Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
26. oktoober 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-11640
Tsiviilasi
OÜ Kraavihall avaldus kinnistule juurdepääsu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. juuni 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Kraavihall määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): OÜ Kraavihall (registrikood 10664801), esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Vastustajad (puudutatud isikud): I. Inna Paulus (isikukood XXXXXXXXXXX) II. Mario Paulus (isikukood XXXXXXXXXXX) III. Mari Vaikmäe (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tõnu Pihelgas Kohalik omavalitsus Jõgeva Linnavalitsus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 10. juuni 2021. a määrus juurdepääsutee laiuse ja juurdepääsutasu suuruse osas (maakohtu resolutsiooni p-d 3.2, 4) ja teha selles osas uus
määrus. Täiendada maakohtu määruse resolutsiooni p-i 3.3 teel kasutatava sõiduki kaalupiirangu tingimuste osas. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Lugeda Tartu Maakohtu 10. juuni 2021. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada OÜ Kraavihall avaldus kinnistule juurdepääsu saamiseks osaliselt.
2.Määrata kinnistu asukohaga X (registriosa nr X) igakordse omaniku kasuks juurdepääs üle kinnistu asukohaga X (registriosa nr X). Juurdpääs algab Jõgeva linnas X tänavalt X kinnistule sissesõiduga ja kulgeb piki X kinnistul kasvavat hekki ca 63 m pikkuselt, heki lõppedes suundub juurdepääs X ja X (registriosa nr X) kinnistute vahelise piiriga külgnevale alale (pöörde pikkus ca 3 m) ja kulgeb piki piiri kuni X kinnistuni, antud ala pikkus ca 35 m. Juurdepääs on tähistatud punasega käesoleva määruse lahutamatuks lisaks oleval kaardil.
3.Määruse punktis 2 määratud juurdepääsu kasutamise tingimused on järgnevad:
3.1.Juurdpääs on määratud tähtajatult.
3.2.Juurdepääsu laius on 3,5 m.
3.3.Juurdepääsu võib kasutada igal ajal liikumiseks jala ja sõidukitega maksimumraskusega kuni 3,5 t (sõiduki täismass). Kui juurdepääsu alale rajatakse tee, siis puudub juurdepääsu kasutamisel sõidukite kaalupiirang.
3.4.Juurdpääsu võib kasutada X kinnistul eritehnika hoiustamise eesmärgil raskema, kuni 12 t kaaluva tehnikaga järgmiselt: sügisperioodil (oktoober-november) tehnika viimiseks kinnistule ja kevadel (märts-aprill) tehnika äraviimiseks kinnistult, kusjuures sõitmisega ei tohi rikkuda kinnistuomanike ühises kasutases olevat juurdepääsu osa.
3.5.Juurdepääsu hekiga külgneva ala (pikkus 63+3 m) korrashoiu korraldab kinnistu X omanik, X ja X vahelise piiriga külgneva ala (30 m) korrashoiu korraldab kinnistu X omanik.
3.6.X kinnistu omanikul on kohustus tasuma X kinnistu omanikule 1/2 hekiga piirnevale alale jääva juurdepääsu (63+5 m) rajamise/renoveerimise kuludest kui pooled ei sõlmi omavahel teistsugust kirjalikku kokkulepet.
4.Mõista kinnistu X (registriosa nr X) igakordselt omanikult välja juurdepääsutasu kinnistu X (registriosa umber X) igakordsele omanikule 133 eurot 68 senti aastas. Tasu tuleb maksta iga aasta 1. juuliks.
5.Kohustada Mario Paulust ja Inna Paulust andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr X III jakku märkuse kandmiseks juurdepääsu kohta kinnistu X (registriosa nr X) igakordse omaniku kasuks käesoleva määruse resolutsiooni p-des 2-4 märgitud tingimustel. Käesolev määrus asendab Mario Pauluse ja Inna Pauluse tahteavaldust. Kinnistusraamatusse märke kandmiseks tuleb avaldajal pöörduda kinnistusametisse.
6.Jätta maakohtu menetluses kantud menetluskulud OÜ Kraavihall kanda.
7.Lugeda Mari Vaikmäe põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 700 eurot ja mõista nimetatud summa OÜ-lt Kraavihall Mari Vaikmäe kasuks välja.“
4.Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.OÜ Kraavihall (avaldaja) esitas 11. augustil 2020 Tartu Maakohtule avalduse juurdepääsu määramiseks kinnistule X. Avalduse kohaselt on avaldaja kinnistu X (registriosa nr X) omanik. Ajalooliselt on kinnistule toimunud juurdepääs üle X kinnistu, mis kuulub Mari Vaikmäele (puudutatud isik III) ja muud juurdepääsud puuduvad. Kinnistul on 1876. a ehitatud hoone. X kinnistu omanik ei ole takistanud juurdepääsu kasutamist, kuid ei ole nõus andma servituuti. Avaldaja esitas nõude täpsustuse, mille kohaselt on soovitav juurdepääs järgmiste omadustega: 5 meetrit lai; 96,7 meetrit pikk; 483,5 m2 kogupindala; juurdepääsuks on sirglõik linnatänavalt kuni valitseva kinnisasjani. Valitseva kinnisasja omanik teostab ise vastavalt enda vajadustele servituudiala korrashoidu. Perioodiliselt kuulub hüvitamisele üksnes maamaks.
