Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Villu Kõve, Kaupo Paal, Kalev Saare, Tambet Tampuu
Kohtuasi
Jõelähtme valla (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu) hagi osaühingu Inrestauraator Projekt vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Inrestauraator Projekt kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
27 106 eurot 69 senti
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Jõelähtme vald (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu) Kostja osaühing Inrestauraator Projekt, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrias Palmits
Asja läbivaatamise kuupäev
27. jaanuar 2020, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2019. a otsus ja Harju Maakohtu
28.septembri 2018. a vaheotsus tsiviilasjas nr 2-17-3860 ning saata asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
1.Jõelähtme vald (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu) (hageja) esitas 10. märtsil 2017 Harju Maakohtule hagi osaühingu Inrestauraator Projekt (kostja) vastu kahjuhüvitise 100 395 euro 16 sendi ja viivise väljamõistmiseks.
2-17-3860 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29. detsembril 2008 töövõtulepingu nr 6-23/89, mille objektiks oli ehitusprojekti koostamine Kostivere kooli hoone rekonstrueerimiseks ja juurdeehituseks vastavalt tellija lähteülesandele. Lepingu täitmise tähtpäevaks oli 17. aprill 2009 ning lepiti kokku, et projekt valmib osadena, millest I osa 30. jaanuaril 2009, II osa 13. märtsil 2009 ja III osa 17. aprillil 2009. Projekteerimisvigade tõttu osutus vajalikuks teha lisaehitustöid kogumaksumuses 103 395 eurot 16 senti. Kuna kostja tegi hageja tellitud tööd ebakvaliteetselt, esitas hageja kostjale
26.juulil 2013 kahjunõude 103 395 eurot 16 senti. Kostja väljendas valmisolekut kahju hüvitamiseks. Pooled allkirjastasid 20. juunil 2016 tasaarvestusavalduse, millega loeti hageja kahjunõue kostja vastu vähendatuks 3000 euro võrra. Tasaarvestusaktis märkis kostja, et ei nõustu nõutava kahjuhüvitise kogusummaga, ning kohustus esitama vastuväited hiljemalt 1. augustil 2016. Vastuväiteid kostja ei esitanud, mistõttu tuleb hageja hinnangul eeldada kostja süüd projekteerimisvigade põhjustamisel.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja taotles vaheotsuse tegemist aegumise kohaldamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 ning § 147 lg-te 1 ja 2 järgi on hageja võimalik kahju hüvitamise nõue aegunud. Kostja on hagejale töövõtulepingu esemeks olevad projekteerimistööd üle andnud 30. aprillil 2009, mistõttu saabus aegumistähtaeg töödes erinevate puuduste kõrvaldamiseks 30. aprillil 2012. Hageja on kaotanud õiguse tugineda töövõtulepingus märgitud projekteerimistööde puudustele isegi juhul, kui sellised puudused esineks. Kostja ei ole varem ega kohtumenetluses hageja nõuet tunnustanud. Isegi kui kostja oleks seda teinud, ei mõjutaks see aegumist, sest juba aegunud nõude tunnustamisega aegumine uuesti ei alga.
3.Hageja vaidles vastu kostja taotlusele aegumise kohaldamiseks ja vaheotsuse tegemiseks. Tasaarvestusakti on allkirjastanud nii hageja kui ka kostja. Tasaarvestusaktis märkis kostja, et ta ei nõustu kahjuhüvitise kogusummaga, ning kohustus esitama oma vastuväited hiljemalt 1. augustil 2016. Vastuväiteid kostja ei esitanud. Seega on kostja nõuet tunnustanud, tasudes sellest osa tasaarvestuse teel. Hageja tugines TsÜS § 158 lg-tele 1 ja 2.
