lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-4914/19

Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-4914/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1091
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin

Tsiviilasja number

2-21-4914

Määruse tegemise aeg ja koht

27. september 2021, Tallinn

Kohtuasi

X kaebus täiteasjas nr 034/2021/102

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. aprilli 2021. a määrus (kaebuse menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X 24. mai 2021. a määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani taotlus määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
2.Tühistada Harju Maakohtu 1. aprilli 2021. a määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Rahuldada X määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (avaldaja) esitas 24. mail 2021 Harju Maakohtule venekeelse kaebuse. Maakohtu määrus ja selle põhjendused

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Maakohus keeldus 1. aprilli 2021 määrusega avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-de 3, 9 ja 10 alusel. Maakohus leidis, et avaldaja kaebus on võõrkeelne, mistõttu ei ole see arusaadav. Samuti ei ole kaebuselt riigilõivu tasutud. Maakohus selgitas, et TMS § 217 ja § 218 näevad ette kohtutäituri tegevuse peale kohtusse kaebuse esitamisel ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Esitatud kaebusele on lisatud koopia kohtuätituri büroosse 8. veebruaril 2021 saabunud võõrkeelsest avaldaja esitatud kirjast. Kaebusele on lisatud kohtutäituri vastus, mille kohaselt loobus kohtutäitur kirjale vastamast, kuna pöördumine ei olnud eestikeelne. Seega ei ole kaebuse esitaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Puudub kohtutäituri sisuline otsus, millega oleks lahendatud eelnevalt avaldaja kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Lisaks 1(3)

oleks käesolev kaebus esitatud TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes, kuna kaebuse esitaja on kohtusse pöördunud enam kui 10 päeva pärast kohtutäiturilt vastuse saamist. Määruskaebus

3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks, sh tähtaja määramiseks puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja leiab, et kohus oleks pidanud määrama avaldajale tähtaja venekeelse kaebuse tõlkimiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks. Samuti oleks pidanud kohus andma tähtaja riigilõivu tasumiseks. Avaldaja leiab, et kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud. Avaldaja esitas kohtutäiturile lisaks venekeelsele kaebusele ka eestikeelse kaebuse. 11. veebruaril 2021 esitatud eestikeelsele kaebusele ei ole kohtutäitur vastanud, mistõttu esitas avaldaja kaebuse maakohtule. Menetluse edasine käik
4.Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman palus jätta määruskaebuse läbi vaatamata või rahuldamata.
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada ning asi tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
7.Kohtutäitur leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleks jätta läbi vaatamata, sest maakohus on õigesti keeldunud kaebuse menetlemisest kaebuses esinevate puuduste tõttu ja kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu. Kolleegium selgitab, et kohtutäituri väljatoodud alusel ei saa jätta määruskaebust läbi vaatamata. Maakohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ning määruskaebus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele. Seetõttu tuleb määruskaebus sisuliselt läbi vaadata.
8.Maakohus on jätnud kaebuse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel, mis näevad ette, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast; hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid; hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kolleegium selgitab, et kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud kaebus vastab nõuetele. Kui kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, jättes kaebuse seniks käiguta. Kolleegium selgitab, et puudus, mille kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg antakse, peab olema selline, mis takistab avalduse menetlemist. Tegemist peab olema puudusega, mis annaks TsMS § 371 lg 1 (p-de 9-12) või lg 2 järgi aluse avalduse menetlusse võtmisest keelduda, kuid mida on võimalik kõrvaldada (vt nt Riigikohtu 21. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11). Avaldaja esitas venekeelse kaebuse ja kaebuselt ei nähtunud riigilõivu tasumist. Nende puuduste puhul oli tegemist kõrvaldatavate puudustega. Seetõttu oleks pidanud maakohus määrama nende 2(3)

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 ja jätma kaebuse seniks käiguta. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud põhjendamatult kaebuse TsMS §-i 371 lg 1 p 9 ja 10 alusel menetlusse võtmata.

9.Maakohus on jätnud kaebuse menetlusse võtmata ka TsMS § 371 lg 1 p-i 3 alusel, mis sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kolleegium selgitab, et kohtule kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale kaebuse esitamisel tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas kaebuse esitaja on kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast vastavalt TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1. TMS § 218 lg 1 teise lause kohaselt ei saa kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata. Maakohus leidis, et kohtutäitur ei ole teinud avaldaja kaebuse kohta sisulist otsust, mistõttu on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Lisaks leidis maakohus, et kaebus on esitatud TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes, sest kaebuse esitaja on kohtusse pöördunud enam kui 10 päeva pärast kohtutäiturilt vastuse saamist. Kolleegium maakohtu järeldustega ei nõustu. Maakohus ei ole jälgitavalt põhjendanud kaebetähtaja ületamist. Avaldaja on maakohtule esitatud kaebuses ja määruskaebuses välja toonud, et ta esitas kohtutäiturile ka eestikeelse kaebuse, mille kohta ei ole kohtutäitur otsust teinud. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et tsiviilasjas nr 221-12092 menetletakse avaldaja kaebust, millest nähtuvalt on kohtutäitur sama kaebuse eseme kohta otsuse teinud. Järelikult on maakohtu menetluses kaks ühesugust avaldust samadel asjaoludel. Ei ole välistatud, et kohtu kantselei on need ekslikult kahe erineva asjana registreerinud. Kolleegium märgib, et avaldaja kaebused tuleks menetleda ühes menetluses. Kui on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vt nt Riigikohtu 11. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 13; 13. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-09, p 9). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täiendavalt kontrollida, kas kaebuse esitaja on kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast vastavalt TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1, arvestades ka seda, et avaldaja on esitanud kohtutäiturile eestikeelse kaebuse.
10.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium