08. oktoober 2021.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-6853
Tsiviilasi / hagi ese
R. K. (K.) hagiavaldus O. J. (J.) ja E. L. (L.) vastu pärandvara jagamise nõudes
Hagihind
5267,44 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx xx-xx, xxxxx xxx)
Kostjad
E. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx xx-xx, xxxxx xxx) O. J. (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx xx-xx, xxxxx xxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 09.09.2021.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R. K. (K., isikukood xxxxxxxxxxx) hagiavaldus E. L. (L., isikukood xxxxxxxxxxx) ja O. J. (J., isikukood xxxxxxxxxxx) vastu.
2.Kohustada E. L. (L., isikukood xxxxxxxxxxx) ja O. J. (J., isikukood xxxxxxxxxxx) andma tahteavaldused pärandvara jagamiseks selliselt, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxxxx kantud kinnisasi, mis on R. K. (K., isikukood xxxxxxxxxxx), E. L. (L., isikukood xxxxxxxxxxx) ja O. J. (J., isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomandis, jääb E. L. (L., isikukood xxxxxxxxxxx) ja O. J. (J., isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomandisse.
Kohustada E. L. (L., isikukood xxxxxxxxxxx) ja O. J. (J., isikukood xxxxxxxxxxx) andma nõusolekud (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxxxxx teise jao omanikukande, mille kohaselt on ühisomanikud O. J. (isikukood xxxxxxxxxxx), E. L. (isikukood xxxxxxxxxxx), R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx), kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse ühisomanikud O. J. (isikukood xxxxxxxxxxx), E. L. (isikukood xxxxxxxxxxx).
4.Kohustada E. L. (L., isikukood xxxxxxxxxxx) ja O. J. (J., isikukood xxxxxxxxxxx) andma tahteavaldused pärandvara jagamiseks selliselt, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxxx kantud korteriomand, mis on R. K. (K., isikukood xxxxxxxxxxx), E. L. (L., isikukood xxxxxxxxxxx) ja O. J. (J., isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomandis, jääb R. K. (K., isikukood xxxxxxxxxxx) ainuomandisse. 1 (7)
5.Kohustada E. L. (L., isikukood xxxxxxxxxxx) ja O. J. (J., isikukood xxxxxxxxxxx) andma nõusolekud (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxxxx teise jao omanikukande, mille kohaselt on ühisomanikud O. J. (isikukood xxxxxxxxxxx), E. L. (isikukood xxxxxxxxxxx), R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx), kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse omanik R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx).
6.Kohustada E. L. (L., isikukood xxxxxxxxxxx) ja O. J. (J., isikukood xxxxxxxxxxx) andma tahteavaldused pärandvara jagamiseks selliselt, et 1/3 (ühe kolmandiku) suurune mõtteline osa ehitistest ehitisregistri koodidega 120275573 (ehitise liik hoone, ehitise nimetus saun, ehitise koha-aadress Harju maakond, xxx vald, xxx küla, xxx), 120275574 (ehitise liik hoone, ehitise nimetus töötuba-kuur, ehitise koha-aadress Harju maakond, xxx vald, xxx küla, xxx) ja 120275577 (ehitise liik hoone, ehitise nimetus üksikelamu, ehitise kohaaadress Harju maakond, xxx vald, xxx küla, xxx), mis on R. K. (K., isikukood xxxxxxxxxxx), E. L. (L., isikukood xxxxxxxxxxx) ja O. J. (J., isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomandis, jääb E. L. (L., isikukood xxxxxxxxxxx) ja O. J. (J., isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomandisse.
7.Välja mõista R. K.lt (K., isikukood xxxxxxxxxxx) solidaarselt E. L. (L., isikukood xxxxxxxxxxx) ja O. J. (J., isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks 13 000 (kolmteist tuhat) eurot.
8.Välja mõista solidaarselt E. L.lt (L., isikukood xxxxxxxxxxx) ja O. J.lt (J., isikukood xxxxxxxxxxx) R. K. (K., isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks 1767,44 (üks tuhat seitsesada kuuskümmend seitse koma nelikümmend neli) eurot.