2.Puudutatud isik III esitas maakohtule seisukoha, milles märkis, et pole kunagi keelanud kasutada oma kinnistut naaberkinnistule pääsemiseks ja pole selle eest ka tasu soovinud. Puudutatud isik III avaldas, et üle X kinnistu ei oleks juurdepääsu määramine otstarbekas. Juurdepääs tuleb määrata üle maa-ala, kus nüüd asub X kinnistu.
3.Tartu Maakohus kaasas 21. oktoobri 2020. a määrusega menetlusse X kinnistu jagamise teel tekkinud kinnistu X omanikud Inna ja Mario Pauluse (puudutatud isikud I ja II).
4.Puudutatud isikud I ja II tunnistasid avaldaja õigust ligipääsule üle X kinnistu ja soovivad seda mõistlikel tingimustel võimaldada. Puudutatud isikud olid nõus, kui kohus määrab avaldajale ligipääsu juuresoleval kaardil märgitud viisil 3 m laiusena ja tasuga 228 eurot 42 senti aastas (sisaldab muruniitmist), mis tasutakse jooksva aasta eest iga aasta esimeseks märtsiks. Avaldaja peab lisaks hüvitama puudutatud isikutele pool maamaksu ühiskasutuses oleva ala eest ja 100% ainukasutuses oleva ala eest. Puudutatud isikute arvates ei ole millegagi põhjendatud juurdepääsu laius 5m, sest tavasõiduki laius on ca 2 m. Puudutatud isikud ei nõustunud, et juurdepääs oleks sirge lõik. Selliselt kinnistult avalikule teele ligipääsu saamine lõikab potentsiaalse teekoha järgselt X kinnistust ära ca 220 m2 suuruse ala, mis jääb tee ja kinnistu piiri vahele. Kui sinna lisada veel juurdepääsu enda ala, mida puudutavad isikud ei saa kasutada (108 m2), siis kokku jääb kasutama krunti 328 m2. Puudutud isikud leidsid, et otstarbekam on viia juurdepääs kinnistu piiri äärde. Puudutatud isikud soovisid määrata juurdepääsule massipiirangu 3,5 t, kuna juurdepääsu pinnas ei kanna raskemaid sõidukeid. Puudutatud isikud täiendasid oma seisukohti juurdepääsutasu osas paludes määrata juurdepääsu talumise ja hoolduse eest 560 eurot aastas.
5.Jõgeva vallavalitsuse seisukoha kohaselt ei ole Jõgeva linna planeeringudokumentides antud kinnistute asukohta planeeritud rajada tänavat ja seda linnale üle anda. Selleks puudub vajadus ja avalik huvi. Avaldaja soovib juurdepääsu servituudi ala laiuseks 5 meetrit, mis ei ole põhjendatud.
MAAKOHTU LAHEND
6.Tartu Maakohus rahuldas 2. juuni 2021. a määrusega avalduse osaliselt, otsustades järgmist:
1.Rahuldada OÜ Kraavihall avaldus kinnistule juurdepääsu saamiseks osaliselt.
2.Määrata kinnistu asukohaga X (registriosa nr X) igakordse omaniku kasuks juurdepääs üle kinnistu asukohaga X (registriosa nr X). Juurdpääs algab Jõgeva linnas X tänavalt X kinnistule sissesõiduga ja kulgeb piki X kinnistul kasvavat hekki ca 63 m pikkuselt, heki lõppedes suundub juurdepääs X ja X (registriosa nr X) kinnistute vahelise piiriga külgnevale alale (pöörde pikkus ca 3 m) ja kulgeb piki piiri kuni X kinnistuni, antud ala pikkus ca 35 m. Juurdepääs on tähistatud punasega käesoleva määruse lahutamatuks lisaks oleval kaardil.
3.Määruse punktis 2 määratud juurdepääsu kasutamise tingimused on järgnevad:
3.1.Juurdpääs on määratud tähtajatult.
3.2.Juurdepääsu laius on 3 m.
3.3.Juurdepääsu võib kasutada igal ajal liikumiskes jala ja sõidukitega maksimumraskusega kuni 3,5 t (sõiduki täismass).
3.4.Juurdpääsu võib kasutada X kinnistul eritehnika hoiustamise eesmärgil raskema, kuni 12 t kaaluva tehnikaga järgmiselt: sügisperioodil (oktoober-november) tehnika viimiseks kinnistule ja kevadel (märts-aprill) tehnika äraviimiseks kinnistult, kusjuures sõitmisega ei tohi rikkuda kinnistuomanike ühises kasutases olevat juurdepääsu osa.
3.5.Juurdepääsu hekiga külgneva ala (pikkus 63+3 m) korrashoiu korraldab kinnistu X omanik, X ja X vahelise piiriga külgneva ala (30 m) korrashoiu korraldab kinnistu X omanik.
3.6.X kinnistu omanikul on kohustus tasuda X kinnistu omanikule 1/2 hekiga piirnevale alale jääva juurdepääsu (63+5 m) rajamise/renoveerimise kuludest kui pooled ei sõlmi omavahel teistsugust kirjalikku kokkulepet.
