohus leiab, et kostja ei pidanud pärast 09.09.2019 tervisekontrolli otsust hagejat uuesti tervisekontrolli suunama. Ametiühingu 06.11.2019 vastupidine arvamus ei ole tööandjale kohustuslik ja arvamusest ei selgu ka see, miks on vaja suunata hageja korduvasse terviskontrolli (dtl 226). Mainitud asjaolud ei nähtu ka Ametiühingu 03.06.2020 seisukohast (tl 45). Kostjal oli õigus otsustada töölepingu erakorralise ülesütlemise üle tuginedes 09.09.2019 otsusele.
20.Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel peab tööandja järgima ka TLS § 88 lg-t 2. Märgitud säte näeb ette, et enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Praegusel juhul väidab hageja seda, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine seetõttu, et kostja on rikkunud kohustust pakkuda hagejale teist tööd ning muuta töötaja töötingimusi. Esmalt käsitleb kohus hagejale teise töökoha pakkumise kohustust ja seejärel töötaja töötingimuste muutmise kohustust.
21.Kohtupraktikas märgitakse, et TLS § 88 lg 2 esimesest lausest tuleneb tööandjale kohustus pakkuda töötajale tööd, mida viimane on võimeline tegema. Seega peab tööandja pakkuma töötajale sellist tööd, millega viimane saab tööandja hinnangul hakkama. Lisaks tuleb TLS § 88 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades pakkuda töötajale teist tööd juhul, kui teise töö pakkumine oleks asjaolusid arvestades mõistlik. Olukorras, kus töötaja vaidlustab töölepingu erakorralise ülesütlemise TLS § 88 lg 2 kohase teise töö pakkumise kohustuse rikkumise tõttu ja tööandja leiab, et tal oli õigus jätta see kohustus täitmata, peab tööandja tõendama, et tal ei olnud
töötajale teist sobivat tööd pakkuda või teise töö pakkumine oleks põhjustanud talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid või ei oleks see asjaolusid arvestades mõistlik. Seega peab tööandja tooma esile asjaolud, mille kohaselt ei võinud töötaja teise töö pakkumist eeldada (Riigikohtu 28.09.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 13).
22.Kostja on esitanud 28.04.2020 vabade töökohtade loetelu seisuga november 2019 (tl 32). Kostja esitas dokumendi sama sisuga juba TVK menetluses (dtl 93-96). Kohus ei nõustu hageja väitega, et tegemist on ebausaldusväärse tõendiga. Kostja esitatud vabade ametikohtade loetelu ei tee ebausaldusväärseks see, et kostja võis koostada dokumendi ajal, millal poolte vahel toimus vaidlus TVK-s või kohtus. Vabade töökohtade loetelu ei tee ebausaldusväärseks ka see, et kuigi selle järgi pidi jaamakorraldaja valdama eesti keelt C1 tasemel, lasi kostja hagejal tööd teha ilma keeleoskuseta nõutaval tasemel. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et novembris 2019 olid vabad töökohad, millised puuduvad kostja esitatud dokumendis.
23.Hageja tööraamatust nähtub, et tal on keskeriharidus, ekspluateerimise ala tehniku erialal (dtl 222-223).
24.Kostja esitatud loetelu järgi oli novembris 2019 vaba neli jaamakorraldaja töökohta. Kohtu hinnangul ei pidanud kostja hagejale jaamakorraldaja tööd pakkuma, sest tervishoiuarst oli selleks ajaks 09.09.2019 otsuses leidnud, et hageja ei sobi märgitud ametikohale.
