A H A H hagi Mobinner OÜ töölepingu erakorallise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise ja saamata jäänud töötasu väljamiseks
Tsiviilasja hind
3890,04 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja A H A H (isikukood xxx), lepinguline esindaja AvePirjo Paluvere Kostja Mobinner OÜ (registrikood 14372691), lepinguline esindaja Janika Drobot
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Tuvastada, et A H A H ja Mobinner OÜ vahel 16.07.2019 sõlmitud töölepingu ülesütlemine Mobinner OÜ 10.10.2019 avalduse alusel on tühine.
3.Lõpetada A H A H ja Mobinner OÜ vahel 16.07.2019 sõlmitud tööleping alates 10.10.2019.
4.Välja mõista Mobinner OÜ-lt A H A Hi kasuks hüvitis 3000 eurot.
5.Välja mõista Mobinner OÜ-lt A H A Hi kasuks saamata jäänud tulemustasu 4029,99 eurot.
6.Välja mõista Mobinner OÜ-lt sissenõutavaks muutunud viivis 67,64 ja viivis põhinõudelt (4029,99 eurot) alates 12.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Jätta menetluskulud Mobinner OÜ kanda. Välja mõista Mobinner OÜ-lt A H A Hi kasuks menetluskulud 800 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Mobinner OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (15.10.2021). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.A H A H (hageja) esitas 11.11.2019 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Mobinner OÜ (kostja) vastu, kus palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, välja mõista hüvitis töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel 4500 eurot, välja mõista saamata jäänud töötasu (lisatasu) 4029,99 eurot ja viivis saamata jäänud töötasult.
2.TVK rahuldas 22.01.2020 otsusega avalduse osaliselt. TVK tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu alates 10.10.2019, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel kahe kuu keskmise töötasu ulatuses 3000 eurot, lisatasu 4029,99 eurot ning viivise lisatasult 67,64 eurot ja alates 12.12.2019 kuni kohase täitmiseni 0,88 eurot päevas.
3.Kostja esitas 19.02.2020 kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.
4.Hageja esitas 21.04.2020 hagiavalduse (täpsustatud 23.04.2020) kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.07.2019 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle suurkliendihalduri ametikohale. Töölepingus leppisid pooled kokku neljakuulises katseajas. Kostja kohustus tasuma hagejale töötasu 1400 eurot (bruto) kuus. Oktoobris 2019 leppisid pooled kokku töötasu suurendamises 1500 euroni (bruto) kuus. Lisaks leppisid pooled töölepingus kokku tulemustasu maksmises järgmiselt: 2% tulemustasu ettevõtte olemasolevatelt kliendikontodelt saadud kasumi eest; 4% tulemustasu uute, töötaja enda kaasatud kliendikontodelt saadud kasumi eest. Hageja on täitnud oma tööülesandeid nõuetekohaselt. Oktoobris 2019 juhtis hageja kostja tähelepanu sellele, et hageja on saanud augusti ja septembri tulemustasu kokkulepitust väiksemas summas. Hageja palus kostjal esitada andmed, mis võimaldaksid kontrollida tulemustasu kujunemist. Kostja ei ole küsitud teavet esitanud, vaid on saatnud hagejale 10.10.2019 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, kus väitis, et hageja ei sobi tööd tegema. Hageja leidis, et töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses välja toodud asjaolud on paljasõnalised ja otsitud, mistõttu on ülesütlemine tühine. Kostja ütles töölepingu üles üksnes soovimatusest maksta hagejale tulemustasu kokkulepitud summas. Kostja ei ole ülesütlemise avalduses põhistanud, miks hageja ei sobi tööd tegema. Hageja palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada tööleping alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Lisaks palus
