Jõelähtme valla (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu) hagi OÜ Inrestauraator Projekt vastu kahjuhüvitise ja viivisenõudes
Tsiviilasja hind
100 395,16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Jõelähtme vald (Jõelähtme Vallavalitsuse (registrikood 75025973) kaudu), lepinguline esindaja Kristiine Urb Kostja OÜ Inrestauraator Projekt (registrikood 10088154), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Aava Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Jõelähtme valla (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu) hagi OÜ Inrestauraator Projekt vastu kahjuhüvitise ja viivisenõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud Jõelähtme valla (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu) kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Pooled sõlmisid 29.12.2008 töövõtulepingu nr 6-23/89, mille objektiks oli ehitusprojekti koostamine Kostivere kooli hoone rekonstrueerimiseks ja juurdeehituseks vastavalt hageja (tellija) lähteülesandele. Kostja ülesandeks olid eeltööde teostamine (hoone alusplaanide digitaliseerimine ja tehniliste tingimuste taotlemine); eskiislahenduse koostamine; juurdeehituse eelprojekti ja hoone fassaadilahenduse koostamine (arhitektuur-konstruktiivne osa; eriosade kirjed ja skeemid; energiaaudit; välisvõrgud; asendiplaan; vajalike kooskõlastuste hankimine); põhiprojekti koostamine (arhitektuurne ja konstruktiivne osa; elektrivarustuse ja nõrkvoolu osa; vesivarustus ja kanalisatsioon; küte ja ventilatsioon). Lepingu täitmise tähtpäevaks oli 17.04.2009 ning lepiti kokku, et projekt valmib osadena, millest I osa 30.01.2009, II osa 13.03.2009 ja III osa 17.04.2009.
2.Projekteerimisvigade tõttu osutus vajalikuks teha lisaehitustöid kogumaksumuses 103 395,16 eurot. Kuna kostja tegi hageja tellitud tööd ebakvaliteetselt, esitas hageja kostjale 26.07.2013 kahjunõude 103 395,16 eurot. Kostja väljendas valmisolekut kahju hüvitamiseks. Pooled allkirjastasid 20.06.2016 tasaarvestusavalduse, millega loeti hageja kahjunõue kostja vastu vähendatuks 3 000 euro võrra. Tasaarvestusaktis märkis kostja, et ei nõustu nõutava kahjuhüvitise kogusummaga, ning kohustus esitama vastuväited hiljemalt 01.08.2016. Vastuväiteid kostja ei esitanud, mistõttu tuleb hageja hinnangul eeldada kostja süüd projekteerimisvigade põhjustamisel.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 100 395,16 eurot ja viivis põhinõudelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.
4.Vastuseks kohtu selgitamiskohustusele tõi hageja 05.08.2020 menetlusdokumendis esile ehitustööde teostamise käigus selgunud järgmised vead. Projektoritele puudus vajalik nõrkvool ning seetõttu tuli teostada nõrkvoolu muudatused. Laepaneel ei olnud piisava paksusega, tuli teostada betoonpõrandate lisatäide. Kostja oli unustanud või tähelepanuta jätnud asjaolu, et enda projekteeritud keldri tuulutusavadesse (mis oli Päästeameti nõue) oli projekteerinud juba ventilatsiooni väljaviigu. Sel põhjusel oli vaja lisada keldrisse aknad. Seina seisukord oli halvem kui projekteerija ette nägi ja tuli lisada kipsseinu. Akustilised mõõtmistulemused ei olnud normi piirides ja tuli lisada ripplagesid. Samuti oli vaja ripplagede tagused isoleerida. Projekteerija ei olnud võtnud arvesse tööülesande püstitust, mille kohaselt kool remondi ajal uues osas toimis, siis tuli teostada nõrkvoolu muudatusi. Päästeameti nõudel oli vaja paigaldada lisavalgusteid ja soojasõlme lisakilp akumulatsioonipaakide kütteks. Päästeameti nõudel tuli ehitada 3-astmeline trepp. Projekteerija ei olnud projektis ette näinud radiaatorite ja ventilatsioonitorude katmist ning tuli lisada katted. Arsti kabineti pistikute vajadused olid projekteerijal jäänud arstiga kooskõlastamata, mistõttu tuli lisada pistikuid. Algse projekti järgi jooksid tualettide seinad akendesse, mis välistanuks nende avamise. Seega tuli teha muudatused. Projekteerija ei võtnud arvesse olemasoleva võimla põranda olukorda ning tuli teostada lisatöid põranda kasutuskõlblikuks muutmiseks. Projekti kohaselt jooksis sadevesi katuselt otse laste kooliteele ning tuli teostada lisa välitöid ja konstrueerida sadevee äravool. Projekteeritud ventilatsioon ei mahtunud koridori lae alla ära. Tekkis vajadus teostada eritööde muudatused. Projekteerides ei olnud arvestatud olemasolevate välistreppide olukorraga ja teostada tuli lisatöid nende korrastamiseks. Seoses Adveni eripäraga kütte osas tuli teostada soojasõlme akumulatsioonipaakide ehitus. Drenaaži eelvoolu ehituseks puudus projektis eelvool. Trepipiirete osas oli projektis vale pikkus. Tulevase seadusega kooskõlla viimiseks tuli teostada ventilatsiooni projektimuudatus.
