Heldor Sepp (avaldaja) esitas 13. märtsil 2021 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale. Kaebaja palus täituril lõpetada täiteasjas nr 084/2011/3714 menetluse jätkamine. Avaldusest nähtub, et kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses oli täiteasi nr 084/2011/3714 jõustunud kohtuotsuse täitmiseks (Tartu Maakohtu 8. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-34836). Kohtutäitur lõpetas 27. jaanuari 2021. a otsusega täitemenetluse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 1 alusel sissenõudja avalduse alusel. Pärast otsuse teatavakstegemist teatas kohtutäitur avaldajale, et jätkab avaldaja suhtes täitemenetlust, kuna täitemenetluse lõpetamise tinginud asjaolu on ära langenud, täitedokumendist tulenev nõue on täitmata ning seetõttu oli täitemenetluse lõpetamine põhjendamatu (ekslik). Avaldaja leidis, et kohtutäituril ei ole seaduslikku alust täitemenetluse jätkamiseks. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtte tõttu ei saa täitur juba lõpetatud täitemenetlust jätkata.
2.Sissenõudja Julianus Inkasso OÜ leidis, et kohtutäitur on sissenõudja tühise avalduse alusel lõpetatud täitemenetluse jätkamisel käitunud korrektselt.
3.Kohtutäitur selgitas, et sissenõudja esitas 21. jaanuaril 2021 kohtutäiturile tingimusliku avalduse täitemenetluste, sh täiteasjas nr 084/2011/3714, lõpetamiseks. Sissenõudja palus täitemenetlused lõpetada tingimusel, et kohtutäitur loobub kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lõikes 2 sätestatud tasunõuetest sissenõudja vastu. Kohtutäitur pidas ekslikult KTS § 41 lg 2 dispositiivseks ehk lubavaks jätta sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse lõpetamisel sissenõudjalt tasu nõudmata ning lõpetas 28. jaanuaril 2021 täitemenetluse. Justiitsministeerium edastas kohtutäituritele 1. veebruaril 2021 teate, milles asus seisukohale, et kohtutäitur ei saa lõpetada sissenõudja avalduse alusel täiteasja enne, kui on koostanud sissenõudjale tasuotsuse ja viimane on maksnud KTS § 41 lg-s 2 ettenähtud tasu. Seega ei saanud kohtutäitur täitemenetlust täiteasjas nr 084/2011/3714 kehtivalt lõpetada, sest täitemenetluse lõpetamise eelduseks sissenõudja poolt seatud tingimus on seadusega vastuolus. Kohtutäitur selgitas 8. veebruaril 2021 avaldaja e-posti aadressile saadetud teates, et täitemenetluse lõpetamise tinginud asjaolu on ära langenud, täitedokumendist tulenev nõue (võlg) on täitmata ja seetõttu oli täitemenetluse lõpetamine põhjendamatu (ekslik). Kuivõrd täitemenetluse lõpetamine oli põhjendamatu (ekslik), siis jätkab kohtutäitur Heldor Sepa suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 084/2011/3714. Heldor Sepp esitas 16. veebruaril 2021 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur jättis
12.märtsil 2021 kaebuse rahuldamata. TMS § 48 lg 1 p 1 alusel täitemenetluse lõpetamiseks on nõutav sissenõudja kehtivalt antud tahteavaldus. Sissenõudja esitatud tahteavaldus oli tingimuslik. Pärast täitemenetluse lõpetamist selgus, et lõpetamise eelduseks seatud tingimus ei ole saabunud ega saabugi. Sissenõudjal oli 12. märtsi 2021. a seisuga kehtiv, riiklikult tunnustatud täitedokumendist tulenev rahaline nõue avaldaja vastu.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Tartu Maakohus rahuldas 25. juuni 2021. a määrusega avaldaja kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale täiteasjas nr 084/2011/3714 ning tühistas kohtutäituri
12.märtsi 2021. a otsuse samas täiteasjas. Maakohus kohustas kohtutäiturit Heldor Sepa
16.veebruari 2021. a kaebust kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale täiteasjas nr 084/2011/3714 uuesti läbi vaatama. Ülejäänud osas jäi avaldaja kaebus rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ning mõistis kohtutäiturilt Heldor Sepa kasuks välja menetluskulud 15 eurot. Maakohus selgitas, et täitemenetluse läbiviimisel kohtutäituri otsuse kehtivuse tuvastamisel tuleb lähtuda täitemenetluse seadustikus sätestatust. Kohtutäituri 27. jaanuari 2021. a otsus ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 109 lg-s 1 sätestatud alustel tühine, kuna täitemenetluse seadustik ei võimalda lugeda kohtutäituri täitemenetluse lõpetamise otsust tühiseks. Kui täitemenetluse seadustik võimaldaks kohaldada kohtutäituri otsustele tehingu tühisuse või tühistamise kohta sätestatut, ei oleks kohtutäituri 27. jaanuari 2021 otsus TsÜS § 109 lg 1 alusel ikkagi tühine, kuna selles ei sisaldu edasilükkavat tingimust, mis on vastuolus seaduse, heade kommete või avaliku korraga. Täitemenetluse seadustik ei näe ette, et kohtutäitur võiks omal algatusel tühistada täitemenetluse lõpetamise otsuse. Kohtutäituri otsuse tühistamise aluseks saab TMS § 217 lg 1 järgi olla kas sissenõudja või võlgniku esitatud kaebus. Kohtutäitur tühistas oma 27. jaanuari 2021. a otsuse omal algatusel, kuigi seadus ei sätesta sellist võimalust. Seega on kohtutäituri edasine tegevus täitemenetluse läbiviimisel õigusvastane. Kohtutäituri 12. märtsi 2021. a otsus täiteasjas nr 084/2011/3714, millega kohtutäitur jättis avaldaja 16. veebruari 2021. a kaebuse kohtutäituri tegevuse peale rahuldamata, tuleb TMS § 218 lg 2 alusel tühistada.