hageja välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kahe kuu keskmise töötasu ulatuses 3000 eurot. Hageja tõi välja, et kostja ei ole talle maksnud tulemustasu kokkulepitud summas. Hageja palus välja mõista kostjalt saamata jäänud tulemustasu 1016,99 eurot augusti ja 3013 eurot septembri 2019. a eest. Hageja palus välja mõista kostjalt viivis tulemustasult 67,64 eurot ja alates 12.12.2019 kuni kohase täitmiseni 0,88 eurot päevas. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt on töölepingu erakorraline ülesütlemine kehtiv. Katseaja jooksul selgus, et hageja ei sobinud kollektiivi ning tal on olnud hilinemisi tööle ja distsipliini rikkumisi. Kostja on otsustanud öelda tööleping erakorraliselt üles katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Kostja ei pidanud hagejale hoiatusi tegema. Ülesütlemise avaldus on piisavalt põhistatud ja selles on välja toodud töösuhte lõpetamise asjaolud. Kostja vaidles vastu hageja nõudele välja mõista tulemustasu. Kostja on maksnud hagejale tulemustasu õiges summas. Hageja ei ole tõendanud, et tal on õigus nõuda tasu hagis välja toodud suuruses. Kohtu põhjendused
6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
7.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - pooled sõlmisid 16.07.2019 töölepingu, mille alusel asus hageja alates 22.07.2019 kostja juurde tööle suurkliendihalduri ametikohale (tl 27-28); - töölepingus leppisid pooled kokku neljakuulise katseaja kohaldamises (tl 27-28); - töölepingus leppisid pooled kokku, et kostja maksab hagejale põhipalka 1400 eurot (bruto). Septembris 2019 sõlmisid pooled kokkuleppe, millega tõstsid põhipalka 1500 euroni kuus (bruto; tl 27-28, tl 29, tl 41-42); - töölepingus leppisid pooled kokku, et lisaks põhipalgale maksab kostja hagejale tulemustasu järgmiselt: - 2% tulemustasu ettevõtte olemasolevatelt kliendikontodelt saadud kasumi eest; - 4% tulemustasu uute, töötaja enda kaasatud kliendikontodelt saadud kasumi eest (tl 27-28); - kostja ütles 10.10.2019 avaldusega töölepingu üles töölepingu seaduse (TLS) § 86 alusel (tl 32).
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu ülesütlemine on kehtiv ja kas hagejal on õigus nõuda kostjalt lisatasu maksmist. Esmalt võtab kohus seisukoha töösuhte lõpetamise seaduslikkuse osas (A), seejärel lahendab hageja lisatasu väljamõistmise nõude (B) ning lõpetuseks otsustab menetluskulude jaotuse üle ja määrab kulud rahaliselt kindlaks (C). A
9.Pooled leppisid 16.07.2019 töölepingus kokku selles, et hagejale kohaldub neljakuuline katseaeg. Katseaja eesmärgiks on TLS § 6 lg 1 alusel hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. TLS § 86 lg 1
sätestab, et tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Sama sätte lg 4 järgi ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Kohtupraktikas tuuakse välja, et tulenevalt TLS § 86 lg-st 4 saab tööandja põhjendada töölepingu ülesütlemist katseaja ebarahuldavate tulemuse tõttu üksnes asjaoludega, mis näitavad töö tegemisega toimetulekut. Asjaoludega, mis ei näita tööga hakkamasaamist, ei saa katseaja ebarahuldavaid tulemusi põhjendada ja töölepingut TLS § 86 lg 1 alusel üles öelda (Riigikohtu 11.06.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 12; 01.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-9199, p 11). TLS § 95 lg 1 sätestab, et tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama sätte lg 2 näeb ette, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sama sätte lg 3 näeb ette, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
10.Kostja on öelnud hagejaga sõlmitud töölepingu üles katseaja jooksul. Pooled ei vaidle selle üle, et täidetud on töölepingu ülesütlemise formaalne eeldus, sest hageja on saanud kätte kostja 10.10.2019 avalduse töösuhte lõpetamise kohta. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas olid täidetud töölepingu ülesütlemise materiaalne eeldus.
