Jõelähtme valla (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu) hagi OÜ Inrestauraator Projekt vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.02.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jõelähtme valla apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
108 426,78 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant Jõelähtme vald (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75025973), lepinguline esindaja Kristiine Urb Kostja/vastustaja OÜ Inrestauraator Projekt (registrikood 10088154), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Aava
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 26.02.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-17-3860 jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta Jõelähtme valla kanda. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Jõelähtme vald (hageja) esitas 10.03.2017 maakohtule hagi OÜ-lt Inrestauraator Projekt (kostja) kahjuhüvitise 100 395,16 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks.
2.Pooled sõlmisid 29.12.2008 töövõtulepingu nr 6-23/89 ehitusprojekti koostamiseks Kostivere kooli hoone rekonstrueerimiseks ja juurdeehituseks vastavalt tellija lähteülesandele. Lepingu täitmise tähtpäevaks oli 17.04.2009.
3.Projekteerimisvigade tõttu osutus vajalikuks täiendavate ehitustööde tegemine kogumaksumuses 103 395,16 eurot. Kuna kostja tehtud projekt oli vigadega, esitas hageja kostjale 26.07.2013 nõude kahju 103 395,16 eurot hüvitamiseks. Kostja väljendas valmisolekut kahju hüvitamiseks ja andis hagejale teada, et esitas If Kindlustusele seoses projekteerimisvigadega kahju hüvitamise taotluse. Pooled allkirjastasid 20.06.2016 tasaarveldusavalduse, millega loeti hageja kahjunõue kostja vastu vähendatuks 3000 euro võrra. Tasaarvelduskokkuleppes märkis kostja, et ei nõustu nõutava kahjuhüvitise kogusummaga ning kohustus esitama vastuväited hiljemalt 01.08.2016. Vastuväiteid kostja ei esitanud, mistõttu tuleb hageja hinnangul eeldada, et kostja on projekteerimisvigade põhjustamisel süüd tunnistanud.
4.Hageja tõi 05.08.2020 menetlusdokumendis esile järgmised vead kostja koostatud projektis, mis selgusid ehitamise käigus: projektoritel puudus vajalik nõrkvool ning seetõttu tuli teha nõrkvoolu muudatused; laepaneel ei olnud piisava paksusega ja tuli teha betoonpõrandate lisatäide; projekteeritud keldri tuulutusavadesse (mis oli Päästeameti nõue) oli projekteeritud juba ventilatsiooni väljaviik, mistõttu oli vaja lisada keldrisse aknad; seinte seisukord oli halvem, kui projekteerija ette nägi, ja tuli ehitada täiendavalt kipsseinu; akustilised mõõtmistulemused ei olnud normi piirides ja seetõttu tuli lisada ripplagesid ning lagede taguseid isoleerida; kuna kostja ei võtnud arvesse tööülesande püstitust, mille kohaselt tegutses kool remondi ajal uues osas, tuli teha nõrkvoolu muudatusi; päästeameti nõudel oli vaja paigaldada lisavalgusteid ja soojasõlme lisakilp akumulatsioonipaakide kütteks; ehitada tuli 3-astmeline trepp; ette ei olnud nähtud radiaatorite ja ventilatsioonitorude katmist, mistõttu tuli lisada katted; arsti kabineti pistikute vajadused olid arstiga kooskõlastamata ja tuli lisada pistikuid; algse projekti järgi jooksid tualettide seinad akendesse, mis välistanuks nende avamise, mistõttu tuli teha muudatused; kuna ei olnud arvesse võetud olemasoleva võimla põranda olukorda, tuli teha lisatöid põranda kasutuskõlblikuks muutmiseks; projekti kohaselt jooksis sadevesi katuselt otse laste kooliteele, mistõttu tuli teostada täiendavaid välitöid ja konstrueerida sadevee äravool; projekteeritud ventilatsioon ei mahtunud koridori lae alla ja tekkis vajadus teostada eritööde muudatused; ei olnud arvestatud olemasolevate välistreppide olukorraga ja tuli teha lisatöid nende korrastamiseks; seoses kütte osas Adveni eripäraga tuli ehitada soojasõlme akumulatsioonipaagid; drenaaži eelvoolu ehituseks puudus projektis eelvool;
trepipiirete osas oli projektis vale pikkus; tulevikus kehtima hakkavate nõuetega kooskõlla viimiseks tuli teha ventilatsiooni projektimuudatus.
5.Hageja hinnangul olid projekteerimisvead sellise iseloomuga, mida hageja ei saanud avastada projekti vastuvõtmisel tavalist hoolsust rakendades. Hageja sai hinnata, kas projekt on terviklik ja omab lisasid, kuid eriteadmised projekteeritud tööde eripärade hindamiseks hagejal puudusid. Ehituse käigus toimusid hageja poolt organiseeritud ehitusnõupidamised, mida ka protokolliti. Kostja tegi projekti jooksvalt muudatusi ning tehtud muudatused protokolliti ehitusnõupidamiste protokollides. Kostja käitus vastuoluliselt, kuna lõi ebaõige ettekujutuse selle kohta, et kahju hüvitab kindlustus. Eeltoodu tõttu on kostja tuginemine aegumisele vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on rikkunud lepingut, sest tegi projekti vigadega. Kuna projektivigade tõttu kallinesid ehitustööd, esineb põhjuslik seos rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagi on aegunud.
