Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2021, Tallinn Kohtuasja number
2-20-19069
Kohtuasi
Y kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 15.12.2020 otsusele täiteasjas nr 022/2020/9430
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.02.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X ja Elin Vilippuse määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik): Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat Puudutatud isik (kohtutäitur): kohtutäitur Elin Vilippus Puudutatud isik (sissenõudja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebuste vastusele lisatud 05.02.2021 maksekorraldus tsiviilasja materjalide juurde võtmata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 02.02.2021 määrus osas, milles maakohus Y kaebuse rahuldas ja kohtutäitur Elin Vilppuse 15.12.2020 otsuse täiteasjas nr 022/2020/9430 tühistas. Samuti tühistada määrus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.
3.Tühistada Harju Maakohtu 08.02.2019 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega täitemenetlus täiteasjas nr 022/2020/9430 peatati.
4.1.Jätta Y kaebus kohtutäitur Elin Vilppuse 15.12.2020 otsusele täiteasjas 022/2020/9430 osas, milles taotleti kohtutäituri taandamist, läbi vaatamata. Ülejäänud osas jätta Y kaebus rahuldamata.
4.2.Tühistada Harju Maakohtu 08.02.2019 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega täitemenetlus täiteasjas nr 022/2020/9430 peatati.
4.3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Y kanda.
5.Määruskaebused rahuldada.
2-20-19069
6.Määrata kohtutäitur Elin Vilippuse põhjendatud ja vajalike menetluskulude summaks maa- ja ringkonnakohtus 15 eurot, mõistes selle summa Y-lt kohtutäitur Elin Vilippuse kasuks välja.
7.Määrata X põhjendatud ja vajalike menetluskulude summaks maa- ja ringkonnakohtus 561 eurot, mõistes selle summa Y-lt X kasuks välja. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kaebus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Y (võlgnik) esitas 28.12.2020 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse 15.12.2020 otsusele täiteasjas nr 022/2020/9430, paludes kohtutäituri 15.12.2020 otsuse tühistada ning kohustada täiturit kaebust uuesti läbi vaatama.
1.1.Kaebuse ja selle 30.12.2020 täpsustuse kohaselt on täiteasjas täitedokumendiks Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2019 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-12328. Täitmisavalduse esitas sissenõudja X 01.12.2020, lisades sellele Tallinna notari Mari-Liis Parmase poolt 09.04.2019 tõestatud nõude loovutamise lepingu. 04.12.2020 esitas võlgnik kaebuse täituri tegevuse peale, taotledes täitemenetluse lõpetamist ja vara arestist vabastamist. Harju Maakohtu 27.11.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-17414 rahuldati Q (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo hagi tagamise taotlus ning hagi tagamise korras keelati Y-l Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2019 tsiviilasjas nr 2-16-12328 tehtud kompromissi kinnitamise määruse alusel X-le 60 000 euro üleandmine ja kohustati Y maksma 60 000 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole. Sissenõudja X oli nimetatud viivitamata täitmisele kuuluvast hagi tagamise määrusest teadlik enne, kui ta esitas avalduse täitemenetluse alustamiseks. Tulenevalt hagi tagamise kohtumäärusest ei saa Y kohustusele sissenõuet pöörata, kuna maakohus on keelanud kohustatud isikul hagi tagamise korras kohustuse täitmise sissenõudjale juba enne täitemenetluse alustamist. Täitemenetluse läbiviimisel puudub asjaolusid arvestades igasugune õiguslik alus ning mõistlik eesmärk. Lisaks seadis täitur koheselt, s.o 01.12.2020, võlgniku kinnistule võõrandamise keelumärke, kuigi nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg oli 01.01.2021. See tõi kaasa olukorra, kus võlgnik ei saanud müüa oma kinnistut. Võlgniku kohustuse täitmine on tagatud tsiviilasjas nr 2-16-12328 seatud kohtuliku hüpoteegiga. Kohtutäitur ei oleks tohtinud sissenõudja poolt alustatud täitemenetlust asuda läbi viima ning oleks pidanud ennast taandama.
1.2.Kohtutäitur jättis 15.12.2020 võlgniku kaebuse rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmist põhjendas täitur mh sellega, et hagi tagamise määrusest tuleneb üksnes Y keeld tasuda sissenõudjale 60 000 eurot, kuid kohus ei ole keelanud sissenõudjal algatada Y suhtes täitemenetlust või keelanud kohtutäituril sooritada võlgniku vara suhtes täitetoiminguid.