11.Töötaja tööülesanded ja kohustused näevad ette töölepingu p-d 2.2-2.9 (tl 27-28). Töölepingu ülesütlemise avalduse järgi lõpetas kostja töösuhte järgmistel põhjustel: - hageja ei ole suuteline täitma ametikoha järgmiseid peamisi ülesandeid: - uute kirjastajate kaasamine; - andmete, suundade ja kliendikontode soorituste analüüsimine; - tagamine, et kampaaniad vastavad kvaliteedi ja kvantiteedi tingimustele; - olemasolevate kliendikontode ja uute kliendikontode viimine kõrgemate tuludeni ning tagamine, et kõik meie kliendid saavad vajalikku tuge. - hagejal on ebapiisavad vajalikud isikuomandused ja oskused ning kohusetunne, et täita müügi koordineerimise (st koostöö kõigi asjakohaste osakondadega, et uusi kliente kaasata, tagades reklaamijatele ja kirjastajale tõhuse teenuse) ülesannet; - eeltoodud vajakajäämised võivad olla põhjustatud töötaja järjepidevast kokkulepitud tööajast kõrvalehoidmisest (tl 32).
12.Kohus leiab, et kostja on toonud ülesütlemisavalduses välja pika loetelu tööülesannetest, millega ei ole hageja toime tulnud. Samas on avalduses välja toodud kostja etteheited hagejale üldsõnalised ja konkreetsete faktiliste asjaoludega sisustamata. Avaldusest jääb ebaselgeks see, milliste faktiliste asjaolude alusel on kostja jõudnud järeldusele, et hageja ei ole suuteline kaasama uusi kirjastajaid; analüüsima andmeid, suundi ja kliendikontode sooritusi; tagama kampaaniate vastavust seatud tingimustele ning viima kliendikontosid kõrgema tuluni ja tagama klientidele vajalikku tuge. Kostja ei ole ülesütlemisavalduses ega kohtumenetluses esitatud dokumentides eeltoodud etteheiteid hagejale konkreetsete asjaoludega sisustanud.
13.Kohtu hinnangul on üldsõnaline ja faktiliste asjaoludega sisustamata kostja etteheide hagejale, mille järgi puuduvad viimasel vajalikud isikuomandused, oskused ja kohusetunne, et täita müügi koordineerimise ülesandeid. Kostja ei ole käsitletavat etteheidet ka kohtumenetluses sisustanud. Kostja on 05.06.2020 vastuses hagiavaldusele toonud välja, et hagejal on olnud distsipliini
rikkumisi ja pärast tööle asumist selgus, et ta ei sobi kollektiivi, kuid kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Kostja väitis, et hageja distsipliinirikkumine on tõendatud R M selgitusega, kuid kohtule esitatud selgitusest vastav asjaolu ei nähtu. R M kuulati tunnistajana üle TVK 08.01.2020 istungil (dtl 131-133) ja hageja on esitanud tema 04.12.2019 kirjaliku selgituse TVK-le (tl 36-37). R M TVK istungil antud ütlustest ega tema kirjalikust seletusest ei nähtu, et hageja oleks rikkunud distsipliinini.
14.Ülesütlemisavaldusest jääb ebaselgeks see, millised oskused hagejal vajaka jäid. Avaldusest ei selgu ka see, milliseid isikuomadusi tööandja ootas ning mil moel töötaja tööandja ootus ei täitnud. Kostja ei ole ka kohtumenetluses esitanud selgitusi eeltoodud asjaolude osas ega esitanud neid kinnitavaid tõendeid.
15.Tööandjal on õigus hinnata töötaja tervist, teadmisi, oskusi, võimeid ja isikuomadusi ning otsustada, kas töötaja sobib tööd tegema. Praegusel juhul ei ole kostja hinnanud hageja teadmisi, oskusi, võimeid ja isikuomadusi viisil, mis oleks ühiselt arusaadav ja millest nähtuks see, millistele tööalastele kriteeriumitele ja miks hageja ei vasta. Kostja ei ole toonud kohtu ette ega tõendanud asjaolusid, millised näitaksid, et hageja ei ole tulnud töö tegemisega toime.
