Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-17-3860
Otsuse kuupäev
Tartu, 27. märts 2020
Kohtukoosseis
Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Villu Kõve, Kaupo Paal, Kalev Saare, Tambet Tampuu
Kohtuasi
Jõelähtme valla (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu) hagi osaühingu Inrestauraator Projekt vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Inrestauraator Projekt kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
27 106 eurot 69 senti
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Jõelähtme vald (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu) Kostja osaühing Inrestauraator Projekt, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrias Palmits
Asja läbivaatamise kuupäev
27. jaanuar 2020, kirjalik menetlus
2-17-3860 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29. detsembril 2008 töövõtulepingu nr 6-23/89, mille objektiks oli ehitusprojekti koostamine Kostivere kooli hoone rekonstrueerimiseks ja juurdeehituseks vastavalt tellija lähteülesandele. Lepingu täitmise tähtpäevaks oli 17. aprill 2009 ning lepiti kokku, et projekt valmib osadena, millest I osa 30. jaanuaril 2009, II osa 13. märtsil 2009 ja III osa 17. aprillil 2009. Projekteerimisvigade tõttu osutus vajalikuks teha lisaehitustöid kogumaksumuses 103 395 eurot 16 senti. Kuna kostja tegi hageja tellitud tööd ebakvaliteetselt, esitas hageja kostjale
2-17-3860 31. juuli 2013. a rekonstrueerimis- ja ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt anti ehitis üle 31. juulil 2013. Projekteerimisvead tulevadki välja ehitamise käigus või hiljem. Eeltoodud käsituse kohaselt algas aegumistähtaja kulgemine 31. juulil 2013 ning hageja nõude aegumistähtajaks saab lugeda 31. juulit 2018 (s.o viis aastat). Kuna hagi esitati kohtule 10. märtsil 2017, siis on hagi esitatud enne aegumistähtaja möödumist. Isegi kui asuda seisukohale, et aegumise algust tuleb lugeda alates projekti üleandmisest 30. aprillil 2009, ei oleks hageja nõue aegunud. Aegumistähtaeg oleks sellisel juhul saabunud 30. aprillil 2014. Hageja esitas 26. juulil 2013 kostjale 103 395 euro 16 sendi suuruse kahjunõude. Kahjunõude esitamisele ei vaidle kostja vastu, kuid on seisukohal, et hageja on kaotanud õiguse tugineda töövõtulepingus märgitud projekteerimistööde puudustele, isegi juhul kui sellised puudused esineksid. Hiljemalt kahjunõude esitamise ajaks oli hagejale kahju tekkinud ning oli teada selle suurus. Kahjunõue on kostjale esitatud enne nõude aegumistähtaja algust. 20. juunil 2016 poolte allkirjastatud ettepanekust nõuete/kohustuste tasaarvestamiseks nähtub, et pooltel on olnud vastastikuseid nõudeid ning hageja on teinud kostjale ettepaneku need tasaarvestada. Dokumendist nähtuvalt ei nõustunud kostja kahjunõude kogusummaga ja soovis esitada vastuväited kahju suuruse kohta. Dokumenti allkirjastades on kostja seadusliku esindaja kaudu kinnitanud nõusolekut tasaarvestuseks. Sisulisi vastuväiteid kahjusumma suurusele kostja kokkulepitud kuupäevaks,
2-17-3860 tuleneva võimaliku nõude aegumist. Senine õiguse tõlgendamine ei tekita ka projekteerijale ajaliselt määramatut olukorda. Ehitusseadustiku (EhS) § 38 lg-st 1 ja § 45 lg-st 1 tulenevalt kehtib projekti alusel väljaantud ehitusluba 5 aastat või kui ehitamisega on alustatud, siis 7 aastat kehtima hakkamisest. Seega saab projekteerija arvestada oma vastutuse ajalise piiratusega. Ringkonnakohus nõustus kaebuse väidetega osas, milles need käsitlevad maakohtu alternatiivseid põhjendusi aegumise peatumise kohta pooltevaheliste läbirääkimiste ajaks. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kostja aegumise vastuväitele vastu vaieldes toonud esile asjaolud, mis puudutavad poolte läbirääkimisi. Hageja on 13. oktoobri 2017. a menetlusdokumendis käsitlenud aegumise katkemist nõude tunnistamise alusel. Ka ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et maakohus oleks pooltega arutanud võimalike läbirääkimistega seotud asjaolusid ja nende võimalikku mõju hageja nõude aegumisele. Seega on kooskõlas tsiviilasja materjalidega kostja etteheide, et kohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 4 ja teinud üllatusliku otsuse. Kuna aga see ei muutnud ebaõigeks otsuse resolutsiooni, jättis ringkonnakohus maakohtu alternatiivsed põhjendused otsusest välja.
4(6)
2-17-3860 kohaldada TsÜS § 146 lg-t 2. Samuti leidsid kohtud, et aegumise algust tuleb TsÜS § 146 lg 2 ja VÕS § 651 lg 1 järgi lugeda mitte projekti, vaid ehitise üleandmisest.
2-17-3860 möödumist ehitise valmimisest (ehitise vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest) aegumise vastuväitele hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. TsMS § 688 lg-test 3–5 tulenevalt ei saa Riigikohus ise asjaolusid tuvastada ega tõendeid hinnata. Seetõttu ei saa kolleegium aegumise üle ise otsustada ning asi tuleb TsMS § 691 p 4 järgi saata tagasi maakohtule.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.