Jätta Xi ja Y sisesuhtes Xi kanda AS-iga SEB Pank 05.07.2018 sõlmitud laenulepingust nr 2018015367 ja selle lisadest tulenevad laenusaaja kohustused.
3.Kohustada Yt andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXXXXX kantud kinnistu asukohaga XXX kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnistu jääb Xi ainuomandisse. Samuti kohustada Yt andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXXXXX kantud kinnistu asukohaga XXX teise jao omanikukande, mille kohaselt on X ja Y viidatud kinnistu kaasomanikud kustutamiseks ja teise jakku uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse X.
2-20-7183
4.Kohustada Yt andma nõusolek kaasomandis oleva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga WWWWWW kantud kinnistu asukohaga WWW kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnistu jääb Xi ainuomandisse. Samuti kohustada Yt andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga WWWWWW kantud kinnistu asukohaga WWW teise jao omanikukande, mille kohaselt on X ja Y viidatud kinnistu kaasomanikud kustutamiseks ja teise jakku uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse X.
5.Asendada Y käesoleva kohtuotsuse punktides 3 ja 4 märgitud tahteavaldused kohtuotsusega.
6.Kohustada Yt viivitamatult kuid mitte hiljem kui 14 kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest andma üle Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXXXXX kantud kinnistu asukohaga XXX ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga WWWWWW kantud kinnistu asukohaga WWW Xi ainuvaldusesse.
7.Jätta poolte menetluskulud Y kanda.
8.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.X esitas 18.05.2020 Harju Maakohtule hagi Y vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXXXXX kantud kinnistu asukohaga XXX ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga WWWWWW kantud kinnistu asukohaga WWW kaasomanikud. Hageja ja kostja sõlmisid 05.07.2018 AS SEB Pangaga laenulepingu nr 2018015362, millega said pangalt laenu summas 120 600 eurot registriossa nr XXXXXX
2-20-7183 ja nr 739050 kantud kinnistute ostuks, laenulepingu tagasimaksmise tähtpäevaga 23.07.2048. Kinnistutele seati esimese järjekoha ühishüpoteek summas 156 800 eurot AS SEB Pank kasuks. Kinnistute väärtus oli vastavalt laenulepingule nende omandamisel hinnanguliselt 134 000 eurot. Esimese sissemakse tegi hageja ainuisikuliselt summas 13 400 eurot. Samuti tasus hageja notaritasu summas 513,26 eurot ning maakleritasu summas 220 eurot. Laenu tagastatakse igakuiste annuiteetmaksetena 447,09 eurot, millele lisanduvad ka kindlustusmaksed. Laenumakseid ja kindlustusmakseid on tasunud ainult hageja, käesoleva hagiavalduse esitamise ajaks on ta tasunud laenumakseid alates laenulepingu sõlmimisest kokku summas 9 290,38 eurot. Hageja tasus ainuisikuliselt ka korteri disaineri teenuse, mööbli ja siseviimistluse eest kokku vähemalt 17 096,43 eurot. Hageja püüdis kinnistute kaasomandit kostjaga kokkuleppel lõpetada, kokku oli lepitud müügitehing hinnaga 165 000 eurot, kostja ilma põhjuseta kokkulepitud ajal notarisse ei tulnud. 02.04.2020.a tegi hageja kostjale järjekordse kohtuvälise ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks, pakkudes alternatiivseid variante. Kostja vastuseks oli, et hageja pöörduks kohtu poole. Oma nägemust ja ettepanekuid kaasomandi lõpetamiseks kostja ei esitanud.