5.Hageja hinnangul olid projekteerimisvead sellise iseloomuga, mida hageja ei saanud tavalist hoolsust rakendades projekti vastuvõtmisel arvestada. Kostja on rikkunud lepingut, kuna teostas tööd projekteerimisvigadega. Hageja sai hinnata, kas projekt on terviklik ja omab
lisasid, kuid eriteadmised hindamaks tööde eripärasid hagejal puudusid. Ehituse käigus toimusid hageja poolt organiseeritud ehitusnõupidamised, mida ka protokolliti. Kostja tegi projekti jooksvalt muudatusi ning tehtud muudatused protokolliti ehitusnõupidamiste protokollides. Samuti käitus kostja vastuoluliselt, kuna lõi ebaõige ettekujutuse selle kohta, et kahju hüvitab kindlustus. Seega on hageja hinnangul kostja tuginemine aegumisele vastuolus hea usu põhimõtetega. Projektivigade tõttu kallinesid ehitustööd, siis on põhjuslik seos rikkumise ja kahju tekkimise vahel.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja hinnangul on hagi aegunud. Projekteerimislepingust tulenev nõue, mille aluseks on projekteerimisviga mis toob kaasa ehitise puuduse, aegub TsÜS § 146 lg 2 esimese lause ja VÕS § 651 lg 1 järgi viie aasta möödumisel projekti valmimisest või kui tellija on kohustatud projekti vastu võtma, siis projekti vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Käesoleval juhul on projekteerimistööd antud üle 30.04.2009, mistõttu on nõue aegunud 30.04.2014. Kõik väidetavad puudused, mida hageja projekteerimisel kostjale ette heidab olid nähtavad või pidid olema nähtavad projekt dokumentatsiooni tavapärase ülevaatamise käigus. Mitte ükski etteheidetav puudus ei olnud sellise iseloomuga, mis oleks ilmsiks tulnud alles pärast hoone valmimist. Hageja on 05.08.2020 menetlusdokumendi p-st 2 märkinud, et hageja on ehitajaga puudusi ehitustööde koosolekutel arutanud alates septembrist 2012 kuni maikuuni 2013. Hageja on väidetavatest projekteerimisvigadest saanud kõige hiljem teada vahetult enne ehitustöödega alustamist, mistõttu on ilmselge, et tegemist ei ole Riigikohtu poolt kirjeldatud hea usu vastase erijuhtumiga, mille puhul võiks võtta positsiooni, et hageja nõue kostja vastu ei aeguks enne viie aasta möödumist, alates ehitise valmimisest, seejuures ei ole ükski etteheide ka sisuliselt selline, mis ilmneks alles ehitise kasutusele võtmisel.
