Tori valla (Tori Vallavalitsuse kaudu) avaldus X tahte vastaselt kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Tori vald (Tori Vallavalitsuse kaudu), seaduslik esindaja SJ Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Eha Lillsaar Puudutatud isik/eestkostja C (X tütar, isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik W (X täisealine poeg, isikukood
XXXXXXXXX)
Puudutatud isik
XXXXXXXXXX)
Q
(X
abikaasa,
(isikukood
Puudutatud isik AS HOOLEKANDETEENUSED (registrikood 10399457) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2021. a määrus muutmata.
3.Jätta riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebemenetluse kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord
2-20-2325 Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu 26. märtsi 2020. a määrusega paigutati X (puudutatud isik) tahte vastaselt kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele tähtajaga kuni üks aasta.
11.veebruaril 2021 esitas Tori vald (avaldaja) avalduse puudutatud isiku tahte vastaselt ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele paigutamise pikendamiseks. 25. märtsi 2021. a määrusega pikendas maakohus puudutatud isiku tahte vastaselt ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel viibimise tähtaega 26. aprillini 2021, s.o ühe kuu võrra, kuna paigutamise üheaastase tähtaja lõppemise ajaks (26.03.2021) ei olnud kohtule veel kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi andmeid puudutatud isiku kohta esitatud.
21.aprillil 2021 esitas avaldaja uue avalduse puudutatud isiku tahte vastasele ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele paigutamise pikendamiseks ühe aasta võrra ning esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohaldada puudutatud isiku suhtes tahte vastaselt ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamist 4 päevaks ning selle pikendamist kuni 40 päevani.
3.Avalduse kohaselt on puudutatud isik 53-aastane puuduva töövõimega raske puudega isik. Puudutatud isikule kohtumäärusega määratud erihoolekandeteenuse tähtaeg lõpeb 26. aprillil 2021. Puudutatud isiku vaimne puue elukesteva ja süveneva iseloomuga. Puudutatud isikul on diagnoositud alkoholi liigtarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, residuaalne või hiline psüühikahäire, alkoholist tingitud dementsus, epilepsia ja peaaju kontusioon ning orgaaniline isiksuse- ja tunnetushäire. Puudutatud isik on kinnises asutuses viibinud alates 4. detsembrist 2015. 2015. aasta sügisel algatati puudutatud isiku suhtes kriminaalasi seoses vägivallakuriteoga oma abikaasa vastu (kägistamine ja tõukamine) ning 4. detsembrist 2015 suunati puudutatud isik sundravile. Enne 2015. aastat on tema anamneesis olnud alkoholisõltuvusest tulenevalt väljakutsed kiirabile, samuti haiglasse psühhiaatrilisele ravile suunamine, kuna puudutatud isik on olnud agressiivse ja ettearvamatu käitumisega, lõhkunud asju ja langenud psühhoosi. Sundravilt vabanes puudutatud isik 2020. aastal, kuna tema terviseseisundit ei olnud võimalik sundraviga parandada. Sundravi lõpetati ning puudutatud isik suunati kohtumääruse alusel ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Oma terviseseisundi tõttu vajab puudutatud isik pidevat järelevalvet ja suunamist.
3.1.AS HOOLEKANDETEENUSED Sillamäe Kodu (Sillamäe Kodu) teavitas 26. jaanuaril 2021 Tori valda puudutatud isiku tahte vastase erihoolekandeteenuse pikendamise vajadusest, lisades teatele psühhiaater OT tõendi. Viidatud tõendist ning Sillamäe Kodu esitatud iseloomustusest selgub, et puudutatud isik on teenusel viibimise ajal viiel korral füüsiliselt rünnanud tema tuppa sisenenud Sillamäe Kodu teisi kliente. Puudutatud isiku varasemat käitumist arvestades nii kodus elamise ajal, sundravil oleku ajal, kui ka Sillamäe Kodus viibimise ajal, on avaldaja jätkuvalt veendunud, et kuigi viimase nelja kalendrikuu kohta ei ole esitatud vägivallajuhtumite kirjeldusi, ei ole puudutatud isiku käitumine ja tervislik seisund niivõrd paranenud, et sarnaste olukordade tekkimise ohtu ei oleks. Telefonikõnede ajal
2-20-2325 eestkostjast tütrega on puudutatud isik karjudes reageerinud igale tema toa uksest siseneda soovivale kliendile. Puudutatud isik kaitseb kiivalt oma eluruumi ja isiklikku territooriumi ning ähvardab igaühte, keda tunneb sinna tungivat või seda ohustavat. Sillamäe Kodu tegevusjuhendajad on selgitanud, et puudutatud isik on karjunud ja jõhkrutsenud ka töötajatega. Puudutatud isik on kergelt ärrituv, ei talu kriitikat ning ei kontrolli oma agressiivseid reaktsioone ja käitumist.
3.2.Tori vald palus töötajatel kirjeldada puudutatud isiku käitumist uues Merimetsa üksuses ning tema edasisi plaane. Viirusepuhangu tõttu ei saanud Tori valla esindaja puudutatud isikuga isiklikult vestelda ning sai vastuse kirjalikult. Puudutatud avaldas, et talle ei meenu ühtegi probleemi ega konflikti Sillamäe Kodus. Ta ei mäletanud episoode, kus ta ründas kaaselanikku ning ei osanud selgitada, mis võis konflikte põhjustada või miks ta füüsilist vägivalda kasutas. Nii Sillamäe Kodu kui Merimetsa Kodu töötajad kinnitasid, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja arusaam oma haigusest. Puudutatud isik tarbib talle kirjutatud ravimeid, kuid ei oska lugeda raviskeemi ning ei tunnista oma haigust. Ta ei saa iseseisvalt ravimite manustamisega hakkama ning vajab selleks tugevat toetust. Puudutatud isikule on koostatud ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamise tegevuskava. Puudutatud isik ei vaja enda arvates arstiabi ning leidis, et kui vastav vajadus tekib, pöördub ta kiirabisse. Isikuhügieeniga saab puudutatud isik hakkama, kuid vajab selles pidevat meeldetuletamist ja suunamist. Sama on toa koristamisega ja oma asjade korras hoidmisega. Vaba aja veetmise osas on puudutatud isiku huvid piiratud. Peamiselt lahendab ta ristsõnu ja sudokusid ning on osalenud kokandusringis. Tegevuskava kohaselt peaks puudutatud isik suhtlema oma perekonnaga ning hoidma nendega sidet, kuid viimases vestluses Merimetsa Kodu töötajaga teatas puudutatud isik, et soovib oma sugulased unustada. Puudutatud isik on vestluses töötajatega väitnud, jätkab kindlasti alkoholi tarvitamist, küll mitte samas mahus, kui varem, aga siiski saunas käies või kui külalised käivad. Alkoholil on puudutatud isiku haigusseisundi kujunemises märgiline tähtsus. Joobeseisundis sagenevad tal epilepsiahood, kukkumised ja vägivaldsus. Puudutatud isiku alkoholisõltuvusest vabanemisega on võimalik tegeleda ainult tema enda tahte korral ning järelevalvet pakkuvas keskkonnas. Puudutatud isik ei tunnista, et tal on alkoholism ning ei soovi viibida üheski asutuses hooldusteenusel. Puudutatud isiku hinnangul saab ta kodus iseseisvalt hakkama ja ei kavatse abi küsida. Puudutatud isik on varem ähvardanud ka suitsiidiga, kui tema tahte vastast erihoolekandeteenusel viibimist peaks pikendatama või kui teda peaks mujale teenusele paigutatama. Seni on suitsiidikatsed jäänud ähvarduseks. Koju tagasi minnes ei ole X-l tugivõrgustikku. Ta hakkab elama üksi, sest tema abikaasa otsib aktiivselt uut elukohta, et tagada enda turvalisus. Kohaliku omavalitsuse teenused ei taga nii suure abivajadusega inimese igapäevaeluga ja tervisega toimetulekut. Seega on alust arvata, et erihoolekandeteenuselt lahkumisel puudutatud isiku tervislik seisund halveneb.
3.3.Avaldaja hinnangul on seaduses sätestatud eeldused isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse erihoolekandeteenusele täidetud. AS-i Hoolekandeteenused iseloomustus näitab, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire ning ta ei ole võimeline ka suletud ja turvalises teenusekeskkonnas oma käitumist juhtima ega sellest aru saama. Kui puudutatud isikul puudub kontrollitud keskkond, on tõenäoline, et ta hakkab uuesti alkoholi kuritarvitama ning sellest tulenevalt kahjustab oma psüühilist seisundit. Alkoholi liigtarvitamise tagajärjeks on vägivallatsemine, mille tõttu puudutatud isik on ohtlik nii endale kui teistele. Isiku suhtes varem kohaldatud sundravi ning tahtevastaselt erihoolekandeteenusel viibimine ei ole oluliselt kaasa aidanud tema iseseisva toimetuleku suurenemisele. Seega ei ole puudutatud isikule madalama järelevalvetasemega teenuse osutamine võimalik ning jätkuvalt on vajalik kohtumääruse alusel osutatava ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamine. Sotsiaalhoolekande seaduse alusel osutatav koduteenus ja isikliku abistaja teenus ei taga puudutatud isiku raviskeemi täitmist, ravimite õigeaegset manustamist ja püsivat abi isiku
2-20-2325 igapäevategevuste juhendamisel ning sotsialiseerumisel. Puudutatud isikule kohane teenus on ööpäevaringne erihoolekandeteenus (ootejärjekorras on ta 82. kohal), kuid ta ei ole nõus seda teenust vabatahtlikult saama. Tema diagnoosist tulenevalt ei sobi talle ka tavaline üldhooldusteenus, kuna sellel teenuse korral on tagatud küll ravimite manustamine ning toidukorrad, kuid puudub muu kõrvalabi ja juhendamine. Erihoolekandeteenustel on puudutatud isikule tagatud vajalik abi täiendavate teenuste näol. Puudutatud isik ei suuda oma agressiivsust talitseda ning oma tegude tagajärgedest aru saada. Psühholoogilise nõustamise läbiviimiseks on vaja tahet süvitsi oma probleemiga tegelda, kuid puudutatud isikul ei ole sellist tahet.
Avaldaja palus kohtul määrata puudutatud isikule uue kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi.
22.aprilli 2021. a määrusega määras maakohus puudutatud isikule kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi.
26.aprillil 2021 esitas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik puudutatud isiku kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti. Psühhiaater MM ekspertiisiakti kohaselt on puudutatud isikul diagnoositud alkoholi liigtarvitamisest tingitud psüühikahäired, alkohoolne dementsus, epilepsia ja peaaju kontusioon. Puudutatud isik on viibinud sundravil. Pärast sundravi suunati puudutatud isik kohtumääruse alusel ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele. Erihoolekandeteenused on mõeldud inimesele, kes vajab oma vaimse tervise tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist ja kõrvalabi ning järelevalvet ning kellele teiste hoolekande abimeetmetega ei ole võimalik abi osutada. Kohtumääruse alusel ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamise eesmärk on vähendada inimese ohtlikkust kas endale või teistele, saavutada inimese nõusolek saada muud abi, mida osutatakse väljaspool kinnist hoolekandeasutust. Sellises hoolekandeasutuses aidatakse inimest sotsiaalsete suhete hoidmisel ja loomisel, aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel, igapäevaelu ja tööoskuste arendamisel, raviskeemi järgimisel. Puudutatud isik on olnud vägivaldne abikaasa suhtes ning Sillamäe Kodus ravil olles. Puudutatud isik ei suuda meenutada ühtegi toimunud konflikti ning ei oska seletada, mis võis olla konflikti põhjuseks. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja arusaam oma haiguse iseloomust. Puudutatud isik võtab talle antud ravimeid, kuid ei tunne ega oska lugeda raviskeemi ning ei tunnista talle pandud diagnoose. Seega ei saa puudutatud isik iseseisvalt ravimite manustamisega hakkama. Puudutatud isik ei vaja enda sõnul ravimeid ning kui vajab abi, kutsub kiirabi. Samuti kinnitas puudutatud isik, et jätkab alkoholi tarvitamist, kuigi mitte samas mahus kui varem. Puudutatud isiku alkoholisõltuvusega on võimalik tegelda ainult isiku enda soovil järelevalvet pakkuvas keskkonnas. Puudutatud isik alkoholismi ei tunnista ning ei soovi viibida ühelgi teenusel, vaid soovib kodus elada ja saab enda arvates ise hakkama. Kui puudutatud isikul puudub kontrollitud keskkond, on tõenäoline, et ta alustab taas alkoholi liigtarvitamist ning seab sellega ohtu oma vaimse tasakaalu, mis omakorda viib vägivallaepisoodideni ning muutub sellega ohtlikuks nii endale kui teistele. Isiku varasem käitumine ning ravi ei ole oluliselt kaasa aidanud iseseisva toimetuleku kasvule, mistõttu ei ole talle madalama kontrollitasemega teenuse osutamine võimalik ning vajalik on ta vajab jätkuvalt kontrollitud keskkonnas ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamist. Muude teenuste osutamine talle ei ole võimalik, kuna ta ei soovi ise neile teenustele minna. Puudutatud isiku seisundit ei ole võimalik ravida psühholoogilise nõustamisega, kuna selleks on vaja isiku tahet probleemiga tegelda, puudutatud isikul selline tahe puudub.