2.Hageja palub lõpetada poolte kaasomand Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXXXXX kantud kinnistule asukohaga XXX ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga WWWWWW kantud kinnistule asukohaga WWW. Jätta Xi ainuomandisse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXXXXX kantud kinnistu asukohaga XXX ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga WWWWWW kantud kinnistu asukohaga WWW. Kohustada Yt andma nõusolek kaasomandis oleva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXXXXX kantud kinnistu asukohaga XXX kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnistu jääb Xi ainuomandisse. Samuti kohustada Yt andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXXXXX kantud kinnistu asukohaga XXX teise jao omanikukande, mille kohaselt on X ja Y viidatud kinnistu kaasomanikud kustutamiseks ja teise jakku uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse X. Kohustada Yt andma nõusolek kaasomandis oleva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga WWWWWW kantud kinnistu asukohaga WWW kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnistu jääb Xi ainuomandisse. Samuti kohustada Yt andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga WWWWWW kantud kinnistu asukohaga WWW teise jao omanikukande, mille kohaselt on X ja Y viidatud kinnistu kaasomanikud kustutamiseks ja teise jakku uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse X. Alternatiivselt, määrata, et Xi ja Y kaasomandis olev Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXXXXX kantud kinnistu asukohaga XXX ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga WWWWWW kantud kinnistu asukohaga WWW, võõrandatakse maakleri kaudu ning esmalt hüvitatakse hagejale tema poolt ainuisikuliselt kantud kulud, seejärel tagastatakse pangalaen ning ülejäänud raha jagatakse Xi ja Y vahel võrdselt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3.Hageja tõi 04.01.2021 menetlusdokumendis esile, et kostja suhtumist ja eelnevat käitumist arvestades kohustuste ja lubaduste täitmisel on hagejal alust eeldada, et kui kohus lõpetab kaasomandi, siis kostja ei hakka oma kohustust õigel ajal täitma ja hakkab jätkuvalt venitama korteri vabastamisega. Hageja palus koos kaasomandi lõpetamisega otsustada ka korteri väljanõudmine kostja valdusest ja kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise viisi ja korra selliselt, et kaasomandi lõpetamisel Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXXXXX kantud kinnistule asukohaga XXX ja Tartu Maakohtu
2-20-7183 kinnistusosakonna registriossa numbriga WWWWWW kantud kinnistule asukohaga WWW, kohustub Y viivitamatult kuid mitte hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest andma eelnimetatud kinnistute valduse Xi ainuvaldusesse.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja hagi ei tunnista. Kostja vaidleb põhihagis esitatud hageja nõudele jätta kinnistud hageja ainuomandisse. Samas kostja vastuhagi esitada ei soovi, kuna on nõus põhihagis nimetatud alternatiivse jagamise viisiga, ehk kinnisasjade müümisega. Kostja toetab alternatiivset nõuet, kuid leiab, et maakleri kaudu kinnistute müümise kohustust kohtuotsusega panna ei saa. Samas kui pooled selles osas saavutavad kompromissi, siis on võimalik kokku leppida, et kinnistud müüakse esialgu maakleri vahendusel ning kui see ei õnnestu, siis pöördutakse enampakkumise korraldamiseks. Samuti alternatiivse hagi juures kostja ei nõustu sellega, et esmalt tuleb hüvitada hagejale tema poolt kantud ainuisikulised kulud. Alternatiivse nõude puhul tuleb kinnistud müüa, seejärel tagastada laenujääk ning ülejäänud raha jagada Xi ja Y vahel.
5.Käesoleval ajal kinnistu, registriosa nr XXXXXX, reaalosaks olevat korterit nr 50 eluasemena kasutab kostja koos hageja ja kostja ühise lapsega. Laps on alla kaheaastane. Kostja on valmis sõlmima käesolevas asjas kompromissi siis, kui laps läheb sügisel lasteaeda, kostja asub tööle ning muretseb endale elukoha. Kinnistute soetamiseks on võetud laen. Laenuvõtjateks on hageja ja kostja. Juhul, kui kinnistud jäävad hageja ainuomandisse, siis laenu eest jäävad vastutama nii hageja kui ka kostja. Samas sellisel juhul kostja jääb kinnistu kaasomandist. Selline kaasomandi jagamise viis on äärmiselt ebaõiglane kostja suhtes, sest kostja jääb laenu eest vastutama, kuid kaotab oma osa omandist.
