Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
5. oktoober 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-17526
Tsiviilasi
Väike-Maarja vald Rakke alevik F. R. Faehlmanni tee 21 KÜ avaldus Endel Roosimölder vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 31. mai 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Endel Roosimöldri määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja/puudutatud isik: Endel Roosimölder, ik XXXXXXXXXXX Vastustaja/avaldaja: Väike-Maarja vald, Rakke alevik, F. R. Faehlmanni tee 21 korteriühistu, rk 80113646, seaduslik esindaja (valitseja): BRP Haldus OÜ, rk 10906871, lepinguline esindaja: Merike Valgmäe
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 31. mai 2021. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Endel Roosimöldri taotlus Väike-Maarja valla esindaja tunnistajana ülekuulamiseks rahuldamata.
3.Keelduda määruskaebusele lisatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmisest ja lugeda need tagastatuks.
4.Jätta menetluskulud Endel Roosimöldri kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
1.Väike-Maarja vald, Rakke alevik, F. R. Faehlmanni tee 21 korteriühistu (avaldaja) esitas
27.novembril 2020 Viru Maakohtule avalduse Endel Roosimöldrilt (puudutatud isik)
majandamiskulude ja teenuste võlgnevuse 736,80 eurot (põhivõlgnevus 695,04 eurot ja viivised 41,76 eurot) väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt kuulub puudutud isikule korteriomand üldpinnaga 42,4 m2. Korteriühistu 2019. a majanduskava kehtestati korteriomanike 6. juunil 2019 toimunud üldkoosolekul, korteriühistu 2020. a majanduskava kehtestati korteriomanike 20. mai 2020. a kirjaliku otsusega. Avaldaja saatis majandamiskulude ja teenuste arved (haldusteenus, remondifond, majandus- ja hooldustasu, võrguteenus, vee- ja kanalisatsooni ning üldvee kulu, soojusenergia, prügivedu) igakuiselt puudutatud isiku e-posti aadressile. Puudutatud isik ei tasunud arveid nõuetekohaselt, mistõttu puudutatud isikul tekkis perioodi 01.09.2019 kuni 31.10.2020 eest võlgnevus. Avaldaja andis puudutatud isikule võlgnevuse tasumiseks täiendava mõistliku tähtaja enne avalduse esitamist.
2.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Ta omandas korteri 6. veebruaril 2004. Korteri omandamise hetkel puudus korteris keskküte. Rakke valla kommunaalettevõte eemaldas 1997. aastal korterist nr X keskküttesüsteemi osad. Korteri eelmine omanik A.A. ei kasutanud keskkütet aastast 1997/1998 ning küttis korterit elektriga. 27. jaanuari 2021. a tõendist nähtuvalt on Rakke valla õigusjärglane Väike-Maarja Vallavalitsus kinnitanud, et arhiivimaterjalidele tuginedes ei ole korteri nr X osas ja puudutatud isiku suhtes nõudeid ega pretensioone. Viimane leping soojusenergia ja sooja veega varustamiseks sõlmiti 1997. aastal korteri eelmise omanikuga A.A.ga ning Rakke valla kommunaalasutus ei ole mitte kunagi esitanud arveid soojusenergia ja sooja vee varustamise eest puudutatud isikule, kuna tema korteris puudus kaugküttesüsteem. Asjaolu, et dokumendid radiaatorite eemaldamise kohta jäid piisava täpsusega vormistamata, selgus 2020. aastal. Avaldaja on jätnud pahatahtlikult KÜ majandamiskavasse planeerimata korteri nr X küttesüsteemi taastamiskulud. KÜ peab oma kuludega taastama korteris nr X eemaldatud küttesüsteemi osad. Puudutatud isik keeldub maksmisest kuni takistuse kõrvaldamiseni. Valitseja ei ole oma tööd teinud ette nähtud oodatava hoolsusega ja tühiste arvete saatmise näol on tegemist alusetu rikastumise katsega korteriomanike arvelt.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ning mõistis Endel Roosimöldrilt avaldaja kasuks välja majandamiskulude võlgnevuse 695,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 41,61 eurot. Maakohus jättis rahuldamata avalduse sissenõutavaks muutunud viivise 0,15 euro osas ning taotluse kohtulahendi tagatiseta viivitamata täidetavaks tunnistamiseks. Avaldaja menetluskulud jäid Endel Roosimöldri kanda. Maakohus mõistis Endel Roosimöldrilt välja avaldaja menetluskulud 50 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Puudutatud isik on korteriühistu liikmena kohustatud vastavalt korteriühistu üldkoosoleku otsustele ja KrtS § 40 lg-tele 1 ja 2, § 41 lg 1 p-dele 3-5 tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid, majandamiskulusid ja kommunaalteenuste eest. Maakohus tuvastas, et puudutatud isiku majandamiskulude võlgnevus avaldaja ees on 695,04 eurot. Laekumiste ja arvete pinnalt võib osundada, et puudutatud isik on jätnud arved (osaliselt) tasumata keskkütte teenuse eest, muude majandamiskulude eest on puudutatud isik tasunud.