4.Mõista kinnistu X (registriosa nr X) igakordselt omanikult välja juurdepääsutasu kinnistu X (registriosa umber X) igakordsele omanikule 380 eurot aastas. Tasu tuleb maksta iga aasta 1. juuliks (alates 2021. a).
5.Kohustada Mario Paulust ja Inna Paulust andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr X) III jakku märkuse kandmiseks juurdepääsu kohta kinnistu X (registriosa nr X) igakordse omaniku kasuks käesoleva määruse resolutsiooni p-des 2-4 märgitud tingimustel. Käesolev määrus asendab Mario Pauluse ja Inna Pauluse tahteavaldust. Kohus selgitas, et kinnistusraamatusse märke kandmiseks tuleb avaldajal pöörduda kinnistusametisse. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku III kasuks välja menetluskulude hüvitise 700 eurot. Kinnistu X ei piirne ühegi avalikult kasutatava teega. Juurdepääs X kinnistule on ajalooliselt toimunud üle maa-ala, mis käesolevalt kuulub X kinnistu koosseisu, kuid varem kuulus X kinnistu koosseisu. Kohus tegi kindlaks, et kinnistu X tekkis kinnistu X jagamisel – uus kinnistu on kantud kinnistusraamatusse 9. oktoobril 2020 (tl 33-34). Avaldaja esitatud nõue tuleb lahendada asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 alusel. Kohus leidis, et mõistlik on määrata juurdepääs puudutatud isikute soovitud asukohta. Juurdepääsu nihutamine piiri äärde tagab koormatava kinnistu omanike õiguse oma kinnistut optimaalselt kasutada ja minimeerib võimaliku negatiivse mõju. Samuti võimaldab juurdepääsu asukoht piiri servas kasutada koormatava kinnistu maa-ala parimal viisil.
Maakohus tegi vaatluse käigus kindlaks, et maa-alal, mida avaldaja soovib juurdepääsuks määrata, ei ole teed või muud teelaadset rajatist - tegemist on kinni sõidetud mullapinnaga, millel kasvab rohi. Vaatluse käigus tuvastas kohus, et puudutatud isikute soovitud juurdepääsualal on samuti tavaline mullapinnas, millel kasvab rohi. Kohus leidis, et kuna juurdepääsu rajamiseks tuleb avaldajal nagunii teha kulutusi ka algses juurdepääsu asukohas, ei ole lisanduv ühekordne kulu (veidi madalama asukoha täiendav täitmine) nii suur, et kaaluks üles koormatava kinnistu omanike aastatepikkuse riive omandile. Kohus märkis, et puuduvad igasugused nõuded, mille alusel peaks juurdepääsutee lõppema ehitise sissepääsu juures (ees). Kuna avaldaja kinnistul asuvat hoonet aktiivselt ei kasuta, on tal võimalik maa-ala ümber kohandada nii, et juurdepääs lõpeb kas ehitise küljel ja edasi liigutakse jalgsi või siis parklas (mida ta kavatseb rajada). Vaatlusel märkis avaldaja, et kavandab oma kinnistule rajada parkla alale, mis jääb ehitise ja X kinnistu vahelisse nurka, s.o sissepääsu lähistele. Sellisel juhul on võimalik teha nö tagasipööre just antud parklas. Kohus nõustus avaldajaga selles, et juurdepääsu nihutamisel ei pruugi olla võimalik sujuvalt ümber pöörata suuri sõidukeid. Kohtu hinnangul puudub aga vajadus avaldajal nii suurte sõidukitega kinnistule sõita – v.a ehitustegevuseks. Avaldaja ei ole suutnud selgitada, millisel eesmärgil ta kinnistut plaanib kasutada. Vastavalt Jõgeva valla selgistustele ei ole X kinnistule prügiveoauto sõitmine vajalik ja otstarbekas. Ärakuulamisel tegid puudutud isikud ettepaneku rajada X tänava äärde ühine prügimaja, kuid avaldaja keeldus sellest. Kohus kaalus mõlema kinnistu omanike huve ja leidis, et juurdepääsu optimaalne asukoht on pärast sarapuuheki lõppemist piiri äärsel alal. Pärast heki lõppemist tuleb tagada piisav maa-ala suuna muutuse (pöörangu) tegemiseks. Kohus leidis, et asjakohane ei ole avaldaja nõue tagada ligipääs laiusega 5 meetrit. Sõidukid, mille kasutamist kohus juurdepääsu kasutamiseks lubab, jäävad laiuselt alla 3 meetri. Seega on 3 meetrit lai juurdepääs piisav kinnistu teenindamiseks ja kasutamiseks. Kohus leidis, et juurdepääsu kasutamisel tuleb seada piirang sõidukite osas, millega tohib üle X kinnistu sõita. Maa kasutusotstarve on tootmismaa (tl 9). Maakohtu hinnangul ei saa avaldaja eeldada, et tal on õigus oma erinevate äriplaanide teostamiseks kasutada teist kinnistut piiramatult, s.o kõikvõimalike sõidukitega. Raskete masinate kasutamine on lubatud piiratud ajal ja eesmärgil. Arvestades avaldaja tegevusvaldkonda ei pidanud kohus usutavaks, et avaldaja vajaks kauba vedu sellises mahus, nagu avaldaja väidab. Kaupa on võimalik vedada ka väiksemate veokitega, mis ei vaja nii laia juurdepääsu ega riku naabrite privaatsust sellisel määral nagu suured autod (müra, tolm jne). Kuna avaldaja teatas, et tehnikat on vaja kinnistul hoiustada siis, kui ilmastikuolude tõttu töid teha ei saa, tulebki juurdepääs piirata antud ajaperioodiga. Kohus leidis, et juurdepääsu kasutamine vaid osadel kuudel aastas ja ainult sügisel tehnika viimiseks kinnistule ja kevadel selle ära toomiseks tekitavad juurdepääsule nii väikese koormuse, et selleks pole vajalik rajada sügava aluspinnaga juurdepääsuteed. Kohus leidis, et juurdepääsu kasutuskorras tuleb ära määrata ka juurdepääsu korrashoiu kohustus. Korrashoiu ühiselt kaustataval alal peab tagama X kinnistu omanik. X kinnistu nö ainukasutusse jääva juurdepääsu ala (pikkus ca 35m , laius 3m) korrashoiu peab tagama juurdepääsu kasutava kinnistu omanik ise. Kohus märkis, et mõistlik on kui sellel alal korraldab muru niitmise (kui rajatakse püsivam tee, siis teeservad) X kinnistu omanik, sest antud ala jääb tema kasutatava maa-ala äärde.