9.Tasaarvestada R. K. (K., isikukood xxxxxxxxxxx) kohtuotsuse resolutsiooni punktis 8 (kaheksa) nimetatud nõue E. L. (L., isikukood xxxxxxxxxxx) ja O. J. (J., isikukood xxxxxxxxxxx) kohtuotsuse resolutsiooni punktis 7 (seitse) nimetatud nõudega ja välja mõista R. K.lt (K., isikukood xxxxxxxxxxx) solidaarselt E. L. (L., isikukood xxxxxxxxxxx) ja O. J. (J., isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks 11 232,56 (üksteist tuhat kakssada kolmkümmend kaks koma viiskümmend kuus) eurot.
10.Jätta läbi vaatamata R. K. (K., isikukood xxxxxxxxxxx) hagiavaldus E. L. (L., isikukood xxxxxxxxxxx) ja O. J. (J., isikukood xxxxxxxxxxx) vastu nõudes jätta pärandvara jagamisega seotud kulud E. L. ja O. J. kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Jätta menetluskulud võrdsetes osades E. L. (L., isikukood xxxxxxxxxxx) ja O. J. (J., isikukood xxxxxxxxxxx) kanda.
12.Välja mõista E. L.lt (L., isikukood xxxxxxxxxxx) R. K. (K., isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks menetluskulud (riigilõiv) 212,50 (kakssada kaksteist koma viiskümmend) eurot.
13.Välja mõista O. J.lt (J., isikukood xxxxxxxxxxx) R. K. (K., isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks menetluskulud (riigilõiv) 212,50 (kakssada kaksteist koma viiskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise 2 (7)
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.R. K. (hageja) esitas 11.05.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse O. J. ja E. L. (kostjad) vastu pärandvara jagamise ja raha tasumise nõuetes (tl-d 1-4). Kohus võttis hagi 14.05.2020 menetlusse (kd, tl 55). Kostja O. J. esitas hagile vastuse 01.09.2020 (tl-d 70-71). Kostja O. J. esitas 03.09.2021 kohtule menetlusdokumendi (tl-d 85-87). Kohtuistung toimus 09.09.2021 (tl-d 89-91).
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Hageja ja kostjad on võrdsetes osades 24.05.2017 surnud H. J. (isikukood xxxxxxxxxxx) kaaspärijad. Pärandvara hulka kuuluvad kinnisasi asukohaga Harju maakond, xxx vald, xxx küla, xxx, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxxxxx, 1/3 suurune mõtteline osa kolmest ehitisest kui vallasasjast asukohaga Harju maakond, xxx vald, xxx küla, xxx ning korteriomand asukohaga xxx xx-xx, xxx, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxxxx. Kostjad on saanud korteriomandi väljaüürimisest ajavahemikul 01.01.2018 kuni 30.04.2020 üüritulu 5040 eurot. Hageja kandis pärandvara inventuuri kulud 131,16 eurot. Pärandvara väärtus on järgmine: kinnisasi 34 000 eurot, korteriomand 49 000 eurot, mõtteline osa ehitistest kui vallasasjast 25 000 eurot. Pooltel ei ole õnnestunud kohtuväliselt kokku leppida pärandvara jagamises. Hageja nõuab pärandvara jagamist selliselt, et kinnisasi jääb kostjate ühisomandisse, 1/3 suurune mõtteline osa kolmest ehitisest kui vallasasjast jääb kostjate omandisse ja korteriomand asukohaga xxx xx-xx, xxx jääb hageja ainuomandisse. Hageja on valmis maksma kostjatele hüvitise 13 000 eurot. Hageja nõuab kostjatelt 1/3 ulatuses pärandvara inventuuri kulude hüvitamist ja üüritulu tasumist.
3.Kostja O. J. põhjendab vastust hagiavaldusele järgmiselt. Notar Anne Saaberi pärimistunnistuse järgi H. J. pärijaks ka vennapoja tütar R. K. Tegelikult ei ole R. K. venna X poja Y tütar, vaid X naise L. eksmehe poja Y tütar. Eksmehe isaduse lõpetamise ja lapsendamise vend X pojaks sissekanded rahvastikuregistris puuduvad. Seega ei ole hageja H. J. pärija. Rahvastikuregistris, mis on aluseks pärijate määramisel, ei ole Xl poega. Kostjal on õigus nõuda, et notar dokumentaalselt tõestab, et hageja on Xi poja tütar. Kui kohus tunnistab hageja pärijaks, alustab kostja kohtuvaidlust notari vastu
Kostja E. L. ei ole hagile vastanud.