7.Projekteerimislepingust tulenev nõue aegub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 2 esimese lause ja VÕS § 651 lg 1 järgi viie aasta möödumisel projekti valmimisest või kui tellija on kohustatud projekti vastu võtma, siis projekti vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Projekteerimistööd on antud üle 30.04.2009, mistõttu aegus nõue 30.04.2014. Kõik väidetavad puudused, mida hageja ette heidab, olid nähtavad või pidid olema avastatavad projekti dokumentatsiooni tavapärase ülevaatamise käigus. Hageja on 05.08.2020 menetlusdokumendi p-s 2 märkinud, et ta on ehitajaga puudusi ehitustööde koosolekutel arutanud alates septembrist 2012 kuni maikuuni 2013. Hageja on väidetavatest projekteerimisvigadest saanud kõige hiljem teada vahetult enne ehitustöödega alustamist, mistõttu on ilmselge, et tegemist ei ole Riigikohtu poolt kirjeldatud hea usu põhimõtte vastase erijuhtumiga, mille puhul hageja nõue kostja vastu ei aeguks enne viie aasta möödumist, alates ehitise valmimisest. Seejuures ei ole ükski etteheide ka sisuliselt selline, mis ilmneks alles ehitise kasutusele võtmisel.
8.Ehitusluba on Kostivere põhikoolile väljastatud 30.07.2012. Ehitustööde koosolekute protokollidest nähtub, et kõik vaidlusalused küsimused, mida hageja projekteerijale ette heidab, on enamuses läbi arutatud juba ehitustöödele eelnevalt sügisel 2012 või siis veidi pärast ehitustöödega alustamist. Seega isegi juhul, kui hageja etteheidetud puuduste näol oleks tegemist projekteerimisvigadega (asjaolu, mida kostja õigeks ei võta), ei ole tegemist selliste varjatud puudustega, mida hageja ei saanud avastada projekti vastuvõtmisel.
9.Ehitusinsener PS arvamusest nähtub, et hageja poolt etteheidetud puudused on nähtavad nii joonistes kui ka projekti seletuskirjas. Osa lahendusi, mida hageja peab puudustega olevateks, tuleneb lähteülesandest ning täiendavad tööd (puudused) oleks tulnud kajastada projekteerimistööde vastuvõtmisel puuduste loetelus. Võttes arvesse, et hageja heidab kostjale ette muuhulgas trepi, vaheseinte, akende, sadeveesüsteemi ja akumulatsioonipaakide puudumist, ei ole eluliselt usutav, et hageja neid puudusi projekti tavapärase ülevaatamise raames ei saanud tuvastada, sest loetletud asjade puudumine on joonistelt ja plaanidelt nähtav ning tuvastatav ilma eriteadmisi omamata.
10.Kostja hinnangul ei ole ta projekteerimislepingut rikkunud. Projektis ega valmis ehitatud hoone juures ei esine vigu, mis oleksid tingitud ebaõigest projekteerimisest, mistõttu ei ole täidetud VÕS §-des 115, 127 ja 128 sätestatud kahju hüvitamise eeldused. Võimalikku varalist kahju ei nähtu ka mitte ühestki hageja poolt esitatud ehitustööde koosoleku protokollist. Lisaks eeltoodule leiab kostja, et hagi esemeks olev rahaline nõue on tõendamata. Kostja hinnangul ei ole hageja enda poolt koostatud kalkulatsioon asjakohane tõend ja sellest ei nähtu väidetava kahju kujunemine, hüvitatavate tööde loetelu jms.
11.Hagejale olid kõik hagis esile toodud puudused teada või vähemalt, pidid teada olema, seejuures ei ole eluliselt usutav, et hageja ei kontrollinud talle 2009. aastal üle antud projekti üldse ning asus seda tegema alles vahetult enne ehitustöödega alustamist kolm aastat hiljem.
12.Kostja ei ole varem ega kohtumenetluses hageja nõuet tunnustanud. Vahepealne menetlus
13.Harju Maakohus rahuldas kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks ja jättis 28.09.2018 vaheotsusega kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.05.2019 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus tühistas 27.03.2020 otsusega ringkonnakohtu ja maakohtu otsused ning saatis tsiviilasja Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu otsuse kohaselt ei ole kohtud tuvastanud, kas hageja väidetud projekteerimisvead olid olemas. Juhul, kui projektis olid vead, siis kas need põhjustasid puudused ehitises ja olid sellise iseloomuga, mida hageja ei saanud tavalist hoolsust rakendades projekti vastuvõtmisel avastada, mis võimaldaks lugeda kostja tuginemise aegumise vastuväitele hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Esimese astme kohtu otsus
14.26.02.2021 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.Pooled sõlmisid 29.12.2008 töövõtulepingu nr 6-23/89, mille esemeks oli ehitusprojekti koostamine Kostivere kooli hoone rekonstrueerimiseks ja juurdeehituseks. Projekt valmis osadena ja kostja kohustus valminud projekti hagejale lõplikult üle andma hiljemalt 17.04.2009. Ehitusprojekt anti hagejale üle 30.04.2009. Hageja esitas kostjale 26.07.2013 kahjunõude 103 395,16 eurot. Pooled allkirjastasid 20.06.2016 tasaarvestuse kohta dokumendi, millega loeti hageja kahjunõue kostja vastu vähendatuks 3000 euro võrra. Tasaarvestusaktis märkis kostja, et ei nõustu nõutava kahjuhüvitise kogusummaga, ning kohustus esitama vastuväited hiljemalt 01.08.2016. Kostja vastuväiteid ei esitanud.
