Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi avaldus kohtu loa saamiseks võlgnikele X ja Y kuuluvatesse ruumidesse sisenemiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 23. aprilli 2021 määrus
Kaebuse esitajad ja liik
X ja Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebemenetluses vastustaja I): Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts Puudutatud isik I (võlgnik I, määruskaebuse esitaja I): X (pankrotis, pankrotihaldur Ene Ahas) Puudutatud isik II (võlgnik II, määruskaebuse esitaja II): Y, lepinguline esindaja Reet Vokk Puudutatud isik III (sissenõudja, määruskaebemenetluses vastustaja II): Swedbank AS, lepingulised esindajad Antti Saar ja Birgit Juhanson
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada menetlusosaliste 30. augusti ja 1. septembri 2021 taotlused ning võtta neil kuupäevadel esitatud dokumentaalsed tõendid toimikusse.
2.Harju Maakohtu 23. aprilli 2021 määrus jätta muutmata.
Määruskaebusega seonduvad avaldaja ja sissenõudja menetluskulud jätta solidaarselt võlgnike X ja Y kanda ning võlgnike menetluskulud nende endi kanda.
5.Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale (v.a resolutsiooni punkt 1) võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (avaldaja) esitas 23. aprillil 2021 Harju Maakohtule avalduse loa saamiseks X (pankrotis, võlgnik I, kohtumenetluses puudutatud isik I) ja Y (võlgnik II, puudutatud isik II) kasutuses olevatesse ruumidesse sisenemiseks.
1.1.Swedbank AS (sissenõudja, puudutatud isik III) avalduse alusel on algatatud täiteasjas nr 025/2020/1748 täitemenetlus võlgnike suhtes. Kohtutäitur arestis 31. juulil 2020 võlgnikele kuuluva Tallinnas XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX, edaspidi: korteriomand, korter). Korteriomandi arvel toimub sissenõudja nõude ja täitekulude täitmine.
1.2.Täitemenetluses on vaja müüa korteriomand enampakkumisel. Kohtutäitur koostas
9.aprillil 2021 täitetoimingust teatamise akti, millega kuulutas välja korteriomandi enampakkumise. Ta avaldas 12. aprillil 2020 kuulutused väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Enampakkumine algab 10. mail 2021 kell 10 ja lõpeb 18. mail 2021 kell 12. Korteriomandiga tutvumiseks on määratud ajad 26. aprillil 2021 kell 12 ja 29. aprillil 2021 kell 17.
1.3.Korteriomandi müümiseks on vaja korterit ostuhuvilistele näidata. Vara arestimisel ei võimaldanud võlgnikud juurdepääsu korterile, mistõttu puuduvad kohtutäituril pildid, mida lisada enampakkumise kuulutusele. Samuti pole kindel, et võlgnikud tagavad korteriomandile juurdepääsu varaga tutvumisel.
1.4.Kohtutäituril on alust eeldada, et võlgnikud jätkavad täitemenetluse takistamist (ei taga korterisse pääsemist ja varaga tutvumist). Võlgnike tegevus kahjustab täitemenetluse osaliste varalisi huve ja venitab täitemenetlust. Võlgnikud ilmselt jätkavad täitemenetlusest hoidumist. Kohtutäitur taotleb kohtumäärust sisenemaks korterisse sellega tutvumise aegadel.
MAAKOHTU MÄÄRUS
2.Maakohus rahuldas avalduse 23. aprilli 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) osaliselt, piirates korteriomandiga tutvumise aja enampakkumise väljakuulutamisel teatatud aegadega. Üldisemat luba korterisse sisenemiseks kohus ei andnud. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
2.1.Maakohus kohaldas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg1, lg 2, lg 3; § 85 lg 1 ja lg 2.
2.2.Maakohus tuvastas et täitmisteade on võlgnikele kätte toimetatud 23. juunil 2020 postkasti postitamise teel TMS § 10 ja TsMS § 326 alusel korteriomandi aadressil. Asja materjalidest nähtub, et võlgnikud hoiduvad põhjendamatult kõrvale kohtutäiturile korterisse sisenemise võimaldamisest. Korteriomand on arestitud ja see soovitakse müüa enampakkumisel. Seega tuleb lugeda, et võlgnikud teavad toimuvast täitemenetlusest.