2-20-19069
2.Võlgniku taotlusel peatas maakohus 05.01.2021 määrusega esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse täiteasjas nr 022/2020/9430 ja võttis järgmisel päeval kaebuse menetlusse. Puudutatud isikute seisukohad
3.Kohtutäitur pidas kaebust põhjendamatuks, jäädes 15.12.2020 otsuses märgitud seisukohtade juurde. Kohtule esitatud kaebuses väljub võlgnik taandamiskohustuse rikkumisele tuginedes kohtutäiturile esitatud kaebuse piiridest. Kohtutäitur ei nõustu võlgniku seisukohaga, mille kohaselt Harju Maakohtu 27.11.2020 hagi tagamise määrus tsiviilasjas 2-20-17414 lõpetas Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2019 kompromissi kinnitamise määruse kohese sundtäidetavuse. Harju Maakohtu kohtumääruse resolutsioonist ei tulene keeldu algatada Y suhtes täitemenetlust või keeldu sooritada kohtutäituril võlgniku vara suhtes täitetoiminguid. Samuti ei ole kohtumääruse resolutsioonis viidet, et Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2019 kohtumäärus tsiviilasjas 2-16-12328 oleks tühistatud, mistõttu puuduvad alused täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur ei saa asuda lahendama menetlusosaliste vahel materiaalõigusliku iseloomuga vaidlusi. Keelumärke seadmine nõude tagamiseks oli põhjendatud ning võlgniku õiguste riive keelumärke seadmisel oli minimaalne. Võlgnik ei ole täitemenetluse käigus kordagi kohtutäituri poole pöördunud avaldusega kinnisvara müümiseks, mistõttu jääb arusaamatuks väide, et kohtutäituri seatud keelumärge takistab väidetava tehingu tegemist. Keelumärke eesmärk on tagada võlgniku vara säilimine ja võlgniku avalduse alusel saab kohtutäitur lahendada taotluse vara müügiks.
4.Sissenõudja kaebusele omapoolset seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas 02.02.2021 määrusega võlgniku kaebuse osaliselt ja kohustas kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama osas, millega taotleti võlgniku kinnisasjalt keelumärke kustutamist. Täitemenetluse lõpetamata jätmise osas jäi kohtutäituri 15.12.2020 otsus muutmata. Kohtutäituri taandamist puudutavad väited jättis maakohus läbi vaatamata. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 4 kohaselt täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Tsiviilasjas nr 2-20-17414 tehtud Harju Maakohtu 27.11.2020 hagi tagamise määruse tõttu ei tule täitemenetlust lõpetada, kuna nimetatud määrusega pole kohus välistanud kohtutäituri õigust algatada kostja avalduse alusel täitemenetlust ega keelanud kohtutäituril sooritada võlgniku vara suhtes täitetoiminguid. Hagi tagamise määrusega ei ole ka tühistatud täitemenetluse aluseks olevat täitedokumenti. Seega polnud kohtutäituril õigust jätta täitemenetlust algatamata ja vajalikud toiminguid läbi viimata. Kuigi täitemenetluse lõpetamiseks puudub alus, tuleb täitetoimingute tegemisel kohtutäituril arvestada, et tulemit ei saa välja maksta sissenõudjale, vaid see tuleb kanda kohtu deposiiti.
5.2.Kinnistusraamatusse keelumärke kandmise osas sätestab TMS § 145 lg 1, et kinnisasja käsutamise keelumärke seadmisele peab eelnema kohtutäituri poolt kinnisasja arestimisakti koostamine. Erandina näeb TMS § 145 lg 4 ette, et kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist. TMS
2-20-19069 § 145 lg 4 kui erinormi kohaldamise eeldusena peavad esinema koos kaks asjaolu – täitmisteate kättetoimetamisega tekkiv võimalik ajaline viivitus ja sellest lähtuv oluline oht sundtäitmise eesmärgi saavutamisele. TMS § 145 lg 4 rakendamine on kohtutäituri diskretsiooniotsus, mida kohtutäitur peab suutma põhjendada, kui võlgnik esitab sellekohase kaebuse (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10, p-d 12 ja 15). Kohtutäitur ei ole otsuses põhjendanud, miks oli TMS § 145 lg 4 rakendamine käesoleval juhul vajalik. Kohtutäitur on vaid möönnud, et võlgniku õiguste riive keelumärke seadmisel on minimaalne, see ei piira kohustuse täitmise võimalust ning kohtutäituri ja võlgniku nõusolekul on võimalik sooritada kinnisasjaga tehinguid. Kuna kohtutäituri otsuses on TMS § 145 lg 4 kohaldamise eeldused esile toomata, samuti pole arvestatud asjaoluga, et täitedokumendist tuleneva nõude tagamiseks on tsiviilasjas 2-16-12328 seatud 05.10.2016 kohtumääruse alusel kohtulik hüpoteek, tuleb otsus põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu käsutamise keelumärke seadmise osas tühistada ja saata kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks.