16.Riigikohtu 27.03.2020 otsusest järeldus, et enne aegumise üle otsustamist tuleb tuvastada, kas projektis olid hageja väidetud vead, kas need põhjustasid puudused ehitises ja kas vead olid sellise iseloomuga, mida hageja ei saanud tavalist hoolsust rakendades projekti vastuvõtmisel avastada.
17.Järgnevalt tuvastas maakohus, kas hageja poolt loetletud projekteerimisvead on tõendatud:
17.1.Projektoritel nõrkvoolu puudumine. Nõrkvoolu puudutavat küsimust arutati 27.09.2012 toimunud ehituskoosolekul, mille protokolli p-st 25 nähtub, et toimus nõrkvoolu projekti ülevaatus koos alltöövõtjaga ning kool esitas oma soovid ja ettepanekud. Uued lahendused tuli täpsustada projekteerijaga. Seega oli nõrkvoolu osas tegemist projekti muudatusega, mitte puudusega.
17.2.Laepaneel ei olnud piisava paksusega, mistõttu tuli teha betoonpõrandate lisatäide. Kõnealust küsimust käsitleti 18.10.2012 ehituskoosolekul. Koosoleku protokolli p-st 19 ei järeldu, et tegemist oleks projekteerimisveaga.
17.3.Akende lisamist keldrisse arutati 15.11.2012 toimunud ehituskoosolekul, mille protokolli p-st 7 nähtub, et tellija soovis keldriaknad kinni laduda, mida aga ei lubanud Päästeamet. Lisaks on arutatud keldriakende küsimust 18.04.2013 ehituskoosolekul, mille protokolli p-st 12 järeldub, et juba esialgse projekti järgi olid ette nähtud keldrile aknad. Seega projekti muudeti ehitustööde käigus ja tegemist ei ole projekteerimisveaga.
17.4.Ehitustööde käigus tuli lisada kipsseinu. Küsimust käsitleti 22.11.2012 ehituskoosolekul, mille protokolli p 13 kohaselt oli tegemist telgedel P ja 6/1 asuvate seintega, mis olid ehitaja hinnangul ebatasased ja pragudega. Ehitaja soovis viimistluskvaliteedi tagamiseks ehitada need ümber katteseinana. Protokollist nähtuvalt
ei olnud vaja projekti muuta ning seina juures ei esinenud ka heliisolatsiooni puudusi. Tegemist ei olnud tehnilise või projekteerimisveaga.
17.5.Hoone akustiliste normidega vastavusse viimiseks tuli hagejal hoonesse paigaldada täiendavaid ripplagesid ning lagesid isoleerida. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et tööde tegemine oli tingitud projekteerimisveast. Projekti muutmine või tehniliste lahenduste täiendamine ehitustööde käigus ei ole käsitletav projekteerimisveana.
17.6.Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei ole arvesse võtnud tööülesande püstitust, mille kohaselt pidi kool toimima remonttööde ajal uues osas. Hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid selles lepingus kokku. Samuti on tõendamata, et tööülesande püstitust arutati ehituskoosolekul ning et tööülesande püstitusega mittearvestamine on projekteerimisviga.
17.7.Kostja ei olnud projekteerinud soojasõlme lisakilpi akumulatsioonipaakide kütteks ning lisavalgusteid, mis tuli lisada Päästeameti hilisemal nõudel. Hageja ei ole tõendanud, et lisavalgustitega seotud puudusi on kostjale arusaadavalt ehituskoosolekutel arutatud. Seoses akumulatsioonipaakidega on hageja viidanud ehituskoosoleku protokolli nr 23 p-le 23, millest nähtub, et hagejal ei ole liitumislepingut Adven Eestiga, mistõttu ei kooskõlasta Adven soojasõlme jooniseid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja ülesandeks oli Adven Eestiga hageja nimel lepingute sõlmimine. Nimetatud kohustus ei nähtu ka projekteerimislepingust.
17.8.Päästeameti nõudel 3-astmelise trepi ehitamist arutati 29.11.2012 ehituskoosolekul. Protokolli nr 16 p-st 12 nähtub, et projekteerija on teinud ettepaneku rajada kaheastmeline tasapind, mida saaks kasutada istepingina (kd I, tl 87). Tegemist on projekti täiendamisega.
