2-20-17526
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number
Viru Maakohus Kaire Pullerits 31. mai 2021, Rakvere kohtumaja 2-20-17526
Kohtuasi
Väike-Maarja vald Rakke alevik F.R.Faehlmanni tee 21 KÜ avaldus E. R. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja esindajad
Asja läbivaatamine
Avaldaja: Väike-Maarja vald, Rakke alevik, F. R. Faehlmanni tee 21 korteriühistu, registrikood: 80113646, asukoht: F. R. Faehlmanni tee 21, Rakke alevik, Väike-Maarja vald, 46301 Lääne-Viru maakond Avaldaja seaduslik esindaja (valitseja): BRP Haldus OÜ, registrikood: 10906871, asukoht: Aia tn 1, Jõgeva linn, Jõgeva vald, 48306 Jõgeva maakond Avaldaja lepinguline esindaja: Merike Valgmäe, e-posti aadress: xxx Puudutatud isik: E. R., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx, xxx vald, xxxxx Lääne-Viru maakond, e-posti aadress: xxx Kohtuistungil 11.05.2021; istungil osalesid avaldaja lepinguline esindaja ja puudutatud isik
Rahuldada Väike-Maarja vald, Rakke alevik, F.R. Faehlmanni tee 21 korteriühistu avaldus E. R. vastu võlgnevuse nõudes osaliselt. Välja mõista E. R.lt Väike-Maarja vald, Rakke alevik, F.R. Faehlmanni tee 21 korteriühistu kasuks korteriomandi registriosa nr xxxxxxx, asukohaga VäikeMaarja vald, Rakke alevik, F.R Faehlmanni tee 21-xx majandamiskulude võlgnevus 695,04 eurot (perioodil 01.09.2019 kuni 31.10.2020) ja sissenõutavaks muutunud viivis 41,61 eurot (periood 16.10.2019 kuni 10.12.2020). Jätta Väike-Maarja vald, Rakke alevik, F.R. Faehlmanni tee 21 korteriühistu avaldus E. R. vastu sissenõutavaks muutunud viivise 0,15 euro nõudes rahuldamata. Jätta Väike-Maarja vald, Rakke alevik, F.R. Faehlmanni tee 21 korteriühistu taotlus kohtulahendi tagatiseta viivitamata täidetavaks tunnistamiseks rahuldamata. Jätta avaldaja menetluskulud E. R. kanda. Välja mõista E. R.lt Väike-Maarja vald, Rakke vald, F.R Faehlmanni tee 21 korteriühistu kasuks menetluskulu 50 eurot (riigilõiv) ning viivis väljamõistetud 1(11)
2-20-17526 menetluskuludelt (50 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Avaldaja nõue, avalduse aluseks olevad asjaolud ja seisukohad
2-20-17526 kaasomandi osa suurusele. Seega tuleb majandamiskulud sh kütte kulud jagada vastavalt korteriomandi üldpinna m2-le. Seda on avaldaja ka teinud. Puudutatud isik on pahatahtlikult ja omavoliliselt lülitanud välja oma korteris küttesüsteemi, mis kuulub kõigile kinnisasja kaasomanikele. Väljalülitamiseks ei ole puudutatud isikule teised kinnistu kaasomanikud ega korteriühistu nõusolekut andnud. Avaldaja oli seisukohal, et puudutatud isiku väited selle kohta, et tema on korteris küttesüsteemi ümber ehitanud, ei anna alust arvete mittetasumiseks. Avaldaja märkis, et puudutatud isik on omavoliliselt korteris teinud ümberehitusi, omamata selleks kohaliku omavalitsuse ega korteriomanike nõusolekuid või kokkuleppeid (KrtS § 9, § 38, § 39).