6.Hageja on esitanud kuludokumendid. Hageja ja kostja elasid vabaabielus. Vabaabielus neil 02.10.2018.a sündis laps. Hageja ja kostja elasid koos ning ühiselt kasvatasid last. Kostja viibis lapsehoolduspuhkusel, sai riiklikke toetusi. Nüüdseks on riiklike toetuste maksmine lõppenud. Hageja on tõendanud rahaliselt hinnatavad kulud. Kostja on samamoodi teinud rahaliselt hinnatavad kulutused. Samuti kostja on kooselus panustanud lapse kasvatamisse lapsehoolduspuhkusel. Sel ajal kostja sissetulek oli väike, mis aga ei tähenda, et kostja panus ühiselus oli väiksem. Kostja käesolevaga saab tõendada enda poolt tehtud kulud, kuid leiab, et hageja ja kostja kulud tuleb lugeda võrdseteks. Eeltoodust tulenevalt kostja palub jätta hagi osaliselt rahuldamata ning lõpetada kaasomand alternatiivses nõudes esitatud viisil, kuid enampakkumisel ning müügist saadud tulemilt tagastada laenujääk ning ülejäänud raha jagada Xi ja Y vahel võrdsetes osades.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
8.Asjas ei ole vaidlust selles, et korteriomandite asukohaga XXX ja WWW kaasomanikeks on Y (1⁄2 kaasomandist) ja X (1⁄2 kaasomandist, tl 7 pöördel, tl 10). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaasomand tuleb lõpetada. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel
2-20-7183 tuvastatuks. Poolte vahel on vaidlus eelkõige selle üle, millisel viisil tuleb kaasomand lõpetada.
9.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
10.Kohus leiab, et kaasomandi lõpetamist välistavad asjaolud puuduvad ja kaasomandi jagamise materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. Kostja kaasomandi lõpetamise nõudele vastu ei vaidle. Kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Kohus selgitab, et kaasomanikul on õigus nõuda kaasomandi lõpetamist tingimustel ja viisil, mis on sätestatud AÕS §-des 76 ja 77.
11.Kaasomandi lõpetamise viis on kohtu diskretsiooniotsus, seejuures tuleb kaasomand lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt ka nt RKTKo nr 3-21-45-06, p 19). Hageja on toonud esile, et soovib kaasomandit jagada eelkõige nii, et kinnisasjad jäävad hageja ainuomandisse ja kinnisasjade soetamiseks võetud laenukohustus jääb hageja kanda, alternatiivselt soovib hageja müüa kinnisasjad maakleri abil, saadud rahast hüvitatakse hagejale tema poolt kinnisasjale tehtud kulud, seejärel tagastatakse pangalaen ja ülejääk jagataks poolte vahel võrdselt. Kostja toetas hageja poolt esiletoodud kaasomandi lõpetamise alternatiivset varianti sellise mööndusega, et kinnisasjad võõrandatakse enampakkumisel.
12.Kostja vaidleb hageja esmasele kaasomandi lõpetamise viisile vastu põhjusel, et sellisel juhul jääks kinnisasjad küll hageja ainuomandisse, kuid kinnisasjade soetamiseks võetud laenukohustuse eest jääksid vastutama hageja ja kostja ühiselt. Kostja hinnangul ei oleks selline kaasomandi lõpetamise viis kostja suhtes õiglane. Muid vastuväiteid kostja hageja esimesele alternatiivile esile ei toonud, kinnisasju enda ainuomandisse ei soovinud, kinnistute turuväärtusele vastu ei vaielnud, hageja poolt esiletoodud hüvitise arvutusele vastu ei vaielnud, hüvitist kaasomandiosa kaotuse eest ei taotlenud ega toonud esile selliseid enda pool kaasomandi esemele tehtud kulutusi, mida saaks kaasomandi lõpetamisel arvesse võtta.