7.Ehitusluba on Kostivere põhikoolile väljastatud 30.07.2012. Ehitustööde koosolekuprotokollidest nähtub, et kõik vaidlusalused küsimused, mida hageja projekteerijale ette heidab on suures ulatuses läbi arutatud juba ehitustöödele eelnevalt sügisel 2012, või siis veidi pärast ehitustöödega alustamist, seega isegi juhul, kui hageja etteheidetud puuduste näol oleks tegemist projekteerimisvigadega (asjaolu, mida kostja õigeks ei võta), ei ole tegemist selliste varjatud puudustega, mida hageja ei saanud tavalist hoolsust rakendades projekti vastuvõtmisel avastada.
8.Ehitusinsener P. S. vastusest nähtub, et hageja poolt etteheidetud puudused on nähtavad nii joonistes kui ka projekti seletuskirjas. Täiendavalt tuuakse vastuses esile, et osa puudulikke lahendusi tuleneb lähteülesandest ning, et täiendavad tööd (puudused) oleks tulnud kajastada projekteerimistööde vastuvõtmisel puuduste loetelus. Võttes arvesse, et hageja heidab kostjale ette muuhulgas, trepi ja vaheseinte puudumist, akende puudumist, sadeveesüsteemi puudumist, akumulatsiooni paakide puudumist, ei ole eluliselt usutav, et hageja neid puudusi projekti tavapärase ülevaatamise raames ei saanud tuvastada, sest vaheseinte ja akende puudumine on joonistelt ning plaanidelt nähtav ning tuvastatav ilma eriteadmisi omamata.
9.Kostja hinnangul ei ole ta projekteerimislepingut rikkunud, hoone juures ei esine vigu, mis oleks tingitud ebaõigest projekteerimisest, mistõttu ei ole täidetud VÕS §-des 115, 127 ja 128 sätestatud kahju hüvitamise eeldused. Võimalikku varalist kahju ei nähtu ka mitte ühestki hageja poolt saadetud ehitustööde koosoleku protokollist. Lisaks eeltoodule leiab kostja, et hagi esemeks olev rahaline nõue on tõendamata. Kostja hinnangul ei ole hageja enda poolt koostatud kalkulatsioon asjakohane tõend, millest ei nähtu väidetava kahju kujunemine, hüvitatavate tööde loetelu jms.
10.Kostja leiab, et hagejale olid kõik hagis esile toodud puudused teada või vähemalt, pidid teada olema, seejuures ei ole eluliselt usutav, et hageja ei kontrollinud talle 2009. aastal üle antud projekti üldse ning asus seda tegema alles vahetult enne ehitustöödega alustamist kolm aastat hiljem, aastal 2012, peale mida tekkis vaidlus projekteerimisvigade üle, samas ei peaks
asjaolu, et hageja töid üle ei vaadanud mõjutama aegumistähtaja kulgemist või aegumistähtaja algust. Kostja ei ole varem ega kohtumenetluses hageja nõuet tunnustanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus jätab hagi rahuldamata.
12.Hageja esitas kostja vastu poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva kahjunõude 100 395,16 eurot.
13.Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid 29.12.2008 töövõtulepingu nr 623/89, mille esemeks oli ehitusprojekti koostamine Kostivere kooli hoone rekonstrueerimiseks ja juurdeehituseks (I kd, tl 7-9 pöördel). Kostja ülesandeks olid töövõtulepingu I osa p-ide 1.1-1.4 alusel eeltööde teostamine (hoone alusplaanide digitaliseerimine ja tehniliste tingimuste taotlemine); eskiislahenduse koostamine; juurdeehituse eelprojekti ja hoone fassaadilahenduse koostamine (arhitektuur-konstruktiivne osa; eriosade kirjed ja skeemid; energiaaudit; välisvõrgud; asendiplaan; vajalike kooskõlastuste hankimine); põhiprojekti koostamine (arhitektuurne ja konstruktiivne osa; elektrivarustuse ja nõrkvoolu osa; vesivarustus ja kanalisatsioon; küte ja ventilatsioon). Projekt valmis osadena ja kostja kohustus valminud projekti hagejale lõplikult üle andma hiljemalt 17.04.2009. Ehitusprojekt anti kostjale üle 30.04.2009 (I kd, tl 52 pöördel). Hageja esitas kostjale 26.07.2013 kahjunõude 103 395,16 eurot (I kd, tl 10). Pooled allkirjastasid 20.06.2016 tasaarvestusavalduse, millega loeti hageja kahjunõue kostja vastu vähendatuks 3 000 euro võrra (I kd, tl 12). Tasaarvestusaktis märkis kostja, et ei nõustu nõutava kahjuhüvitise kogusummaga, ning kohustus esitama vastuväited hiljemalt 01.08.2016. Kostja vastuväiteid ei esitanud. Harju Maakohus rahuldas kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks ja jättis 28.09.2018 vaheotsusega kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ning otsustas jätkata menetlust. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.05.2019 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu vaheotsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis selle põhjendusi. Riigikohus tühistas 27.03.2020 otsusega ringkonnakohtu ja maakohtu otsused ning saatis asja Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus leidis, et kohtud ei ole hinnanud seda, kas hageja väidetud projekteerimisvead põhjustasid puudused ehitises ja olid sellise iseloomuga, mida hageja ei saanud tavalist hoolsust rakendades projekti vastuvõtmisel arvestada ja mis võimaldaks lugeda kostja tuginemise enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest (ehitise vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest) aegumise vastuväitele hea usu põhimõttega vastuolus olevaks (vt RKTKo 2-17-3860, p 15; I kd, tl 200 ja 200 pöördel).