16.Kostja on põhistanud ülesütlemisavalduses töölepingu ülesütlemist muuhulgas sellega, et hageja on hoidunud kõrvale tööaja järgmisest. Nagu muud avalduses sisalduvad etteheited hagejale ei ole ka käsitletav etteheide faktiliste asjaoludega sisustatud. Kostja ei ole oma väidet täpsustanud ega tõendanud ka kohtumenetluses. Hageja selgitas 07.04.2021 kohtuistungil, et ta puudus ühel päeval tööandja nõusolekul töölt kaks tundi, sest ta läks oma raseda naisega arsti juurde (tl 112-114). Kohus leiab, et märgitud töölt puudumist ei saa pidada hageja töökohustuse rikkumiseks, sest tema selgituse järgi oli tal selleks kostja nõusolek. Isegi juhul, kui hagejal ei oleks kostja nõusolekut olnud, ei annaks töölt puudumine kahe tunni jooksul alust lõpetada töösuhe katseaja ebarahuldavatele tulemustele tuginedes. Tööandjal on õigus põhjendada töölepingu ülesütlemist katseaja ebarahuldavate tulemuse tõttu üksnes asjaoludega, mis näitavad töö tegemisega toimetulekut. Kohtu hinnangul ei kvalifitseeru töölt ajutine puudumine asjaoluks, mis näitaks suutmatust tööga toime tulla. Tõendatuse korral annaks hageja ajutine puudumine töölt tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 alusel.
17.Kostja väide selle kohta, et hageja ei sobi tööd tegema, seab kahtluse alla ka kostja käitumine. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et poolteist kuud pärast töölepingu sõlmimist leppisid pooled kokku hageja põhipalga tõstmises. Lisaks saatis kostja hageja tööalasele konverentsile Saksamaale. Kui tööandja on valmis suurendama katseajal töötaja palka ja kandma kulutusi, saates töötaja tööalasele reisile, näitab see kaudselt, et tööandja on töötaja tööga rahul. Vastupidisel juhul ei oleks tööandja tõenäoliselt olnud valmis täiendavaid kulusid kandma.
18.Kohus leiab, et R M seletusega on tõendatud, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu soovimatusest tasuda hagejale tulemustasu töölepingus kokkulepitud summas. R M selgitas TVK istungil, et tööandja pöördus tema poole väitega, et hageja pressib raha välja. Kostja pöördus R M palvega, et kuidas seda summat mitte maksta, vaatamata sellele, et hagejal oli õigus. Pärast seda, kui hageja ei nõustunud tööandja pakutud kompromissiga, tegi viimane R Mle ülesandeks lõpetada hageja tööleping. R M koostas dokumendid vastavalt sellele, mis talle ette öeldi (dtl 131-133). R M avaldas kirjalikus selgituses TVK-le, et tema ülesandeks oli hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamine sooviga vältida tema kokkulepitud töötasude tasumist (tl 36-37). Kostja on väitnud, et R M seletused on ebausaldusväärne tõend, sest tal on olnud konflikt kostjaga. Kohus on aga seisukohal, et kostja ei ole toonud kohtu ette ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et R M on meelestatud kostja suhtes vaenulikult või erapoolikult. R M seletused TVK istungil ja TVK-le esitatud 04.12.2019 dokumendis on arusaadavad ja loogilised. Nendest ei kuma
läbi R M erapoolik meelestatus kostja vastu. Seetõttu käsitleb kohus tema seletusi lubatud ja asjakohase tõendina.
19.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et tal oli seaduslik alus lõpetada hageja sõlmitud tööleping TLS § 86 lg 1 alusel. Seetõttu on kostja töölepingu ülesütlemine 10.10.2019 avaldusega tühine TLS § 104 lg 1 alusel. Juhindudes TLS § 107 lg-st 2 lõpetab kohus töölepingu alates 10.10.2019.