2.3.Vara arestimisel ei võimaldanud võlgnikud korterile juurdepääsu ning kohtutäitur ei saanud sellega tutvuda, seda pildistada ega huvilistele tutvustada. Korteriga tutvumine ja selle huvilistele tutvustamine on täitedokumendi täitmiseks vajalik toiming. Võlgnike vastuseisu tõttu ei ole täitetoimingute tegemine osutunud võimalikuks. Seega on tuvastatud võlgnike nõusoleku puudumine TMS § 28 lg 2 tähenduses.
2.4.Kohus annab nõusoleku ruumidesse sisenemiseks konkreetsel kuupäeval ja ajavahemikus. Nii arvestab kohtumäärus ka võlgnike huve, kes peavad kolmandate isikute viibimist oma kinnisasjal taluma üksnes konkreetsel kindlaksmääratud ajavahemikul. Rahuldamata jäi avalduse tekstis esitatud tingimuslik tulevikku suunatud taotlus võimaldada korterisse sisenemist ja vara näitamist kolme kuu jooksul kohtumääruse väljastamisest. 2 (4)
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
3.Võlgnikud esitasid 25. aprillil 2021 määruskaebuse, milles palusid vaidlustatud määruse tühistada, jätta avaldus läbi vaatamata ja panna menetluskulud kohtutäituri kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
täitmisteade oli võlgnike poolt koheselt vastu võetud postkasti jätmise teel
19.juunil 2020; arestimistoimingu tegemisel oli tagatud juurdepääs varale, aga kohtutäitur ise ei ilmunud 31. juulil 2020, vaid saatis hiljem kinnisasja arestimise akti; vale on väide, et arestimisakt toimetati võlgnikele kätte 10. augustil 2020 üksnes postkasti postitamise teel. Võlgnik I vaidlustas võlgniku II teadmisel arestimisakti juba
2.augustil 2020 (tsiviilasi nr 2-20-13355); samuti on vale väide, et võlgnikud takistavad korteri ostuhuvilistele näitamist, sest kohtutäituril oli üheksa kuud aega teha korterist pilte; kohtutäituril on õiguslik alus kohtult sisenemiseks nõusolekut küsida üksnes juhul, kui võlgnikud seda takistavad – see tingimus ei ole käesoleval juhul täidetud; kohtutäitur rikkunus TMS § 8 lg 1 ja kohtutäituri seaduse § 2 lg 3 nõudeid; põhjendamatu on taotlus viie isiku poolt piltide tegemiseks ja varaga tutvumiseks, sest see rikub võlgnike privaatsust, turvalisust ja kodurahu; kohus rikkus õigusnorme, jättes arvestamata COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmed ja piirangud.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kohtutäiturile ja sissenõudjale tähtaja sellele vastamiseks. Mõlemad nimetatud menetlusosalised vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 18. mail 2021.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1). Määruskaebus jääb rahuldamata ja võlgnikud kannavad sellega seonduvad kulud.
6.Maakohtu määruse vaidlustasid ainult võlgnikud, st TsMS § 659 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause järgi on määrus avalduse rahuldamata jätmise ning kohtutäituri ja sissenõudja menetluskulude nende endi kanda jätmise osas edasi kaebamata jõustunud. Ringkonnakohus saab kaebuse väidete piires kontrollida üksnes seda, kas maakohus andis õigesti kohtutäiturile loa korterisse sisenemiseks.
7.Menetlusosalised esitasid määruskaebemenetluses täiendavaid tõendeid, mis on TsMS § 662 lg 3 mõtte kohaselt lubatav. Kohus võtab esitatud tõendid toimikusse. Võlgnik II esitas
17.mail 2021 kohtule taotluse kaasata menetlusse teine võlgnik I. Selle taotluse lahendamiseks puudub vajadus, sest võlgnik I on niigi menetlusosaline ja ta allkirjastas ka määruskaebuse.