17.9.Radiaatorite ja ventilatsioonitorude katmise küsimust arutati 17.01.2013 ehituskoosolekul. Protokolli nr 22 p-st 15 nähtuvalt tegi hageja ettepaneku paigaldada radiaatoritele kaitserestid. Kohus leiab, et hageja poolt ettepaneku tegemine on käsitletav tellija soovil projekti muudatusena.
17.10.Arsti kabinetti projekteeritud pistikupesade asukohti arutati 21.02.2013 ehituskoosolekul. Protokolli nr 27 p-st 12 nähtuvalt soovis perearst muuta pistikupesade asukohta. Tegemist ei ole projekteerimisveaga, vaid tellija initsiatiivil tehtud projekti muudatusega. Hageja ei ole tõendanud, et lepingu järgi oli kostjal kohustus rääkida arstiga läbi pistikupesade asukohad.
17.11.Hageja ei ole tõendanud, et ehituskoosolekutel arutati asjaolu, et tualettruumid on valesti projekteeritud. Juhul kui tualettruumid olid valesti projekteeritud, siis pidi hageja projekti vastuvõtmisel nägema, et tualettruumid on valesti projekteeritud ja teatama koheselt projekteerimisvigadest.
17.12.13.06.2013 ehituskoosolekul on arutatud võimla põranda olukorraga seonduvat. Protokolli nr 42 p-st 4 nähtub, et võimla olemasoleva puitpõranda avamisel selgus, et osaliselt on põranda puidust kandekonstruktsioon amortiseerunud. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist on projekteerimisveaga ega seda, et kostja ülesanne oli enne projekteerimisega alustamist hoone konstruktsioonide avamine.
17.13.Sadevee äravoolu projekteerimise osas ei olnud 15.11.2012 ehitusprotokollist võimalik järeldada, et tegemist on projekteerimisveaga. Hageja viidatud protokolli nr 14 p-st 18 nähtub, et ehitaja soovib saada vihmavee äravoolu osas lahendust. Kostja selgitas, et palutud lahendus on projekteeritud ning kostjale arusaadavalt ka välja ehitatud. Kostja hinnangul on tegemist projekti täiendamisega ning hageja sellest varalist kahju saanud ei ole.
17.14.Projekteeritud ventilatsioon ei mahtunud koridori lae alla ära. Tõendamist on leidnud, et ventilatsioonisüsteemi ümber projekteerimine oli seotud hageja sooviga muuta
ruumiprogrammi (16.05.2013 ehituskoosoleku protokoll nr 38 p 4). Tegemist on projekti muutmisega, mitte projekteerimisveaga.
17.15.Välistreppidega seotud küsimusi on arutatud 16.05.2013 toimunud ehituskoosolekul. Protokolli nr 38 p-st 12 nähtub, et ehitajal puudusid joonised välistreppide piiretele. Projekteerija ettepanek oli teha analoogsed võimla osas oleva välistrepiga, mis projektis olemas. Juhul, kui oli tegemist projekteerimisveaga (mida hageja ei ole tõendanud), pidi see olema hagejale nähtav projekti vastuvõtmisel.
17.16.Adveni kaugkütte eripäradega seoses tuli rajada akumulatsioonipaagid soojasõlme. Ehituskoosoleku protokolli nr 23 järgi ei olnud hagejal liitumislepingut Adven Eestiga sõlmitud. Lepingu puudumise tõttu ei kooskõlastanud Adven soojasõlme tehnilisi lahendusi.
17.17.Drenaaži eelvoolu osas ei ole hageja tõendanud, et tegemist on projekteerimisveaga. Kostja selgitas, et drenaaži eelvooluga seotud lahendus on kostjale arusaadavalt ehitajale antud.
17.18.Trepipiirete vale pikkuse osas ei ole tõendatud, et tegemist on projekteerimisveaga. Juhul, kui ka oli projekteerimisviga, siis pidi see olema hagejale nähtav projekti vastu võttes.
17.19.Ventilatsiooniprojekti muutmine seoses ruumiprogrammi muudatustega toimus 16.05.2013 ehituskoosoleku protokolli nr 38 p 4 järgi tellija soovil.
18.Seega ei ole hageja tõendanud, et etteheidetavate puuduste näol oli tegemist projekteerimisvigadega. Ehituskoosoleku protokoll nr 43 ei tõenda, et tegemist oli puudustega projekteerimislepingus. Samuti ei tõenda protokollile lisatud tabel projekteerimislepingus olevaid puuduseid. Projekteerimisvead ei nähtu ka hageja poolt esitatud muudest ehituskoosoleku protokollidest. Tegemist oli projekti muudatustega, mida on pooled koosolekutel arutanud ning seejärel palunud kostjal välja töötada lahendused või muuta olemasolevaid. Projekteerimisveaga oleks tegu sellisel juhul, kui valmis ehitatud hoone juures esineks selliseid puudusi, mis on tingitud ebaõigest projektist. Hageja ei ole tõendanud, et väidetavad projekteerimisvead põhjustasid puudused ehitises ja olid sellise iseloomuga, mida hageja ei saanud tavalist hoolsust rakendades projekti vastuvõtmisel avastada. Hageja ei ole ka tõendanud, et valmis ehitatud hoonel olid puudused, mis olid põhjustatud projekteerimisvigadega projekti järgi hoone valmis ehitamisest.
19.Seega ei ole tõendamist leidnud, et kostja rikkus projekteerimislepingut. Eeltoodu tõttu ei ole vaja edasi analüüsida teisi kahju hüvitamise eeldusi.
20.Kooskõlas Riigikohtu 27.03.2020 selgitustega on hageja nõue kostja vastu aegunud. Projekteerimistööd anti üle 30.04.2009. Seega tuleb aegumist hakata arvestama alates 30.04.2009 ning hageja nõue kostja vastu on aegunud 30.04.2014, s.o enne käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamist.
21.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostja ei ole hageja nõuet 20.06.2016 tasaarvestuse dokumendis tunnustanud, kuna kostja on esile toonud, et ta ei nõustu hageja kahjunõudega.
22.Kohus ei tuvastanud, et hageja väidetavad projekteerimisvead põhjustasid puudused ehitises ja olid sellise iseloomuga, mida hageja ei saanud tavalist hoolsust rakendades projekti vastuvõtmisel avastada. Seega ei ole alust järeldada, et kostja tuginemine aegumise vastuväitele on hea usu põhimõttega vastuolus. Apellatsioonkaebus
23.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub hageja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
24.Apellant leiab, et maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kohus on jätnud hageja esitatud tõendid, eelkõige tasaarvestamise avalduse, igakülgselt ja objektiivselt hindamata.
25.Selgusetuks jääb maakohtu seisukoht, et tegemist oleks olnud projekteerimisvigadega ainult siis, kui vead oleksid ilmnenud valmis ehitatud ehitisel. Hageja ei mõista, miks viga, mis avastatakse ehituse käigus, on projektimuudatus, kuid viga, mis ilmneb pärast ehitise valmimist, on projekteerimisviga. Selline seisukoht tekitaks olukorra, kus projekteerijad teatud olukorras ei vastutagi oma ebakvaliteetse töö eest, kuna projekteerimisvead, mis avastatakse ehituse käigus, on automaatselt projektimuudatused. Selline olukord ei saa teenida õiguskindluse eesmärki.
26.Maakohtu arvates peab tellija omama projekteerimisalaseid eriteadmisi, et projekti vastuvõtmisel märgata trepikäsipuude valet pikkust, osa välistreppide puudumist ja tualettruumide ebaõiget projekteerimist. Projekti puudusi ei saanud hageja tellijana märgata ilma eksperdi palkamiseta. Kohus on otsuse teinud ilma projektiga tutvumata. Kuna kohus leidis, et tellija pidi avastama projekteerimisvead projekti ülevaatamisel hoolsuskohustuse rakendamise käigus, siis oleks pidanud ka maakohus avastama need vead projektiga tutvudes.
27.Maakohus nõustus, et projektil oli palju puuduseid, kuid kuna puudused kõrvaldati töö käigus, siis ei saa neid nimetada projekteerimisvigadeks. Kogumis näitab puuduste hulk seda, et tegemist oli äärmiselt rohkete vigadega tööga. Asjaolu, et projekteerimisvead ehituse käigus kõrvaldati, ei muuda neid vigu olematuks ega projektimuudatusteks. Ka projektimuudatus võib tuleneda projekteerimisveast ja võib olla seega hädavajalik, kuid sellisel juhul ei tohiks projekteerimisviga jääda nö karistamata. Selline olukord muudab projekteerimisel tehtavad vead täiesti ebaoluliseks, kuna need muutuvad alati projektimuudatusteks, mille algpõhjus ei ole oluline.
28.Aegumise üle otsustamisel ei ole kohus analüüsinud tasaarvestusakti sisuliselt. Tasaarvestusaktile esitatud vastuväites on kostja märkinud, et ta ei nõustu kahjunõude kogusummaga ja soovib esitada oma vastuväited kahju suuruse kohta. Seega ei ole kostja vaielnud vastu kahju olemasolule ja on omaks võtnud kahjunõude aluseks olevad asjaolud. Kokkulepitud tähtajaks kostja tasaarvestusaktile vastuväiteid ei esitanud. Apellant leiab, et vastuväidete esitamata jätmisega on kostja nõude suurust tunnustanud, mistõttu ei ole hageja nõue aegunud.
