Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

Määrus jõustub selle kätte toimetamisega pärandi hooldajale.

Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esistamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetluse käik ja menetlusosaliste seisukohad 30.06.2021 esitas avaldaja avalduse, milles palus määrata xxxxxxxxxx surnud Sxxxxx Kxxxxxxxxxxx pärandvarale hooldaja. Avalduse kohaselt on avaldaja pärandaja õde. Avaldajale teadaolevalt ei teinud pärandaja testamenti ega pärimislepingut. Pärandaja abielu oli lõppenud ning tal polnud lapsi. Pärandajast varem on surnud tema vanemad ja vanem vend Mxxxxxx Kxxxxxxxxxx ja õde Nxxxxxx Bxxxxxxxxx. Lisaks avaldajale võib pärijana kõne alla tulla teine vend Axxxxxxxx Kxxxxxxxxxx ning varem surnud õe poeg Kxxxxx Bxxxxxxxxx. Avaldajal on side teiste sugulastega katkenud. Nii vend kui õepoeg elavad Nxxxxxxxxxoblastis Venemaal, kuid täpsem elukoht on teadmata. Pärandvaraks on korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxxx vald, xxxxxxxxx, sõiduauto (teadaolevalt liisitud), maksmata kommunaalarved ning võimalik, et ka muud võlad ja kohustused. Avaldaja ei ole pärandist loobunud, kuid ta pole ka otsustanud, kas pärandi vastuvõtmine on majanduslikus mõttes mõistlik. Avaldaja leidis, et vajalik on pärandaja pärandvarale määrata hooldaja, sest korter on peremeheta ning vajab järelevalve korraldamist ning kommunaalkulude tasumist, täitmist vajavad ka muud pärandil lasuvad kohustused, vaja on lõpetada auto liisinguleping ning selgitada välja veel teadmata kaks kaaspärijat. Avaldaja palus hooldajaks määrata enda lepingulise esindaja. 16.09.2021 kuulas kohus ära avaldaja ja tema esindaja. Avaldaja sõnul on ta esitanud avalduse enda venna järelt pärimiseks. Avaldajal on olemas enda venna ja õepoja telefoninumbrid. Ta on nendega suhelnud ning teab ka nende elukoha aadresse. Avaldaja sõnul oli Sxxxxxx kahetoaline korter, auto ja lumesaan. Lumesaani oli ta alles hiljuti ostnud. Avaldaja poeg rääkis, et Sxxxxxx oli mingi võlg panga ees ning pank võttis võla katteks auto ära. Avaldaja on suhelnud ka Sxxxxx endise naisega, kelle sõnul on selle kuu 18. kuupäevast korter müüki pandud. Avaldaja ei tea, kes seda tegi või kas jutt üldse õige on. Avaldaja ei tea, kus on korteri võtmed. Matused korraldas sotsiaalabi. Urn pidi olema korteris ning esindaja lubas selle avaldajale saata. Avaldaja esindaja selgitas, et ta on suhelnud kohalike inimestega ja sotsiaaltöötajatega. Nemad on asjaga kursis ja majaelanikud arvavad, et korteri väärtus võib olla 5000-15 000 euro vahel, kuid see sõltub korteri seisukorrast. Juuni seisuga on korteri võlg 527 eurot. Esindaja ei usu, et korterit müüb täitur. Esindajal oli korteriühistuga kokkulepe, et nad ei tee seda, sest võlg makstakse ära. Korteri võti on sotsiaaltöötaja käes. Esindaja oli nõus täitma pärandi hooldaja ülesandeid. Kohtumääruse põhjendused Kohus vaadanud läbi avalduse ja selle lisad, leiab, et asjas on võimalik teha lahend, millega lahendada avaldus ja määrata pärandvara hooldaja.

Kohus tuvastas, et Sxxxxx Kxxxxxxxxxv suri xxxxxxxxxx ning tema pärijaks on avaldaja, kes elab aga välisriigis. Võimalikke pärijaid on veel kaks, kes samuti elavad Venemaal ning kellele tuleb teatada pärimismenetlusest. Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 110 lg 1 p 2 sätestab, et pärandaja surma korral võib kohus kohaldada pärandvara hoiumeetmeid, kui pärija ei viibi pärandvara asukohas. Käesoleval ajal võib eeldada, et Sxxxxx Kxxxxxxxxxxx pärijad, PärS § 119 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul, ei ole pärandist loobunud. Seni on soovi pärimiseks esitanud vaid avaldaja ja teised pärijad ei pruugi oma õigustest üldse teadlikud olla. Kõik võimalikud pärijad elavad välisriigis ja seetõttu poole saanud asuda pärandvara valitsema ega seda hooldama. Kohtule esitatud andmete kohaselt kuulub pärandvarasse kinnistu, korteriomand, millega alati kaasnevad jooksvad kulud. Võimalik, et pärandvarss kuulub ka vallasvara, samuti kohustusi. Pärandvara täpne koosseis selgus inventuuri käigus. Kuivõrd pärimismenetlust ei ole veel lõpuni viidud, kuid korteriga on seotud kulud, lisaks võimaliku liisingulepinguga seotud kulud, siis on käesoleval juhul vajalik määrata pärandi hooldaja. Kohus leiab, et hoiumeetmete rakendamine ei kahjusta pärijate huve, sest pärandvara hooldaja tagab võlgnevuste tasumine, nende mitte tekkimise ja võimalik on pärandvara säilitamine. Seega tuleb avaldaja taotlus rahuldada. PärS § 112 sätestab, et pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Lõike 2 kohaselt võib hooldajaks olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus leiab, et vandeadvokaat Ivo Mahhov on võimeline pärandvara nõuetekohaselt valitsema ning avaldaja on sellega nõus ja seetõttu tuleb Ivo Mahhov määrata hooldajaks. Kohus selgitab, et vastavalt PärS § 112 lg 3 on hooldaja kohustatud:

tegemiseks tähtaja ja vastavalt PärS § 141 lg-le 1 tuleb täituril esitada pärandvara nimekiri kohtule. Kohus selgitab, et pärandi inventuuri tegemise eest on kohtutäituril õigus saada tasu vastavalt kohtutäituri seaduse § 49 lg-le 2. Kohtutäituri tasu on 0,15% pärandvara nimekirja kantud vara hulka kuuluvate õiguste koguväärtusest, kuid mitte vähem kui 35 eurot ja mitte rohkem kui 3336 eurot. Kohus selgitab ka, et vastavalt PärS § 139 lg 8 hüvitatakse inventuuri tegemise kulud pärandvara arvel esimeses järjekorras koos pärandvara valitsemise kuludega (PärS § 142 lg 1 p 1). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Sxxxxx Kxxxxxxxxxxx pärandvarale hooldaja ja määrab inventuuri. Pärast inventuuri tegemist saab määrata kindlaks pärandi hooldaja tasu ja menetlusega kantud kulude katmise. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.