Kohus leidis ka, et määrata tuleb kulude jaotus olukorras, kui asutakse juurdepääsu alal rajama tugevama kattega teed või on vajalik juurdepääsu parandada. Ühiskasutuses oleval alal tuleb X kinnistu omanikul kanda 1⁄2 tee rajamise või parandamise kuludest, sest seda kasutavad mõlema kinnistu omanikud. Antud kohustus tekib alles siis, kui X kinnistu omanik juurdepääsu rajab või seda renoveerib. Kinnistute omanikud võivad omavahel kokku leppida ka teisiti, kuid vältimaks vaidlusi määras kohus käesolevalt kindlaks esialgse kulude jaotuse. Ainukasutusse jääval alal võib avaldaja ise otsustada, kas ta sinna tee rajab, sh kannab avaldaja ise tee rajamise või parandamisega seotud kulud. Maakohus leidis, et juurdepääsutasu tuleb arvestada perioodilise tasuna. Kohus leidis, et avaldaja ainukasutusse minev ala on ca 100-110 m2 (35x3) ja ühiskasutusse jääv ala on 200-210 m2 ((63+3)x3). Avaldajal tuleb hüvitada maamaks 1 euro 88 senti aastas. Arvestades asjaoluga, et käeolevalt on tegemist linnas asuva kinnistuga, mis on elamumaa ja õigussuhte poolteks on kaks eraisikut, leidis kohus, et õiglane on määrata juurdepääsu kasutustasuks 0,12 eurot/m2. Kokku oleks juurdepääsu tasu 24 eurot 90 senti (105x0,12+ (205x0,12):2), millele lisandub maamaks 1 euro 88 senti. Mõistlik on määrata tasu ümmarguse summana, s.o 30 eurot aastas. Puudutatud isikud soovisid, et tasu hõlmaks ka ühise juurdepääsuala korrashoiu kulusid. Arvestades asjaoluga, et kohus sai pindalad veidi erinevad puudutatud isikute arvestustest ning täpseid teenuste hindu pole võimalik terve aasta peale määrata, leidis kohus, et korrashoiutasuks tuleb määrata 350 eurot aastas. Kokku tuleb X kinnistu omanikul tasuda omandi riive hüvitiseks ja korrashoiu tasuks 380 eurot aastas. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Puudutatud isiku III menetluskulud on põhjendatud summas 700 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, millega kohus määras X juurdepääsutee asukoha ja laiuse, teel igapäevaselt kasutatava sõiduki maksimaalse täismassi, veokitega sõitmise ajalise piirangu, kasutustasu ja hoolduskulude osas, ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Avaldaja soovib tagada endale jätkuva võimaluse kasutada kinnistut tootmismaana. Muuhulgas peab olema vältimatult tagatud võimalus pääseda kinnistule nii prügiveoteenuse osutamiseks, ehitustegevuseks kui operatiivsõidukite poolt päästeteenuse osutamiseks, mida maakohtu määrus ei taga. Juurdepääsutee peab olema piisava laiusega ning paiknema selliselt, et sõidukitele jääb avaldaja kinnistule pääsemiseks ka piisav manööverdamisruum. Kirjeldatud juurdepääsu tagab ajalooliselt kasutuses olnud juurdepääsutee, mis kulgeb sirgjooneliselt avalikult kasutatavalt teelt üle X kinnisasja. Avaldaja soovib X kinnistut kasutada kaupade ladustamiseks ning masinate hoiustamiseks töövälisel ajal. Kohus on jätnud tähelepanuta avaldaja vajadused maatüki sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Prügikonteineri vedamine 100 meetri kaugusele on ebamõistlikult koormav ja ebaproportsionaalne meede. Vastavalt Jõgeva valla esitatud seisukohale tuleb prügiveoks tagada vähemalt 3,5 meetri laiune juurdepääsutee. Juurdepääs peab võimaldama kasutada teed ka veoautodega. Avaldaja ei plaani juurdepääsuteed veoautodega kasutada igapäevaselt ja regulaarselt. Maakohus on lahendi tegemisel arvestanud üksnes puudutatud isikute huvidega.