2-20-2325 Puudutatud isik oli ekspertiisi tegemise ajal aeglase mõttekäiguga, pidurdatud ja puuduliku haigustajuga, käitus üleolevalt ja ärritus kergesti. Puudutatud isikul on tung alkoholi järele, isiksus on muutunud, esineb kalduvust agressiivsusele, seetõttu võib puudutatud isik olla ohtlik iseendale ja ümbritsevatele. Puudutatud isiku kognitiivne defitsiit on märgatav ning sotsiaalne toimetulek on takistatud. Puudutatud isikul on alkohoolne dementsus (F02.8), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Puudutatud isik on endale ja teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele. Ohtlik on isik põhjusel, et tal puudub haigustaju, ta kaldub agressiivsusele ja on ettearvamatu. Muid abimeetmeid, kui paigutamine kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele, praegu kohaldada ei ole võimalik. Isiku vaimne tervis ei luba tal esineda kohtus haigustaju puudumise tõttu. Tavalises keskkonnas on võimalik isikut kuulata ja sellest ei tulene kahju isiku tervisele. Eksperdi hinnangul tuleb isik paigutada kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga kuni üks aasta. Menetlusosaliste seisukohad
5.Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 27. aprillil 2021 Merimetsa Kodus. Puudutatud isik teadis oma nime, vanust, sünniaega ja seda kus ta sündis ja mida õppis ning seda, kaua ta on kinnises asutuses viibinud. Puudutatud isik arvas, et sattus kinnisesse asutusse põhjusel, et oli sõbra poolt tulles alkoholijoobes ja tal võis epilepsia välja lüüa. Puudutatud isik oli ärritunud, et pidi kohtuniku küsimustele vastama, sest oli mõni päev tagasi juba pidanud küsimustele vastama. Puudutatud isiku hinnangul nõrgestavad ravimid tema mälu ja tal ei püsivat asjad enam meeles. Puudutatud isiku hinnangul ei ole ta vägivaldne. Kui teda uuesti kinni ei panda, siis läheb puudutatud isik elama oma rahvastikuregistris märgitud aadressile. Mujale hooldusteenusele ta ei taha minna. Puudutatud isikul on kodu ja perekond. Söögitegemisega saab puudutatud isik enda sõnul hakkama, kuigi see rohkem naiste asi ja siiani tegid talle kodus süüa ema või abikaasa. Kinnipidamisasutuses viibides saab puudutatud isik mitmeid ravimeid vererõhu vastu, üks epilepsia vastu, üks olla mingi rahusti, aga ta ei saa aru, miks seda anti ja mille vastu. Ravimite nimetusi puudutatud isik öelda ei osanud ning ütles, et võtab ravimeid austusest hooldekodu personali vastu. Puudutatud isik armastab sudokusid lahendada. Tervise osas puudutatud isik probleeme ei nimetanud peale selle, et mälu pidavat nõrgemaks jääma. Hetkel ei taha alkoholi, aga kui välja saab, siis saunas õlut ikka joob. Vägivaldne pole ta enda arvates olnud. Kui on öelnud kellelegi, et mine ära või tule ära ja kui see inimene ei ole aru saanud, siis puudutatud isik on tal õlast kinni võtnud ja siis on inimene kukkunud. Mõni hakkab karjuma ja kiljuma ja siis tuleb keegi töötajatest tuppa ja näeb seda, et puudutatud isik on püsti ja teine patsient pikali. Puudutatud isik arvas, et kui ta rohtusid ei võtaks ja alkoholist hoiduks, siis oleks kõik korras. Mingit rahustit ja vererõhutabletti ei peaks ta enda arvates võtma. Lõpetuseks teatas ütles puudutatud isik, et soovib koju minna ning ei soovi hoolekandeasutusse avatud teenusele minna.
6.Maakohus kuulas kohapeal ära puudutatud isikuga tegeleva töötaja DJ. Töötaja leidis, et puudutatud isik ei saaks ilma kõrvalise abita hakkama ning vajab igapäevaoskustes abi. Puudutatud isik ei suuda selgitada igapäevategevuste sisu, ravimeid ei oska iseseisvalt võtta ning ei tea kust neid juurde saab, alkoholi suhtes leidis puudutatud isik, et seda ei tohi ta liiga suures koguses tarbida.
7.Puudutatud isiku eestkostja C (tütar), puudutatud isiku täisealine poeg ja puudutatud isiku abikaasa tõid esile, et puudutatud isik on hooldekodus olles kaaspatsiente ning personali füüsiliselt rünnanud. Telefonikõnedes tütrega on puudutatud isik lubanud pere ja asjaga seotud isikutega „arveid klaarida“. Seega on puudutatud isik hoolekandeasutusest välja saamisel
2-20-2325 jätkuvalt vägivaldne ning ei anna oma tegudest ja nende tagajärgedest aru. Selleks, et puudutatud isik ei oleks endale (enesetapumõtted ning alkoholi tarbimisega seotud tagajärjed) ja teistele vaimselt ja füüsiliselt ohtlik (liiklusohtlike olukordade põhjustamine), on puudutatud isiku huvides tema paigutamine ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele.
8.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja (esindaja) palus jätta avalduse rahuldamata, kuna seadusest tulenevad eeldused isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks võivad olla täitmata. Esindaja kohtus puudutatud isikuga 4. märtsil 2021 Sillamäe Kodus ja 27. aprillil 2021 Merimetsa Kodus. Puudutatud isikule meeldib uus hooldekodu rohkem. Sillamäel oli keeleprobleem, mis tegi suhtlemise keerulisemaks, uues kohas on oma keelekeskkond. Sillamäe Kodus olid tal isegi enesetapumõtted, nüüd neid enam pole. Ta elab üksinda toas ja saab omaette olla. Sillamäel tuldi ilma küsimata tema tuppa ning võeti tema asju. Seega oli muudatus positiivne. Puudutatud isik ei mõistnud erihoolekandeteenuse osutamise pikendamise vajadust. Elu tundub talle sisutu. Ei ole võimalik mingeid plaane teha. Tahaks oma kodus elada. Puudutatud isik elaks Saugal oma majas ja käiks ise poes. Puudutatud isik ei tea, kas on mõni vallaametnik, kes võiks teda toetada. Perearsti nimi ei tule meelde. Ravimite tarvitamise osas ei osanud puudutatud isik täpselt öelda, milliseid tal vaja on. Puudutatud isiku hinnangul on jutt tema agressiivsuse kohta ülepaisutatud. Ta selgitas, et kui teda rünnatakse, siis ta kaitseb ennast. Alkoholi osas leidis puudutatud isik, et ei saa tõenäoliselt täiskarsklaseks, et saunas õlle või seltskonnas veini ta ikka jooks, kuid mitte ülemäära. Oma tütrega suhtles puudutatud isik viimati paar nädalat tagasi. Muusse hooldekodusse mineku osas oli puudutatud isik veendunud, et ta saab ise hakkama ja tal on oma kodu. Puudutatud isikule määratud esindaja arutas puudutatud isikuga ka võimalust, et puudutatud isik võiks jääda hooldekodusse lühemaks ajaks kui aasta, et teha ettevalmistusi iseseisvaks eluks. Kuid puudutatud isik leidis, et ta ei näe selleks vajadust.