4.Harju Maakohus jättis 28. septembri 2018. a vaheotsusega kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ning otsustas jätkata võlgnevuse väljamõistmise nõudes menetlust. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu 29. detsembril 2008. Projekt valmis osadena ja valminud projekti kohustus kostja hagejale lõplikult üle andma hiljemalt 17. aprillil 2009. Lepingu punktidest 4.1–4.3 tulenevalt kohustus hageja töö eest tasuma kolmes osas hiljemalt 7 päeva jooksul arvates arve kättesaamisest. Kostja on taotluse punktis 3.6 märkinud, et on hagejale töövõtu esemeks olnud projekteerimistööd andnud üle 30. aprillil 2009. Samuti kinnitasid mõlemad pooled korraldaval kohtuistungil, et ehitusprojekt anti üle 30. aprillil 2009. Praegusel juhul tuleb aegumisele kohaldada TsÜS § 146 lg-t 2. Kohus kohaldas ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 651 lg-t 1. Samuti on Riigikohus asjas nr 3-2-1-102-13 tehtud lahendis selgitanud, et kahju hüvitamise nõue ei saa üldjuhul muutuda sissenõutavaks enne, kui kahju on tekkinud. Erinevalt üldisest kolmeaastasest aegumistähtajast on ehituse töövõtulepingust tulenevate ehitise puudustele tuginevate nõuete aegumistähtaeg viis aastat (TsÜS § 146 lg 2). Praegusel juhul oli töövõtulepingu objektiks ehitusprojekt, mis oli aluseks olemasoleva koolihoone rekonstrueerimiseks ja juurdeehituse tegemiseks. Õiguskirjanduses on selgitatud, et eelistada tuleks tõlgendust, et TsÜS § 146 lg 2 on kohaldatav ka ehitise projekteerimislepingust tulenevate nõuete aegumisele, kui projekteerimisvead toovad kaasa puudused ehitises, st aegumise algust võiks arvutada ehitise üleandmisest (mitte projekti üleandmisest). Vastasel juhul võivad nõuded projekteerija vastu aeguda juba enne ehitamise algust, kui ehitama hakatakse mõni aeg hiljem. Maakohus leidis, et aegumise algust tuleb praegusel juhul lugeda ehitise, mitte projekti üleandmisest. Hageja 31. augustil 2018 esitatud ehitusnõupidamise protokollist nr 1 nähtub, et Kostivere kooli ehitustöödega alustati augustis 2012. Kostivere kooli 2(6)
2-17-3860 31. juuli 2013. a rekonstrueerimis- ja ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt anti ehitis üle 31. juulil 2013. Projekteerimisvead tulevadki välja ehitamise käigus või hiljem. Eeltoodud käsituse kohaselt algas aegumistähtaja kulgemine 31. juulil 2013 ning hageja nõude aegumistähtajaks saab lugeda 31. juulit 2018 (s.o viis aastat). Kuna hagi esitati kohtule 10. märtsil 2017, siis on hagi esitatud enne aegumistähtaja möödumist. Isegi kui asuda seisukohale, et aegumise algust tuleb lugeda alates projekti üleandmisest 30. aprillil 2009, ei oleks hageja nõue aegunud. Aegumistähtaeg oleks sellisel juhul saabunud 30. aprillil 2014. Hageja esitas 26. juulil 2013 kostjale 103 395 euro 16 sendi suuruse kahjunõude. Kahjunõude esitamisele ei vaidle kostja vastu, kuid on seisukohal, et hageja on kaotanud õiguse tugineda töövõtulepingus märgitud projekteerimistööde puudustele, isegi juhul kui sellised puudused esineksid. Hiljemalt kahjunõude esitamise ajaks oli hagejale kahju tekkinud ning oli teada selle suurus. Kahjunõue on kostjale esitatud enne nõude aegumistähtaja algust. 20. juunil 2016 poolte allkirjastatud ettepanekust nõuete/kohustuste tasaarvestamiseks nähtub, et pooltel on olnud vastastikuseid nõudeid ning hageja on teinud kostjale ettepaneku need tasaarvestada. Dokumendist nähtuvalt ei nõustunud kostja kahjunõude kogusummaga ja soovis esitada vastuväited kahju suuruse kohta. Dokumenti allkirjastades on kostja seadusliku esindaja kaudu kinnitanud nõusolekut tasaarvestuseks. Sisulisi vastuväiteid kahjusumma suurusele kostja kokkulepitud kuupäevaks,
1.augustiks 2016 ei esitanud. Eeltoodust võib järeldada, et poolte vahel on olnud läbirääkimised hagejale tekkinud kahju hüvitamiseks ja vastastikuste nõuete, sh hageja kahjunõude, tasaarvestamiseks. Kohus viitas TsÜS § 167 lg-le 1 ja leidis, et ajaks, mil kostja keeldus läbirääkimiste jätkamisest, saab lugeda 2. augustit 2016, s.o kostjale hageja nõude suuruse kohta vastuväite esitamiseks ja tasaarvestuse tegemiseks kokkulepitud tähtajale järgnevat päeva. Hageja nõude aegumistähtaja kulgemine jätkus seega 2. augustil 2016. Hageja esitas hagi kohtule 10. märtsil 2017, s.o 6 kuud ja 8 päeva hiljem. Seega on hageja esitanud igal juhul hagi enne aegumistähtaja möödumist.