Puudutatud isik ei ole kommunaalteenuste suurusele ega arvestusele vastuväiteid esitanud. Menetlusosalised on kohtuistungil kinnitanud, et võlgnevus on tekkinud osaliselt tasumata küttekulude eest. Asjas ei esine vaidlust selles, et puudutatud isik kaugkütet ei tarbi ja viimane kasutab korteris soojuse saamiseks elektrikütet. Menetlusosalised on eri meelel küsimuses, kas puudutatud isiku korterist on küttesüsteem eemaldatud seaduslikult või mitte ning sellega kaasuvalt, kas puudutatud isikul lasub kohustus tasuda avaldajale keskkütte eest tekkinud võlgnevus. Vaidlust ei ole selle üle, et F. R. Faehlmanni tee 21 majas on ühine küttesüsteem (tehnosüsteem), mis hõlmab kõiki elamus olevaid kortereid. Küttesüsteem kuulub KrtS §4 lg 4 alusel korteriomanikele ühiselt. Korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühise asja oluline muutmine, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Seega maja, eelduslikult ühe ja ühise küttesüsteemi muutmiseks nii, et ühel korteriomanikul (korteril) oleks võimalik sellest eralduda, on vaja teiste kaasomanike (korteriomanike) nõusolekut (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-50-11, p 10). Kuivõrd asjas ei ole tõendatud, et puudutatud isiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist oleks toimunud seaduslikult (kaasomanike kokkuleppe ehk üldkoosoleku otsuse alusel), siis ei ole puudutatud isikul õiguslikku alust kaugküttega seonduvalt majandamiskulu tasumisest keeldumiseks. Asjas ei ole tuvastatud ka avaldajapoolset kohustuse rikkumist (puudutatud isiku korterit ei köeta valitseja või avaldaja kohustuse rikkumise tõttu). Maakohus leidis, et puudutatud isikul lasub keskkütte eest tasumise kohustus ja avaldaja on kaugkütte eest arvestanud majandamiskulu vastavalt puudutatud isiku korteriomandi suurusele. Seega on avaldajal õigus nõuda kaugküttekulu summas 695,04 eurot (võlgnevus on tekkinud perioodil 01.09.2019-31.10.2020). Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja majandamiskulu summas 695,04 eurot.
4.Lisaks põhivõlgnevusele mõistis maakohus välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses, kokku summas 41,61 eurot (periood 16.10.2019-10.12.2020). Avalduses osundatud sissenõutavaks muutunud viivis oli ebaõigesti arvutatud.
5.Maakohus leidis, et on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. Maakohus mõistis puudutatult isikult välja menetluskulu summas 50 eurot ja viivise sellelt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
MÄÄRUSKAEBUS
6.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse avalduse rahuldamise osas ning osas, millega avaldaja menetluskulud koos viivisega jäid puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik palub teha uue määruse.
7.Puudutatud isik leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta, et ta omandas korteri heauskselt ja korteri omandamise ajal puudus korteris keskküte. Korterist olid eemaldatud küttesüsteemi osad enne omandiõiguse üleminekut puudutatud isikule. Küttesüsteemist eraldamine oli toimunud kooskõlastatult Rakke valla kommunaalettevõttega. Rakke valla kommunaalasutus ei ole kunagi esitanud arveid soojaenergia ja sooja veega varustamiseks puudutatud isikule. Riigikohus on märkinud, et kui korteriomanik ei saa kasutada muid kommunaalteenuseid, mille eest talt raha nõutakse, võib ta tuginedes VÕS § 110 ja § 111 alusel keelduda maksmisest kuni takistuse kõrvaldamiseni, kuna takistuse põhjuseks on, et korterit ei köeta valitseja kohustuste rikkumise tõttu (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p. 23). Puudutatud isik ei saa
kasutada kommunaalteenuseid, mille eest nõutakse tasumist, kuna korterit ei köeta valitseja kohustuse rikkumise tõttu.