Määruses on sätestatud, et avaldaja peab tasuma juurdepääsutasu 0,12 eurot/m2. Kohus on ainukasutusala hinnanud 105 m2 suuruseks. See teeb kasutustasuks 12 eurot 60 senti. Vaidlustatavas määruses on selleks summaks märgitud 24 eurot 90 senti. Ühiskasutuses oleva ala eest on kohus tasuks määranud 5 eurot 10 senti ja maamaksu hüvitiseks 1 euro 88 senti aastas. Avaldaja hinnangul on kasutustasu sellisel juhul kokku 19 eurot 58 senti, mitte 30 eurot. Kohus määras korrashoiutasuks 350 eurot. Avaldajale jääb selgusetuks, miks on vaja juurdepääsutee funktsionaalseks korrashoiuks lehti koristada ja muru niita. Eluliselt on ebausutav, et puudutatud isikud tellivad lehtede koristamiseks ja muru niitmiseks juurdepääsutee ulatuses eraldi teenust. Avaldaja arvates on mõistlik tee hooldamisega seonduvad kulud jagada jooksvalt juhul, kui need reaalselt tekivad. Avaldaja sai varem kasutada juurdepääsu tasuta ning puudutatud isikud olid koormatava kinnistu omandamisel sellest teadlikud. Avaldaja hinnangul oleks ka nendest asjaoludest tulenevalt õiglane tema juurdepääsutasu vähendada miinimumini. Kohus on põhjendamatult jätnud puudutatud isiku III menetlusse. Puudutatud isiku III osalemisega tekkis menetluses põhjendamatu kulu, mille kohus on jätnud ekslikult avaldaja kanda. Kinnistu võõrandamisega minetas puudutatud isik III õigusvaidluse suhtes objektiivse huvi, tema asemele astusid menetluses koormatava kinnistu omandajad. Maakohus viitab määruses kaardile: ”Juurdepääs on tähistatud punasega vaidlustatava määruse lahutamatuks lisaks oleval kaardil”, mis on allkirjastamata.
8.Puudutatud isikud I ja II vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. X kinnistul ei toimu mingit tegevust. Ajalooline juurdepääs puudub. Tegemist on rohumaaga. Rohumaal ei saa sõita raskeveokitega või manööverdada naaberkinnistul. Kuna kinnistuni ei lähe kõvakattega teed, millel saaks sõita prügiauto, on sisutu arutada selle üle, millised on prügiauto juurdepääsuks vajalikud tingimused. Maakohus on õigesti määranud juurdepääsuõiguse eest tasumisele kuuluva tasu. Avaldaja väide selle kohta, et vald on nõus puudutatud isiku kinnistul heakorratöid tegema, on tõendamata ja eluliselt ebausutav. Vald ei korralda töid eraomanike kinnistutel.
9.Puudutatud isik III vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Kuna avaldaja algatas kohtumenetluse algselt puudutatud isiku III suhtes, pidas kohus vajalikuks kaasata Mari Vaikmäe puudutatud isikuna kohtumenetlusse, et selgitada välja põhjused X müügiks ja saada kinnitus, et puudutatud isikud I ja II teadsid, et üle nendele kuuluva maa soovitakse seada juurdepääsuõigus. Kohus kaalus 7. jaanuari 2021 toimunud kohtuistungil X kinnistule juurdepääsuõiguse andmiseks ka teisi võimalusi, muu hulgas võimalust, et juurdepääs X kinnistule toimub üle puudutatud isikule III kuuluva kinnistu. Puudutatud isiku III kaasamine kohtuistungile oli põhjendatud.
10.Jõgeva Vallavalitsuse seisukoha kohaselt ei saa tugineda ajalooliselt kasutuses olnud juurdepääsule, kuna kinnistul on uued omanikud. Olemasolev juurdepääs X ja X kinnistutele on pinnastee, mille kasutamine raskeveokitega sõltub aastaajast. Arvestada on vaja mõlema poole mõistlike huvidega ja seda on maakohus teinud. Jõgeva Vallavalitsus oli seisukohal, kui jäätmevaldaja territooriumile ei ole võimalik konteinereid paigutada (kinnistul ei ole piisavalt ruumi, juurdepääs ei ole aastaringselt kasutatav), siis tuleb leida prügikonteineritele sobiv koht naabritega või kohaliku omavalitsusega läbi rääkides.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osaliselt juurdepääsutee laiuse ja juurdepääsutasu suuruse osas (maakohtu resolutsiooni p-d 3.2, 4) ning teha tühistatud osas uus määrus. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse resolutsiooni p-i 3.3 juurdepääsuteel kasutatava sõiduki kaalupiirangu tingimuste osas. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, millega kohus määras X juurdepääsutee asukoha ja laiuse, teel igapäevaselt kasutatava sõiduki kaalupiirangu, veokitega sõitmise ajalise piirangu ning kasutustasu ja hoolduskulude osas. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.
13.AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 4. märtsi 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-12857, p 15; Riigikohtu 13. veebruari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161/207, p 17.1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et kuna avaldajal puudub avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs oma kinnisasjale, on avaldaja nõue juurdepääsu määramiseks põhjendatud. Sealhulgas ei ole puudutatud isikud vaielnud vastu sellele, et avaldajale ei peaks üldse juurdepääsu määrama.