29.Kohtuotsus oli üllatuslik. Otsustamaks, kas tegemist oli projekteerimisveaga, oleks maakohus pidanud võtma seisukoha iga hageja esiletoodud vea kohta. Maakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud. Kohus asus üllatuslikult seisukohale, et hageja ei suutnud tõendada, et tegemist oleks projekteerimisvigadega. Kohus ei viidanud, et hageja oleks pidanud esitama täiendavaid tõendeid või ekspertiisi (kuigi seda võimalust arutati kohtuistungil). Hageja ei mõista, kuidas ta pidi peaaegu kõik vead avastama projekti ülevaatamisel tavalist hoolsust rakendades. Kohus on põhjendamatult laiendanud projekti ülevaatamisel tavalist hoolsuskohustuse käigus leitavate vigade ulatust. Hageja leiab, et tõendamiskoormus muutus ja kostja pidi esitama iga vea kohta tõendi, et tegemist ei olnud projekteerimisvigadega. Kostja on olnud eelnevalt nõus, et tegemist oli tema tehtud vigadega, allkirjastades tasaarvestusakti ning jättes selles toodud kahjude suuruse vaidlustamata. Kohus jättis tasaarveldusavalduse ja selles sisalduva omaksvõtu analüüsimata ja arvesse võtmata. Lähtuvalt eeltoodust rikkus kohus selgitamiskohustust, kui jättis selgitamata tõendamiskoormuse ja selle, et hageja peab täiendavalt oma väiteid tõendama. Vastustaja seisukoht
30.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
31.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis TsMS § 654 lg 6 järgi ringkonnakohus neid ei korda.
32.Maakohus on õigesti leidnud, et poolte vahel 29.12.2008 sõlmitud projekteerimislepingule kohalduvad võlaõigusseaduse töövõtulepingu sätted. Vaidlus oli selle üle, kas kostja on lepingut rikkunud ja juhul kui on, siis kas rikkumise tõttu on hagejale tekkinud kahju ning kas hageja nõue kahju hüvitamiseks on aegunud. Pooled ei vaidle menetluse käesolevas etapis enam selle üle, et nõude aegumise üle otsustamisel kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 2.
33.Pooled ei vaidle selles, et kostja koostatud projekt anti hagejale üle 30.04.2009, projekti järgi alustati ehitamist suvel 2012 ja ehitisele anti kasutusluba 03.12.2013.
34.VÕS § 651 lg 1 järgi algab töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg töö valmimisest. Kui tellija on kohustatud töö vastu võtma, siis algab nõude aegumistähtaeg töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Seega on töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaja alguse kindlakstegemisel oluline tuvastada, millises töös oli töövõtulepinguga kokku lepitud ja millal sai see töö valmis (või kui töö tuleb vastu võtta, siis millal töö vastu võeti või vastuvõetuks loeti). Riigikohus on selgitanud, et kui ehitise projekteerimislepingu järgi on töövõtja kohustuseks koostada ehitusprojekt, algab projekteerimislepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg VÕS § 651 lg 1 alusel ehitusprojekti kui töö valmimisest või kui tellija on kohustatud projekti vastu võtma, siis selle vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Seega aegub projekteerimislepingust tulenev nõue, mille aluseks on projekteerimisviga, TsÜS § 146 lg 2 esimese lause ja VÕS § 651 lg 1 järgi viie aasta möödumisel projekti valmimisest või kui tellija on kohustatud projekti vastu võtma, siis projekti vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest (Riigikohtu 25.03.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-16-14644/50, p 14). Eelviidatust tulenevalt pooltevahelisest projekteerimislepingu rikkumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg algas 01.05.2009 ja nõue aegus 30.04.2014.
35.Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 2-16-14644 tehtud otsuses, et ehitise projekteerimise leping on spetsiifiline töövõtuleping, mis on lahutamatult seotud ehitamise ja ehitisega. Ehitusprojektis esinevad projekteerimisvead ei pruugi ilmneda enne ehitise valmimist, kui tegemist on varjatud projekteerimisvigadega. Juhul kui ehitise puudus on tingitud projekteerimisveast, mida tellija ei saanud tavapärast hoolsust rakendades avastada enne ehitise valmimist (ehitise vastuvõtmist või vastuvõetuks lugemist), võib projekteerija põhjustatud projekteerimisveast tuleneva nõude aegumise vastuväitele tuginemine enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest (ehitise vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest) olla hea usu põhimõttega vastuolus (Riigikohtu 25.03.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-16-14644/50, p 16).
36.Seega tuli maakohtul tuvastada, kas hageja väidetud projekteerimisvead olid olemas ja kas need põhjustasid puudused ehitises. Kui projekt sisaldas vigu, siis tuli tuvastada, kas need olid sellise iseloomuga, mida hageja ei saanud tavalist hoolsust rakendades projekti vastuvõtmisel avastada, mis võimaldaks lugeda kostja tuginemise aegumise vastuväitele enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest (ehitise vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest) hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Juhul, kui tegemist oli projekteerimisvigadega, mille hageja sai tavapärast hoolsust rakendades avastada, on hageja kahju hüvitamise nõue aegunud.