8.1.Puudutatud isik on viibinud kinnises asutuses kokku üle viie aasta. Avaldaja taotleb uut pikendamist ühe aasta võrra. Taotluse kohaselt ei ole puudutatud isiku ohtlikkus ära langenud. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt tuleks puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamist ühe aasta võrra pikendada. Esindaja hinnangul ei ole eksperdi seisukohani jõudmise käik jälgitav. Ekspertiisiaktis ei ole sisuliselt analüüsitud isiku kinnisesse asutusse paigutamise eeldusi ning puudutatud isiku ohtlikkust. Esindaja hinnangul on praegusel juhul vaieldav, kas puudutatud isik võib endale või teistele sel määral ohtlik olla, et vajab jätkuvalt tahte vastaselt teenusele paigutamist. Avalduse kohaselt registreeriti Sillamäe Kodus 2020. aastal viis juhtumit, kus puudutatud isik oli vägivaldne teiste teenusesaajate suhtes. Sillamäe Kodu ei ole kirjeldanud ühtegi juhtumit konkreetsemalt, on vaid selgitatud, et puudutatud isik ärritus, kui teised hooldekodu elanikud tema tuppa sisenesid. Esindaja hinnangul peavad juhtumikirjeldused isiku ohtlikkuse kohta olema konkreetsed, tuues iga juhtumi kohta selgelt välja, mis juhtus. Praegusel juhul ei ole selge, millise raskusastmega vägivallaga oli tegemist. Võib-olla ei ole juhtumid sellise raskusastmega, et nende esinemisel saaks rääkida ohust teistele isikutele. Sillamäe Kodu tehtud ülevaates ei ole välja toodud, et puudutatud isikule oleks politsei välja kutsutud. Puudutatud isiku selgituste kohaselt reageeris ta ärritunult sellele, et tema tuppa siseneti. Sillamäe Kodu esindaja tõi välja, et puudutatud isik avaldas protesti. On võimalik, et puudutatud isikut tõesti segati või provotseeriti, kui ta oma toas viibis. Psüühilise erivajadusega inimesed vajavad privaatset ruumi ja omaette olemist, mistõttu võis puudutatud isiku protestiavaldus olla proportsionaalne. Puudutatud isik ütles, et temaga neid olukordi läbi ei räägitud ja ei analüüsitud. Kuna puudutatud isik on viibinud erihoolekandeteenusel juba üle viie aasta, võib tema emotsionaalne seisund olla kurnatud. Lisaks tuleb arvestada, et ta viibis võõras keelekeskkonnas. Riigikohtu selgituste kohaselt tuleb isiku ohtlikkuse hindamisel arvestada konkreetsete juhtumite toimumise konteksti ja asjaolusid. Puudutatud isik ei ole enda väitel saanud aasta kestel psühholoogi teenust ega rehabilitatsiooniteenust. Talle ei ole sellist
2-20-2325 plaani koostatud. Avaldaja ei ole uues avalduses puudutatud isiku vägivallajuhtumitega seotut täpsustanud. Merimetsa Kodus viibimise ajal ei ole ühtegi agressiivsuse ilmingut kirjeldatud. Seega ei saa väita, et puudutatud isik on olnud kinnises asutuses viibimise ajal teistele ohtlik. Puudutatud isiku ohtlikkust põhjendatakse ka haiguskriitika puudumisega, kuid väidetakse, et ravimeid ta võtab. Sillamäe Kodu selgituste kohaselt ei ole puudutatud isikul ravimite võtmisega probleeme. Puudutatud isik olevat avaldanud enesetapumõtteid, kui ta jäetakse hooldekodusse, kuid enesetapukatseid ei ole ta sooritanud. Avaldaja seostab puudutatud isiku võimalikku ohtlikkust ka vabadusse pääsemisel alkoholi tarbimisega. Selline avaldaja arvamus on oletuslik. Puudutatud isik on elanud viis aastat isoleeritult, mistõttu tung alkoholi järele ei peaks prevaleeruma. Puudutatud isik on öelnud, et ta tõepoolest ei oleks karsklane, ta jooks õlut saunas või veini seltskonnas, aga see ei tähendaks liigtarbimist. Puudutatud isiku seda väidet tuleb hinnata tema aususe alusel. Esindaja hinnangul ei ole puudutatud isiku ohtlikkus tõendatud.
8.2.Esindaja ei nõustu avaldaja seisukohaga ka selles, et X suhtes ei ole võimalik kohaldada muid abinõusid. Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku diagnoosist lähtudes talle sobilik ööpäevaringne erihoolekandeteenus, mille ootejärjekorda ta on registreeritud. Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsus on olemas, ning puudutatud isik on järjekorras 82. Puudutatud isiku soovimatus erihoolekandeteenusele omal tahtel minna on emotsionaalselt mõistetav. Esindaja hinnangul, kui puudutatud isik paigutatakse erihoolekandeteenusele sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 101 lg 2 mõttes, võib ta oludega kohaneda või saab vajadusel teda ja ka tema lähedasi ette valmistada võimalikuks tagasipöördumiseks koju. Selline perspektiiv peaks olema olemas ka puudutatud isiku jaoks. Puudutatud isikuga ei ole teadaolevalt seda võimalust konkreetsemalt arutatud, talle ei ole selgitatud, mida sellise teenuse osutamine täpsemini tähendab, sh, kus võiks olla tema võimalik uus viibimiskoht, ega ka seda, millised muutused need tema isiklike vabaduste osas kaasa tooksid. Võimalust, et X saaks ka oma kodus elades hakkama, ei ole piisava põhjalikkusega kaalutud. Sillamäe Kodu 26. jaanuari 2021. a iseloomustuse kohaselt vajab puudutatud isik eneseteenindamisel mõningast suunamist, kuid põhilised toimingud sooritab iseseisvalt. Hoiab puhtust, pesemas käib ise. Ihu- ja voodipesu vahetab ise. Hoiab tuba korras, igal hommikul teeb voodi üles. Peseb põranda iseseisvalt ja hoolikalt. Töötaja kaasamisel osaleb kulinaariaringis. Raha kasutamisel ning kulutuste planeerimisel vajab abi. Viidatud iseloomustusest tulenevalt ei ole välistatud, et puudutatud isik võib ka kodus elamisega eestkostja ja kohaliku omavalitsuse poolse abiga toime tulla. Vajadusel võib puudutatud isikule seada vabanemise korral konkreetseid kohustusi, mida ta peab täitma, kui saab kinnisest asutusest välja.
8.3.Kokkuvõttes võib kinnisesse asutusse paigutamise avalduse eesmärkide saavutamiseks piisata sellest, kui isikule seatakse tingimused ja kohustused, mis distsiplineerivad teda raviga tegelema ja paremini käituma ning mille täitmisel ei kujuta ta endast ohtu iseendale ega teistele. Kuna puudutatud isiku suhtes on võimalik kohaldada muud abinõu, antud juhul suunamist ebastabiilse remissiooniga ööpäevaringsele erihooldusteenusele, mis on ette nähtud täisealisele isikule, kellel on ebastabiilse remissiooniga raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire (SHS § 101 lg 2) või temale tugiteenuste osutamisega tema kodus viibides, siis puudub alus tema kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks. Juhul, kui kohus leiab, et alused isiku kinnises asutuses viibimise pikendamiseks on olemas, palub esindaja alternatiivselt kaaluda kinnisesse asutusse paigutamise peatamist. Peatamise võib omakorda siduda tingimustega, mida puudutatud isik peab täitma. Näiteks puudutatud isikule antakse võimalus elada omas kodus, kus ta saaks näidata oma toimetulekuvõimet ning ka võimet käituda ennast ja teisi mitte ohustades.
2-20-2325 Juhul, kui kohus leiab, et alused isiku kinnises asutuses viibimise pikendamiseks on olemas ega peata isiku kinnisese asutusse paigutamist, siis palub esindaja kohtul kaaluda puudutatud isiku kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamist lühemaks tähtajaks kui üks aasta. Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise pikendamine ühe aasta võrra ei ole millegagi põhjendatud. Puudutatud isik on kinnises asutuse viibinud üle viie aasta. Puudutatud isikule peab jääma perspektiiv sellest olukorrast välja saada.
29.aprillil 2021 esitas avaldaja maakohtule täiendava tõendina psühhiaater KK hinnangu puudutatud isiku kohta. Hinnangu kohaselt orienteerub puudutatud isik ajas ja kohas ning oma isikus, kuid olukordi adekvaatselt ei hinda. Kodust vägivalda eitab, väidab, et tegemist on valekaebustega. Merimetsa Kodus puudutatud isikule meeldib, kuid kaaspatsiendid ärritavad teda. Puudutatud isik ei saa oma vaimse tervise probleemidest aru, arvab, et rändab mööda sanatooriume, kuhu soovis ise minna. Ravi vajalikuks ei pea, peab end terveks. Kui puudutatud isik koju saab, soovib ta kontrollida, kas naine ja tütar ootavad teda või mitte. Puudutatud isiku mõttekäik on pisut aeglustunud, kerge afaasia. Jutu sees avaldab mitmeid kordi abikaasa suhtes kiivusmõtteid, paranoilisi vihjeid kaasklientide suhtes. Emotsionaalselt kergesti ärrituv. Käitumiselt pidurdamatu, impulsiivne. On esinenud agressiivset käitumist. Mingeid adekvaatseid tulevikuplaane ei ole. Mälu elusündmuste meenutamisel alanenud, esinevad kerged kognitiivsed häired. Kriitika oma psüühiliste probleemide ja alkoholisõltuvuse osas puudub. Arvestades patsiendil esinevat psüühikahäirete kogumit on psühhiaater arvamusel, et puudutatud isik võib käituda vähem kontrollitud keskkonnas enese ja teiste suhtes ohtlikult. Seetõttu vajab puudutatud isik jätkuvalt viibimist tugevdatud järelevalvega erihoolekandeteenusel. Maakohtu määrus ja põhjendused
10.Pärnu Maakohus rahuldas 29. aprilli 2021. a määrusega avaldaja taotluse pikendada puudutatud isiku tahte vastaselt kinnisesse asutusse erihoolekandeteenusele paigutamise tähtajaga kuni ühe aasta võrra, alates määruse tegemisest 29. aprillist 2021 kuni 29. aprillini 2022. Riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jättis maakohus riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on praeguses asjas tõendatud, et puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise eeldused ei ole ära langenud (SHS § 105 lg 1). Ekspertiisiga tuvastati, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, alkohoolne dementsus (F02.8). Lisaks on puudutatud isikul diagnoositud orgaaniline isiksusehäire (F07.0) ning kerge orgaaniline tunnetushäire (F06.7), samuti erilised (spetsiaalsed) epileptilised sündroomid (G40.5). Maakohus nõustus riigi õigusabi korras määratud esindaja etteheitega ekspertiisile, kuid märkis, et ekspertiisiakt on üks tõend tõendite kogumis. Asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates ei ole kahtlust, et puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega tuleb pikendada. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning ta ei mõista ravivajadust. Puudutatud isiku hinnangul puudub tal vajadus ravimeid võtta, kui ta koju saab. Kuna puudutatud isik võtab lisaks muudele ravimitele ka rahusteid ning maakohus veendus puudutatud isiku ärakuulamisel selles, et puudutatud isik on kergesti ärrituv, siis võib ta käituda vähemkontrollitud keskkonnas enesele ja teistele ohtlikult. Puudutatud isiku eestkostja ning poeg ja abikaasa on samuti kinnitanud, et puudutatud isik on ähvardanud nendega „arveid klaarida“. Puudutatud ei ole isik ka kinnitanud, et loobub lõplikult alkoholist. Seega ei mõista puudutatud isik oma psüühikahäireid ning ei tunnista alkoholisõltuvust ja ei näe nende kahe asja vahel seost. Puudutatud isik on avaldanud, et ei soovi suunduda teistele talle pakutavatele teenustele. Seega ei ole muude abimeetmete kasutamine võimalik. Maakohus selgitas, et kinnine asutus peab kohtule viivitamata teatama, kui kinnise asutuse hinnangul ei ole isikut vaja teenusel hoida.
2-20-2325 Riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 3 kohaselt riigi kanda ning avaldaja tasutud riigilõivu tema enda kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
11.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta avaldaja taotlus puudutatud isiku kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, täiendada määrust selliselt, et peatada puudutatud isiku kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamine sama tähtajani või alternatiivselt tühistada maakohtu määrus osaliselt ning teha uus määrus, millega pikendada puudutatud isiku kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamist 6 kuu võrra. Menetluskulud jätta avaldaja kanda ning määratud esindaja kulud riigi kanda. Puudutatud isiku hinnangul ei ole nähtu maakohtu määrusest, mille seisneb puudutatud isiku ohtlikkus endale ja teistele, mis on üheks eelduseks tema kinnisesse asutusse paigutamiseks. Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkus tuleb tuvastada konkreetseid asjaolusid hinnates ning eelkõige saab isiku ohtlikkus väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile. Tuvastada tuleb, et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Viited isiku ohtlikkusele peaksid olema konkreetsed ja seostatud faktidega, mis annavad alust arvata, et isik võib olla lähitulevikus ohtlik. Kohtul tuleb põhjendada, milles ohtlikkuse prognoos seisneb ning miks esineb reaalne oht õigusvastaste tegude toimepanemiseks, enesevigastamiseks vms. Praeguses asjas puuduvad konkreetsed faktid ja tõendid, mis viitavad puudutatud isiku jätkuvale ohtlikkusele talle endale või teistele. Maakohus ei ole seoses puudutatud isiku ohtlikkusega ühelegi konkreetsele asjaolule ega seda kinnitavale tõendile määruses viidanud. Maakohus tugineb üksnes eestkostja, puudutatud isiku poja ning abikaasa üldsõnalistele väidetele. Puudutatud isik on vestluses talle riigi õigusabi korras määratud esindajaga rääkinud, et soovib pereliikmetega maha istuda ja asjad selgeks rääkida. Maakohus on leidnud, et puudutatud isiku ohtlikkusele võib viidata ka tema ärritatud olek tema kohtu poolt ärakuulamise ajal. Selline kohtu järeldus ei ole piisav isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks. Menetluses on vastupidiselt maakohtu määruses väljendatud seisukohale, esile toodud, et puudutatud isikul ei ole ravimite võtmisega probleeme. Puudutatud isik on küll öelnud, et ta ei kavatse alkoholist täielikult loobuda, kuid ta ei liialdaks alkoholiga. Maakohtu määrusest ei nähtu, kuidas võib mõõdukas alkoholi tarbimine osutuda nii ohtlikuks, et isik tuleb ühiskonnast eraldada. Puudutatud isikule on määratud eestkostja, kellel on võimalik puudutatud isiku käitumist jälgida ning vastavalt reageerida mh ka eestkostealuse rahakasutust jälgides. Seega on alkoholi liigtarbimist võimalik kontrollida ka muul moel isikut kinnisesse asutusse paigutamata. Kokkuvõttes ei ole maakohus veenvalt põhjendanud, et on oht, et puudutatud isik ei võta ravimeid, kuritarvitab alkoholi ning kinnisesse asutusse paigutamata jätmise korral võivad need asjaolud tuua kaasa puudutatud isiku tervise olulise halvenemise ning sellega tema ohtlikkuse iseendale lähitulevikus. Puudutatud isiku kohta koostatud ekspertiisiakt on liiga üldsõnaline ning ei vasta TsMS § 301 lg-s 1 toodud nõuetele (uuringute üksikasjalik kirjeldus ning nendest tehtud järeldused ja põhjendatud vastused kohtu küsimustele). Ekspertiisiaktist ei nähtu, millistele uuringutele tuginedes on jõutud järeldusele, et isik on ohtlik endale või teistele ning milles ohtlikkus konkreetsemalt väljendub. Maakohus ei ole analüüsinud esindaja pakutud alternatiivset lahendust, et puudutatud isik saaks ka oma kodus elades hakkama. Sillamäe Kodu iseloomustuse kohaselt vajab puudutatud isik mõningast suunamist eneseteenindamisel, kuid põhilised toimingud sooritab iseseisvalt.