II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 lg 1 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 414 lg 1 sätestab, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus toimetas kostjatele kohtukutsed kätte hoiustamisega (tl-d 79-84). Kohtukutsed loetakse kättetoimetatuks 26.07.2021 (tl-d 82, 84). Kohus selgitas kohtukutsetes istungile ilmumata jätmise tagajärgi (tl-d 72-73). Kostjad ei ilmunud 09.09.2021 kohtuistungile. Kostjad ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ega andnud nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Hageja taotles 09.09.2021 kohtuistungil asja lahendamist sisuliselt (tl 89). Kohus on seisukohal, et hagi aluseks olevad asjad on kohtuotsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohtul on võimalik hagi aluseks olevate asjaolude tõendatust kontrollida. Eeltoodut arvestades võib kohus asja kostjate osavõtuta sisuliselt lahendada. 3 (7)
6.TsMS § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Hageja nõuab kostjatelt pärandvara jagamist, millise nõude osas on hagihind 3500 eurot TsMS § 132 lg 11 ning lg 4 p-de 4 ja 5 kohaselt. Hageja nõuab kostjatelt 1767,44 eurot tasumist, millise nõude osas on hagihind TsMS § 124 lg 1 kohaselt 1767,44 eurot. Kohus määrab TsMS § 124 lg 1, § 132 lgde 11, 4 p 4 ja 5, § 134 lg 1 järgi tsiviilasja hinnaks 5267,44 eurot.
7.Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lg 1 võimaldab kaaspärijal nõuda, et määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lg 1 järgi saab pärandvara jagamise nõude esitada kaaspärija. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt on hageja 24.05.2017 surnud H. J. (isikukood xxxxxxxxxxx) kaaspärija 1/3 suuruses mõttelises osas. Hageja on enda pärimisõigust ja selle ulatust soovinud tõendada Tallinna notari Anne Saaberi 02.02.2018 tõestatud pärimistunnistusega (tl-d 5-7). Pärimistunnistusest nähtuvalt on hageja H. J. vennapoja tütar. Kostja O. J. on vaielnud vastu hageja pärimisõiguse olemasolule ja leidnud, et hageja isa Y ei ole pärandaja vend Xi poeg. Kostja O. J. ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub hageja pärimisõiguse puudumine. Kostja on taotlenud, et kohus kontrolliks andmeid rahvastikuregistrist (tl 70). Kohus leiab, et tegemist on tõendi kogumise taotlusega TsMS § 236 lg 3 mõistes. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on X J. (isikukood xxxxxxxxxxx, surma aeg 08.06.1991) pojaks märgitud Y J. (isikukood xxxxxxxxxxx) (tl 92). Rahvastikuregistrist nähtuvalt on Y J. (isikukood xxxxxxxxxxx, surma aeg 19.05.1987) tütreks märgitud R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) (tl 93). Kohus on seisukohal, et pärimistunnistusest nähtub hageja sugulussuhe pärandajaga, mis on aluseks tema seadusjärgsele pärimisõigusele, ning hageja pärimisõiguse ulatus. Kohus leiab, et rahvastikuregistrisse kantud andmed ei lükka ümber pärimistunnistuses märgitud hageja sugulussuhet pärandajaga, vaid kinnitavad seda. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja on tõendanud enda kaaspärijaks olemise ning pärandiosa suuruse. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad on 24.05.2017 surnud H. J. kaaspärijad 1/3 suurustes mõttelistes osades. Asjaolu tõendab Tallinna notari Anne Saaberi 02.02.2018 tõestatud pärimistunnistus (tl-d 57). Samuti saab lugeda asjaolu tõendamist mittevajavaks, sest pooled selle üle ei vaidle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
8.Hageja esitas pärandvara jagamise nõude. PärS § 152 lg 1 järgi on pärandvara jagamise eelduseks pärandvara koosseisu kuuluvate asjade, õiguste ja kohustuste väljaselgitamine. Kohus tuvastab alljärgnevalt, millised asjad, õigused ja kohustused kuuluvad pärandvara hulka. Hageja on avaldanud, et pärandvara hulka kuuluvad kinnisasi asukohaga Harju maakond, xxx vald, xxx küla, xxx, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxxxxx, 1/3 suurune mõtteline osa kolmest ehitisest kui vallasasjast asukohaga Harju maakond, xxx vald, xxx küla, xxx ja korteriomand asukohaga xxx xx-xx, Tallinn, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxxxx, korteriomandi väljaüürimisest ajavahemikul 01.01.2018 kuni 30.04.2020 saadud üüritulu 5040 eurot, pärandvara inventuuri kulud. Pooled ei ole vaielnud pärandvara koosseisu üle, mistõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Lisaks sellele on pärandvara koosseis tõendatud pärandvara jagamise lepingute projektidega, milles on pärandvara koosseis korduvalt välja toodud (tl-d 8, 11, 14).