25.09.09.2019 töötaja tervisekontrolli otsuse järgi ei ole hageja küll sobiv jaamakorraldaja tööd tegema, kuid sama otsuse järgi sobib talle kerge füüsiline töö päevasel ajal, maksimaalselt 8 tundi (dtl 272). Kostja esitatud vabade kohtade loetelust nähtub, et novembris oli vaba postikorraldaja (MRTs post) töökoht (tl 32). Kostja dokumendis märgitakse küll, et hageja ei sobi tööd tegema terviseseisundi tõttu, kuid jääb ebaselgeks, millised tervise kriteeriumid käsitletava ametikoha taotlejale esitatakse. Postikorraldaja töö ei ole eeldatavasti füüsiliselt raske. 09.09.2019 otsuse järgi sobib hagejale kerge füüsiline töö. Seetõttu võinuks hageja, arvestades talle sobiva töö raskust, mainitud töökohal töötada. Vaatamata sellele ei pidanud kostja hagejale postikorraldaja tööd pakkuma, sest vabade töökohtade loetelust nähtuvalt toimub töö 12-tunnise töögraafiku ajal, st ka öösel. 09.09.2019 otsuse järgi sobib hagejale üksnes töö päevasel ajal, maksimaalselt 8 tundi. Seetõttu ei sobinud hageja ka käsitletavale ametikohale ning kostjal puudus kohustus hagejale seda töökohta pakkuda.
26.Kostja esitatud loetelust nähtub, et hageja ei sobinud muudele novembris 2019 vabaks olnud ametikohtadele töö raske füüsilise iseloomu (nt vanemraadiomehaanik, turvangusüsteemide elektrimehaanik, sillatööline-brigadiir jne) või vajaliku hariduse ja keeleoskuse puudumise tõttu (nt teerajatise peaspetsialist, insener, elektrivõrkudeplaneerija, liikluskorralduse spetsialist, taristudispetšer, jurist, maakorralduse peaspetsialist jne). Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ei oska eesti keelt. TVK 23.01.2020 istungi protokolli järgi kinnitas hageja esindaja, et hagejal puudub eesti keele oskus (dtl 132-134). Paljude novembris 2019 vabaks olnud töökohtade täitmise eelduseks oli eesti keele oskus C1 tasemel.
27.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei sobinud töösuhte lõpetamise ajal teistele vabadele töökohtadele. Seetõttu ei saanud kostja pakkuda hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise ajal teist tööd ning teise töö pakkumist ei võinud asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja ei ole töölepingu ülesütlemisel kaalunud hageja sobivust teistele ametikohtadele. Kostja on kohtumenetluses esitanud täitmata töökohtade loetelu seisuga november 2019 (tl 32). Märgitud dokumendis on välja toodud põhjused, miks hageja konkreetsele ametikohale ei sobi. Kostja on toonud ka töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses, et tal puudub võimalus pakkuda hagejale teist tööd, mis vastaks 09.09.2019 töötaja tervisekontrolli otsuses esitatud hagejale sobivale töö kriteeriumitele (dtl 224-225). Kohtu
hinnangul ei pidanud kostja avalduses välja tooma põhjalikku analüüsi selle kohta, millised kohad olid vabad töösuhte lõpetamise ajal ning miks ja milliste kriteeriumite alusel ei sobi hageja igale vabale ametikohale. Kostja vastav analüüs nähtub kohtule esitatud vabade töökohtade loetelust seisuga november 2019.
28.Järgnevalt käsitleb kohus hageja väidet selle kohta, et kostjal oli võimalus muuta jaamakorraldaja töötingimusi ja muudatused ei põhjustanuks tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
29.Enne seda, kui kohus asub analüüsima, kas kostjal oli võimalus muuta töötingimusi, peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Kohtule esitatud 09.09.2019 töötaja tervisekontrolli otsuse järgi ei ole hageja sobiv töötamiseks jaamakorraldaja ametikohal (dtl 271-272). Kuigi sama otsuse järgi sobib hagejale kerge füüsiline töö päevasel ajal maksimaalselt 8 tundi, ei kõrvalda see otsuses sisalduvad lõppjäreldust selle kohta, et hageja ei ole sobiv töötamiseks senisel tööl. Otsusest nähtuvalt on arst arvestanud otsuse tegemisel ka ametikoha ohutegureid (nt raudteeliiklus, psühhoemotsionaalne pinge, öötöö, töö välitingimustes, töö arvutiga). Need säiliksid ka siis, kui hageja töötaks ka edaspidi jaamakorraldajana päevasel ajal maksimaalselt 8 tundi 12-tunnise vahetuse asemel. Seetõttu ei saa väita, et hageja võiks jaamakorraldaja tööd teha ka järgides otsuses tehtud ettepanekuid talle sobiva töö kohta. Oluline on ka see, et kui kostja oleks lubanud hagejal teha jaamakorraldaja tööd päevasel ajal kuni 8 tundi päevas, oleks ta eiranud tervisekontrolli lõppjäreldust ja oleks rikkunud talle RdtS2020 § 34 lg-ga 4 pandud kohustust lubada jaamakorraldaja tööle inimene, kelle terviseseisund vastab selle ametikoha tervisenõutele. Kui kostja oleks lubanud hageja tööle, oleks ta rikkunud ka RdtS2020 § 34 lg-st 1 tulenevat kohustus tagada ohutu raudteeliiklus.
