Välja mõista Galina Svjatskilt AKTSIASELTS JANVEMAR kasuks menetluskulude katteks 174 eurot.
4.Galina Svjatski on kohustatud tasuma menetluskuludelt 174 eurot viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Galina Svjatski (hageja) esitas 01.09.2020 kohtule AKTSIASELTSI JANVEMAR (kostja) vastu hagi, milles lõpliku nõudena palus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043; § 1045 lg 1 p 5 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 alusel mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitise 314,18 eurot õigusvastaselt tekitatud kahju eest ning viivise nimetatud summalt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt asus 08.05.2020 kuni 30.09.2020 kostja territooriumil asukohaga X hagejale kuuluv sõiduk Saab 9-3 (registreerimismärk X). Kostja töötajad või koostööpartnerid takistasid hagejal sõiduki valdamise teostamist. Kui hageja ilmus kostja territooriumile, blokeeriti sõiduk kostja korraldusel kaubabussiga. Hageja pöördus korduvalt tulemusteta Politsei- ja Piirivalveameti poole, kuivõrd tsiviilõiguslike probleemide lahendamine pole politsei pädevuses. Politsei 23.05.2020 vastuskirjast nähtub, et patrull tuvastas, et hageja sõiduk oli 14.05.2020 tõepoolest kinni pargitud ning kinni parkinud sõiduki kasutaja lubas mõistliku aja jooksul sõiduki ümber parkida. Eeltooduga tekitas kostja hagejale kahju 314,18 eurot: hageja tasus asjata kaskokindlustusmakseid kokku 88,50 eurot; liikluskindlustusmakseid 25,68 eurot; tegi kulutusi sõiduki äraviimiseks 35 eurot; sõiduki tehniliseks kontrolliks kulus 35 eurot ja igapäevaseks tööle sõiduks perioodil 08.05.2020 kuni 30.09.2020 130 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei teinud ta hagejale takistusi sõidukiga territooriumilt lahkumiseks, mis nähtub ka lisatud fotodelt. Kinnistu on piiratud aiaga, mille suur värav on tööaegadel avatud ning jalgsi on kinnistule takistusteta ligipääs ööpäevaringselt. Ka ei võtnud kostja hageja sõidukit enda valdusse, ei lukustanud rattaid ega takistanud muul viisil sõiduki eemaldamist. Sõiduki tehniline korrasolek on omaniku vastutada. Hagi on esitatud alusetult ja vale isiku vastu. Väide, et kostja võttis sõiduki panti, on tõendamata. Hagi tuleb esitada isiku vastu, kes konkreetselt hagejal valduse teostamist takistab. Kostja ei vastuta kolmandate isikute tegevuse eest, eriti olukorras, kui sõiduk on kostja kinnistule pargitud selleks eelnevat kokkulepet omamata. Sõiduk oli pikemat aega pargitud kostja kinnistule ning kuivõrd kinnistu on antud rendile, esitas rentnik kostjale etteheiteid, et klientide parkimiskohad olid hõivatud kliendiks mitteoleva isiku poolt. Samuti märkis kostja, et kahju tekkimine ja suurus ei ole tõendatud. Hageja ei ole sõiduki faktiline kasutaja, seega ei saa olla ka selle väidetava kinnipidamise ja hagejale tekkinud kahju
vahel põhjuslikku seost. Kaskokindlustuse maksete tasumine oli hageja vaba valik ja kattis mh sõidukile kolmandate isikute poolt tekitatud kahju. Hagejal oli võimalik igal ajal maksete tasumine katkestada. Liikluskindlustuse olemasolu on kohustuslik ja asjaolu, et hageja ise ei kasutanud sõidukit, ei saa olla kahjuks. Sõiduki teisaldamiseks tehtud kulutused tekkisid hageja enda süül. Sõidukit kasutas faktiliselt hageja poeg, mitte hageja oma igapäevasõitude tegemiseks, seega ei saa hageja nõuda auto puudumisest tulenevate kulutuste hüvitamist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 5. mai 2021 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja nõue põhjendatud, kuivõrd ei ole tõendatud, et kostja oleks takistanud hagejal sõidukiga territooriumilt lahkumist. Politsei- ja Piirivalveameti vastusest nähtuvalt pöördus sõiduki otsene valdaja A.A. 14.05.2020 politsei poole, kes tuvastas samal päeval, et sõiduk oli kostja territooriumil teise sõiduki poolt kinni pargitud. Asja materjalidest ei nähtu aga andmeid isiku kohta, kes hageja sõiduki kinni parkis. Kostja esitatud fotodelt nähtuvalt oli näiteks 8. juunil ning 4., 7. ja 16. septembril värav avatud, hageja sõiduk oli pargitud värava vahetus läheduses ja muid füüsilisi takistusi sõiduki ära viimiseks ei olnud. Asjaolu, et kostja on territooriumi omanik ning sinna ei ole igal ajal võimalik lukustatud värava tõttu pääseda, ei tähenda, et kostja oleks teostanud hageja pargitud sõiduki üle ebaseaduslikku valdust või takistanud teda sõidukiga territooriumilt lahkumisel. Hagejale kuuluva sõiduki kasutaja parkis sõiduki aiaga piiratud võõrale maa-alale veendumata, kas tal oli selleks omaniku luba. Seega pidid hageja ja tema sõiduki kasutaja arvestama, et sõidukiga lahkumine temale sobival ajal võib olla raskendatud. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 4 ja § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt pöördus ta kohtule vastuste koostamiseks Advokaadibüroo Walless advokaadi poole ning palus välja mõista kulutused õigusabile summas 1008,11 eurot (ilma käibemaksuta), ent TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste esindajate kulud. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (vt Riigikohtu 01.04.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14). TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega kuuluvad hüvitamisele vaid kulud lepingulisele esindajale, mitte õigusabikulud üldiselt ning kuivõrd kostjat esindas menetluses seaduslik esindaja, kelle koostatud ja allkirjastatud menetlusdokumentidest ei nähtu lepingulise esindaja olemasolu, ei ole kostjale õigusabikulude hüvitamine põhjendatud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Galina Svjatski esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 5. mai 2021 otsuse tühistamist ning asjas uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda, määrates hageja menetluskulude suuruseks 1275 eurot maakohtus ja 275 eurot ringkonnakohtus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tugines maakohus üksnes kostja kontorist tehtud fotole ning jättis ebaõigesti hindamata Politsei- ja Piirivalveametilt saadud info. On tõendatud, et kostja takistas hagejal sõidukiga tema territooriumilt lahkumist ning kostja võttis ka omaks väite, et hoidis sõidukit enda valduses pandiõiguse teostamiseks. Eeltoodut tõendab mh politseipatrulli vestlus asjaosalistega ning hageja esimese lepingulise esindaja vastav kinnituskiri. Kuivõrd ebaseadusliku valduse
fakt on tõendatud, kohaldas maakohus materiaalõigust valesti, kui leidis, et kui kostja hageja äraolekul sõiduki kinni parkimisest vabastab, ei ole tegu ebaseadusliku valdusega; 2) seisneb kostja süü asjaolus, et ta kasutas ära oma mõjuvõimu kinnistu ja seal viibivate isikute üle, kes olid kostjaga lepingulistes suhetes ning andis neile korraldusi hageja sõiduk blokeerida. Kostja seaduslik esindaja, tegutsedes kostja huvides, soovis hageja pojalt kätte saada väidetavat rahalist nõuet, ent valis selleks ebatsiviliseeritud ja ebaseadusliku tee. Kostja seaduslik esindaja nentis ka ise hageja pojale, et kinni parkinud sõiduk ei liigu kohalt enne kui poeg ei tasu nõuet; 3) on kostja tegevuse ja hagejale kahju tekkimise vahel põhjuslik seos. Võõra vara ebaseadusliku valdamise korral hüvitatakse eelkõige kaotatud kasutuseelised (Riigikohtu 25.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-15, p 11), ent kuivõrd tegemist oli sõidukiga, tekkis kahju ka pikast seismisest põhjustatud tehniliste rikete tuvastamise ja kõrvaldamisega;