13.Kohus kostja vastuväidetega hageja esimesele kaasomandi lõpetamise alternatiivile ei nõustu ega näe põhjust, miks peaks kaasomandi lõpetama käesoleval juhul just kinnisasjade võõrandamise ning raha jagamise teel. Hageja on soovinud kaasomandi esemeks olevaid kinnisasju endale, kostja neid enda omandisse tahtnud ei ole. Hageja on esile toonud, et ta on huvitatud sellest, et kinnisasjad jääksid tema omandisse ja ta võimeline kinnisasjade enda ainuomandisse jäämise korral laenumakseid üksi tasuma, seega puudub igasugune põhjus, miks peaks kohus rahuldama hageja alternatiivse variandi kaasomandi lõpetamiseks ja lõpetama kaasomandi kinnisasjade võõrandamisega ning raha jagamisega. Kinnisasjade müümine müümise enda pärast oleks ebaõiglane hageja suhtes, kes on huvitatud soetatud kinnisasjade endale jätmisest.
14.Kohus nõustub kostjaga iseenesest selles, et kui kohus hageja esmase nõude rahuldab, jäävad mõlemad laenusaajad laenuandja ees vastutama solidaarselt, kuna käesolev kaasomandi jagamise otsus ei ole kohustuslik menetlusvälistele isikutele (TsMS § 457 lõige 1). Pärast solidaarkohustuse omavahelist jagamist jäävad võlgnikud võlausaldaja ees
2-20-7183 endiselt solidaarselt vastutama, välja arvatud juhul, kui võlausaldaja on ühe solidaarvõlgniku solidaarkohustusest vabanemisega nõus VÕS § 175 lg 2 mõttes (RKTKo nr 3-2-1-38-14, p 14). Selline olukord, kus hageja ja kostja tasuksid laenukohustuse eest ühiselt, kuid vara, mida laenukohustus tagab vaid oleks vaid ühe poole omandis, oleks iseenesest tõepoolest ebaõiglane, kuid kostja on jätnud tähelepanuta, et hageja on soovinud algusest peale võtta eelpoolviidatud laenukohustuse täielikult enda kanda. Selline hageja tahe nähtub ka kostjale enne kohtumenetlust tehtud ettepanekust (tl 35 pöördel). Selleks tulnuks pooltel esitada pangale vaid ühine avaldus laenulepingu muutmiseks selliselt, et laenusaajaks jääks ainult hageja. Mingil põhjusel kostja seda avaldust ühiselt koos hagejaga pangale esitada ei ole soovinud.
15.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja pöördus panga poole saamaks teada, kas pank on nõus laenulepingut muutma selliselt, et laenusaajaks jääks ainult hageja (tl 102), millele pank vastas, et vajalik on kostja vastav avaldus ja hageja poolt panga täiendavate nõuete täitmine. Hageja on kinnitanud, et on valmis koheselt täitma panga nõuded õppelaenu ennetähtaegseks tagastamiseks ning laenusumma osaliseks tagastamiseks. Seega on kostjal vaja vaid esitada koos hagejaga pangale oma nõusolek laenulepingu muutmiseks ning pank vabastab kostja laenulepingust tulenevatest kohustustest. Eeltoodust nähtuvalt sõltub kostja tahteavaldusest viidatud ühise avalduse esitamine pangale, kuid sellise tahteavalduse asendamiseks kohtulahendi saamist TsÜS § 68 lõike 5 alusel hageja ei hage.