14.Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja ja teine isik maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Hageja nõudeõiguse tekkimise eelduseks on töö lepingutingimustele mittevastavus (VÕS § 641) ning töövõtja vastutus selle eest (VÕS § 642).
15.Kohus selgitas pooltele 08.07.2020 määrusega käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ning tõendamiskoormist (I kd, tl 1-2). Kohus lähtus selgitamiskohustust täites mh Riigikohtu poolt 27.03.2020 kohtuotsuses antud juhistest (I kd, tl 199-203).
16.Kahju hüvitamise nõude aluse annab tellijale VÕS § 115 lg 1, mille järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sellise nõude võib VÕS § 115 lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist. Täiendava tähtaja võib jätta andmata VÕS § 115 lg 3 kohaselt, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lg 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja võib jätta andmata ka siis, kui
töövõtja on puuduste kõrvaldamise kohustuse täitmisest keeldunud. Kulutused töövõtja tegemata tööde tegemiseks ja puudustega tööde ümbertegemiseks on kahju, mida tellija saab kahjuhüvitisena nõuda täitmise asemel (nn suur kahju hüvitamise nõue). Sellisel juhul on tegemist varalise kahju hüvitamise nõudega, mille sisuks on tellija kantud kulutuste hüvitamine (VÕS § 128 lg 3) VÕS § 115 lg-te 2 või 3 alusel. Nimetatud sätete kohaldamine eeldab, et töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud. Töövõtulepingu puhul tuleb seda hinnata VÕS § 116 lg 2 alusel koosmõjus VÕS § 647 lg-ga 1 (RKTKo nr 3-2-1-145-14, p 27). Töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist (VÕS § 647 lg 1).
17.Kohus mõistab Riigikohtu 27.03.2020 otsusest, et enne aegumise üle otsustamist tuleb tuvastada kas hageja väidetud projekteerimisvead põhjustasid puudused ehitises ja olid sellise iseloomuga, mida hageja ei saanud tavalist hoolsust rakendades projekti vastuvõtmisel avastada (I kd, tl 199-203).