8.Määruskaebuses ega menetluses edaspidi esitatud väiteid ei anna alust vaidlustatud määrust muuta. Maakohus kohaldas õigesti õigusnorme ja tuvastas avalduse rahuldamiseks piisavad asjaolud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduste ja põhjendustega ning vastab kaebuse väidetele järgmiselt.
8.1.Asjakohatud on võlgnike väited täitemenetluse dokumentide kättetoimetamise kohta. Vaidlustamata asjaoludel olid võlgnikud täitemenetlusest, korteriomandi arestimisest ja enampakkumise väljakuulutamisest teadlikud. Ruumidesse sisenemiseks loa andmise menetluses pole vaja tuvastada, kuidas ja millal täpselt võlgnik erinevatest täitetoimingutest teada sai. Samuti on asjakohatud väited kohtutäituri ebapädevuse kohta. 3 (4)
8.2.TMS § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. TMS § 28 lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda ja seda läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks üksnes kohtumääruse alusel.
8.3.Maakohus leidis õigesti, et korteriga tutvumine ja selle huvilistele tutvustamine on täitedokumendi täitmiseks vajalik toiming. Võlgnike vastuseisu tõttu ei ole nende kinnisasjal täitetoimingute tegemine osutunud võimalikuks. Seega on tuvastatud võlgnike nõusoleku puudumine TMS § 28 lg 2 tähenduses. Ringkonnakohus nõustub, et kohtutäitur on piisavalt selgitanud ja tõendanud võlgnikele kuuluvasse korteriomandisse loa saamise vajalikkust. Maakohus ei andnud tutvumise õigust põhjendamatult suurele arvule isikutele, sest kohtutäituril ei ole kohustust määrata tutvumist korraldama ainult ühte oma büroo töötajat või teha seda toimingut üksi.
8.4.Asjakohatu on võlgnike väide, et kohtutäitur võib kohtult sisenemiseks nõusolekut küsida üksnes juhul, kui võlgnikud seda takistavad. TMS § 28 lg 21 kohaselt võib sama paragrahvi teises lõikes nimetatud kohtumääruse teha, ilma et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. Seetõttu pole vaja hinnata kaebuse väiteid võlgnike tegevuse või tegevusetuse kohta.
8.5.Põhjendatud pole võlgnike väide seoses COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmete ja piirangute arvestamata jätmisega. Tutvumise ese ei ole avalik ruum. Lisaks on korteriga võimalik tutvuda distantsi hoides ja maske kandes, mis on üldjuhul piisavad meetmed. Esitatud täiendavate väidete ja tõendite kohaselt on kohtutäitur määratud ajal korterisse ka sisenenud ja kohtult saadud loa sel viisil realiseerinud. Võlgnikud ei toonud esile, et toimingul oleks tegelikult olnud olulisi negatiivseid tagajärgi, mille talumist sellises olukorras ei peaks võlgnikult eeldama.
9.Avalduse läbi vaatamata jätmiseks pole alust. Algset avaldust ei muuda perspektiivituks täitemenetluse vahepealne käik ega võlgnike ühisvara jagamine pärast avalduse esitamist. Kohus ei saa käesolevas asjas hinnata, kas praegu esineb täitemenetluse lõpetamise alus. Avalduse esitamise ja vaidlustatud määruse tegemise ajal seda kohtule esitatud materjalide põhjal ei olnud.
10.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võlgnike kanda. Siinjuures kannavad võlgnikud teiste menetlusosaliste kulud solidaarselt, aga oma kulud kumbki ise. Kohtutäitur ega sissenõudja ei esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu puudub vajadus kulusid rahaliselt kindlaks määrata.
11.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse sisulise osa ja kulude jaotuse peale saab kaevata TMS § 219 ja TsMS § 696 lg 3 esimese lause alusel. Tõendite vastuvõtmise otsustus ei ole vaidlustatav. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.