5.Kostja esitas maakohtu vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes see tühistada ning rahuldada kostja taotlus aegumise kohaldamiseks ning jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. mai 2019. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu vaheotsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et poolte õigussuhe tuleneb tehingust ja kohaldada tuleb TsÜS-s sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumise sätteid. Hagi aegumise vastuväite lahendamisel oli õige kohaldada TsÜS § 146 lg-t 2. Lisaks õiguskirjandusele on asjakohase sätte kohaldumist projekteerimislepingutest tulenevatele nõuetele aktsepteerinud ka kohtupraktika (vt Tartu Ringkonnakohtu 20. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-11697). Ringkonnakohus ei näe alust senise praktika muutmiseks. Kostja seisukoht, mille kohaselt on tellijal võimalik talle üle antud ehitusprojekti kontrollida ka ilma tegelikke ehitustöid tegemata, ei anna alust teistsuguseks käsitluseks. Ehitise projekteerimine on spetsiifiline töövõtt, mille tulemusena valminud töö nõuetele vastavus selgub selle realiseerumisel teise asjatundjast ettevõtja (ehitusettevõtja) tegevuse käigus. VÕS § 641 lg-st 3 tulenevalt peab töövõtja kontrollima tellija juhiseid ja eeltöid. Tellija ei saa olla kohustatud tegema projektile enne ehitamise alustamist ekspertiisi, et vältida projekteerimislepingust 3(6)
2-17-3860 tuleneva võimaliku nõude aegumist. Senine õiguse tõlgendamine ei tekita ka projekteerijale ajaliselt määramatut olukorda. Ehitusseadustiku (EhS) § 38 lg-st 1 ja § 45 lg-st 1 tulenevalt kehtib projekti alusel väljaantud ehitusluba 5 aastat või kui ehitamisega on alustatud, siis 7 aastat kehtima hakkamisest. Seega saab projekteerija arvestada oma vastutuse ajalise piiratusega. Ringkonnakohus nõustus kaebuse väidetega osas, milles need käsitlevad maakohtu alternatiivseid põhjendusi aegumise peatumise kohta pooltevaheliste läbirääkimiste ajaks. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kostja aegumise vastuväitele vastu vaieldes toonud esile asjaolud, mis puudutavad poolte läbirääkimisi. Hageja on 13. oktoobri 2017. a menetlusdokumendis käsitlenud aegumise katkemist nõude tunnistamise alusel. Ka ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et maakohus oleks pooltega arutanud võimalike läbirääkimistega seotud asjaolusid ja nende võimalikku mõju hageja nõude aegumisele. Seega on kooskõlas tsiviilasja materjalidega kostja etteheide, et kohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 4 ja teinud üllatusliku otsuse. Kuna aga see ei muutnud ebaõigeks otsuse resolutsiooni, jättis ringkonnakohus maakohtu alternatiivsed põhjendused otsusest välja.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes tühistada ringkonnakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega rahuldada kostja taotlus aegumise kohaldamiseks ning jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtud kohaldasid vääralt TsÜS § 146 lg-t 2. Vaidlusalune leping ei olnud ei ehitise töövõtuleping ega ka ehitise müügileping. Kohaldada tulnuks TsÜS § 146 lg-s 1 märgitud 3-aastast aegumistähtaega, mille tulemusel on hageja nõue kostja vastu aegunud 30. aprillil 2012, arvestades tööde üleandmist 30. aprillil 2009. Kohtuotsus on vastuolus VÕS § 651 lg-ga 1. Kohtute tõlgenduse järgi aeguvad projekteerimislepingust tulenevad nõuded ca 14 aastat (1–2 aastat ehitusloa taotlemine + 7 aastat ehitamine + 5 aastat ehitise valmimisest). See oleks vastuolus põhiseaduse ja aegumise üldiste põhimõtetega. Ringkonnakohtu järeldus ekspertiisi tarbetuse kohta on üllatav ja vastuolus EhS § 14 lg 3 p-s 1 ja lg 4 p-s 1 sätestatuga, mis sisuliselt kohustab enne ehitamisega alustamist ehitusprojekti kontrollima. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, miks ei kohaldu projekteerimislepingutele VÕS §-s 643 sätestatud kohustus töö üle vaadata.