30.Kohus leiab, et tõendamata on ka see, et tööandjal oli võimalus muuta hageja töötingimusi ja et see ei oleks põhjustanud suuri kulusid. Oma väites, et tööandjal oli võimalus muuta töötingimusi suuri kulutusi kandmata, tugineb hageja Eesti Raudteelaste Ametiühingu juhatuse liikme O Ti 03.06.2020 kinnituskirjale (lk 45). O. T tõi kirjas välja, et kohtumisel tööandjaga tegi ta ettepaneku, et mõned jaamakorraldajad võiksid töötada 6 tundi + 6 tundi graafikuga, ehk üks töötaja töötab 6 tundi ja teine samuti 6 tundi. Kolmas töötaja saab teha tööd ülejäänud 12 tundi (lk 45). Hageja esitatud O. Ti kiri kinnitab märgitud ettepaneku tegemist, kuid kiri ei tõenda, et ettepanekus välja toodud töö korraldust oli võimalik tegelikkuses realiseerida. O. Ti kirjast jääb ebaselgeks see, kas peale hageja oli olemas veel vähemalt kaks töötajat, kes oleksid valmis töötama pakutud graafiku alusel. Isegi juhul, kui hageja töötaks 6 tundi ööpäevas, langeksid tema töötunnid sõltuvalt aastaajast teatud ulatuses pimedale või öisele ajale, kuid 09.09.2019 tervisekontrolli otsuse järgi on öötöö hagejale vastunäidustatud. O. Ti kirjast ei nähtu ka see, kuidas oleks korraldatud 12-tunnise graafikuga töötava jaamakorraldaja töö ja kas leiduks inimene või inimesed, kes oleks valmis töötama eranditult öisel ajal, et tagada hagejale võimalus töötada 6 tundi päevasel ajal. O. T tõi kirjas välja, et tööandja väited hageja töö ümberkorraldamise võimatuse kohta on otsitud ja ebausutavad. Seejuures ei selgu kirjast, miks selle koostaja nii arvab ja kuidas ta on vastavate järeldusteni jõudnud. Kostja on selgitanud, et kõik jaamakorraldajad töötavad 12-tunnistes vahetuses. Vahetus algab kell 8:00 ja lõpeb kell 20:00. Ühe jaamakorraldaja töötamine 8-tunnise graafikuga tekitaks asjaolu, et teiste jaamakorraldajate vahetuse üleandmise aeg lükkuks öisele ajale, mil arvestades ühistranspordi liikumist oleksid töötajatel alalised probleemid tööle jõudmisega ja koju saamisega ning rikutud oleks jaamakorraldajate vahetuseelne unerežiim, mis seaks ohtu töötajate töövõime säilimise, samuti suureneksid töötajate tööle ja koju naasmise kulud. Kostja tõi välja, et kui tööandja peaks jaamakorraldajate töörežiimi muutmisega kaasnevate probleemide lahendamise võtma enda kanda, siis sellega kaasneksid tööandjale suured kulutused, kuna jaamades töötavad lisaks alalistele töötajatele ka piirkonna jaamakorraldajad, kes täna töötavad ühes jaamas ja
homme teises jaamas ning väga raske on neid sobitada tööle 8-tunnise töörežiimiga arvestades töölepingu seaduse sätteid, st et tööandja peaks värbama täiendavalt jaamakorraldajaid ja suurendama palgafondi. Kohtu hinnangul on kostja väited usutavad, mistõttu põhjustaks töötaja töötingimuste muutmine ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
31.Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda järgides TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu. Kohtu hinnangul ei pidanud kostja hagejale töösuhte lõpetamisest ette teatama TLS § 97 lg 3 alusel. Märgitud säte näeb ette, et käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kohus leiab, et otsuse p-des 16.1 ja 16.2 välja toodud põhjenduste alusel ei võinud mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni.
