AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus J. P. vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829) kaudu (asukoht: Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314) Avaldaja lepinguline esindaja A. L. (e-post xxx) Puudutatud isik: J. P. (isikukood xxx; elukoht xxx) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus.
2.Välja mõista J. P.`lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks välja kahjuhüvitis summas 495,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt alates 01.01.2017 kuni 30.05.2020 summas 135,28 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 31.05.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Välja mõista J. P.`lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks menetluskuluna riigilõiv 50,00 eurot ning õigusabikulud 352,80 eurot, kokku 402,8 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskulult (summas 402,8 eurot) tuleb puudutatud isikul J. P.`l tasuda avaldajale AB “Lietuvos draudimas“ käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates
Tallinna määruse
Avaldaja nõue ja põhjendused
1.30.05.2020 esitas AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu Harju Maakohtule avalduse J. P. vastu kahju hüvitamiseks summas 495,53 eurot, 01.01.2017 kuni 30.05.2020 sissenõutavaks muutunud viivise summas 135,28 eurot ja alates 31.05.2020 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras.
2.Avaldaja on kindlustusandja üldõigusjärglane, kes on kindlustanud korteri xxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxx (avalduse lisa 6 – Kodukindlustuse poliis nr xxx). Kindlustusvõtjaks on A. I. . Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 63 eurot. 04.12.2014.a sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate.
3.Kahjuteate kohaselt toimus 03.12.2014 xxx korteris veekahju – ülemises korteris purunes veetoru (avalduse lisa 7 – kahjuteade). X korteriühistu juhatuse liige O. V. selgituse kohaselt sai veekahju alguse korterist nr x. Korteriühistu esimees on esitanud selgituse, mille kohaselt teavitab, et „KÜ X juhatus on xxx korteris toimunud sündmusega kursis. 03.12.2014 kell 16:00 avastasid korteri nr x elanikud, et tuletis jookseb mööda seina vesi ning nad pöördusid teisel korrusel asuva korter nr x poole, kus lõhkes soojaveetoru. Samas teatati ka toimunust KÜ juhatusele ja kutsuti välja avariisantehnik maja teenindavast ettevõttest AGR. Santehnik tuvastas kahju tekkepõhjuse ja ajutiselt peatas veelekke, sulgedes korteri nr x sooja vee sisendkraani. Purunenud veetoru parandasid korteri nr x elanikud ise.“
4.Korteri nr x remondiks tegi hinnapakkumise X OÜ summas 374,35 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks pakutud hind mõistlik. Tööde tegemise käigus selgus, et veekahjusid on saanud ka kipsplaadist sein WC-s, mille remondiks koostas X OÜ lisatööde hinnapakkumise summas 184,18 eurot (avalduse lisa 11). Seega oli korteri remondiks pakutud hind kokku 558,53 eurot (374,35+184,18). Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks pakutud hind mõistlik. Hinnapakkumises ja lisakalkulatsioonis näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. X OÜ parandas korteri nr x kahjustused ning esitas avaldajale remondiarve summas 495,53 eurot. Remondiarve on hinnapakkumisest omavastutuse võrra väiksem (558,53-63). Avaldaja hüvitas kahju summas 495,53 eurot. Omavastutus summas 63 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
5.Puudutatud isik on korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 11.03.2015.a puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 28.03.2015.a. Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud.
6.Avaldaja hinnangul on kõik kahjunõude eeldused täidetud. Kuna puudutatud isiku korteris toimus kahjujuhtum, korteriomandi reaalosa (kuumaveetoru pärast korteri peakraani) lekkis, siis järelikult ei hoidunud puudutatud isik oma korterit kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning puudutatud isik on rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1 toodud kohustust. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel toru lekkis. Avaldaja hinnangul on oluline see, et puudutatud isik oli kahju tekkimise hetkel korteri omanik.
7.Lisaks iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik ( KOS § 11 lg 2). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud korterist nr x. Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku käitumise (ta ei hoidnud korras kuumaveetoru) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud.