9.PärS § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, 4 (7)
otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. PärS § 159 lg 1 sätestab, et pärandvara hulka kuuluvaid esemeid jaotades arvestatakse iga kaaspärija erivajadusi ja -huve ning kaaspärijate enamiku soove, samuti testamendist või pärimislepingust tulenevat testaatori viimset tahet. PärS § 159 lg 4 sätestab, et kui pärandvara jagamisel osutub ühele pärijale jääva vara väärtus suuremaks tema pärandiosast, on pärija kohustatud maksma teistele pärijatele rahalise hüvitise. Hageja taotleb pärandvara jagamist selliselt, et kinnisasi asukohaga Harju maakond, xxx vald, xxx küla, xxx jääb kostjate ühisomandisse, 1/3 suurune mõtteline osa kolmest ehitisest kui vallasasjast asukohaga Harju maakond, xxx vald, xxx küla, xxx jääb kostjate omandisse ja korteriomand asukohaga xxx xx-xx, Tallinn jääb hageja ainuomandisse. Hageja on valmis maksma kostjatele hüvitise 13 000 eurot. Kohtu hinnangul vastab hageja taotletud pärandvara jagamise viis AÕS § 77 lg-s 2 ja PärS § 159 lgdes 1 ja 4 sätestatule. Kostjad ei ole taotlenud pärandvara teistmoodi jagamist. Hageja nõue on kinnisasja ja ehitiste osas on võimalik PärS § 154 lg 1 järgi rahuldada selliselt, et kinnisasi ja ehitised jäetakse kostjate ühisomandisse. Ehitiste kui vallasasjade pärandvarana jagamine on lubatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 6 lausete 8 ja 9 alusel. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagiavalduse pärandvara jagamise nõudes ning kohustab kostjaid tegema tahteavaldused, mis on vajalikud selleks, et pärandvara jagamisel anda pärandvara hulka kuuluvate esemete omand üle. Kohus kohustab kostjaid andma tahteavaldused pärandvara jagamiseks selliselt, et kinnisasi asukohaga Harju maakond, xxx vald, xxx küla, xxx jääb kostjate ühisomandisse. Lisaks kohustab kohus kostjaid andma nõusolekud kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 tähenduses olemasoleva omanikukande kustutamiseks kinnistusraamatust ja kostjate ühisomanikena kinnistusraamatusse kandmiseks. Kohus kohustab kostjaid andma tahteavaldused pärandvara jagamiseks selliselt, et korteriomand xxx xx-xx, Tallinn jääb hageja ainuomandisse. Lisaks kohustab kohus kostja andma nõusolekud KRS § 341 lg 1 tähenduses olemasoleva omanikukande kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Kohus kohustab kostjaid tegema tahteavaldused pärandvara jagamiseks selliselt, et 1/3 (ühe kolmandiku) suurune mõtteline osa ehitistest ehitisregistri koodidega 120275573 (ehitise liik hoone, ehitise nimetus saun, ehitise koha-aadress Harju maakond, xxx vald, xxx küla, xxx), 120275574 (ehitise liik hoone, ehitise nimetus töötuba-kuur, ehitise koha-aadress Harju maakond, xxx vald, xxx küla, xxx) ja 120275577 (ehitise liik hoone, ehitise nimetus üksikelamu, ehitise koha-aadress Harju maakond, xxx vald, xxx küla, xxx) jääb kostjate ühisomandisse. Hageja on avaldanud pärandvara väärtuse järgmiselt: kinnisasi 34 000 eurot, korteriomand 49 000 eurot, mõtteline osa ehitistest kui vallasasjast 25 000 eurot. Hageja on avaldanud, et tegemist on pärandvara inventuuri läbiviimisel määratud väärtusega (tl-d 2, 4). Kohus leiab, et kostja O. J. on märtsis 2018 koostatud kirjas viidanud samadele summadele kui inventuuri käigus määratud summadele (tl 32). Kohus leiab eeltoodu põhjal, et väärtused inventuuri tõestamise aja seisuga on tõendatud. Kostjad ei ole tõestanud pärandvara teistsugust väärtust, sh väärtust lahendi tegemise ajale lähedase seisuga. Seetõttu võtab kohus asja lahendamisel aluseks hageja tõendatud väärtused. Hageja on tuginenud sellele, et pärandvara hulka ei kuula pärandaja pangakontol olnud rahasumma 1302,03 eurot, mis on kasutatud matusekuludeks. Pärandvara väärtuseks on eeltoodut arvestades 108 000 eurot, millest igale kaaspärijale langev osa on 36 000 eurot. Kuivõrd hagejale jääb pärandvara jagamisel korteriomand väärtusega 49 000 eurot, on ta saanud pärandvara 13 000 euro võrra suuremas ulatuses kui tema pärandiosa. Kohus mõistab PärS § 159 lg 4 alusel hagejalt kostjate kasuks solidaarselt välja 13 000 eurot.