5.3.TMS § 9 lg 11 aluste esinemisel tuleks täitemenetluse osalisel või tema esindajal esitada kohtutäiturile taandamise taotlus (TMS § 9 lg 3). Kui kohtutäitur taotluse alusel ei taandu, võib taotluse esitaja taandamisest keeldumise otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul esitada kohtutäituri taandamise avalduse kohtule. Kuna kohtutäiturile 04.12.2020 esitatud kaebuses ei ole võlgnik kohtutäituri taandamise taotlust esitanud ning kohtutäitur ei ole seda aspekti enda 15.12.2020 otsuses käsitlenud, tuleb kaebus selles osas jätta läbi vaatamata. Määruskaebused
6.Sissenõudja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni punktid 3 ja 4 ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rakendatud meetmed. Menetluskulud palub sissenõudja jätta võlgniku kanda.
6.1.Maakohus on väljunud võlgniku poolt kohtutäiturile ja kohtule esitatud kaebuse raamidest, lahendades taotluse, mida võlgnik ei esitanud. Võlgnik ei ole kohtutäiturile esitatud kaebuses tuginenud väitele, et kohtutäitur on kinnistule seadnud keelumärke põhjendamatult vara. Vaidlustatud määrus on vastuolus seadusega ja rikub sissenõudja õiguseid. Lisaks on maakohus jätnud reguleerimata 05.01.2021 määrusega seatud esialgse õiguskaitse meetme.
7.Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 osas tühistada ja uue määrusega jätta võlgniku kaebus kohtutäituri 15.12.2020 otsusele rahuldamata. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta võlgniku kanda.
7.1.Maakohus on väljunud kohtutäiturile ja kohtule esitatud kaebuse piiridest. Võlgnik ei ole esialgses kaebuses kohtutäiturile ette heitnud TMS § 145 lg 4 ebaõiget kohaldamist ja seega ei saanud kohtutäitur 15.12.2020 otsuses sellele hinnangut anda. Isegi kui keelumärke seadmine täitemenetluse algfaasis ei olnud põhjendatud, siis menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes tuleks kaebaja keelumärke kustutamise taotlus jätta jätkuvalt rahuldamata, kuna esineb seaduslik alus võlgniku vara arestimiseks. Samuti on maakohus jätnud lahendamata 05.01.2021 kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse meetme, millega kohus täitemenetluse peatas. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
8.Võlgnik vaidles kaebustele vastu. Määruskaebused on sisutud, paljasõnalised ja otsitud põhjendustega. Võlgniku kinnistu müügil on igal juhul garanteeritud kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamine, mistõttu ei saa tervele kinnistule seatav keelumärge olla
2-20-19069 täitemenetluse tagamiseks proportsionaalne ja põhjendatud meede. Täitur ei ole arvestanud, et nõuet otse sissenõudjale nagunii täita ei saa.
9.Sissenõudja toetas kohtutäituri määruskaebust.
10.Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust ja põhjendatust osas, mille peale on kaevatud. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebustes on vaidlustatud üksnes maakohtu määruse osa, millega võlgniku kaebus rahuldati, samuti esialgse õiguskaitse abinõu tühistamata jätmist. Ülejäänud osas (resolutsiooni punktid 2 ja 5) on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes edasi kaebamata jõustunud.
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas tühistada. Võlgniku kaebus jääb läbi vaadatavas osas rahuldamata ning ringkonnakohus tühistab maakohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Määruskaebused kuuluvad rahuldamisele. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
13.Võlgniku poolt määruskaebustele esitatud vastusele on lisatud 05.02.2021 maksekorraldus selgitusega „ts asjas nr 2-16-12328 kohtuse täitmine vastavalt ts asja nr 2-20-17414 hagi tagamise määrusele“. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maksekorraldus tõendada ühtegi kaebuse lahendamisel tähtsust omavat asjaolu, mistõttu tuleb selle tõendina vastuvõtmisest TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel keelduda.
14.Võlgnik pöördus 04.12.2020 kohtutäituri poole kaebusega, milles palus täiteasjas nr 022/2020/9430 menetluse lõpetada ja edastada Tartu Maakohtu kinnistusregistrile avaldus keelumärke kustutamiseks, kuna X ei saa täiteasjas olla sissenõudjaks. Kohtu poole pöördus võlgnik kaebusega, milles palus tühistada kohtutäituri 15.12.2020 otsuse samas täiteasjas ning kohustada täiturit kaebust uuesti läbi vaatama.
14.1.Kaebajad leiavad, et võlgnik ei ole kohtutäiturile 04.12.2020 esitatud kaebuses tuginenud väitele, et kohtutäitur on võlgniku kinnistule seadnud keelumärke põhjendamatult vara. Kuna võlgnik ei ole kaebuses kohtutäiturile ette heitnud TMS § 145 lg 4 ebaõiget kohaldamist, ei saanud kohtutäitur 15.12.2020 otsuses sellele ka hinnangut anda.