2-20-2325 Iseloomustuse kohaselt vajab puudutatud isik abi rahaliste vahendite kasutamisel ning kulutuste planeerimisel. Seega ei ole iseloomustusest tulenevalt välistatud, et puudutatud isik saab hakkama kodus elamisega, kuigi vajab selleks eestkostja ja kohaliku omavalitsuse abi. Kinnisest asutusest vabanemise tingimusena on võimalik panna puudutatud isikule konkreetsed kohustused, mida tuleb täita. Riigikohus on selgitanud, et selleks võib ette näha perioodilise ambulatoorse kontrolli või ravimite võtmise kohustuse. Seega võib kinnisesse asutusse paigutamise avalduse eesmärkide saavutamiseks piisata sellest, kui isikule seatakse tingimused ja kohustused, mis distsiplineerivad teda oma raviga tegelema ja paremini käituma ning mille täitmisel ta ei kujuta ohtu endale ega teistele. Maakohus ei ole selgitanud, miks ei ole selliste tingimuste seadmine puudutatud isiku suhtes võimalik. Isegi juhul, kui puudutatud isiku ohtlikkus endale seisneb selles, et ta ei võta ravimeid ja kuritarvitab alkoholi, tuleks hinnata, kas isikut on võimalik motiveerida väljaspool kinnist asutust ravimeid võtma. Abiks võib olla ka psühholoogi teenus. Ka ligipääsu alkoholile on võimalik piirata ning alkoholi võõrutusravi pakkuda väljaspool kinnist asutust. Kokkuvõttes on puudutatud isiku suhtes võimalik kohaldada muid abinõusid, kas tema suunamisega ebastabiilse remissiooniga ööpäevaringsele erihooldusteenusele või kodus elamise korral talle tugiteenuste osutamisega. Seega puudub alus tema kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks, kuna SHS § 105 lg 1 p-ides 2 ja 3 sätestatud eeldused ei ole täidetud. Maakohus ei ole kaalunud kõiki võimalusi muude abinõude kohaldamiseks. Puudutatud isiku ohtlikkust endale ja/või teistele on võimalik ära hoida ka muul viisil kui tema kinnisesse asutusse paigutamisega. Määruskaebuses esitatakse järgmised alternatiivsed taotlused: -
Kaaluda puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise peatamist (TsMS § 540 lg 1), andes puudutatud isikule võimaluse elada oma kodus ning tõestada, et ta saab seal hakkama ning on võimeline käituma ennast ja teisi ohustamata;
-
Tühistada maakohtu määrus osaliselt ning pikendada puudutatud isiku kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise tähtaega kuni kuue kuuni. Ka selle taotluse osas ei ole maakohus seisukohta võtnud. Kinnisesse asutusse paigutamise lühem tähtaeg peaks olema küllaldane, et isiku ohtlikkust vähendada ning valmistada teda ette tavapärasesse ellu naasmiseks. Lühem tähtaeg koos sellel tähtajal seatud käitumisnõuetega, mille tulemusena on võimalik saada vabadusse, on puudutatud isikule arusaadavam, motiveerivam ja distsiplineerivam. Puudutatud isik on viibinud kinnises asutuses juba üle viie aasta. Isikule peab jääma perspektiiv sellest olukorrast välja saada.
12.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Avaldaja hinnangul on praegusel juhul piisavalt tõendatud puudutatud isiku ohtlikkus eelkõige iseendale, kuid ka tema lähedastele. Puudutatud isik on korduvalt ähvardanud, et kui teda vabaks ei lasta, sooritab ta enesetapu. Kontrollitud keskkonnas tal sellist võimalust ei ole. Kalduvus vägivaldsusele ei ole puudutatud isikul sundravil olles ja aasta jooksul kinnises asutuses erihoolekandeteenusel viibimisel kadunud. Puudutatud isik on oma kaaselanikesse suhtunud tõrjuvalt. Ta ärritub kergesti ning on kasutanud vägivalda teiste inimeste suhtes viimase poole aasta jooksul. Vägivalla võtted (kägistamine ja põrandale surumine) on samasugused nagu enne sundravile saatmist. Eeldus, et raske psüühikahäirega, alkoholi liigtarvitamise tagajärjel dementsuse süveneva prognoosiga isik on suutnud viimase poole aastaga täielikult muuta oma käitumist, mida ta ei ole suutnud teha alates 2015. aastast, on ennatlik. Seetõttu on puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isik ei ole teadlik, milliseid ravimeid ta peab võtma ning ei ole võimeline neid ise võtma ning ei pea seda ka vajalikuks. Puudutatud isik palus oma terviseseisundi halvenemisel tegevusjuhendajalt abi alles siis, kui
2-20-2325 vajas juba suuremat meditsiinilist sekkumist. Seetõttu ei saa kindel olla puudutatud isiku väites, et ta kutsub endale vajadusel kiirabi. Puudutatud isik ei adu, et tema tervislik seisund vajab pidevat jälgimist, ega suuda adekvaatselt hinnata, kas ja millisel määral ta arstiabi vajab. Mõistlik ei ole ka eeldada, et aastaid alkoholi kuritarvitanud isik suudab iseseisvalt adekvaatselt hinnata, kui suur kodus alkoholi on „natuke“ ning mil määral see mõjutab tema hakkamasaamist ja tervislikku seisundit. Kuna puudutatud isik ei ela koos eestkostjaga, siis pole eestkostjal võimalik puudutatud isiku rahakasutust igapäevaselt jälgida.
12.1.Avatud erihoolekandeteenusele suunamise osas selgitas avaldaja, et on kasutanud kõiki võimalusi puudutatud isiku sellele teenusele paigutamiseks. Sotsiaalkindlustusamet on hinnanud puudutatud isiku tegevusvõimet ning leidnud, et puudutatud isikule sobilik teenus on ööpäevaringne erihoolekandeteenus. Eestkostja on esitanud taotluse Sotsiaalkindlustusametile teenusele saamiseks ning puudutatud isik on teenuse järjekorras. Puudutatud isikul peab olema endal soov seda teenust kasutada ning teenusega seotud reegleid järgida. Tahte vastaselt ei saa puudutatud isikut sellele teenusele saata. Puudutatud isik on teenusest keeldunud, seetõttu saab tema puhul rääkida üksnes tahtevastaselt teenuse osutamisest. Puudutatud isikule on koostatud tegevuskava, et teda igapäevaselt uuesti parimal võimalikul viisil sotsialiseerida. Iga psüühikahäirega inimese võimekus on erinev, mistõttu võtab mõnel juhul see protsess kauem aega. Praegusel juhul on tegemist aeganõudva olukorraga tulenevalt puudutatud isiku diagnoosist ja iseloomust.
12.2.Koduses keskkonnas ei ole võimalik puudutatud isiku toimetulekut tagada. Puudutatud isik vajab abi ja järelevalvet igapäevaselt. Ta ei ole valmis iseseisvalt majapidamises toimetama, süüa tegema ja ennast hooldama. Kohaliku omavalitsuse pakutav koduteenus ei kata puudutatud isiku igapäevast abivajadust, samuti ei kata abivajadust isikliku abistaja teenus. Puudutatud isik saab hakkama üksnes asutusehooldusel, kas väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel, kui ta ei ole enam vägivaldne ning on ise nõus teenust kasutama, või ööpäevaringsel erihooldusteenusel kohtumääruse alusel või vabatahtlikult.
13.HOOLEKANDETEENUSTE AS-i esindaja (Merimetsa Kodu) leidis, et määruskaebus on põhjendatud ning neil ei ole vastuväiteid kaebuse taotlustele ja seisukohtadele.