10.PärS § 151 lg 1 sätestab, et pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga 5 (7)
seoses tehtud vajalikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt pärandvara inventuuri kulude 87,44 eurot hüvitamist, mis moodustab 1/3 pärandvara inventuuri kuludest 131,16 eurot. Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku 28.11.2017 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega nr 295 on hagejalt välja mõistetud kohtutäituri tasu pärandvara inventuuri eest (pärandaja H. J.) 131,16 eurot (tl 48). Kohus leiab, et kohtutäituri otsusega on tõendatud pärandvara inventuuri kulude kandmine. Pooled ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub inventuuri kulude hüvitamine pärandvara arvel. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda PärS § 151 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt 2/3 ulatuses, millele vastab 87,44 eurot, pärandvara inventuuri kulude hüvitamist. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja inventuuri kulud 87,44 eurot.
11.PärS § 147 ls 2 sätestab, et pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. AÕS § 71 lg 2 sätestab, et kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Hageja nõuab kostjatelt pärandvara hulka kuuluva korteriomandi üüritulust 5040 eurot 1/3 väljaandmist. Üüritulu on tekkinud ajavahemikus 01.01.2018 kuni 30.04.2020. Kohus on seisukohal, et korteriomandi üürile andmine on tõendatud e-kirjavahetusega, mida on peetud seoses pärandvara jagamise lepingu projektide ettevalmistamisega (tl 25 – M. R. 22.04.2018 e-kiri, R. K. 23.04.2018 ekiri). Samuti nähtub notari koostatud pärandvara jagamise lepingu projektidest korteriomandi üürile andmine ja üüritasu 180 eurot kuus (tl 16, p 7.3). Kohus on seisukohal, et kaaspärija saab nõuda teistelt kaaspärijatelt pärandvara hulka kuuluvast asjast saadavast kasust enda osale vastava kasu üleandmist AÕS § 71 lg 2 ja PärS § 147 ls 2. Kuivõrd kaaspärijate pärandiosade suurus on kindlaks määratud, ei ole kasu üleandmiseks vajalik eelnev kasutuseelise jagamine kaaspärijate vahel. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja korteriomandist saadud kasu 1680 eurot.
12.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
13.Hageja nõuab pärandvara jagamisega seotud kulude jätmist kostjate kanda. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi ei anna seadus sellise nõude esitamiseks õiguskaitset, mistõttu jätab kohus hagiavalduse nimetatud nõude osas läbi vaatamata.
14.TsMS § 445 lg 1 lause 2 sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus mõistis hagejalt kostjate kasuks solidaarselt välja 13 000 eurot. Kohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1767,44 eurot. Kohus tasaarvestab otsuse resolutsioonis mõlema poole nõuded ja mõistab hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja hüvitise 11 232,56 eurot.
15.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus rahuldas hagiavalduse. Seetõttu jätab kohus menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda.
16.Hageja on tasunud riigilõivu 450 eurot. Kohus on määranud hagihinnaks 5267,44 eurot, millise hinnaga hagiavalduselt tuleb tasuda riigilõivu 425 eurot.
6 (7)
TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus leiab, et riigilõiv 425 eurot on vältimatu kohtukulu, mille hageja pidi kostjate vastu hagiavalduse esitamisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude (riigilõiv) suuruseks 425 eurot. Kohus mõistab kummaltki kostjalt hageja kasuks menetluskulude jaotust arvestades 212,50 eurot (425:2=212,50). Hagejal on õigus taotleda asjas rohkem tasutud riigilõivu 25 eurot tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.