14.2.Määruskaebuste väited on eelnimetatud osas põhjendatud ja kaebused tuleb rahuldada. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kinnistule keelumärke seadmisele sobimatul viisil (enne vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist) tugines võlgnik esmakordselt alles maakohtule esitatud kaebuses. TMS § 145 lg 4 ebaõigele kohaldamisele ei ole võlgnik üleüldse tuginenud. Kui võlgniku arvates on TMS § 145 lg-t 4 rakendatud valesti, tuleb esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Kui menetlusosaline ei esita kaebust, kaotab ta TMS § 217 lg 6 järgi õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses (vt Riigikohtu 06.04.2010. a määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10, p 16 teine lõik).
15.Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendamatult läbi vaadanud võlgniku kaebuse osas, milles võlgnik tugines keelumärke seadmisele enne nõude vabatahtliku täitmise tähtaja
2-20-19069 möödumist. Kaebuse läbivaatamisel saab kohus arvestada üksnes nende väidetega, mida kaebaja on esitanud kohtutäiturile esitatud kaebuses. Kinnistule keelumärke seadmist puudutavad etteheited tulnuks maakohtul jätta TMS § 217 lg 6 alusel tähelepanuta. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus osas, milles maakohus võlgniku kaebuse rahuldas, kohtutäituri 15.12.2020 otsuse tühistas ja kohustas täiturit kaebust uuesti läbi vaatama, tühistada. Kuna võlgnik on kaebuses taotlenud täitemenetluse lõpetamist, aga mitte kinnisasjalt keelumärke kustutamist täitemenetluse jätkumisel, ei tee ringkonnakohus tühistatud osas uut määrust. Kaebus kohtutäituri otsuse peale jääb läbi vaadatavas osas tervikuna rahuldamata.
16.Kaebajad on õigesti tuginenud ka sellele, et maakohus on ekslikult jätnud tühistamata 05.01.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.
16.1.TsMS § 442 lg 5 järgi koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 ja § 4771 lg-ga 2 peab kohus hagita asjas tehtava lõpplahendi (määruse) resolutsioonis lahendama mh esialgse õiguskaitse abinõudega seotud küsimused. Praegusel juhul peatas maakohus võlgniku taotlusel 05.01.2021 määrusega täitemenetluse täiteasjas nr 022/2020/9430. Maakohtu vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks asja lahendades otsustanud esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist puudutavad küsimused. Arvestades maakohtu esialgse õiguskaitse määruse sisu ja seda, et võlgniku kaebus kohtutäituri otsusele jääb rahuldamata, langeb esialgse õiguskaitse vajadus asja lahendava kohtumääruse jõustumisel ära. Seetõttu tühistab kolleegium TsMS § 386 lg 4 alusel koosmõjus TsMS § 4771 lg-ga 2 maakohtu 05.01.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu ning täiendab selles osas maakohtu määruse resolutsiooni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Määruskaebuste rahuldamise ja maakohtu määruse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 alusel võlgniku kanda, kuna kaebus täituri otsusele ei kuulu rahuldamisele.
18.Kohtutäitur ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Seega puuduvad täituril hüvitatavad menetluskulud, v.a toimiku materjalidest nähtuv riigilõiv määruskaebuselt 15 eurot, mis tuleb võlgnikult kohtutäituri kasuks välja mõista.
19.Sissenõudja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on tema esindajal kulunud maakohtu määruse analüüsile ja määruskaebuse koostamisele 4,2 tundi, võlgniku kirjaliku seisukohaga tutvumisele ja 11.03.2021 seisukoha koostamisele 1,2 tundi, kohtutäituri määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastamisele 1 tund, menetluskulude nimekirja koostamisele 0,4 tundi – kokku 6,8 tundi tasumääraga 156 eurot/h (käibemaksuga). Arvestades määruskaebuse sisu, asja vähest keerukust ning teiste kaebemenetluses esitatud seisukohtade sisu ja mahtu, saab sissenõudja huvide efektiivseks kaitsmiseks põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks ringkonnakohtus pidada 3,5 tundi. Sissenõudja esindaja on vandeadvokaat, kelle tunnitasu 156 eurot (käibemaksuga) ei ole ülemäära kõrge. Samuti on sissenõudja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks riigilõiv 15 eurot (menetluskulude nimekirjas ekslikult 50 eurot). Maakohtu menetluses sissenõudja seisukohta ei esitanud ja tsiviilasja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid ei kandnud. Eelneva põhjal tuleb võlgnikult sissenõudja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 561 eurot (= 3,5 × 156 + 15).
20.TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramise osas saab esitada kaebuse, kui kaebuse hind ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).