5.AKTSIASELTS JANVEMAR vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata jätmist. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on väited, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi ning jättis ebaõigesti hindamata Politse- ja Piirivalveameti tõendid, ekslikud. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei tõendanud, et kostja oleks sõidukit ilma õigusliku aluseta kinni hoidnud, võtnud sõiduki panti või muul viisil takistanud sõidukiga lahkumist. Hagi on esitatud vale isiku vastu, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt tekitas hagejale kahju A.A., kes parkis sõiduki võõrale parkimiskohale, omamata selle valdajaga (st üürnikuga) kokkulepet. Kostja on küll kinnistu omanik, kuid kostja ei ole teinud hagejale takistusi kostjale kuuluvalt territooriumilt sõidukiga lahkumiseks. Territoorium on olnud avatud ning sellele on vaba ligipääs. Asjaolu, et kostja on territooriumi omanik, ei tähenda, et kostja vastutab kogu territooriumil kolmandate isikute tegevuse eest. Parkimiskoht on muu territooriumi koosseisus antud üürile. Seega ei teosta kostja valdust vaidlusaluse parkimiskoha suhtes; 2) oleks hageja alternatiivselt pidanud esitama nõude väidetavalt tema sõidukit blokeerinud sõiduki omaniku vastu või isiku vastu, kes sõiduki sinna parkis. Nimelt seisnevad hageja etteheited selles, et autot ei olnud võimalik liigutada parkiva sõiduki tõttu. Kostja ei ole sellise sõiduki omanik ega sellist sõidukit ka parkinud. Sõiduki vastutava kasutajaga on suhtluses olnud politsei, mistõttu on isik hagejale teada (või lihtsasti tuvastatav); 3) on hageja väited, et sõiduki kinniparkimise korralduse andis kostja, paljasõnalised. Kostjal on territooriumi otseste valdajatega üksnes üürilepingust tulenevad suhted, mille alusel ei ole kostjal võimalik mõjutada, kes ja kuidas territooriumil pargivad; 4) on väärad ning tõendamata hageja väited, nagu oleks kostja teostanud sõiduki suhtes pandiõigust. Hageja tugineb seejuures hageja lepingulise esindaja poolt esitatule, mis ei ole asjas tõendiks. Kostja on korduvalt (mh näiteks kohtumisel A.A. ning politseiametnikuga) kinnitanud, et tema ei takista sõiduki parklast äraviimist ning on palunud hagejal korduvalt sõiduk parkimiskohalt eemaldada. 5) ei ole hagejale ka kahju tekkinud ning tal oli võimalik kahju tekkimist vältida. Hagejal oli võimalik kindlustuslepingud lõpetada perioodil, kui tal puudus võimalus sõidukit kasutada ning sellega liikluses osaleda. Sellisel juhul oleks kindlustusandja tagastanud ka enammakstud kindlustusmaksed. Samuti ei esitanud hageja ühtegi tõendit selle kohta, et sõiduki rehvid oleksid kahjustunud. Menetluses esitatud fotodel on sõiduki rehvid täis ning kahjustusteta. Ka ei olnud hagejal takistust sõiduki rehve vajadusel täis pumbata ja väidetavaid kahjustusi vältida. Hageja täiendavad kulutused ühistranspordile on tõendamata. Kui hagejal oleks olnud võimalik teha väidetavad sõidud autoga, oleks hageja kandnud kulutusi kütusele, mis oleks tõenäoliselt
oluliselt suuremad. Samuti on hagejale väidetavate ebamugavuste tekkimine paljasõnaline, kuivõrd sõiduki tegelikuks kasutajaks on A.A..