18.Hageja hinnangul selgusid ehitustööde käigus järgmised vead: 18.1 Projektoritel nõrkvoolu puudumine Nõrkvoolu puudutavat küsimust arutati 27.09.2012 toimunud koosolekul. Nimetatud koosoleku protokolli p-st 25 nähtub, et toimus nõrkvoolu projekti ülevaatus koos alltöövõtjaga ning kool esitas omad soovid ja ettepanekud. Uued lahendused tuli täpsustada projekteerijaga (I kd, tl 135). Seega oli nõrkvoolu osas tegemist projekti muudatusega mitte puudusega. 18.2 Laepaneel ei olnud piisava paksusega, mistõttu tuli teostada betoonpõrandate lisatäide. Kõnealust küsimust käsitleti 18.10.2012 ehituskoosolekul. Koosoleku protokolli p-ist 19 ei nähtu, et tegemist oleks projekteerimisveaga (I kd, tl 131). 18.3 Akende lisamist keldrisse arutati 15.11.2012 toimunud ehituskoosolekul (I kd, tl 7). 15.11.2012 protokolli p-st 7 nähtub, et tellija soovis keldriaknad kinni laduda (I kd, tl 78). Keldriakende kinni ladumist ei lubanud Päästeamet. Lisaks eeltoodule on arutatud keldriakendega seotud küsimust 18.04.2013 ehituskoosolekul, mille protokolli p-st 12 nähtub, et juba esialgse projekti järgi oli ette nähtud keldrile aknad (I kd, tl 111). Sellest tulenevalt on tõendamist leidnud, et projekti muudeti ehitustööde käigus ja tegemist ei ole projekteerimisveaga. 18.4 Ehitustööde käigus tuli lisada kipsseinu. Kõnealust küsimust käsitleti 22.11.2012 ehituskoosolekul, mille kohta koostatud protokolli p-st 13 nähtub, et vaidlusaluste seinade näol oli tegemist telgedel P ja 6/1 seintega, mis olid ehitaja hinnangul ebatasased ja pragudega (I kd, tl 83). Ehitaja soovis viimistluskvaliteedi tagamiseks ehitada see ümber katte seinana. Protokollist nähtuvalt ei olnud vaja projekti muuta ning seina juures ei esinenud ka heliisolatsiooni puudusi. Kostja hinnangul puudus vajadus seinte muutmiseks, tegemist ei olnud tehnilise või projekteerimisveaga. 18.5 Hoone vastavusse saamiseks akustiliste normidega, tuli hagejal hoonesse paigaldada täiendavaid ripplagesid ning lagesid isoleerida. Ehitaja tegi järelkaja proovid (15.11.2012 protokoll, p 12, I kd tl 78 pöördel). Kostja hinnangul ei ole selge, mis on täpne etteheide akustilise lahenduse projekteerimisel. 22.11.2012 koosolekul ootas ehitaja lahendusi võimla ja klassiruumide akustika kohta (I kd, tl 83). Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et täiendavate ripplagede paigaldamine oli tingitud projekteerimisveast. Projekti muutmine või tehniliste lahenduste täiendamine ehitustööde käigus ei ole käsitletav projekteerimisveana. 18.6 Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja ei ole arvesse võtnud tööülesande püstitust, mille kohaselt pidi kool toimima remonttööde ajal uues osas. Hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid selles lepingus kokku. Hageja ei ole ka tõendanud, et tööülesande püstitust
arutati ehituskoosolekul ning, et tööülesande püstituse mittearvestamine on projekteerimisviga. 18.7 Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja ei olnud projektis ette näinud soojasõlme lisakilpi akumulatsioonipaakide kütteks ning lisavalgusteid, mis tuli lisada Päästeameti hilisemal nõudel. Hageja ei ole tõendanud, et lisavalgustitega seotud puudusi on kostjale arusaadavalt ehituskoosolekutel arutatud. Seoses akumulatsioonipaakidega on hageja viidanud ehituskoosoleku protokollile nr 23 p-le 23, millest nähtub, et hagejal ei ole liitumislepingut Adven Eestiga, mistõttu ei kooskõlasta Adven soojasõlme jooniseid (I kd, tl 101). Hageja ei ole tõendanud, et kostja ülesandeks oli Adven Eestiga hageja nimel lepingute sõlmimine. Nimetatud kohustus ei nähtu ka projekteerimislepingust. 18.8 Hageja heidab kostjale ette Päästeameti nõudel 3-astmelise trepi ehitamist. Trepi ehitamist arutati 29.11.2012 ehituskoosolekul. Protokolli nr 16 p-st 12 nähtub, et projekteerija on teinud ettepaneku rajada kahe astmeline tasapind, mida saaks kasutada istepingina (kd I, tl 87). Nimetatu näol on tegemist projekti täiendamisega. 