5.Kohus ei saa kohtutäituri asemel teha avaldaja 16. veebruari 2021 kaebuse kohta ise uut otsust. Kohtutäitur peab avaldaja kaebuse kohta uue otsuse tegemisel arvestama kohtu seisukohti.
6.Maakohus jättis avaldaja ja puudutatud isiku II menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause ja § 172 lg 10 alusel kohtutäituri kanda. Maakohus mõistis kohtutäiturilt välja avaldaja menetluskulud 15 eurot. Puudutatud isikut II esindas menetluses puudutatud isiku töötaja, seetõttu puudutatud isikul II menetluses hüvitatavaid menetluskulusid ei tekkinud.
MÄÄRUSKAEBUS
7.Kohtutäitur esitas 19. juulil 2021 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas Heldor Sepa kaebuse, tühistas kohtutäitur Oksana Kutšmei 12.03.2021. a otsuse täiteasjas nr 084/2011/3714 ning kohustas kohtutäiturit vaatama Heldor Sepa 16.02.2021. a kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale täiteasjas nr 084/2011/3714 uuesti läbi, jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ning mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulud. Kohtutäitur palus teha tühistatud osas uus lahend, millega jätta avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale rahuldamata ja maakohtu menetluses kantud menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus palus kohtutäitur jätta avaldaja kanda ning mõista avaldajalt kohtutäituri kasuks välja määruskaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot, määrates, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Justiitsministeeriumi 1. veebruari 2021 teate järgselt sai kohtutäitur aru, et ta lõpetas menetluse kõnealuses täiteasjas seadusevastaselt. Sissenõudja oli teinud täitemenetluse lõpetamise avalduse edasilükkava tingimusega, s.t. tingimusel, et kohtutäitur loobub KTS § 41 lg-s 2 sätestatud tasunõuetest sissenõudja vastu. Kuivõrd kohtutäituril puudub õigus loobuda sissenõudjalt tasu nõudmisest, siis on sissenõudja poolt seatud edasilükkav tingimus seadusega
vastuolus ning seega on sissenõudja tingimuslik täitemenetluse lõpetamise avaldus TsÜS § 109 lg 1 järgi tühine. Kohtutäitur leidis, et olukorras, kus kohtutäitur on tuvastanud, et tegi menetluse läbiviimisel õigusvastase otsuse, ning see otsus ei ole veel jõustunud, peab kohtutäituril olema võimalus oma eksitus iseseisvalt uue otsusega parandada. Õigusvastase otsuse või toimingu tühistamiseks tehtud kohtutäituri otsus või toiming (antud juhul kohtutäituri võlgnikule
8.veebruaril 2021 saadetud teade) on vaidlustatav TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras.
8.Sissenõudja Julianus Inskasso OÜ oli seisukohal, et kohtutäituri määruskaebus tuleb rahuldada.
9.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohane kohtutäituri viide, et sissenõudja tingimuslik täitemenetluse lõpetamise avaldus on TsÜS § 109 lg 1 kohaselt tühine. Kohtutäitur lõpetab TMS § 48 lg 1 p 1 järgi täitemenetluse mh juhul, kui sissenõudja esitab selleks avalduse. Täitemenetluse lõpetamise ja selle tagajärgede realiseerumise aluseks on kohtutäituri otsus täitemenetluse lõpetamise kohta. Kohtutäitur tegi 28. jaanuaril 2021 täiteasjas nr 084/2011/3714 otsuse, millega lõpetas TMS § 48 lg 1 p 1 alusel täitemenetluse. Kohtutäituri otsus on selge ja arusaadav, otsuse resolutsioonist ega selle põhjendustest ei nähtu, et täitemenetluse lõpetamine oleks seotud mingi tingimusega. Maakohus viitas õigesti, et kohtutäituri otsuse kehtivuse tuvastamisel tuleb lähtuda täitemenetluse seadustikus sätestatust, mitte tsiviilkohtumenetluse seaduses sätestatud tehingu, sh ühepoolse tehingu, tühisuse alustest või tühistamise korrast. Kohtutäituri hinnangul peab tal olema võimalus iseseisvalt uue otsusega parandada menetluse läbiviimisel tehtud viga. Ringkonnakohus leiab, et kui seadus on andnud kohtutäituri otsuse vaidlustamise võimaluse sissenõudjale ja võlgnikule, siis ei saa kohtutäitur kaebust ära ootamata asuda ise oma varasemat otsust muutma. Kui kohtutäituri otsus ei ole seaduslik, näeb täitemenetluse seadustik ette otsuse õigusvastasuse kõrvaldamiseks kaebemenetluse korra, mille raames tehtava otsusega on võimalik varasemat otsust muuta või see tühistada.
11.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt
/allkirjastatud digitaalselt
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.