2-20-17526 lülitanud küttesüsteemi. Puudutatud isik omandas 06.02.2004 korteri asukohaga F. R. Faehlmanni 21-xx notariaalse ostu-müügilepingu alusel. Korteri omandamise hetkel puudus korteris keskküte. Rakke valla Kommunaalettevõte (spetsialistid) eemaldas 1997. aastal korterist nr xx keskküttesüsteemi osad. Eemaldamine toimus seaduslikult ja kooskõlastatult. Korteri eelmine omanik A. A. ei kasutanud aastast 1997/1998 keskkütet ning küttis korterit elektriga (vt selgituskirja). 27.01.2021 tõendist nähtuvalt on Rakke valla õigusjärglane VäikeMaarja vallavalitsus kinnitanud, et arhiivimaterjalidele tuginedes ei ole korteri nr xx osas ja puudutatud isiku suhtes nõudeid ega pretensioone. Lisaks kinnitati, et viimane leping soojusenergia ja sooja veega varustamiseks sõlmiti 1997. aastal korteri eelmise omanikuga A. A.ga ning Rakke valla Kommunaalasutus ei ole mitte kunagi esitanud arveid soojusenergia ja sooja vee varustamise eest puudutatud isikule, kuna tema korteris puudus kaugküttesüsteem. Väike-Maarja valla raamatupidamise andmetel puudub puudutatud isikul võlgnevus Rakke valla Kommunaalasutuste ees. Korteriühistu ja hoone majandamise üleminekul uuele haldajale (valitsejale/avaldajale), pidi viimasele olema teada, et puudutatud isikul puudub korteris kaugküttesüsteem ja see on seaduslikult eemaldatud. Avaldaja on jätnud pahatahtlikult KÜ majandamiskavasse planeerimata korteri nr xx küttesüsteemi taastamiskulud. KÜ peab oma kuludega taastama korteris nr xx eemaldatud küttesüsteemi osad. Avaldaja tegevusetuse tõttu on puudutatud isik olnud sunnitud tegema täiendavaid kulutusi ning kütma korterit elektriga, et tagada korteris ja naaberkorteritele normaalne temperatuur. Puudutatud isiku on olnud sunnitud tegema täiendavaid kulusid ja kütma korterit elektriga, mida tõendab Swedbanki kontoväljavõte.
4(11)
2-20-17526
2-20-17526 planeeritavate kulude kommunaalteenuste eest.
katteks
sihtotstarbelisi
makseid,
majandamiskulusid
ja
Korteriomanike 06.06.2019 üldkoosolekul (I kd, tlk 17) kehtestati korteriühistu 2019. aasta majanduskava. Korteriomanike 20.05.2020 kirjaliku otsusega (I kd, tlk 23) kehtestati korteriühistu 2020. aasta majanduskava. 06.06.2019 üldkoosolekul vastuvõetud põhikirja punktist 14 (I kd, tlk 15 ja 17) tulenevalt ei arvestata teatud kulusid vastavalt korteri üldpinna m2-le, vaid teisiti: vee ja kanalisatsiooni kulu arvestatakse vastavalt tarbitud teenuse mahule, st korteriomaniku poolt esitatud näidu alusel, üldvee kulu vastavalt korterite arvule elamus, jäätmete kulu vastavalt korterite arvule elamus ja üldelektri kulu vastavalt korterite arvule elamus. 2020. aasta majanduskavas on määratud majandamiskulud ja teenused järgmiselt: haldusteenuse kogu maja kulu keskmiselt 0,24 eurot kuus, jaanuarist kuni maini 226,40 eurot elamu kohta ja juuni-juuli 246,96 eurot elamu kohta, alates augustist 276,96 eurot elamu kohta, remondifondi hind 0,46 m2 kuni aprilli lõpuni, alates maist 0,96 eurot/m2, alates oktoobrist 0,46 eur/m2, majandus-ja hooldustasu 0,04 eurot/m2. Kütte kulu jagatakse vastavalt KrtS § 40 lg 1 kaasomandi osa suurusele (puudutatud isiku korteriomandi suuruseks on 42,40 m2). Puudutatud isikule esitatud arvetest (I kd, tlk 101-111, 140-142) nähtuvalt on avaldaja arvestanud järgmisi majandamiskulusid ja teenuseid: haldusteenus, remondifond, majandus- ja hooldustasu, võrguteenus, vee – ja kanalisatsooni kulu, üldvee kulu, soojusenergia ning prügivedu. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista majandamiskulude võlgnevus 695,04 eurot, mis on tekkinud perioodil 01.09.2019 kuni 31.10.2020 (I kd, tlk 131). Vaidlust ei ole selles, et kuni