18.9 Radiaatorite ja ventilatsioonitorude katmiste küsimust arutati 17.01.2013 ehituskoosolekul. Protokollist nr 22 p-ist 15 nähtuvalt tegi hageja ettepaneku paigaldada radiaatoritele kaitserestid (I kd, tl 96 pöördel). Kohus leiab, et hageja poolt ettepanku tegemine on käsitletav projekti muudatusega tellija soovil. Küsitud on küll, et kas projekt seda ei kajasta, kuid hageja ei ole tõendanud, et tegemist oli projekteerimisveaga. 18.10 Arsti kabinetis ebaõigesti projekteeritud pistikupesade asukohti arutati 21.02.2013 toimunud ehituskoosolekul. Protokollist nr 27 p 12 nähtuvalt soovis perearst muuta pistikupesade asukohta (I kd, tl 106). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et tegemist ei ole projekteerimisveaga, vaid tellija initsiatiivil tehtud projekti muudatusega. Hageja ei ole tõendanud, et lepingu järgi oli kostjal kohustus läbirääkida arstiga pistikupesade asukohad. 18.11 Valesti projekteeritud tualettruumid. Hageja ei ole tõendanud, et ehituskoosolekutel arutati asjaolu, et tualettruumid on valesti projekteeritud. Juhul kui tualettruumid olid valesti projekteeritud, siis pidi hageja projekti vastuvõtmisel nägema, et tualettruumid on valesti projekteeritud ja teatama koheselt projekteerimisvigadest. 18.12 Olemasoleva võimla põranda olukorra mittearvestamine. Kõnealust asjaolu on arutatud 13.06.2013 ehituskoosolekul. Protokolli nr 42 p-st 4 nähtub, et olemasoleva võimla puitpõranda avamisel selgus, et osaliselt on põranda puidust kandekonstruktsioon amortiseerunud ja pehastunud (I kd, tl 116). Hageja ei ole tõendanud, et tegemist on projekteerimisveaga. Hageja ei ole tõendanud, et kostja ülesanne oli enne projekteerimistöödega alustamist hoone juures konstruktsioonide avamine. Kostja lepingulised kohustused on nähtavad pooltevahelise lepingu p-st 1 (I kd, tl 7), mille kohaselt kuulus eeltööde hulka hoone alusplaanide digitaliseerimine ja tehniliste tingimuste taotlemine). 18.13 Sadevee langemise projekteerimine kooliteele. Hageja viitab 15.11.2012 toimund ehituskoosoleku protokollile 14, mille p-st 18 nähtub, et ehitaja soovib saada vihmavee äravoolu osas lahendust (I kd, tl 79). Kostja selgitab, et palutud lahendus on projekteeritud ning kostjale arusaadavalt ka välja ehitatud. Kostja hinnangul on tegemist projekti täiendamisega ning hageja sellest varalist kahju saanud ei ole. Nimetatud protokollist ei nähtu, et tegemist on projekteerimisveaga. 18.14 Projekteeritud ventilatsioon ei mahtunud koridori lae alla ära. Tõendamist on leidnud, et ventilatsioonisüsteemi ümber projekteerimine oli seotud hageja sooviga muuta ruumiprogrammi (16.05.2013 ehituskoosoleku protokoll nr 38 p-st 4, I kd, tl 125 pöördel). Tegemist on projekti muutmisega, mitte projekteerimisveaga.
18.15 Välistreppidega seotud küsimusi on hagile lisatud materjalidest nähtuvalt arutatud 16.05.2013 toimunud ehituskoosolekul. Protokollist nr 38 p-st 12 nähtub, et ehitajal puuduvad joonised välistreppide piiretele. Projekteerija ettepanek oli teha analoogsed võimla osas oleva välistrepiga, mis projektis olemas. Juhul, kui oli tegemist projekteerimisveaga (mida hageja ei ole tõendanud), pidi see olema hagejale nähtav projekti vastuvõtmisel. 18.16 Adveni kaugkütte eripäradega seoses tuli rajada akumulatsioonipaagid soojasõlme. Koosoleku protokollist nr 23 p 23 nähtub, et hagejal ei ole liitumislepingut Adven Eestiga sõlmitud. Lepingu puudumise tõttu ei kooskõlastanud Adven soojasõlme tehnilisi lahendusi (I kd, tl 101). 18.17 Drenaaži eelvoolu ehituseks puudus projektis eelvool. Kostja on selgitanud, et drenaaži eelvooluga seotud lahendus on kostjale arusaadavalt ehitajale antud. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist on projekteerimisveaga. 18.18 Hageja heidab kostjale ette seda, et trepipiirete osas oli projektis vale pikkus. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist on projekteerimisveaga. Juhul, kui ka oli projekteerimisveaga, siis pidi see viga olema hagejale nähtav projekti vastu võttes. 18.19 Ruumiprogrammi muudatustega seoses ventilatsiooni projekti muutmine. 16.05.2013 ehituskoosoleku protokolliga 38 p 4 on tõendatud, et tellija soovis ruumiprogrammi muuta ja tegemist on projekti muudatustega (I kd, tl 125 pöördel).