37.Pooltevahelise lepingu järgi pidi kostja tegema Kostivere Põhikooli hoone rekonstrueerimise ja juurdeehituse projekti ja taotlema ehitusloa. Maakohus leidis
vaidlustatud otsuses, et ei ole tõendatud, et kostja on töövõtulepingut rikkunud ja juhul, kui hageja väidetud asjaolusid lugeda ka vigadeks projektis, siis oli need võimalik avastada töö vastuvõtmisel. Hageja on apellatsioonkaebuses maakohtu järeldused vaidlustanud ja järgnevalt kontrollib ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väidetest lähtudes maakohtu otsuse õigsust. Kuna hageja oli töö vastu võtnud, siis VÕS § 76 lg 4 järgi eeldatakse, et töövõtulepingust tulenevad kohustused on kohaselt täidetud, s.t vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik (Riigikohtu 21.06.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851, p 23). Pärast töö vastuvõtmist lasub tellijal kohustus tõendada, et puudused töös esinesid selle vastuvõtmise hetkel (Riigikohtu 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 31). VÕS § 643 kohaselt peab majandus- või kutsetegevuses tegutsev tellija töö viivitamata üle vaatama või vaadata laskma ja § 644 lg-te 1 ja 2 järgi teatama töövõtjale töö mittevastavusest mõistliku aja jooksul ning kirjeldama mittevastavust. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et tema teadmisi arvestades ei saanud eeldada, et ta saaks avastada töö vastuvõtmisel projekti puudused. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik peab töö vastuvõtmisel järgima käibes vajalikku hoolsust. Õige on hageja arusaam, et ta ei oleks pidanud projekti vastuvõtmisel selle vastavuse tuvastamiseks kasutama eksperti, kuid praegusel juhul, kus hageja on mahuka ja keerulise ehitusobjekti projekteerimisel ja ehitamisel tellija, siis pidi tal eeldatavasti olema palgatud kas töötaja või lepingu alusel tegutsev isik, kelle kvalifikatsioon võimaldab projektiga tutvuda ja tuvastada selles olevad puudused. Maakohus järeldas hageja loetletud väidetavate puuduste kohta, et hagejal oli projekti hoolsal ülevaatamisel võimalus need avastada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja poolt projekti puudusena esile toodud tualettruumide akende projektijärgne lahendus, sadevee äravoolu lahendus, välistrepi lahenduse puudumine ja trepipiirete ebaõige pikkus ja muud hageja loetletud väidetavad vead oleks saanud projekti vastuvõtmisel hageja kindlaks teha. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et piisavaks hoolsuseks valmis projekti ülevaatamisel saab pidada seda, kui hageja tuvastab ainult projektdokumentide ja lisade olemasolu. Ehitusinsener PS poolt esitatud arvamuse kohaselt on hageja poolt loetletud väidetavad vead nähtavad projekti joonistes ja seletuskirjas (II kd, tl 19). Lisaks märgib ringkonnakohus, et vana hoone rekonstrueerimine on spetsiifiline ehitustegevus, mille projekteerimisel ei saa projekteerija projekti koostades kõigi ehitamisel ilmnenud asjaoludega arvestada, kuna kaetud konstruktsioonide puhul võib alles ehitamisel selguda, millised tööd tuleb projekteerida. Pooled on esile toonud, et ehitamise käigus on projekti täpsustatud ja muudetud ennekõike seetõttu, et teatud tööde tegemise vajadus on selgunud alles ehitamise ajal või siis on hageja soovinud algsest projektist erinevat lahendust. Hageja ei ole esile toonud, et väidetavad projekteerimisvead oleksid põhjustanud valmis ehitatud hoone puuduseid. Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et maakohus on rikkunud selgitamiskohustust ja jaganud ebaõigesti tõendamiskoormuse. Hageja käsitluse kohaselt on kostja olnud nõus sellega, et ta on lepingut rikkunud ja tekitanud hagejale kahju, mida tõendab 20.06.2016 dokument tasaarvestuse kohta (I kd, tl 12). Hageja väitel tasaarvestuse kokkulepe pöörab ümber tõendamiskoormuse ja kostja oleks pidanud tõendama seda, et tema poolt tehtud projekt vastas kokkulepitule ega sisaldanud vigu. Ringkonnakohus hageja käsitlusega ei nõustu. 20.06.2016 dokumendis on hageja teinud kostjale ettepaneku projekteerimisvigade tõttu hagejale tekkinud kahju hüvitise ja hageja poolt kostjale tasumata tasu tasaarvestuseks summas 3000 eurot. Dokumendis on kinnitatud, et kostja ei nõustu kahjunõude suurusega ja soovib esitada vastuväited. Kostja selgitas, et tema käsitluse kohaselt oli tegemist kompromissiga, mis lõpetaks pooltevahelised vaidlused, mitte aga sellega, et ta oleks tunnistanud hageja poolt väidetud lepingu rikkumisi.
43.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja ei ole hageja nõuet 20.06.2016 dokumendis tunnustanud. Kui vaidluse all oleva õigussuhte pool tunnustab tema vastu esitatud nõuet, siis peab see olema väljendatud selgelt ja üheti arusaadavalt. 26.06.2016 pooltevahelisest kokkuleppest tasaarvestamise kohta tuleneb selgelt, et kostja ei ole olnud nõus, et ta on põhjustanud hagejale kahju 103 395,16 eurot. See, et kostja kokkulepitud ajaks ei esitanud hageja nõudele konkreetseid vastuväiteid, ei tähenda, et kostja oleks nõuet tunnistanud. Samuti ei anna tasaarvestuse kokkuleppe sõlmimine alust järelduseks, et tõendamiskoormus käeolevas menetluses oleks tulenevalt hea usu põhimõttest ümberjagatud viisil, kus kostja peaks tõendama, et ta on lepingujärgsed tööd kohaselt teinud. Samuti on hagejal võimalik oma tõendamiskoormuse esemeks olevaid asjaolusid tõendada. Tegemist ei ole negatiivsete asjaoludega, mida hageja tõendada ei saaks. Ei esine ka muid asjaolusid, mis annaksid aluse tõendamiskoormuse ümberpööramiseks.