14.Poolte vahel on vaidlus selles, kas juurdepääs peaks kulgema sirgjooneliselt või pöördega piki X kinnistu piiri. Maakohus määras avaldajale juurdepääsu pöördega piki X kinnistu piiri. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud avaldaja väited, et juurdepääs tuleb määrata sirgjooneliselt, kuna tegemist on ajalooliselt väljakujunenud juurdepääsuteega. Maakohtu paikvaatluse kokkuvõttest (tl 122) ja esitatud fotodest (tl 129) nähtub, et võimalik juurdepääsuala on kaetud mullaga, millel kasvab rohi ning kus sirgjooneliselt kulgevad mõned sissesõidetud sõiduauto jäljed. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul rääkida juurdepääsuteest, mida on ajalooliselt pidevalt kasutatud. Asjaolu, et avaldaja on sõitnud kinnistu eelmise omaniku nõusolekul oma kinnistule sirgjoones ja sedagi pigem harva, ei tähenda, et tegemist on ajalooliselt väljakujunenud juurdepääsuteega, mida ei võiks kinnisasjade omanike huve kaaludes muuta. Ringkonnakohus märgib, et isegi, kui tegemist oleks ajaloolise juurdepääsuteega, siis selle olemasolu tuleks juurdepääsu määramisel arvestada, kuid seda koosmõjus teiste AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud juurdepääsu määramise kriteeriumitega poolte huve kaaludes. Maakohus on juurdepääsu tee trassi valikul avaldaja ja puudutatud isikute I ja II huve kaalunud ning selle tulemusel määranud juurdepääsutee kulgemise koha. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja ei ole esile toonud selliseid kaalukaid põhjuseid, mis annaksid aluse määrata juurdepääsutee sirgelt. Maakohus leidis põhjendatult, et avaldaja huvi sõita oma kinnisasjale sirgjoones ei kaalu üles puudutatud isikute huvi, et juurdepääsutee takistaks nende kinnisasja kasutamist võimalikult vähe. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et juurdepääsu rajamine X kinnistu piiri juurde ei tekita avaldajale ülemääraseid kulutusi ning on maakorralduslikult võimalik. Avaldaja määruskaebuses viidatud veoauto pöörderaadiusest ei ole võimalik
järeldada, et veoautoga ei oleks võimalik teha pööret maakohtu määratud juurdepääsuteel heki äärest kinnistu piiri äärde. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja saab enda kinnisasjal korraldada veoauto ümberpööramise, kas plaanitud parklas või nt rajades tee ümber kinnisasjal asuva maja. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et juhul, kui juurdepääsutee kulgeks sirgelt, piiraks see ebamõistlikult X kinnistu omanike võimalust enda kinnisasja kasutada, kuna lisaks juurdepääsu tee alusele alale oleks häiritud ka juurdepääsutee ja kinnisasja piiri vahelise ca 5-6 m laiuse maariba kasutamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning leiab, et juurdepääs pöördega piki X kinnistu piiri arvestab mõlema poole huvidega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on juurdepääsutee asukoha määratlenud piisava selgusega, kirjeldades seda määruse resolutsioonis ja lisades määrusele ka kaardi, millel on juurdepääsutee asukoht märgitud. Tsiviilasja toimikust ja kohtute infosüsteemist nähtub, et määruse lisaks olev plaan on allkirjastatud kohtuniku poolt käsikirjaliselt ning käsikirjalise allkirjaga dokument on saadetud menetlusosalistele koos digitaalselt allkirjastatud määrusega.
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrust tuleb muuta juurdepääsutee laiuse osas. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on määrata juurdepääsutee laiuseks 3,5 meetrit. Põhjendatud on avaldaja seisukoht selles, et juurdepääsutee peab võimaldama päästeautol pääseda ligi kinnisasjale. Avaldaja on õigesti viidanud, et juurdepääsutee laius peab olema vähemalt 3,5 meetrit, et oleks tagatud päästetehnika juurdepääs kinnistule. Siseministri 30. märtsi 2017. a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 50, § 2 p-i 34 ning Eesti Standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“ kohaselt peab juurdepääs võimaldama päästetehnika ja -varustusega takistamatut ligipääsu territooriumile ning seal asuvatele ehitistele ning olema vähemalt 3,5 meetrit lai. Eeltoodud põhjendustel tuleb juurdepääsutee laiuseks määrata 3,5 meetrit.