19.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et etteheidetavate puuduste näol on tegemist projekteerimisvigadega. Protokoll nr 43 ei tõenda, et tegemist oli puudustega projekteerimislepingus. Samuti ei tõenda protokollile lisatud tabel projekteerimislepingus olevaid puuduseid. Projekteerimisvead ei nähtu ka hageja poolt esitatud ehituskoosoleku protokollidest, vaid tegemist on projektimuudatustega, mida on pooled koosolekutel arutanud ning seejärel palunud kostjal välja töötada või muuta. Projekteerimisveaga oleks tegu sellisel juhul, kui valmis ehitatud hoone juures esineks selliseid puudusi, mis on tingitud ebaõigest projektist. Hageja ei ole tõendanud, et hageja väidetud projekteerimisvead põhjustasid puudused ehitises ja olid sellise iseloomuga, mida hageja ei saanud tavalist hoolsust rakendades projekti vastuvõtmisel avastada. Hageja ei ole ka tõendanud, et hoonel oleksid puudused, mis oleksid põhjustatud ebaõige projekti järgi hoone valmis ehitamisest.
20.Seega ei ole tõendamist leidnud, et kostja rikkus projekteerimislepingut. Vastavalt ei ole vaja edasi analüüsida teisi kahju tekkimise eeldusi.
21.Kooskõlas Riigikohtu 27.03.2020 selgitustega on hageja nõue kostja vastu aegunud. Riigikohus on käesolevas asjas 27.03.2020 otsuse p-is 14 selgitanud, et VÕS § 651 lg 1 esimese lause järgi algab töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg töö valmimisest. VÕS § 651 lg 1 teise lause järgi, kui tellija on kohustatud töö vastu võtma, siis algab nõude aegumistähtaeg töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaja alguse kindlakstegemisel on oluline, mis oli töövõtulepingu alusel võlgnetav töö ja millal see töö valmis (või kui töö tuleb vastu võtta, siis millal see töö vastu võeti või vastuvõetuks loeti). Kui ehitise projekteerimislepingu järgi on töövõtja kohustuseks koostada ehitusprojekt, algab projekteerimislepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg VÕS § 651 lg 1 alusel ehitusprojekti kui töö valmimisest või kui tellija on kohustatud projekti vastu võtma, siis selle vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Projekteerimistööd anti üle 30.04.2009. Seega tuleb aegumist hakata arvestama alates 30.04.2009 ning hageja nõue kostja vastu on aegunud 30.04.2014, s.o enne käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamist.
Hageja on seisukohal, et hageja nõue ei ole aegunud, kuna kostja on hageja nõuet 20.06.2016 tunnustanud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostja ei ole hageja nõuet tunnustanud, kuna on selgitanud, et ei nõustu hageja kahjunõudega (I kd, tl 12). Kohus ei tuvastanud, et hageja väidetavad projekteerimisvead põhjustasid puudused ehitises ja olid sellise iseloomuga, mida hageja ei saanud tavalist hoolsust rakendades projekti vastuvõtmisel arvestada ja mis võimaldaks lugeda kostja tuginemise enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest (ehitise vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest) aegumise vastuväitele hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Seega ei ole vaja hinnata kas nimetatu võimaldab asuda seisukohale, et kostja tuginemine enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest aegumise vastuväitele on hea usu põhimõttega vastuolus.
22.Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning tõendid kohtuotsuse tegemisel tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid ei käsitlenud.
MENETLUSKULUD
24.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
25.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
26.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).