8.Radiaatorite lahtiühendamise kohta koostatud dokument jäi eelmiste omanike poolt 1997. aastal korrektselt vormistamata, mis selgus puudutatud isiku jaoks 2020. aastal. Väidetav võlgnevus on tekkinud puudutatud isiku selgituste kohaselt ebaõigete arvutuste tulemusena, kuna kogu küttearve summa on jagatud maja korterite arvuga, jättes arvestamata asjaoluga, et korterit nr X köetakse elektriga.
9.Puudutatud isik esitas täiendavate tõenditena Eesti Energia arved samas trepikojas asuva korteri nr X kohta 2021. aasta talvel ja 2021. aasta talvel.
10.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Maakohus on kõiki asjaolusid käsitlenud. Avaldaja ei ole alusetult rikastunud. Majandamiskulude arved esitatakse majanduskava alusel, mille on kinnitanud üldkoosolek.
11.Viru Maakohus leidis, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
13.Ringkonnakohus jätab rahuldamata taotluse kuulata tunnistajana ära Väike-Maarja valla esindaja. Taotluse kohaselt saab tunnistaja Rakke valla kommunaalosakonna õigusjärglase esindajana tõendada, et korter X küttesüsteemist eraldamine toimus 1997/98. aastal õiguspäraselt. Ringkonnakohus on seisukohal, et tunnistaja ülekuulamine ei ole asjakohane ega põhjendatud. Korteri üldisest küttesüsteemist eraldamine on küsimus, mida saab lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Seega ei saa korteri üldisest küttesüsteemist eraldamise seaduslikkust tõendada tunnistaja ütlustega, vaid selleks tuleb esitada korteriühistu üldkoosoleku vastav otsus.
14.Ringkonnakohus jätab määruskaebusele lisatud dokumentaalsed tõendid – Eesti Energia arved korteriga nr X samas trepikojas asuva korteri nr X kohta 2021. aasta talvel ja 2021. aasta talvel – asja juurde võtmata TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebusega koos esitatud dokumendid asjakohased dokumendid, kuna tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada.
15.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta taotluse võtta asja materjalide juurde tunnistaja B.B. omakäeline kirjalik tunnistus ja Väike-Maarja Vallavalitsuse 27. jaanuari 2021.a tõend nr X4-5/5, kuna nimetatud tõendid on tsiviilasja materjalide juurde võetud ning maakohus on neid vaidlustatud kohtumääruses ka hinnanud.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses asjas asjakohane puudutatud isiku viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 23, mille kohaselt, kui korterit tegelikult ei köeta või ei saa korteriomanik kasutada muid kommunaalteenuseid, mille eest talt raha nõutakse, võib tal iseenesest olla kuni takistuse kõrvaldamiseni õigus VÕS § 110 või § 111 alusel keelduda maksmisest, kui takistuse põhjuseks on teiste korteriomanike või valitseja või
korteriühistu kohustuste rikkumine. Ringkonnakohus leiab, et korteri kütmine ei ole takistatud seetõttu, et teised korteriomanikud, valitseja või korteriühistu oleks oma kohustusi rikkunud. Korteri kütmine keskküttega on takistatud seetõttu, et puudutatud isiku korteris ei ole küttesüsteemi ühendatud radiaatoreid. Kui küttesüsteemist väljalülitamine ei ole toimunud nõuetekohaselt, siis võimalikud sellest tulenevad nõuded saab puudutatud isik esitada korteri eelmisele omanikule. Praegusel juhul tuleb kaugküttest loobumist (radiaatorid eemaldatud) lugeda omavoliliseks, kuna puudub kaasomanike kokkulepe ehk vastav üldkoosoleku otsus. Eelnevast tulenevalt on puudutatud isik kohustatud tasuma talle esitatud soojusenergia teenuse osutamise eest arveid täies ulatuses.
17.Õige ei ole puudutatud isiku seisukoht, et võlgnevus on tekkinud ebaõigete arvutuste tulemusena, kuna kogu küttearve summa jagati maja korterite arvuga, jättes arvestamata asjaoluga, et korterit nr X köetakse elektriga. Korteriühistu majanduskava alusel jagatakse küttekulu KrtS § 40 lg 1 kohaselt vastavalt kaasomandi osa suurusele. Seega arvestatakse küttekulusid vastavalt korteri üldpinna suurusele ning küttekulude jagamisel arvestatakse korteri üldpinna suurust. Korteriühistu üldkoosoleku otsust, mille alusel puudutatud isikul kohustused tekkisid, vaidlustatud ei ole. Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isikul on õigus taotleda küsimuse uuesti arutamist üldkoosolekul.
18.Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.