16.Pooled vaidlevad ka selle üle, milline peaks olema sõidukite kaalupiirang juurdepääsutee kasutamisel. Ringkonnakohus leiab, et juurdepääsutee kaalupiirangu osas tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p-i 3.3 täiendada. Ringkonnakohus leiab, et praeguses olukorras, kus juurdepääsutee kulgeb üle muruplatsi on maakohus põhjendatult piiranud selle kasutamist sõidukite kaalupiiranguga 3,5 tonni. Arvestades vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fotodelt nähtuvat, ei võimalda juurdepääsuala seisukord suurema massiga sõidukitega ilma juurdepääsuala kahjustamata sõita. Samas on nii avaldaja kui ka puudutatud isikud väljendanud menetluses, et plaanivad rajada juurdepääsualale püsiva tee. Maakohus on sellega mh arvestanud määrates avaldajale kohustuse hüvitada pool rajatava tee maksumusest. Ringkonnakohus märgib, et tee rajamisel on võimalik rajada see selliselt, et tee kandevõime võimaldab seda kasutada ka suurematel sõidukitel. Seega ei ole pärast seda, kui juurdepääsualale tee rajatakse sõidukite kaalupiirang enam põhjendatud. Kaalupiirangut ei õigusta ka puudutatud isikute soov, et juurdepääsuteed suurte veoautodega ei kasutataks. Ringkonnakohus märgib, et arvestades asjaolu, et X kinnisasi on otstarbelt tootmismaa, võib selle sihipäraseks kasutamiseks olla vajalik juurdepääs ka veoautodega. Maakohtu määruse resolutsiooni p 3.4, mis sätestab, et eritehnika hoiustamise eesmärgil võib sügisperioodil ja kevadperioodil kasutada juurdepääsuteed kuni 12 tonni kaaluva sõidukiga, kui ei kahjustata olemasolevat juurdepääsuteed, on põhjendatud ja jääb muutmata. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja nõue pääseda oma kinnistuni veoautoga igal ajal olenemata aastaajast ei ole põhjendatud, kuna praegu juurdepääsuna kasutatav muldkattega tee ei võimalda seal liigelda raskeveokitega. Nagu eespool märgitud, siis pärast tee rajamist
juurdepääsualale, saab kasutada juurdepääsu aastaringselt ka veoautoga. Järelikult kehtib maakohtu määruse resolutsiooni p 3.4 kuni kõvakattega tee rajamiseni.
17.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu määrus tühistada ka juurdepääsutasu suuruse osas. Maakohus määras juurdepääsutasu suuruseks 380 eurot aastas, mis on ringkonnakohtu arvates ülemäärane ja põhjendamata.
17.1.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga selles, et kuna siiani on puudutatud isikud lubanud avaldajal juurdepääsuteed kasutada tasuta, siis on õiglane juurdepääsutasu vähendada miinimumini või jätta välja mõistmata. AÕS § 156 lg-s 1 sätestatust lähtudes on koormatud kinnisasja omanikul õigus saada tasu, mis hõlmab endas hüvitist maamaksu, juurdepääsutee korrashoiu kulude ning omandiõiguse riive eest, mis peab vastama juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele (vt nt Riigikohtu
3.oktoobri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663, p 18; 28. märtsi 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-60492/165, p 16; 9. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17, p 15). Avaldaja menetluses esitatud vastuväited ei anna alust jätta tasu välja mõistmata. Asjaolu, et puudutatud isikud I ja II omandasid kinnistu teadmisega, et üle nende kinnisasja kulgeb juurdepääs X kinnisasjani, ei tähenda seda, et nende omand ei ole juurdepääsu läbi kitsendatud. Tasu suurust määrates tuleb arvestada seda, et X kinnistu omanikele jääb kohustus taluda juurdepääsu oma kinnisasjal ja majandada kinnisasja heaperemehelikult nii, et juurdepääsutee ei saaks kahjustatud. Asjaolu, et juurdepääsuteed kasutavad X omanikud osaliselt ka ise, ei tähenda seda, et avaldaja peaks saama võõral maal asuvat teed tasuta kasutada.
17.2.Maakohus leidis, et avaldajal on kohustus hüvitada puudutatud isikutele maamaks summas 1,88 eurot aastas arvestades ühiskasutusse ja ainukasutusse jäävate alade pindala keskmisega. Avaldaja ei ole määratud maamaksu suurusele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et maamaksu suurus on põhjendatud. Samuti on maakohus määranud juurdepääsu kasutuseelise suuruseks 0,12 eurot/m2, mille osas ei ole avaldaja määruskaebuses vastuväiteid esitanud. Avaldaja leiab samas, et maakohus on ebaõigesti arvutanud juurdepääsu kasutuseelise suuruse. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus leidis, et ainukasutusala tasu suurus on 105 m2 × 0,12 eurot, s.o 12 eurot 60 senti ning ühiskasutusala tasu suurus on 205 m2 × 0,12 eurot÷2, s.o 12 eurot 30 senti, kokku 24 eurot 90 senti. Maakohtu arvutused on õiged. Maakohus määras maamaksu ja kasutuseelise suuruseks ümardatult kokku 30 eurot aastas, mida ringkonnakohtu arvates pole alust muuta. 17.3 Ringkonnakohus leiab, et tee korrashoiukulu hüvitis 350 eurot on ülemäärane. Puudutatud isikute esitatud Jõgeva elamu hinnapakkumise (tl 92-97) kohaselt kulub nii ühiskasutuses kui ka ainukasutuses oleva ala hooldamisele kokku 591 eurot 60 senti (niitmine, lehtede riisumine, mehhaniseeritud lumelükkamine ja libedusetõrje). Ringkonnakohus ei pea kõiki nimetatud kulusid põhjendatuks. Esiteks märgib ringkonnakohus, et maakohtu määruse kohaselt korraldab X ja X vahelise piiriga külgneva ala (30 m) korrashoiu X omanik. Hüvitist juurdepääsutee korrashoiukulude eest peab juurdepääsutasu sisaldama juhul, kui juurdepääsuteed hooldab koormatud kinnisasja omanik. Kuna X omanik on kohustatud hoolitsema ainukasutuses oleva ala korrashoiu, st niitmise, vajadusel lehtede riisumise, lume lükkamise jms eest, siis ei kuulu hoolduskulud ainukasutuses oleva ala eest väljamõistmisele. Põhjendatud ei ole ka ühiskasutuses oleva ala (66 m) kulud muru niitmisele. Ringkonnakohus juhindub sellest, et menetlusosaliste esitatud seisukohtadest nähtub, et nii avaldajal kui ka puudutatud isikutel I ja II on huvi rajada juurdepääsualale tee. Sel juhul puudub vajadus niita juurdepääsualalt muru.
