lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-15652/2

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 23.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-15652/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1071
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Määruse tegemise aeg ja koht

23. september 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-15652

Tsiviilasi

X.I hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2025/4284 ja avaldus suhtluskorra muutmiseks

Menetlustoiming

Avalduste eraldamine; otsustamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: X.I (isikukood XXX, e-post XXX) Kostja: A.Q (isikukood XXX, e-post XXX)

hagi

menetlusse

võtmise

RESOLUTSIOON

1.Menetleda tsiviilasjas nr 2-25-15652 X.I tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2025/4284.

hagi

sundtäitmise

lubamatuks

2.Eraldada tsiviilasjast nr 2-25-15652 X.I avaldus suhtluskorra muutmiseks ja jagada see vastavalt Tartu Maakohtu tööjaotusplaanile.
3.Jätta X.I hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2025/4284 menetlusse võtmata.
4.Jätta menetluskulud X.I kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
5.
Määrus saata teadmiseks hagejale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale saab esitada määruskaebuse hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA HAGEJA TAOTLUSED

1.X.I esitas 21.09.2025. a Tartu Maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2025/4284 ja jõustunud kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra muutmiseks.

Hagiavalduse kohaselt soovib X.I A.Q avalduse alusel alustatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ja vanemate suunamist kompromissile otsustamaks laste K. E. X.I ja J. X.I viibimine vanemate juures arvestades nende heaolu või uue suhtluskorra määramist. Alates 31.07.2024. a tehtud kohtuotsusest on otsuse aluseks olnud asjaolud oluliselt muutunud, mis mõjutavad K. E. X.I vaimset tervist tõsisel määral.

2.Viidatud kohtulahendi alusel on A.Q avalduse alusel kohtutäitur Oksana Kutšmei algatanud täiteasja nr 084/2025/4284, sest kohtulahendis märgitud ajal ei olnud K. E. nõus A.Q juurde minema. K. E. keedumine tuli üllatusena ka hagejale. Isa mõistab täielikult, et kohtumäärust tuleb täita ja suhtluskord on määratud sel hetkel olnud parima teadmise juures. Täiendav veenmine last ümber mõtlema ei pannud, samuti ei pannud last ümber mõtlema isa veenmine peale 12.08.2025. a toimunud pereteraapiat. Hageja ei saa kasutada K. E. ema juurde viimiseks füüsilist jõudu. Lapse jõuga ema juurde viimine ei oleks mõistlik ning võib mõjuda lapse vaimsele tervisele väga raskelt. Hageja on teinud A.Q-le erinevaid ettepanekuid, sh suhtluskorra muutmiseks, kuid A.Q ei ole sellega nõustunud Isa ei soovi muuta kohtu 31.07.2024. a määruses 2-24-7610 kinnitatud ema õigust laste elukoha määramisel, samuti ei soovi isa muuta koolivaheaegade ja pühade osas määratud suhtluskorda. Samas on vajalik koolinädalatel oleva suhtluskorra muutmine mõlema lapse osas. Senise suhtluskorra osas on ema korduvalt jätnud määruse J. X.I osas täitmata, näiteks kui J. osaleb laupäeviti võistlusel, siis peale võistlust teda isa juurde ei tooda. Kuigi kui võistlus laupäeval peale lõunat lõpeb, saaks laps isa juures olla pühapäeva õhtuni.
3.Arvestades muutnud olukorda, teeb isa ettepaneku ema poolt alustatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kohtu poolt ema ja isa suunamist kokkuleppe saavutamisele suhtluskorra muutmiseks, mis lähtub eelkõige laste huvidest või suhtluskorra muutmiseks kohtu poolt nii, et lapsed viibivad koolinädalatel koos võrdse aja kummagi vanema juures seitsme päeva kaupa. Viibimiskoha määramisel teeb isa ettepaneku laste viibimiseks paaris nädalatel tema juures ja paaritutel nädalatel ema juures. Laste üleandmine toimuks endiselt pühapäeviti kell 19:00 selle vanema poolt, kelle juures lapsed viibivad.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Nõuete eraldamine