20.Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt hüvitis 3000 eurot TLS 109 lg 1 alusel. Hageja palus TVK-l välja mõista kostjalt hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. TVK pidas põhjendatuks välja mõista hüvitis kahe kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja ei ole TVK otsust märgitud osas vaidlustanud, mistõttu on see jõustunud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses 3000 eurot TLS § 109 lg 1 alusel. Kostja ei ole vaidlustanud keskmise töötasu suurust. B
21.Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet välja mõista kostjalt saamata jäänud tulemustasu 1016,99 eurot augusti 2019 eest ja 3013 eurot septembri 2019 eest.
22.Tulemustasu on hinnatav hagejale makstava töötasu osana (TLS § 5 lg 1 p 6). Tööandja on kohustatud maksma TLS § 28 lg 2 p 2 alusel töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Tulemustasu arvestamise kord sisaldub töölepingu p-s 3.1, mille järgi arvestatakse tulemustasu 2% ettevõtte olemasolevatelt kliendikontodelt saadud kasumi eest ning tulemustasu 4% uute, töötaja enda kaasatud kliendikontodelt saadud kasumi eest (tl 27-28). Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et poolte kokkuleppe järgi pidi kostja kahest komponendist koosneva tulemustasu igakuiselt maksma. Kohus leiab, et hageja on tõendanud oma väite, et töölepingus kokkulepitud tulemustasu arvestatakse netosummas. Seda tõendab hageja esitatud kostja 02.10.2019 e-kiri hagejale, kus kostja tõi välja järgmist: „/.../ fikseerime komisjonitasud netto“ (tl 86-87). Märgitud e-kirjas nähtub poolte soov leppida kokku tulemustasu tasumises netosummas. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et poolte kokkuleppel arvestatakse tulemustasu brutosummas.
23.Hageja on selgitanud 23.04.2021 menetlusdokumendis, et ta arvestab saamata jäänud tulemustasu olemasolevatelt kliendikontodelt saadud kasumi eest ja uute, töötaja kaasatud kliendikontodelt saadud kasumi eest määraga 2% (tl 115-116). Hageja on esitanud tulemustasu arvestuse augusti ja septembri eest ja seda kinnitavad tõendid (tl 117-118). Kostja ei ole hageja arvestust vaidlustanud. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagejal on õigus saada tulemustasu märgitud perioodi eest väiksemas summas. Seetõttu juhindub kohus hageja poolt esitatud arvestusest. Hageja esitatud arvestuse järgi oli tal õigus saada tulemustasu augusti eest kokku 2068,30 eurot. Kostja on maksnud hagejale tulemustasu 1051,21 eurot (tl 115-118). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1016,99 eurot (neto). Hageja esitatud arvestuse järgi oli tal õigus saada tulemustasu septembri eest kokku 4104,50 eurot. Kostja on maksnud hagejale tulemustasu 1091,50 eurot (tl 115-118). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3013 eurot (neto). Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on TLS § 5 lg 1 p 6, § 28 lg 2 p 2, võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1.
24.Kohus leiab, et hageja esitatud tulemustasu arvestust ja seda kinnitavaid tõendeid tuleb eelistada kostja esitatud arvestusele ja seda kinnitavatele tõenditele. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastavad tõendid usaldusväärsed. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt. Kostja on esitanud 05.06.2020 tõendid, mille järgi oli tema tegevus juulis kahjumlik summas 44 544,64 eurot, augustis kasumlik summas 36 887,25 eurot ja septembris kasumlik summas 45 500,09 eurot (tl 63-65). Kostja poolt välja toodud numbrid on aga vastuolus tema enda väitega tegevuse kasumlikkuse või kahjumlikkuse kohta sama perioodi jooksul. Nii tõi kostja 10.10.2019 e-kirjas välja, et ainuüksi kahe kliendi kasum august oli 52 934,31 eurot (tl 30). Kostja väitis 11.10.2019 e-kirjas, et kasum augustis oli 52 560,52 eurot (tl 83-84). 17.09.2019 e-kirjas kinnitas kostja numbrid juuli osas summas 35 704,64 USD (tl 85). Eeltoodust nähtub, et kostja on esitanud vastuolulised andmed vaidlusalusel ajal saadud kasumi kohta, mis on aluseks hageja tulemustasu määramisel. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostja 05.06.2020 esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed ja kohus neid ei arvesta. Kostja poolt TVK menetluses esitatud tõenditest tulemustasu kohta (dtl 92-102) ei ole võimalik aru saada, kuidas tasu kujuneb, mistõttu ei arvesta kohus ka neid dokumente.