16.Selleks, et pank ei peaks kostja kontolt kinni hageja poolt tasumata laenumakseid, tuleb kostjal esitada koos hagejaga pangale avaldus laenulepingu muutmiseks. Asja materjalidest selgub, et pank on selleks põhimõttelist nõusolekut avaldanud. Seega sõltub laenumaksete kostja kontolt maha arvamine muuhulgas ka kostja enda käitumisest: mida kiiremini kostja pangale oma tahteavalduse esitab, seda väiksem on võimalus, et tema vahendite arvelt võiks toimuda laenumaksete tasumine. Kohus jätab ka käesoleval juhul laenulepingust tulenevad kohustused hageja ja kostja sisesuhtes hageja kanda, seega juhul, kui kostja on mingil põhjusel sunnitud hageja eest laenumakseid tasuma on kostjal õigus nende maksete kostjalt väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole. Lisaks on hageja on õigesti juhtinud tähelepanu, et tegemist hüpoteegiga tagatud laenukohustusega ning juhul, kui mingil põhjusel laenulepingut rikutakse, siis pank realiseerib hüpoteegiga tagatud vara.
17.Hageja on esile toonud, et ta on ainuisikuliselt tasunud kinnisasjade soetamiseks vajaliku esimese sissemakse, notaritasu ja riigilõivu, samuti on tasunud ainuisikuliselt laenumakseid pangale ja teinud kulutusi mööblile ja sisekujundusele. Sellel alusel on hageja seisukohal, et tal ei tule kostjale hüvitist tasuda. Kostja on esiletoonud, et ka tema on ostnud korterisse lampe ja lapsevoodi, tasunud korteriomandi haldamise eest. Kohus märgib, et mööbel, vaibad ja valgustid erinevalt korteri sisekujundusest, kaasomandi soetamiseks vajalikest notari tasudest ja riigilõivust, ei ole iseenesest sellised kulutused, mida saaks arvesse võtta kaasomandile tehtud kulutustena, kuivõrd tegemist ei ole kaasomandiga lahutamatult seostud kulutustega. Tegemist on vallasasjadega ja neid saab vajadusel teise elamispinda teisaldada. Samas ei ole kostja hageja arvutuskäigule vastu vaielnud ega esile toonud, et ta palub hagejalt välja mõista hüvitise omandi kaotuse eest ning hageja kalkulatsioon selle kohta, et kostjale ei tule hüvitist maksta oleks ebaõige..
18.Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus kaasomandi selliselt, et jätab poolte kaasomandis olevad kinnisasjad hageja ainuomandisse ja kohus kostjale hüvitist välja ei mõista. Hageja on palunud ka, et kohus asendaks kõik kostja tahteavaldused, mis on vajalikud omanikukande muutmiseks, kohtuotsusega. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 kohaselt
2-20-7183 on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
19.Riigikohus on korduvalt selgitanud ka, et kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (RKTKo nr 3-2-1-6510 ja nr 3-2-1-42-13). Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus käesoleva kohtuotsusega kostjat andma nõusolek hageja ja kostja kaasomandis olevate kinnistute osas kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnistud jäävad hageja ainuomandisse. Samuti kohustab kohus kostjat andma nõusolek kustutada kinnistute registriosade teisest jaost omanikukanne, mille kohaselt on pooled kinnisasja kaasomanikud ja teha uus kanne, mille kohaselt on kinnisasja omanikuks hageja. Käesolev kohtuotsus asendab kostja ülalnimetatud tahteavaldusi.
20.Hageja on palunud kindlaks määrata ka kohtuotsuse täitmise kord. Kostja sellele vastu vaielnud ei ole. Kohus rahuldab hageja taotluse ja kohustab kostjat viivitamatult kuid mitte hiljem kui 14 kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest andma üle Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXXXXX kantud kinnistu asukohaga XXX ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga WWWWWW kantud kinnistu asukohaga WWW hageja ainuvaldusesse.
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
HAGI HIND
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1, lg 4 p 4 alusel on hagihind 7 000 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
23.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
25.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Kohus leiab, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt
2-20-7183 mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2022. a otsusega nr 2-207183.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.