8.Avaldaja nõuab puudutatud isikult 495,53 eurot (kahju) hüvitamist ning sissenõutavaks muutunud ja lisanduvat viivist. Avaldaja saatis 11.03.2015.a puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude, andis talle mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 28.03.2015.a. VÕS § 82 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 29.03.2015.a. Kahjunõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 28.03.2015.a. Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks. Avaldaja nõuab ka viivist põhinõudelt alates 01.01.2017 kuni 30.05.2020 summas 135,28 eurot ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 31.05.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni edasiulatuvat viivist alates 08.05.2020 seadusjärgses määras. Puudutatud isiku seisukoht
9.18.06.2020.a seisukohas leiab puudutatud isik, et puudutatud isik ei võta avaldust õigeks ning ei tunnista end vastu esitatud nõudeid. Puudutatud isik ei vaidle vastu asjaolule, et veekahjustus sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist Astangu 58-4. Soojaveetoru purunemise hetkel olid korteris olevad puudutatud isiku ja korteriomanike kaasomandis olevad soojaveetorud heas seisukorras. Puudutatud isiku esitatud fotolt on näha sooja- ja külmaveetorusid, sh purunenud soojaveetoru liitmiku-setitit (tõmmatud punase ringiga ümber). Purunenud liitmiku vahetati välja. Muud torud olid korras ja neid ei vahetatud välja. Fotodelt on näha, et torud on heas seisus (eriti hästi on seda näha liitmiketelt), kuus aastat tagasi, kui toimus veekahju, olid need torud veel paremas seisus. Puudutatud isik leiab, et kuna korteriühistu võttis peale kindlustusjuhtumit vastutuse endale, ei ole ei pea puudutatud isik õigeks avaldaja nõudeid rahuldada. Puudutatud isik leiab, et veekahju tulnud korteriomanike kaasomandiesemest ehk soojaveetorust ja puudutatud isik ei ole oma kohustusi rikkunud. Sellest tulenevalt ei ole täidetud VÕS § 115 lg 1 eeldused kahju hüvitamise nõudmiseks. Kohtu seisukoht ja põhjendused
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada.
11.Esitatud avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluses. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus selgitab lahendis 2-1919561 p 13, kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule.
12.Avaldaja palub avalduses välja mõista kahjuhüvitise 495,53 eurot, viivise põhinõudelt alates 01.01.2017 kuni 30.05.2020 summas 135,28 eurot ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 31.05.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
13.Avaldaja tugineb nõude alusena kahjujuhtumile, mille käigus sai kindlustusvõtja korter puudutatud isiku korterist tulnud vee tõttu kahjustada. Avaldaja on tasunud kindlustusvõtjale kindlustatud korteri taastamiseks tehtud kulude katteks 495,53 eurot. Selles ulatuses on
kindlustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu avaldajale üle läinud VÕS § 492 lg 1 alusel. Lisaks nõuab avaldaja edasiulatuva viivise väljamõistmist.
14.Puudutatud isik kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et korter number x sai avarii tulemusena kahjustusi. Puudutatud isik keeldub oma kohustuse täitmisest, kuna leiab, et nõue on esitatud vale isiku vastu, kuna korteriühistu võttis vastutuse enda peale. Lisaks leiab puudutatud isik, et ei ole täidetud kahjunõude esitamise eeldused ega tõendatud põhjuslik seos puudutatud isiku käitumise ja kahju vahel. Kahju tekkimisest ja vastutusest
15.VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
16.Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): • teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); • kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
17.Kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isiku korterist nr x. 04.12.2014 kahjuteate kohaselt (vt dtl 9) uputas korter nr x ning korteris nr x said veekahjustusi mh WC lagi, seinad, samuti on veekahjustused paigaldatud kipsplaatides, mis tuli välja vahetada. Veelekke toimumise osas ei vaidle puudutatud isik ka vastu. Veeleke peatati korteri nr x kuumavee sisendkraani sulgemisel. Avaldaja esitas kohtule fotod kahjustuste kohta (vt dtl 42-50). Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt on korter saanud niiskuskahjustusi, mh on kahjustada saanud WC seinad, mille tapeet on lahti löönud (dtl 42) ja lagi (dtl 43). Kohtule on esitatud x korteriühistu juhatuse liikme O. V. 10.12.2014 e-kiri (dtl 10), mille kohaselt selgitab esimees, et „KÜ x juhatus on xxx korteris toimunud sündmusega kursis. 03.12.2014 kell 16:00 avastasid korteri nr x elanikud, et tuletis jookseb mööda seina vesi ning nad pöördusid teisel korrusel asuva korter nr x poole, kus lõhkes soojaveetoru. Samas teatati ka toimunust KÜ juhatusele ja kutsuti välja avariisantehnik maja teenindavast ettevõttest AGR. Santehnik tuvastas kahju tekkepõhjuse ja ajutiselt peatas veelekke, sulgedes korteri nr x sooja vee sisendkraani. Purunenud veetoru parandasid korteri nr x elanikud ise.
18.Riigikohtu 11.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p-s 49 on kolleegium asunud seisukohale, kuidas tuleb jagada kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust juhul, kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi reaalosa piirest, sest kahjustatud korteriomandieseme omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Käesolevas asjas ei ole puudutatud isik kohtu hinnangul tõendanud, et veekahjustuse põhjuseks oleks olnud korteriomanike kaasomandiese või et puudutatud isik poleks oma kohustusi rikkunud või et rikkumine oleks olnud vabandatav.
Puudutatud isiku poolt esitatud tõenditest (eksperdi arvamus, dl 126, 132) ja tema enda esitatud selgitustest nähtub samuti, et veeleke tekkis puudutatud isiku reaalosal oleval kuumaveetoru liitimikul. Kohus märgib, et puudutatud isiku tsiviilõigusliku vastutuse puhul ei ole nõutav, et kahju oleks tekitatud tahtlikult. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist ning puudutatud isiku vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel veeleke tekkis.