25.Hageja palus välja mõista kostjalt tulemustasult viivis seaduses sätestatud määras. Hageja ei ole hagis ega teistes menetlusdokumentides selgitanud viivise kujunemist. Kohus möönab, et hageja järgib selles osas TVK-le esitatud avalduses välja toodud nõude arvestust. Hageja palus 10.12.2019 avalduses TVK-lt välja mõista kostjalt viivis augusti tulemustasult alates 03.09.2019 (töötasu maksmise nõude sissenõutavaks muutumise kuupäev) kuni 10.12.2019 ja septembri tulemustasult alates 03.10.2019 (töötasu maksmise nõude sissenõutavaks muutumise kuupäev) kuni 10.12.2019. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 1016,99 eurot (tulemustasu augusti 2019 eest) viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 03.09.2019 (töötasu maksmise nõude sissenõutavaks muutumise kuupäev) kuni 10.12.2019 kokku 22,07 eurot (viivis on välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 3013 eurot (tulemustasu septembri 2019 eest) viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 03.10.2019 (töötasu maksmise nõude sissenõutavaks muutumise kuupäev) kuni 10.12.2019 kokku 45,57 eurot (viivis on välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu). Hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt edasiulatuva viivise tulemustasudelt alates 12.12.2019. Kohus mõistab TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 4029,99 eurot (1016,99 eurot + 3013 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni. C
22.Kohus rahuldab hagi, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Märgitud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
26.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja 05.07.2021. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesoleva tsiviilasja raames kandnud lepingulise esindaja kulusid 800 eurot (ilma käibemaksuta).
27.Hagejale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades on hageja lepingulise esindaja tasumäär põhjendatud.
29.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja toimingud – nõupidamine kliendiga, konsultatsioon, tutvumine materjalidega, õigusliku positsiooni kujundamine – on seotud 21.04.2020 hagiavalduse (täpsustatud 23.04.2020) esitamisega. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamise ajakulu 3,5 tundi on põhjendatud ja ei ole ülepaisutatud. Hagi on esitatud 6 lehel, see sisaldab faktiliste asjaolude ja õigusliku käsitluse kirjeldust. Hagis on esitatud taotlus tõendite kogumiseks. Koos hagiga on esitatud tõendid.
30.Kohus leiab, et põhjendatud on ajakulu 0,25 tundi hageja 10.08.2020 taotluse esitamiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu 2 tundi istungiks valmistumise ja istungil osalemise eest. Märgitud ajakulu ei ole ülemäära suur. Istung toimus 8 kuu möödumisel pärast viimast menetlusdokumendi esitamist, mistõttu oli hageja esindajal vaja asja materjalidega tutvuda. Istungiks valmistumine 49 minuti jooksul on põhjendatud. 07.04.2021 kohtuistung kestis 1 tund ja 11 minutut.
31.Pärast 07.04.2021 istungit esitas hageja 23.04.2021 menetlusdokumendi koos uute seisukohtade ja tõenditega, millele ta ei ole varem TVK menetluses ega kohtumenetluses tuginenud. Kuna hageja on esitanud uued väited ja tõendid, on dokumendi koostamise ajakulu 2 tundi põhjendatud. Menetluskulude nimekirja koostamine ja kliendile ülevaate andmine 0,25 tunni ulatuses ei ole ülemäära suur ajakulu. Lisaks on vastavate toimingute tegemine põhjendatud.
32.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid mahus kokku 8 tundi (3,5 tundi + 0,25 tundi + 2 tundi + 2 tundi + 0,25 tundi).
33.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 800 eurot (8 tundi x 100 eurot (ilma käibemaksuta).
34.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.