2-20-17526 puudutatud isiku korterist on küttesüsteem eemaldatud seaduslikult või mitte ning sellega kaasuvalt, kas puudutatud isikul lasub kohustus tasuda avaldajale keskkütte eest tekkinud võlgnevus. Puudutatud isik leidis, et tema korterist on kaugküttesüsteem (korteris olevad radiaatorid) eemaldatud seaduslikult ja tal ei lasu kaugkütteteenuse eest avaldajale tasumise kohustust. Eeltoodud seisukohta põhjendas puudutatud isik sellega, et ta omandas heauskselt 06.02.2004 korteri notariaalse ostu-müügilepingu alusel ja juba korteri omandamise hetkel puudus korteris keskküte, Rakke valla Kommunaalettevõte eemaldas 1997. aastal korterist nr xx keskküttesüsteemi osad, korteri eelmine omanik A. A. ei kasutanud selgituskirjast nähtuvalt aastast 1997/1998 keskkütet ning küttis korterit elektriga, 27.01.2021 tõendist tulenevalt on Rakke valla õigusjärglane Väike-Maarja vallavalitsus kinnitanud, et arhiivimaterjalidele tuginedes ei ole korteri nr xx osas ja puudutatud isiku suhtes nõudeid ega pretensioone. Lisaks kinnitati, et viimane leping soojusenergia ja sooja veega varustamiseks sõlmiti 1997. aastal korteri eelmise omanikuga A. A.ga ning Rakke valla Kommunaalasutus ei ole mitte kunagi esitanud arveid soojusenergia ja sooja vee varustamise eest puudutatud isikule, kuna tema korteris puudus kaugküttesüsteem. Väike-Maarja valla raamatupidamise andmetel puudub puudutatud isikul võlgnevus Rakke valla Kommunaalasutuste ees (I kd, tlk 161-163). Lisaks on puudutatud isik väitnud, et avaldaja on jätnud majandamiskavasse planeerimata korteri nr xx küttesüsteemi taastamiskulud ja avaldaja peab omal kulul taastama tema korteris eemaldatud korteri küttesüsteemi osad. Muuhulgas kuulub küttesüsteem korteriühistule. Avaldaja tegevusetuse tõttu on puudutatud isik sunnitud tegema täiendavaid kulutusi ja tasuma korterit elektriga, tagamaks korteris normaalse temperatuuri. Puudutatud isik osundas, et ei saa kasutada kommunaalteenuseid (so keskkütet), kuna korterit ei köeta valitseja kohustuse rikkumise tõttu, sellele tuginevalt keeldus puudutatud isik maksmisest kuni takistuse kõrvaldamiseni (I kd tlk 196-197). Puudutatud isik on oma vastuväidete tõendamiseks esitanud kohtule 06.02.2004 notariaalse korteri müügilepingu (I kd, tlk 164-166), 03.02.2021 käsikirjalise E. I. selgituskirja (I kd, tlk 167), 27.01.2021 Väike-Maarja vallavalitsuse poolt väljastatud tõendi nr 14-5/5 (I kd, tlk 168), KÜ ja korteriomanike vaheliste kohustuste piiritluse akti (I kd, tlk 14-15). Avaldaja puudutatud isiku seisukohtadega ei nõustunud ja leidis, et kuna puudutatud isik ei ole esitanud kaasomanike kokkulepet korter nr xx väljalülitamiseks küttesüsteemist, siis ei ole korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist toimunud seaduslikult. Sellest tulenevalt lasub puudutatud isikul kaugkütte eest tasumise kohustus. Samuti leidis avaldaja, et kohtuasjas ei ole tõendatud, et korteri nr xx omanik ei saa kasutada kommunaalteenuseid valitseja kohustuse rikkumise tõttu, mh ei ole avaldaja oma kohustusi rikkunud. Küttesüsteem ei kuulu korteriühistule, vaid elamu korteriomandi omanikele. Ei ole kuidagi põhjendatud, et teised kaasomanikud peaksid oma kuludega finantseerima korteriühistu remondifondi rahadest korter nr 9 ühendamist küttesüsteemiga, kui see süsteem oli kas endise või praeguse korteriomaniku poolt välja lülitatud (I kd, tlk 204). Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1 otsustavad korteriomanikud korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. KrtS § 38 lg 1 sätestab, et ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Lõikes 1 nimetatud muudatuseks ei ole vaja 7(11)
2-20-17526 selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab KrtS § 31 lõike 1 punkti 2 kohaselt taluma (§ 38 lg 2). Riigikohus on leidnud, et ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid (nt keskküttetorustikud) on korteriomanike kaasomandis vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (Riigikohtu 27. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12). Vaidlust ei selle üle, et Väike-Maarja vald Rakke alevik F.R.Faehlmanni tee 21 majas on ühine küttesüsteem (tehnosüsteem), mis hõlmab kõiki elamus olevaid kortereid. Kohus selgitab, et erinevalt puudutatud isiku seisukohast kuulub küttesüsteem KrtS § 4 lg 4 alusel korteriomanikele ühiselt. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 3 on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kuivõrd see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Sama paragrahvi lõige 5 näeb ette, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Hea usu põhimõtte sätestab ka kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 2. Vastavalt AÕS § 74 lg 1 võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kaasomandis oleva asja valdamine, kasutamine ja valitsemine eeldab kaasomanike tegevuse kooskõlastamist ning tulenevalt AÕS § 72 lg 1 saab ühine otsustamine toimuda, kas kaasomanike kokkuleppel (mis eeldab kõigi kaasomanike nõusolekut) või kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-61-14 p-s 23 märkinud, et: „Kostja ei vabane elamu küttekulude ega muude kommunaalkulude kandmise kohustusest võrdeliselt kaasomandiosaga kui kaasomandiga seotud kohustustest ainuüksi põhjusel, et neid kulutusi nõutakse aja eest, kui kostja korteril puudus soojustatud katus ja see ei olnud sihipäraselt kasutatav või kui kostja oli korteri küttesüsteemist välja lülitatud“. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-50-11 punktis 10 sedastanud, et: „AÕS § 72 lg-s 1 sätestatakse, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Seadusandaja on siiski nimetanud ka juhtumid, mida saab lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel, mitte enamuse otsusega. Nii võib AÕS § 74 lg 1 alusel kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel (vt ka Riigikohtu 18. jaanuari 2011. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10, p 10). Kolleegium leidis, et korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem. Seega maja, eelduslikult ühe ja ühise küttesüsteemi muutmiseks nii, et ühel korteriomanikul (korteril) oleks võimalik sellest eralduda, on vaja teiste kaasomanike (korteriomanike) nõusolekut“. Kohus jääb 16.03.2021 menetlust korraldavas kohtumääruses antud selgituste juurde, mille kohaselt on kohus selgitanud puudutatud isikule, et puudutatud isiku vastuväited, mis põhinevad sellel, et ta omandas (heauskselt) keskkütteta korteri, eelmine korteriomanik küttis korterit elektriga ja ei kasutanud aastast 1997/1998 keskkütet, viimati oli soojusenergia leping sõlmitud 1997. aastal eelmise korteriomanikuga, puudutatud isikule ei ole Rakke valla Kommunaalasutus varasemalt nõudeid esitanud ning et Väike-Maarja valla raamatupidamise andmetel puudub puudutatud isikul võlgnevus, ei ole asja lahendamise seisukohast asjakohased. 8(11)
2-20-17526 Kohus märgib, et puudutatud isik ei ole asjas tõendamiskoormusest (selgitused on antud 16.03.2021 kohtumääruses, I kd, tlk 190 pöördel ja I kd, tlk 191 pöördel ja lisaks 11.05.2021 toimunud kohtuistungil II tlk 6), tulenevalt korteriomandi elamu üldisest küttesüsteemist eraldamiseks korteriomanike kokkuleppe olemasolu tõendanud. Puudutatud isiku poolt asjas esitatud tõendid (I kd, tlk 164-166; I kd, tlk 167; I kd, tlk 168) ei tõenda seda, et korteri küttesüsteemist eraldamine toimus seaduslikult ja kooskõlastatult korteriomanikega. Kuivõrd asjas ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et puudutatud isiku korteri nr xx eraldumine kaugküttesüsteemist oleks toimunud seaduslikult (kaasomanike kokkuleppe ehk üldkoosoleku otsuse alusel), siis ei ole puudutatud isikul õiguslikku alust kaugküttega seonduvalt majandamiskulu tasumisest keeldumiseks. Arvestades, et puudutatud isiku korter nr xx eraldamine kaugküttesüsteemist ei ole toimunud kaasomanike kokkuleppe puudumise tõttu seaduslikult, siis lasub puudutatud isikul kohustus enda korteris oleva keskkütte taastamise kohustus. Seega on puudutatud isiku etteheited, mis baseerusid sellel, et avaldaja on jätnud tema korteri küttesüsteemi taastamiskulud majandamiskavasse planeerimata, küttesüsteemi osi ei ole korteris taastatud ja seetõttu on puudutatud isik avaldaja tegevusetuse tõttu olnud sunnitud tegema täiendavaid kulutusi ning korterit kütma elektriga, põhjendamatud. Seega avaldajapoolset kohustuse rikkumist (puudutatud isiku korterit ei köeta valitseja või avaldaja kohustuse rikkumise tõttu) nagu puudutatud isik väitis, asjas tuvastatud ega TsMS § 230 lg 1 mõistes tõendatud ei ole. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kui puudutatud isik ostis korteri, mis oli juba elamu üldisest küttesüsteemist (omavoliliselt) eraldatud, siis saab puudutatud isik esitada (eelduste olemasolul) nõudeid elamiskõlbmatu korteri osas üksnes müüjale ja selle eest korteriühistu vastutada ei saa. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et avaldaja on kaugkütte eest arvestanud majandamiskulu vastavalt puudutatud isiku korteriomandi suurusele ja selles osas vaidlust ei esine. Arvestades, et kohus on eeltoodud põhjendustele tuginevalt leidnud, et puudutatud isikul lasub keskkütte eest tasumise kohustus, siis on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult majandamiskulu, so kaugküttekulu summas 695, 04 eurot (võlgnevus on tekkinud perioodil 01.09.2019 kuni 31.10.2020). Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja majandamiskulu summas 695,04 eurot.