44.Maakohus on 08.07.2020 kirjas pooltele selgitanud õigesti tõendamiskoormust (II kd, tl 1-2). Hagejale selgitas maakohus töövõtulepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude eeldusi ja tõendamiskoormust ning Riigikohtu otsusest tulenevalt aegumist puudutavate asjaolude esiletoomise ja tõendamise vajadust. Selgituse kohaselt tuli hagejal tõendada, et kostja rikkus oluliselt lepingut ja ta vastutab selle eest, hagejale tekkinud kahju, kahju hõlmatust rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, kahju tekkimise ettenähtavust ning põhjuslikku seost tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel. Maakohtu menetluses ei ole hageja väitnud, et kohtu selgitus jäi talle arusaamatuks või ta ei nõustunud sellega.
45.Ebaõige on hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus oleks pidanud talle selgitama, et tema tõendid ei ole piisavad. TsMS § 5 lg 2 teise lause järgi määrab pool ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
46.Lepingu rikkumise tõendamiseks esitas hageja lisaks 26.06.2016 tasaarvestuse kokkuleppele ehitusnõupidamiste protokollid. Maakohus on otsuses ehitusnõupidamiste protokolle hinnanud ja ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et protokollidest ei saa järeldada, et kostja oleks lepingut rikkunud. Koostatava ehitusprojekti mahu määrab ennekõike lähteülesanne. Hageja esitatud lähteülesanne sisaldas tööde üldise loetelu, mille kostja pidi tegema (I kd, tl 9). Projekteerimine on spetsiifiline tegevus, kus töövõtja saab lähtuda eelkõige tellija poolt esitatud andmetest ja ehitamise käigus on pigem tavapärane, et projekti detaile tuleb täpsustada. Esitatud ehitusnõupidamiste protokollidest on tuvastatav, et kostja on hageja ja ehitajaga teinud koostööd ja vajadusel projekti muutnud või täpsustanud. Seega isegi kui esialgne projekt ei vastanud hageja poolt soovitule, siis on kostja enne ehitama hakkamist väidetavad vead parandanud ja tööd tehti kohase projekti järgi.
47.Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud, milliste väidetavate projekti vigade osas on maakohus ehitusnõupidamiste protokolle ebaõigesti hinnanud. Hageja apellatsioonkaebuse üldsõnaliste väidete põhjal ei ole ringkonnakohtul võimalik teha hageja soovitud järeldust projekti vigade kohta.
48.Arvestades eeltoodut, on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt valmistatud projekt oli vigadega. Eeltoodu on aluseks hagi rahuldamata jätmisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ka selles osas, et juhul kui hageja poolt esiletoodud väidetavaid puudusi saaks ka pidada projekti vigadeks, olid need tavapärasel töö vastuvõtmisel tuvastatavad, mistõttu oleks hageja nõue sellel juhul aegunud.
49.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju
hüvitamise aluseks olevat asjaolu poleks eksisteerinud. Hageja tõi hagiavalduses esile, et projekteerimisvigade tõttu kallines ehitus 103 395,16 euro võrra. Hageja on loetlenud kahju arvestuses tööd, millised tehti projekti muudatuste alusel (I kd, tl 14). Kolleegium leiab, et juhul, kui projekt oleks sisaldanud kõiki neid töid, mis ehitamise ajal lisandusid ja milliste osas projekti täiendati või muudeti, ka siis oleks hageja pidanud nende eest tasuma, mistõttu ei ole hageja projekti vigade tõttu kahju kandnud. Maakohus selgitas 08.07.2020 määruses hagejale vajadust asjaolude esiletoomiseks ja tõendamiseks. 05.08.2020 menetlusdokumendis selgitas hageja, et Kostivere põhikooli hoone rekonstrueerimist finantseeriti KOIT vahenditest ja seoses ehitise kallinemisega pidi hageja 100 395,16 eurot katma oma eelarveliste vahendite arvel. Ringkonnakohtu arvates kinnitab hageja selgitus kohtu eelnevat järeldust, et hageja ei ole esile toonud, et väidetavate projekteerimisvigade tõttu oleks talle kahju tekkinud. See, millistest vahenditest ehitamist finantseeriti, ei tähenda, et hagejale oleks tekkinud kahju.
50.Maakohus on ebaõigesti märkinud otsuses tsiviilasja hinnana ainult põhinõude summa 100 395,16 eurot. TsMS § 133 lg 2 sätestab, et TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hageja on esitanud viivise nõude viisil, kus ta palub kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega on õige tsiviilasja hind 108 426,78 eurot (100 395,16 + 8031,62, s.o viivis ühe aasta eest viivisekalkulaator.ee järgi).
51.Maakohus on seoses hagi rahuldamata jätmisega õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.
52.Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi jõustumist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada ainult käesoleva lahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.