19.Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 13.02.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23; Riigikohtu 13.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
20.Kahju kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning VÕS§ 127 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kuna kohus on tuvastanud, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, nõustub kohus avaldajaga, et puudutatud isik on rikkunud kahju tekitamise ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 toodud kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna puudutatud isiku korteris nr x toimus veeavarii ja see jõudis veelekke kaudu korterisse nr x, siis järelikult on puudutatud isik rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1 toodud kohustust.
21.Riigikohtu 11.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Seetõttu leiab kohus, et veelekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). X korteriühistu juhatuse liikme poolt 14.12.2014 e-kirja kohaselt olid korteris nr x kuumaveetoru leke, santehnik tuvastas kahju tekkepõhjuse ja ajutiselt peatas veelekke, sulgedes korteri nr x sooja vee sisendkraani (dtl 10). Puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et kui korteris on veeleke, siis võib vesi voolata ning tungida gravitatsiooni mõjul läbi maja konstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3).
22.Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks põhjusliku seose olemasolu puudutatud isiku poolse kohustuse rikkumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi maja konstruktsioonide voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel (VÕS § 127 lg 4). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isikule kuuluvast xxx korteriomandist.
Puudutatud isik ei eita, et tema korteris toimus 03.12.2014 veeavarii, vaid vaidlustab asjaolu, et kahju tekkimise eest on vastutav korteriühistu, kuivõrd korteriühistu on oletatavalt kahju omaks võtnud.
23.Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt asunud seisukohale, et kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused nr 32-1-129-13, p 43 ja nr 3-2-1-107-15, p 14). Riigikohtu tsiviilkolleegium jäi selles seisukoha juurde ka 19.03.2021 otsuses nr 2-18-13649.
24.Korteriomanike vastutust oma kohustuste rikkumise eest ei välista iseenesest maja haldava korteriühistu või valitseja võimalik vastutus oma kohustuste rikkumise eest või muu isiku vastutus, või korteriomaniku ja korteriühistu vaheline kokkulepe kahju kandmise osas. Need isikud võivad vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt (vt Riigikohtu 11.12.2013. a otsus 3-2-1-129-13, p 28). Samuti ei ole iseenesest tähtsust sellel, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav (vt Riigikohtu 11.12.2013. a otsus 3-2-1-12913, p 43). Kui korteriomaniku ja korteriühistu vahel oli mõni kokkulepe kahju hüvitamise kulude kandmise osas, siis ei puuduta see kokkulepe kindlustusseltsi.
25.Kohus leiab, et avaldaja kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud ja avalduse aluseks olevad asjaolud on tõendanud. Puudutatud isik kinnitab, et poole vahel puudub vaidlus, et kahju sai tema korterist alguse. Seega tuleb puudutatud isikule avaldajale välja mõista kahjuhüvitis 495,53 eurot. Viivisest
26.Avaldaja nõuab puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud viivist põhinõudelt alates 01.01.2017 kuni 30.05.2020 summas 135,28 eurot ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 31.05.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
27.Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikud ei ole oma kohustust kohaselt täitnud ega võlgnevust avaldajale tasunud. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 495,53 eurot 01.01.2017 kuni 30.05.2020 summas 135,28 eurot. Kohus kontrollis avaldaja arvutust veebilehe viivisekalkulaator.ee abil. Avaldaja arvutus vastab nõuetele. Kohus lisab viiviseraporti asja materjalide juurde.
28.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kohus rahuldab avaldaja edasiulatuva viivise nõude. Menetluskulud
29.TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus rahuldas avalduse. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel käesolevas määruses.
30.Taotluse kohaselt on avaldaja kulud riigilõiv 50 eurot ja kulud õigusabile 580 eurot. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel lõivu 50 eurot. Õigusabi on osutatud 4 tundi 25min, hinnaga 120 eurot tund. Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, sest 4PS OÜ ei ole käibemaksukohuslane (KMS § 19 lg 1).
31.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot.
32.Kohus määrab lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
33.Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu, et avaldaja lepingulise esindaja poolt õigusabiks kulunud aeg on avaldaja poolt näidatud mahus (4 h 25min) põhjendatud ja vajalik. Samas on kohus seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/tund on käesolevas vaidluses liialt kõrge. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist kindlustusseltsi igapäevast tegevust puudutava tavapärase tagasinõudega ning avaldaja esindaja ei ole vandeadvokaat. Lisaks tuleb arvesse võtta Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 80 eurot. Seetõttu on avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud rahaliselt kokku summas 352,8 eurot (4,41 x 80).
34.Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud kokku summas 402,8 eurot, sealhulgas riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 352,8 eurot. Avaldaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 227,2 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus avaldaja taotluse avalduse alusel, et puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (402,8 eurot) tuleb puudutatud isikul tasuda käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.