32.Kohus leiab, et täidetud oli hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalne eeldus. Töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt ei ole tühine. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata hageja nõue tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus. B
33.Kuna kohus jätab rahuldamata hageja nõude tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kosjalt hüvitis 6600 eurot TLS § 109 lg 1 alusel ja hüvitis 3281,40 eurot TLS § 100 lg 5 alusel. C
34.Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Märgitud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja peab kandma oma menetluskulusid ise. Asjaolu, et hageja on kostja endine töötaja, ei anna alust kalduda kõrvale TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotusest. Kostjal on õigus kasutada menetluses lepingulise esindaja abi ja seda ka olukorras, kus kostjal endal on õigusosakond olemas.
35.Kostja on käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirja esitanud 01.07.2021 ja 11.10.2021. Kostja viimase menetluskulude nimekirja kohaselt (esitatud 11.10.2021) on kostja kandnud käesoleva tsiviilasja menetluses maakohtus menetluskulusid kokku 2 610 eurot (käibemaksuta). Kostjale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 150 eurot ning menetluskulude nimekirja kohaselt on vandeadvokaat Asko Pohla osutanud kostjale õigusabi kokku 3,8 tunni ulatuses ja vandeadvokaat Teele Viilup kokku 13,6 tunni ulatuses. Kostja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Samuti kinnitab kostja, et on käibemaksukohustuslane ning nõuab kulude hüvitamist käibemaksuta.
36.Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadega, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
37.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
38.Käesoleva tsiviilasja materjalidest ning ka menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjat esindanud kaks lepingulist esindajat: vandeadvokaat Asko Pohla ning vandeadvokaat Teele
Viilup. Hageja on seisukohal, et antud tsiviilasja näol ei ole tegemist oma olemuselt keeruka ega spetsiifilise vaidlusega, millest tulenevalt ei ole kostja kahe lepingulise esindaja vajadus põhjendatud. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud kostja vastu hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul ei ole mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine käesolevas tsiviilasjas TsMS § 175 lg 3 kohaselt põhjendatud. Tegemist ei ole erakordselt keeruka või spetsiifilise vaidlusega, mis õigustaks kostjale mitme esindaja kulude hüvitamist. Samuti ei olnud mitme lepingulise esindaja osalemine menetluses tingitud esindaja vahetamise vajadusest.
39.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot. Hageja vastuväite kohaselt on kostjale osutatud õigusabi tunnitasumäär käesoleva asja olemust ja keerukust arvestades ebamõistlikult kõrge. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu ning leiab, et kostjale osutatud õigusabi tunnitasumäär 150 eurot tunnis (käibemaksuta) ei ületa vandeadvokaadist esindaja keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et tunnitasumäär 150 eurot on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.
40.Hinnates ja analüüsides avaldaja menetluskulude nimekirjas välja toodud avaldaja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et avaldaja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
41.Kohus on eelnevalt leidnud, et põhjendatuks ei saa pidada kostja mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Mitme lepingulise esindaja kasutamisest on kohtu hinnangul tingitud liigne ajakulu menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoimingutele.