9.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada ning asi tuleb saata TsMS § 691 p 4 järgi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas ehitise puuduse tõttu ehitise projekteerimislepingust tulenevate nõuete aegumisele kohaldub TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg või TsÜS § 146 lg 2 esimeses lauses sätestatud viieaastane aegumistähtaeg.
12.Kohtud on leidnud, et ehitise projekteerimislepingu rikkumisest tuleneva hageja nõude puhul, mis tugineb projekteerimisvigadele, mis tõid kaasa puudused ehitises, tuleb aegumise üle otsustades
4(6)
2-17-3860 kohaldada TsÜS § 146 lg-t 2. Samuti leidsid kohtud, et aegumise algust tuleb TsÜS § 146 lg 2 ja VÕS § 651 lg 1 järgi lugeda mitte projekti, vaid ehitise üleandmisest.
13.Kolleegium nõustub kohtute järeldusega TsÜS § 146 lg 2 esimese lause kohaldamise kohta. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg kolm aastat. Erandina üldisest kolmeaastasest aegumistähtajast on TsÜS § 146 lg 2 esimeses lauses sätestatud, et ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-14644 tehtud otsuses leidnud, et pikem aegumistähtaeg on põhjendatud sellega, et ehitise puudused võivad ilmneda alles pikema aja järel. Nimetatud sättest ei tulene, et see kohalduks vaid ehituse töövõtulepingust tulenevate nõuete aegumisele. TsÜS § 146 lg 2 esimese lause järgi peab viieaastase aegumistähtaja kohaldamiseks olema tegemist ehitise puudusega, mis on tingitud töövõtulepingust. Projekteerimisleping on oma olemuselt samuti töövõtuleping. Kui projekteerimisel tehakse viga, võib projekteerimisviga tuua kaasa ehitise puuduse TsÜS § 146 lg 2 mõttes. Seda sätet eesmärgipäraselt tõlgendades kohaldub TsÜS § 146 lg 2 esimesest lausest tulenevalt viieaastane aegumistähtaeg ehitise projekteerimise töövõtulepingu rikkumisest tulenevatele nõuetele, mille alus on projekteerimisviga, mis on põhjustanud ehitise puuduse (vt Riigikohtu 25. märtsi 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14644, p 13). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.
14.VÕS § 651 lg 1 esimese lause järgi algab töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg töö valmimisest. VÕS § 651 lg 1 teise lause järgi, kui tellija on kohustatud töö vastu võtma, siis algab nõude aegumistähtaeg töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaja alguse kindlakstegemisel on oluline, mis oli töövõtulepingu alusel võlgnetav töö ja millal see töö valmis (või kui töö tuleb vastu võtta, siis millal see töö vastu võeti või vastuvõetuks loeti). Kui ehitise projekteerimislepingu järgi on töövõtja kohustuseks koostada ehitusprojekt, algab projekteerimislepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg VÕS § 651 lg 1 alusel ehitusprojekti kui töö valmimisest või kui tellija on kohustatud projekti vastu võtma, siis selle vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Seega aegub projekteerimislepingust tulenev nõue, mille aluseks on projekteerimisviga, mis toob kaasa ehitise puuduse, TsÜS § 146 lg 2 esimese lause ja VÕS § 651 lg 1 järgi viie aasta möödumisel projekti valmimisest või kui tellija on kohustatud projekti vastu võtma, siis projekti vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest (vt Riigikohtu 25. märtsi 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14644, p 14). Praegusel juhul on kohtud arvestanud aegumistähtaega alates ehitise üleandmisest. Seega on kohtud kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi (VÕS § 651 lg-t 1).