14.Puudutatud isiku eestkostja (tütar), poeg ja abikaasa ei toetanud määruskaebust. Lähedaste hinnangul ei ole puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise peatamine või paigutamise tähtaja lühendamine kuue kuuni mõistlik, sest oma tervise seisundist tulenevalt ei ole puudutatud isik võimeline ise oma elu korraldama ja oma heaolu tagama. Puudutatud isik suudab igapäevatoiminguid teha, sh ravimeid võtta üksnes meeldetuletamise korral. Puudutatud isik ei näe ise vajadust ravimeid võtta, seega tal puudub haiguskriitika. Puudutatud isiku ohtlikkus endale ja teistele on tingitud tema kiirest ärritumisest, varasematest ähvardustest lähedastele telefoni teel, kui puudutatud isik viibis Jämejala Psühhiaatriakliinikus ja Sillamäe Kodus. Merimetsa Kodus viibimise ajal on puudutatud isiku eestkostja vältinud puudutatud isikuga ärritavatel teemadel rääkimist. Omaette risk on see, et puudutatud isik ei ole kinnitanud, et loobub alkoholi tarbimisest, kui hoolekandeteenuselt vabaneb. Eestkostja selgitas, et puudutatud isikuga on arutatud erihoolekandeteenusega seonduvat, kuid puudutatud isik ei ole nõus ise teenusele asuma. Puudutatud isikule on põhjendatud, miks teenus talle vajalik on ning ta on teenuse ootejärjekorras juba alates 6. augustist 2019 (2021.a maikuus ootejärjekorras 79. kohal). Teenusele suunamiseks on vajalik puudutatud isiku nõusolek. Eelnevaid asjaolusid arvestades on maakohtu määrus ja puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja ühe aasta võrra pikendamine põhjendatud.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2-20-2325
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistada, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb täiendada kohtumääruse põhjendusi.
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et puudutatud isiku tahte vastaselt ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele paigutamise alused ei ole ära langenud ning vastavat tähtaega tuleb pikendada. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada maakohtu määruse põhjendusi isiku ohtlikkuse analüüsimise osas, tuues välja konkreetsed tõendid, mis isiku endale ja teistele ohtlikkuse prognoosi kinnitavad. Samuti tuleb maakohtu määruse põhjendusi täiendada hinnangu ja viidetega tõenditele järeldamaks, miks muude abimeetmete kasutamine ei ole praegusel juhul põhjendatud ja võimalik.
18.Avalduse isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 6 alusel läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Need põhimõtted kehtivad hagita asja lahendamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses (TsMS § 639 lg 1). Seega ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse väidetega ja peab kontrollima puudutatud isiku suhtes kinnisesse asutusse paigutamise eeldusi ja seaduslikkust ka vaidlustamata ulatuses.
19.Määruskaebuse etteheide maakohtule on, et maakohus ei ole seoses puudutatud isiku ohtlikkusega ühelegi konkreetsele asjaolule ega seda kinnitavale tõendile määruses viidanud. Ringkonnakohus saab selle vea parandada. Samuti ei ole maakohus analüüsinud esindaja pakutud alternatiivset lahendust, et puudutatud isik saaks ka oma kodus elades hakkama. Maakohus ei ole kaalunud võimalust seada isikule konkreetsed tingimused (nt regulaarne ambulatoorne kontroll või ravimite võtmise kohustus), mis distsiplineerivad teda oma raviga tegelema ja paremini käituma ning mille täitmisel ta ei kujutaks ohtu endale ega teistele.
20.Alused isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamiseks ööpäevaringset erihooldusteenust saama tulenevad SHS-ist. SHS § 105 lg 1 kohaselt paigutatakse täisealine isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.
21.Riigikohtu praktikas on käsitletud isiku ohtlikkuse tuvastamisel arvesse võetavaid asjaolusid ja ohtlikkuse kriteeriume järgmiselt. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ja et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (vt Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14). Isiku ohtlikkuse tuvastamine SHS § 105 kohaldamisel ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada. Samas peab kohtutel olema konkreetsete asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et isik võib lähitulevikus seda pigem kindlasti kui tõenäoliselt teha.
2-20-2325 Isiku suutmatus iseseisvalt oma elu korraldada ning ravimeid võtta ei tähenda tingimata tema ohtlikkust iseendale või teistele, kuid ohtlikkusele võib viidata puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 215-3662, p 14.1 ja 20. märtsi 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-10435, p 18). Riigikohus on leidnud, et isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (vt Riigikohtu 2. märtsi 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-06, p 19 ja 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-153662, p 14).
22.Puudutatud isiku ohtlikkuse hindamisel saab ringkonnakohtu hinnangul tugineda järgmistele menetluses esile toodud asjaoludele ja tõenditele Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, alkohoolne dementsus F02.8, mis piirab tema võimet oma käitumises aru saada ja seda juhtida. 23. aprillil 2021. a sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatri MM koostatud ekspertiisiakti nr 7.1-3/246 (dtl 202) seisneb isiku ohtlikkus peamiselt selles, et tal puudub haigustaju, ta kaldub agressiivsusele ja on ettearvamatu. Sellele seisukohale sai maakohus kinnitust ka puudutatud isiku ärakuulamisel 27. aprillil 2021 (dtl 212) ning puudutatud isiku agressiivsusele on viidatud ka Sillamäe Kodu iseloomustuses (dtl 153-155) ja psühhiaatri OT 9. jaanuaril 2021 esitatud tõendis nr 198 (dtl 152). Sillamäe Kodu iseloomustuses on kuupäevade kaupa välja toodud juhtumid, kus puudutatud isik on kellelegi kaaspatsientidest kallale läinud, ohvrit kinni hoidnud ja vastu põrandat surunud nii, et ohver ei saa hingata. Asjaolu, et iga juhtumit ei ole eraldi detailselt kirjeldatud, ei anna põhjust järeldada, et need juhtumid ei ole olnud piisavalt tõsised, et neid puudutatud isiku ohtlikkuse hindamisel arvestada. Erinevad psühhiaatrid (OT, MM ja KK) on ka esile toonud, et puudutatud isikul puudub kriitiline suhtumine oma käitumisse ning ta on käitumiselt impulsiivne ja pidurdamatu (dtl 152, 202 ja 227). Psühhiaater KK tõi oma hinnangus esile, et puudutatud isiku jutus esineb kiivusmõtteid oma abikaasa suhtes ning paranoilisi vihjeid kaaspatsientide suhtes (dtl 227). Puudutatud isiku lähedased on kirjeldanud, et puudutatud isik on telefonivestlustes oma tütrega (eestkostja) hoiatanud, et soovib nendega „arveid klaarida“ (dtl 215). Eeltoodud asjaolud viitavad puudutatud isiku ohtlikkuse eelkõige teistele. Ohtlikkus iseendale seisneb selles, et puudutatud isik võib oma ettearvamatu käitumise tõttu sattuda ka endale ohtlikesse olukordadesse. Ohtlikkus iseendale väljendub ka selles, et puudutatud isik ei mõista oma haigustest tingitud ravivajadust ega saa aru, miks ja milliseid ravimeid ta võtab (dtl 211, ärakuulamise protokoll) ning ei mõista, et kui ta ravimeid ei võta, seab ta oma tervise ohtu (dtl 212). SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku raviarsti LK arvamusest puudutatud isiku kohta nähtub, et puudutatud isik on viibinud haiglaravil peamiselt alkoholist põhjustatud deliiriumi, kõrge vererõhu ja epileptiliste krampide tõttu (dtl 9-11). Ühel juhtumil sattus puudutatud isik haiglasse väga kõrge vererõhuga, mis oli põhjustatud ravimite võtmata jätmisest (dtl 9). Seega nähtub kogu varasemast anamneesist, et puudutatud isik on sattunud haiglasse kas alkoholist põhjustatud tervisekahjustuste või oma tervisesse hoolimatu käitumise tõttu (dtl 9–11). Raviarst LK on oma arvamuses esile toonud ka seda, et puudutatud isikul puudub sotsiaalne tugi ning teda destabiliseerivaks asjaoluks on alkoholisõltuvus, mis võib vallandada puudutatud isiku vägivaldse käitumise (dtl 10). Kokkuvõttes järeldub psühhiaatrite hinnangutest ja puudutatud isiku enda hoiakutest, et puudutatud isiku risk ohtlikult käituda on jätkuvalt kõrge, kuna ta ei suuda oma käitumisest aru saada ja seda juhtida, on ettearvamatu ning agressiivne ja kergesti ärrituv. Probleemsele iseloomule lisandub soov jätkata alkoholi tarbimist juhul, kui puudutatud isik hoolekandeasutusest välja saab. Eelnevast anamneesist nähtuvalt tuleb puudutatud isikul alkoholi tarbimise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuste tõttu järjepidevalt ravimeid tarbida. Kuna puudutatud isik ravimite tarbimise vajadust ei mõista, siis on ka see põhjuseks, miks
2-20-2325 puudutatud isik on endale ohtlik. Seega on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti järeldanud, et puudutatud isik on oma vaimse tervise ja oma tegudest arusaamise võime ja haiguskriitika puudumise tõttu ohtlik nii endale kui teistele ning vajab seetõttu jätkuvalt ööpäevaringset erihoolekandeteenust kinnises asutuses. Seega on kaks SHS § 105 lg-s 1 sätestatud eeldust – raske psüühikahäire ja ohtlikkus iseendale või teistele – isiku kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse paigutamiseks täidetud.