42.Kohus märgib, et tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostjal kaks lepingulist esindajat alates 29.12.2020. Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas perioodil 28.12.2020 kuni 15.01.2021 tehtud menetlustoimingud ja neile kulunud aeg kokku 10,2 tundi (vandeadvokaat Asko Pohla poolt tehtud menetlustoimingud mahus 1,9 tundi + vandeadvokaat Teele Viilupi poolt tehtud menetlustoimingud mahus 8,3 tundi). Arvestades, et nimetatud perioodil on kostja esitanud kohtule 3 menetlusdokumenti (29.12.2021 taotlus kostja esindajatele ligipääsu võimaldamiseks tsiviilasja nr 2-20-3483 materjalidele, 04.01.2021 taotlus menetlustähtaja pikendamiseks ja vastuväide kohtu tegevuse osas ja 15.01.2021 kostja vastus kohtu 18.12.2020 ja 04.01.2021 korraldustele), mille koostamiseks on mh põhjendatud ja vajalik tutvuda asja materjalidega ning suhelda esindatava ja vajadusel menetlusväliste isikutega (Terviseametiga, Sotsiaalministeerium) peab kohus nimetatud perioodil tehtud menetlustoiminguid põhjendatuks ja vajalikuks kokku mahus 5 tundi. Kohus selgitab, et on seejuures arvestanud kõikide tutvumist vajavate ja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Menetlusdokumendid ei ole mahukad ega sisalda keerulist õiguslikku analüüsi. Kohus märgib, et on arvestanud nimetatud ajakulu hulka ka mõistlikus ulatuses suhtluse kliendiga. Kohus ei nõustu hageja vastuväitega ning leiab, et mõistlikus ulatuses suhtlus kliendi ja esindaja vahel on põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (vt ka Riigikohtu 13.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13).
43.Kohtu hinnangul ei ole osaliselt põhjendatud ja vajalik 04.03.2021 menetlustoimingule mahus 0,6 tundi (vandeadvokaat Asko Pohla poolt nimetatud menetlustoimingule kulunud aeg 0,3 tundi + vandeadvokaat Teele Viilupi poolt nimetatud menetlustoimingule kulunud aeg 0,3 tundi). Arvestades Harju Maakohtu 04.03.2021 kohtumääruse sisu ja mahtu, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nimetatud kohtumäärusega tutvumiseks ja kliendiga suhtluseks kokku 0,5 tundi.
44.Kohus leiab, et osaliselt ei põhjendatud ka perioodil kostja menetluskulude nimekirjas perioodil 14.06.2021 kuni 15.07.2021 lepinguliste esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele mahus kokku 4,8 tundi (vandeadvokaat Asko Pohla poolt tehtud menetlustoimingud mahus 1,2 tundi + vandeadvokaat Teele Viilupi poolt tehtud menetlustoimingud mahus 3,6 tundi). Arvestades 14.06.2021 kohtule esitatud ekspertiisiakti, kohtu 14.06.2021 kirja (kohtukorraldused), kostja 01.07.2021 menetlusdokumendi (lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekiri), hageja poolt 15.07.2021 esitatud seisukoha ning kostja poolt 15.07.2021 esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks nimetatud perioodil kostja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aega mahus 3,6 tundi. Viidatud dokumendid ei ole mahukad ega sisalda keerulist õiguslikku analüüsi. Kohus selgitab, et arvestas nimetatud ajakulu hulka mh aja, mis esindajal kulus nimetatud perioodil kohtule esitatud menetlusdokumentide koostamiseks, kõikide tutvumist vajavate dokumentidega tutvumiseks ning mõistlikus ulatuses suhtluseks kliendiga.
45.Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud 20.09.2021 ning 24.09.2021 menetlustoimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik menetluskulude nimekirjas välja toodud mahus.
46.Lisaks eeltoodule asub kohus seisukohale, et osaliselt ei ole põhjendatud ja vajalik kostja menetluskulude nimekirjas perioodil 28.09.2021 kuni 11.10.2021 tehtud menetlustoimingud mahus kokku 1,3 tundi (vandeadvokaat Asko Pohla poolt tehtud menetlustoimingud mahus 0,4 tundi + vandeadvokaat Teele Viilupi poolt tehtud menetlustoimingud mahus 0,9 tundi). Arvestades nimetatud perioodil tutvumist vajavaate ning koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks perioodil 28.09.2021 kuni 11.10.2021 tehtud menetlustoimingute tegemise eest tuleb pidada kokku 0,9 tundi.
47.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega kokku mahus 10,5 tundi. Arvestades kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäära (150 eurot/tund käibemaksuta), määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1575 eurot (käibemaksuta) ning mõistab need vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt välja.
48.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.