Puudutatud isikute esitatud Jõgeva elamu hinnapakkumise kohaselt kulub ühiskasutuses oleva ala mehhaniseeritud lumelükkamisele 90 eurot (5 korda) ja libedusetõrjele 28 eurot 80 senti (2 korda) aastas. Ringkonnakohtu hinnangul on kulu lumelükkamisele ja libedusetõrjele juurdepääsuteel vajalik, et juurdepääsutee oleks läbitav ka lumerohkel talvel ja libedaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeldada, et X kinnistu omanikud tegelevad lumelükkamisega ise ning et neil on olemas selleks vastav tehnika ja vahendid. Olukorras, kus juurdepääsutee seda osa kasutavad lisaks avaldajale ka puudutatud isikud, ei saa sõltuda lume lükkamine ja libedatõrje üksnes avaldaja suvast, mistõttu ei anna maakohtu määruse muutmiseks alust avaldaja väide, et saab ise lund lükata. Seega on põhjendatud hüvitis lumelükkamise ja libedatõrje kulude katmiseks 59 eurot 40 senti ((90+28,8)÷2). Ringkonnakohus leiab, et iseenesest on juurdepääsutee korrashoiuks on vaja sellelt ka lehti koristada. Hinnapakkumise kohaselt on lehtede koristamise kulu 196 eurot 80 senti (2 korda) aastas Samas saavad puudutatud isikud nõuda hüvitist üksnes ühiskasutuses oleva ala korrastamise eest. Hinnapäringust nähtub, et osaliselt hõlmab pakkumine lehtede koristamiseks ka avaldaja ainukasutusse jäävat juurdepääsutee osa. Arvestades hinnapäringus toodut, leiab ringkonnakohus, et lehtede koristamise kulu tuleb vähendada 10% võrra, st 177 euro 12 sendini. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks lehtede koristamise kulu mitu korda aastas. Tee korrashoiuks on piisav koristada lehed ühekordselt pärast nende langemist, mis teeb aastaseks kuluks 88 eurot 56 senti (177,12÷2) Avaldaja makstav hüvitis peab katma sellest poole, st 44 eurot 28 senti. Eeltoodud põhjendustel on avaldajal kohustus tasuda juurdepääsutasuna kokku 30 + 59 eurot 40 senti + 44 eurot 28 senti , s.o 133 eurot 68 senti aastas. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras hüvitise sellest suuremas määras.
18.Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse ka osas, milles maakohus jättis puudutatud isiku III menetluskulud avaldaja kanda. Tsiviilasja toimikust nähtub, et avaldaja esitas avalduse kohtusse 11. augustil 2020 puudutatud isiku III vastu. Puudutatud isikud I ja II ostsid X kinnistu menetluse kestel. Puudutatud isikud I ja II on kinnistusraamatu andmete kohaselt kantud X ühisomanikena registrisse sisse 9. oktoobril 2020. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga selles, et puudutatud isiku III menetluses osalemisega tekkis põhjendamatu menetluskulu. Avalduse esitamise ajal oli juurdepääs avaldaja kinnisasjale võimalik üksnes läbi puudutatud isiku III kinnisasja. Arvestades seda asjaolu ning ka seda, et avaldaja ise esitas avalduse esmalt puudutatud isiku III vastu, oli puudutatud isiku III menetlusse kaasamine põhjendatud. Ainuüksi X kinnisasja võõrandamine ei andnud TsMS § 210 lg 2 kohaselt maakohtule alust puudutatud isikut III menetlusest kõrvaldada. Põhimõtteliselt oli ka jätkuvalt võimalik juurdepääsu seadmine üle puudutatud isikule III kuuluva X kinnisasja. Menetluses osalemisega tekkisid puudutatud isikul III menetluskulud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta puudutatud isiku III menetluskulusid tema enda kanda olukorras, kus menetlus toimus avaldaja huvides. Tegemist ei olnud ka olukorraga, kus kohtusse pöördumine oli avaldaja õiguste kaitseks vältimatult vajalik ning avaldus tervikuna põhjendatud. Avaldaja ise tõi välja, et puudutatud isik III ei takistanud tal enda kinnisasja kasutamist juurdepääsuna. Samuti rahuldati avaldus üksnes osaliselt. Menetluskulude suurust ei ole avaldaja vaidlustanud.
19.TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (vt Riigikohtu 13. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794/201, p 12).
Kuna ringkonnakohus rahuldab avaldaja määruskaebuse osaliselt, siis on õiglane jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse puhul puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
/digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke
/digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.