2-20-17526 Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivise nõudmine on põhjendatud, kuid avalduses osundatud sissenõutavaks muutunud viivis on ebaõigesti arvestatud. Sissenõutavaks muutunud viivis on viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades järgnev: 30.09.2019 arve nr 2019212 summas 78,59 eurot, maksetähtaeg 15.10.2019, tasutud summas 58,16 eurot, võlgnevus 17,44 eurot, viiviseperiood 16.10.2019 kuni 10.12.2020, viivis summas 1,61 eurot; 31.10.2019 arve nr 2019227 summas 111,39 eurot, maksetähtaeg 15.11.2019, tasutud summas 40,93 eurot, võlgnevus 70,46 eurot, viiviseperiood 16.11.2019 kuni 10.12.2020, viivis summas 6,02 eurot; 30.11.2019 arve nr 2019251 summas 115,26 eurot, maksetähtaeg 15.12.2019, tasutud summas 37,13 eurot, võlgnevus 78,13 eurot, viiviseperiood 17.12.2019 kuni 10.12.2020, viivis summas 6,15 eurot; 31.12.2019 arve nr 2019275 summas 127,29 eurot, maksetähtaeg 15.01.2020, tasutud summas 37,30 eurot, võlgnevus 89,99 eurot, viiviseperiood 16.01.2020 kuni 10.12.2020, viivis summas 6,49 eurot; 31.01.2020 arve nr 2020009 summas 126,68 eurot, maksetähtaeg 15.02.2020, tasutud summas 37,13 eurot, võlgnevus 89,55 eurot, viiviseperiood 18.02.2020 kuni 10.12.2020, viivis summas 5,81 eurot; 29.02.2020 arve nr 2020034 summas 124,54 eurot, maksetähtaeg 15.03.2020, tasutud summas 39,38 eurot, võlgnevus 85,16 eurot, viiviseperiood 17.03.2020 kuni 10.12.2020, viivis summas 5,01 eurot; 31.03.2020 arve nr 2020058 summas 130,13 eurot, maksetähtaeg 15.04.2020, tasutud summas 37,14 eurot, võlgnevus 92,99 eurot, viiviseperiood 16.04.2020 kuni 10.12.2020, viivis summas 4,86 eurot; 30.04.2020 arve nr 2020082 summas 116,05 eurot, maksetähtaeg 15.05.2020, tasutud summas 37,33 eurot, võlgnevus 78,72 eurot, viiviseperiood 16.05.2020 kuni 10.12.2020, viivis summas 3,60 eurot; 31.05.2020 arve nr 2020106 summas 101,16 eurot, maksetähtaeg 15.06.2020, tasutud summas 58,33 eurot, võlgnevus 42,83 eurot, viiviseperiood 16.06.2020 kuni 10.12.2020, viivis summas 1,67 eurot; 30.09.2020 arve nr 20099 summas 79,89 eurot, maksetähtaeg 20.10.2020, tasutud summas 54 eurot, võlgnevus 25,89 eurot, viiviseperiood 21.10.2020 kuni 10.12.2020, viivis summas 0,29 eurot; 31.10.2020 arve nr 20109 summas 77,88 eurot, maksetähtaeg 20.11.2020, tasutud summas 54 eurot, võlgnevus 23,88 eurot, viiviseperiood 21.11.2020 kuni 10.12.2020, viivis summas 0,10 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus summas 41,61 eurot (periood 16.10.2019 kuni 10.12.2020). Eeltoodu alusel rahuldab kohus Väike-Maarja vald, Rakke alevik, F.R. Faehlmanni tee 21 korteriühistu avalduse E. R. vastu võlgnevuse nõudes osaliselt. Kohus mõistab E. R.lt Väike-Maarja vald, Rakke alevik, F.R. Faehlmanni tee 21 korteriühistu kasuks välja majandamiskulude võlgnevuse summas 695,04 eurot (perioodil 01.09.2019 kuni 31.10.2020) ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 41,61 eurot (periood 16.10.201910.12.2020). Kohus jätab rahuldamata avaldaja sissenõutavaks muutunud viivise summas 0,15 eurot (41,76-41,61= eurot).
2-20-17526 muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. Avaldaja palus 11.12.2020 menetluskulude nimekirjas (I kd, tlk 139) puudutatud isikult välja mõista menetluskulu summas 50 eurot (riigilõiv) ja viivise hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulu täitmiseni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud kulu ja kohus jätab riigilõivu puudutatud isiku kanda. Kohus on jätnud avalduse marginaalses osas rahuldamata, seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu terves summas, so 50 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskuludelt 50 eurolt viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.