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 5. mai 2021 otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas TsMS § 654 lg-s 6 sätestatuga ei korda ringkonnakohus oma otsuses kõiki maakohtu põhjendusi.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning jätnud põhjendatult hageja nõude rahuldamata.
7.1.Hageja nõudis kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Nimetatud sätte alusel nõude rahuldamise eelduseks on kahju tekkimine kostja õigusvastase käitumise tagajärjel. Maakohus tuvastas, et kostja ei ole õigusvastaselt käitunud ning seega puudub alus kahjunõude rahuldamiseks. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust tuvastada kostja käitumise õigusvastasust.
7.2.Hageja kohustuseks on tõendada deliktilise kahju hüvitamise nõude eeldused, sh kahju tekkimine kostja õigusvastase käitumise tagajärjel. Maakohus on selgitanud pooltele tõendamiskoormist 13.01.2021 kirjas (tl 120) ja 12.03.2021 määruses (tl 133) ning teinud mõlemas menetlusdokumendis mh hagejale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Selleks vaatamata ei ole hageja esitanud täiendavaid tõendeid ning leidnud, et on tõendanud kostja õigusvastase käitumise. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud kostja õigusvastast käitumist, s.o seda, et kostja oleks korraldanud ise või oma koostööpartnerite poolt hageja sõiduki kinni blokeerimise teiste sõidukitega ja sellega takistanud hagejal sõidukiga kostja kinnistult lahkumise. Politsei- ja Piirivalveameti vastused (tl 47, 92) sellist asjaolu ei kinnita ning seetõttu on ekslik apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus jättis põhjendamatult nimetatud tõendid kui hageja nõuet kinnitavad tõendid hindamata. Samuti ei kinnita kostja õigusvastast käitumist hageja esimese lepingulise esindaja kinnituskiri. Lisaks on hageja kinnitanud, et kostja juhataja kutsus teda enda juurde jutuajamisele ja ütles, et sõiduk on blokeeritud senini, kui hageja maksab kostjale „trahvi.“ Kostja poolt hageja jutuajamisele kutsumist saaks kinnitada B.B.. Asja materjalidest nähtub veel see, et kostja on sellise jutuajamise toimumist eitanud ning hageja ei ole taotlenud B.B. tunnistajana ülekuulamist ei maa- ega ringkonnakohtus. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et kui väidetav jutuajamine hageja ja kostja juhataja vahel toimus ning hageja nimetatud isik B.B. viibis samal ajal vaidlusalusel kinnistul, saanuks hageja tõendada kostja õigusvastast käitumist ning lükata ümber kostja väite, et viimane pole teinud mistahes takistusi sõidukiga kinnistult lahkumiseks (näiteks fotod hageja sõidukist kostja territooriumil ja seda kinnitavad B.B. ütlused). Sellistele asjaoludele ei ole hageja tuginenud, samuti ei ole ta nimetanud ühegi rehvivahetuse töökoja kui kostja koostööpartneri töötaja nime, kes võiksid tema väiteid tõendada.
7.3.Kuivõrd hageja ei tõendanud, et kahju põhjustas kostja õigusvastane käitumine, siis jättis maakohus õigesti kahjunõude rahuldamata.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kulutanud õigusabile seoses apellatsioonimenetlusega kokku 797,50 eurot (5 tundi ja 30 minutit x 145 eurot), millele lisandub käibemaks. Hageja nõudis kostjalt 314,18 euro väljamõistmist ning tegemist ei olnud keeruka ja mahuka vaidlusega. Asja materjalidest nähtuvalt olid vaidluse asjaolud kostja lepingulisele esindajale varasemast menetlusest teada. Eelnimetatud asjaolude alusel leiab ringkonnakohus, et kostja õigusabikulud apellatsiooniastmes on põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175 lg 1) 1 tunni ulatuses summas 174 (145x1,2) eurot. Seetõttu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista esindaja kulude katteks 174 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.