15.Riigikohus leidis asjas nr 2-16-14644, et ehitise projekteerimise leping on spetsiifiline töövõtuleping, mis on lahutamatult seotud ehitamise ja ehitisega. Ehitusprojektis esinevad projekteerimisvead ei pruugi ilmneda enne ehitise valmimist, kui tegemist on varjatud projekteerimisvigadega. Kui projekti põhjal ehitamine viibib, võivad varjatud projekteerimisvigadest tulenevad nõuded projekteerija vastu aeguda juba enne, kui neid mõistlikult võttes üldse avastada sai. Juhul kui ehitise puudus on tingitud projekteerimisveast, mida tellija ei saanud tavapärast hoolsust rakendades avastada enne ehitise valmimist (ehitise vastuvõtmist või vastuvõetuks lugemist), võib projekteerija põhjustatud projekteerimisveast tuleneva nõude aegumise vastuväitele tuginemine enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest (ehitise vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest) olla hea usu põhimõttega vastuolus (vt Riigikohtu 25. märtsi 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14644, p 16). Praegusel juhul ei ole kohtud hinnanud seda, kas hageja väidetud projekteerimisvead põhjustasid puudused ehitises ja olid sellise iseloomuga, mida hageja ei saanud tavalist hoolsust rakendades projekti vastuvõtmisel avastada ja mis võimaldaks lugeda kostja tuginemise enne viie aasta 5(6)
2-17-3860 möödumist ehitise valmimisest (ehitise vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest) aegumise vastuväitele hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. TsMS § 688 lg-test 3–5 tulenevalt ei saa Riigikohus ise asjaolusid tuvastada ega tõendeid hinnata. Seetõttu ei saa kolleegium aegumise üle ise otsustada ning asi tuleb TsMS § 691 p 4 järgi saata tagasi maakohtule.
16.Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et vaheotsuse tegemine ehitise puuduse tõttu projekteerimise töövõtulepingust tuleneva nõude aegumise kohta ei pruugi olla põhjendatud, kui kohus ei ole tuvastanud, kas ehitise puuduse tingis projekteerimisviga, ja kui ehitise valmimisest (ehitise vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest) on möödunud vähem kui viis aastat (vt Riigikohtu
25.märtsi 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14644, p 17).
17.Kolleegium märgib vastuseks kassatsioonkaebusele, et ka ehitise projekteerimislepingu puhul peab tellija, kes on sõlminud projekteerimise töövõtulepingu oma majandus- või kutsetegevuses, tellitud projekti VÕS § 643 kohaselt viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Avastatud ehitusprojekti mittevastavusest peab tellija töövõtjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta selle mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 644 lg 1 esimene lause). Kui ehitusprojektil on sellised puudused, mida tellija oleks pidanud avastama projekti ülevaatamisel tavalist hoolsust rakendades, kuid need jäävad tellija hooletuse tõttu avastamata ja nendest seetõttu töövõtjale mõistliku aja jooksul ei teatata, ei saa tellija enam nendele ehitusprojekti puudustele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Töö ülevaatamise kohustus VÕS § 643 mõttes ei sisalda endas üldjuhul tellija kohustust teha tehtud tööle ekspertiis, kui see väljub tavapärase hoolsuskohustuse raamest (vt Riigikohtu 25. märtsi 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14644, p 18).
18.Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada.
19.Kostja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Villu Kõve, Kaupo Paal, Kalev Saare, Tambet Tampuu
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.