23.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, kas isiku kinnisesse asutusse paigutamise kolmas eeldus, s.o et varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik, on praegusel juhul täidetud. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et muude abinõude kasutamise võimatus tähendab seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-16, p 16).
24.Asjas kogutud tõendid viitavad, et puudutatud isik vajab eluga toimetulekuks kõrvalist abi sedavõrd suurel määral, et teised pakutavad hoolekandeteenused ei ole selleks piisavad. HOOLEKANDETEEENUSED AS-i puudutatud isikule ajavahemikuks 25.06.2020– 25.06.2021 koostatud tegevusplaani (dtl 157–163) kohaselt on tegevusplaani eesmärk suunata puudutatud isikut oma tervise ees hoolitsema ning õpetada enesehügieeni harjumusi. Tegevusplaanist nähtub, et puudutatud isikut juhendatakse ja suunatakse kõigis lihtsamates igapäevatoimingutes (pesemine, riietumine, vaba aja tegevused ja ravimite võtmine). Psühhiaater MM ettekandest (dtl 202) nähtub, et „Isikuhügieeniga saab X hakkama, tema oskused selles on säilinud, kuid vajab pidevat meelde tuletamist ja suunamist. Iseseisvalt hügieenitoimingute vajadust ei tunnista, proteeside puhastamisega ei tegele. Sama on toa koristamisega ja oma asjade korras hoidmisega, mida ta teeb meelde tuletamisel ja juhendamisel.“ Sillamäe Kodu iseloomustusest nähtub, et ettenähtud ravimeid võtab puudutatud isik suunamise korral (dtl 154). Kuna puudutatud isiku abikaasa ja lapsed on samuti väljendanud, et neil ei ole puudutatud isikuga head kontakti ja puudutatud isik on neid ähvardanud (dtl 287-288), ei saa puudatud isik iseseisvalt elades loota ka lähedaste sotsiaalsele toetusele ja füüsilisele abile.
25.Teiste hoolekandeteenuste pakkumine või puudutatud isikule täiendavate tingimuste seadmine on välistatud ka seetõttu, et puudutatud isik on teistest teenustest keeldunud ning tingimuste täitmises vajadusest ei ole ta ilmselgelt võimeline aru saama. Avalduse kohaselt on puudutatud isikule selgitatud, et tal on võimalus ka omal vabal tahtel saada ööpäevaringset erihoolekandeteenust, kuid puudutatud isik on sellest keeldunud. Avaldaja väiteid kinnitab puudutatud isiku poolt ärakuulamisel väljendatud seisukoht, et kui tema teenusel viibimise tähtaega ei pikendata, läheb ta tagasi koju ning muule teenusele ta minna ei soovi (dtl 211). Enda hinnangul saab puudutatud isik kodus ise hästi hakkama ja teeb vajalikud igapäevatoimingud ise. Samas Sillamäe Kodu iseloomustusest nähtub, et ettenähtud ravimeid võtab puudutatud isik suunamise korral, samuti vajab suunamist eneseteenindamisel (dtl 154) ning töötajate abi võtab puudutatud isik vastu valikuliselt (dtl 155). Sama on kinnitanud hoolekandeasutuse töötaja DJ (dtl 156). Isiku arusaam ja hinnang oma toimetulekuvõimele on ebarealistlik ja näitab, et ta ei saa tegelikult oma olukorrast ja väljavaadetest aru.
26.Puudutatud isikut läbi vaadanud psühhiaatrid MM ja KK on mõlemad üheselt leidnud, et kohaliku omavalitsuse teenused ei taga nii suure abivajadusega inimese igapäevaelulist ja tervislikku toimetulekut (dtl 202). Esitatud tõenditest järeldub, et puudutatud isik vajab kõigis igapäevatoimingutes kõrvalist abi ja juhendamist, mistõttu ei ole muud teenused, mida kohalik omavalitsus saab osutada, puudutatud isikule tema tervise ja oskuste tasemest tingituna sobivad.
2-20-2325
27.Puudutatud isiku esindaja on määruskaebuses leidnud, et maakohus oleks pidanud kaaluma, kas puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise peatamist TsMS § 540 lg 1 kohaselt või paigutamise tähtaja lühendamist kuue kuuni. Kuna praeguses asjas on tõendatud, et puudutatud isikust endast tulenevatel põhjustel (ei ole nõus muude teenustega ega mõista oma ravivajadust) ei ole muude abimeetmete kohaldamine puudutatud isiku suhtes võimalik, ei saa ringkonnakohus kaaluda puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise peatamist. Paigutamise tähtaja lühendamine kuue kuuni ei ole põhjendatud, kuivõrd isiku tervislikust seisundist ja haigusloost tulenevalt ei saa prognoosida tema seisundi paranemist kuude perspektiivis. Isiku tervislik seisund (dementsus, epilepsia, kognitiivsete võimete langus) on oma loomult selline, mis ei allu ravile ning puudub mõistlik alus arvata, et tervislik seisund võiks edaspidi paraneda. Senine asjade käik on näidanud, et isiku suhtes varasemalt kohaldatud sundravi ning aastaks kohaldatud tahtevastane erihoolekandeteenus ei ole oluliselt kaasa aidanud isiku iseseisva toimetuleku kasvule (vt. MM ettekanne, dtl 202).
28.Kokkuvõttes ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas esitatust selliseid asjaolusid, mis annaks alust kaaluda muid puudutatud isiku õigusi vähem piiravaid abinõusid. Seega on ka kolmas eeldus – muude abimeetmete ammendumine – praegusel juhul täidetud. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
29.Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Muid menetluskulusid toimikust nähtuvalt praeguses asjas ei ole tekkinud.
30.Riigi õigusabi korras esindajale tasu määramise taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.