4.Kohus tuvastas, et Tartu Maakohtu 31.07.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-7610 (jõustunud 04.09.2024) on mh määratud kindlaks X.I ja laste K. E. X.I ja J. X.I suhtlemise kord. Ka tuvastas kohus, et sissenõudja A.Q on esitanud 10.09.2025 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks, kus täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 31.07.2024 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-24-7610. Kohtutäitur on alustanud menetlust täiteasjas 084/2025/4284.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 375 lg 1 järgi võib kohus, kui ta leiab, et ühes avalduses esitatud nõuete eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt või kui hagid on liidetud põhjendamatult, määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks.
6.X.I on esitanud kaks erinevat nõuet: 1) tunnistada jõustunud kohtulahendi alusel läbiviidav täitemenetlus lubamatuks; 2) muuta jõustunud kohtulahendist tulenevat suhtluskorda.

2

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue tuleb läbi vaadata hagimenetluses (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221), suhtluskorra muutmine aga hagita menetluses (TsMS § 550 lg 1 p 2). Kuna esitatud nõuete menetlemise protseduur on oluliselt erinev, on kohus seisukohal, et nõuded tuleb nende kiiremaks ja lihtsamaks läbivaatamiseks eraldada. Tsiviilasjast nr 2-25-15652 tuleb iseseisvaks menetluseks eraldada X.I avaldus suhtluskorra muutmiseks. Eraldatud menetlus tuleb jagada vastavalt Tartu Maakohtu tööjaotusplaanile. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlusse võtmise otsustamine

7.TMS § 221 lg 1 näeb ette, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. X.I on tuginenud sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel väitele, et 31.07.2024 kohtulahendi tegemise ajaga võrreldes on asjaolud muutunud ning lapse huvidega ei ole kooskõlas lapse ema juurde minemiseks sundimine. Vajalik on suhtluskorda muuta kas vanemate kokkuleppel või kohtu poolt. Kohus nõustub, et kui asjaolud on suhtluskorra määramise osas lahendi tegemise ajaga võrreldes muutunud, võib lapse huvides olla kohtu määratud suhtluskorra muutmine. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 2 kohaselt kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Samas aga ei ole see eesmärk (laste huvidele vastava suhtluskorra vanemate vahel kokkuleppimine või kohtu poolt määramine) kohtu hinnangul saavutatav läbi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Riigikohus on selgitanud, et erandjuhtudel on võimalik tunnistada sundtäitmine lubamatuks ka TMS § 221 lg-s 1 nimetamata asjaoludel. Suhtluskorra muutmise võimalik vajadus kohtu arvates selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole, arvestades eelnevalt märgituga, mille kohaselt tuleb suhtluskorra vaidlus lahendada asjakohases hagita menetluses, mitte sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses. Kohtutäiturile on esitatud kehtiv täitedokument, mille sundtäitmiseks on kohtutäitur menetlust alustanud. X.I ei ole vaidlustanud, et laps ei läinud suhtluskorras kindlaks määratud ajal ema juurde. Seda, kas täitedokumendiks olev kohtulahend vastab jätkuvalt lapse huvidele, on esmajoones võimalik kontrollida suhtluskorra muutmise menetluses. Kuni viidatud lahendit ei ole muudetud, on tegemist kehtiva täitedokumendiga, mille alusel on sissenõudjal õigus taotleda täitemenetluse algatamist.
8.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata mh siis, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuivõrd sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei ole X.I taotletavat eesmärki antud juhul võimalik saavutada, jätab kohus hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2025/4284 menetlusse võtmata.
9.TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus hagimenetlusega seotud kulud hageja enda kanda. Kuna menetluses on osalenud vaid X.I, puuduvad asjas rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

3

10.Hagimaterjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 15 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel on hagejal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule esitada taotlus, milles tuleb märkida konto number, kuhu riigilõiv tagastada ja konto omaniku nimi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium