Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-21-9224
Kohtuasi
Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus XX paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.06.2021 määrus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Harju Maakohtu 10.06.2021 määrus esialgse õiguskaitse pikendamiseks
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Sihtasutus (registrikood 90006399)
Põhja-Eesti
Regionaalhaigla
Puudutatud isik: XX (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxx xx-xx, Xxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 09.06.2021 ja 10.06.2021 määrused jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluse võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku (avaldaja) valvearst esitas 09.06.2021 Harju Maakohtule taotluse, millega taotleb XX (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist ja tema paigutamist psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni.
2.Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik SA PERH Psühhiaatriakliinikus alates 07.06.2021, kell 15.07 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Patsient ei ole võimeline ravivajadust ise hindama. Arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit, ei ole tema psüühilise seisundi paranemist alust prognoosida 4 ööpäeva vältel. Avaldaja palub rakendada puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja ühtlasi pikendada seda neljakümne päevani ning lubada kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi nelikümmend päeva arvestades tahtest olenematu ravi otsusest.
3.Psühhiaatrite KK ja MM 09.06.2021 arvamuse kohaselt esinevad puudutatud isikul alates
16.eluaastast meeleolukõikumised. Esmakordselt viibis isik haiglaravil SA PERH psühhiaatriakliinikus 1975. a, diagnoositi depressiivset neuroosi. Samal aastal viibis ta veel teisegi korra statsionaaris ning siis püstitati maniakaal- depressiivse psühhoosi diagnoos. Kolmandat korda viibis haiglaravil 1988. a ja pärast seda käis psühhiaatri ambulatoorsetel vastuvõttudel kuni 2006. a. Käesolevalt hospitaliseeriti puudutatud isik kiirabi ja politsei poolt, kuna ta käitus kodus ebaadekvaatselt. Poja andmetel on patsient olnud terve elu kestel enesekeskne, lähedaste suhtes hoolimatu. Ta võtab ohjeldamatult SMS laene, varastab mehe tagant pangakaardi ja kulutab sellel oleva raha teadmata kuhu. Seejuures ta peidab arved ning mehele ütleb, et kõik on makstud. Viimasel ajal on ta hakanud käima mööda tuttavaid ja võtma poja nimel laene. Kodu ta ei korista, kõikjal vedelevad prügikotid, enese eest ei hoolitse. Episooditi muutub ta oma eaka ja haige abikaasa suhtes agressiivseks, peksab teda jalgadega, karjub ja paugutab uksi. Vastuvõtul oli patsient ärev, kõneles pidurdamatu monoloogina enda valitud teemadel, mis valdavalt puudutasid meest. Vestluse suunamine ei olnud võimalik. Ta väitis, et võttis kiirlaene, kuna mees ei andnud talle raha, kahtlustas personali ja meest enda vastases vandenõus. Valvearst vormistas talle tahtest olenematu ravi otsuse 07.06.2021 kell
15.07.Käesolevaks ajaks ei ole patsiendi seisund paranenud, ta on jätkuvalt luululine oma abikaasa suhtes. Patsient kõneleb paljusõnaliselt ja detailide rohkelt, kuidas mees teda juba nelikümmend viis aastat terroriseerib. Ta kõneleb kui palju teenis mees ja kuidas tema teenis kaks korda rohkem, kuid kogu raha kulutas mees enda tarbeks, tal olid suured võlad jne. Ta nõuab, et kõik tema öeldud summad kirjutaks arst täpselt üles, kontrollib seda. Kui uurida kiirlaenude kohta, siis hakkab küll rääkima, kuid asja tuumani ei jõua, kõneleb kõigist muudest mehe pahategudest. Kui üritada vestlust suunata, siis ärritub, süüdistab medpersonali. Igasugune kriitika oma seisundi osas puudub. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire skisoafektiivse häire näol (F25.2), puudub haiguskriitika ning koostöövalmidus raviks. Ravita jäämisel võib ta oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega olla ohtlik nii endale kui ümbritsevatele. Patsiendi seisundist ja varasemat ravikogemusest lähtuvalt ei ole alust prognoosida seisundi paranemist 4 ööpäeva vältel. Maakohtu 09.06.2021 määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohtu 09.06.2021 määrusega rakendati esialgset õiguskaitset ja lubati kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva tema
2-21-9224 psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o. 07.06.2021 kuni 10.06.2021. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.
5.Kohus leidis, et esinevad asjaolud puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks esmase õiguskaitse vahendi korras (psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1, TsMS § 534 lg 1 ja 5). Tulenevalt raskest psüühikahäirest võib puudutatud isik olla ohtlik endale ning teistele ja ta vajab jätkuvalt ravi psühhiaatriahaiglas akuutravi tingimustes. Sõltuvalt oma seisundist on isik psühhiaatrite hinnangul võimetu otsustama ravi vajaduse üle. Ta vajab psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis on võimalik ainult statsionaari tingimustes. Maakohtu 10.06.2021 määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohtu 10.06.2021 määrusega pikendati puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema 07.06.2021 kell 15.07 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Kohus määras, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi tuleb lugeda lõpetatuks 16.07.2021 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.
7.Ärakuulamisel õiguskaitse esmasel rakendamisel avaldas raviarst, et patsiendi seisund ega ravivajadus haigla tingimustes ei ole võrreldes kohtule saadetud kirjaliku arsti arvamusega muutunud. Diagnoosimine ja ravi võtab aega vähemalt 40 päeva. Haiglas on vajalik esmalt diagnoosi kinnitamine uuringutega ja seejärel ravi määramine ja ravi haigla tingimustes patsiendi seisundi jälgimisega ning seisundi paranemine enne, kui isik on valmis koju minema.
8.Kohtule edastatud täiendavas arvamuses asus raviarst seisukohale, et käesolevaks ajaks ei ole patsiendi seisund paranenud, ta on jätkuvalt luululine oma abikaasa suhtes. Patsient kõneleb paljusõnaliselt ja detailide rohkelt, kuidas mees teda juba nelikümmendviis aastat terroriseerib. Ta kõneleb, kui palju teenis mees ja kuidas tema teenis kaks korda rohkem, kuid kogu raha kulutas mees enda tarbeks, tal olid suured võlad jne. Ta nõuab, et kõik tema öeldud summad kirjutaks arst täpselt üles, kontrollib seda. Kui uurida kiirlaenude kohta, siis hakkab küll rääkima, kuid asja tuumani ei jõua, kõneleb kõigist muudest mehe pahategudest. Kui üritada vestlust suunata, siis ärritub, süüdistab medpersonali. Igasugune kriitika oma seisundi osas puudub. Ärakuulamisel avaldas isik meelepettelisi ja luulumõttelistest elamusi.
9.Puudutatud isikule määratud esindaja toetab taotlust: inimene on selgelt segaduses, tahteaktiivsusetu, tunneb ka ise, et vajab abi. Muude isikute ärakuulamist ei pea kohus vajalikuks, sest arvestades isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.
10.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire skisoafektiivse häire näol (F25.2), puudub haiguskriitika ning koostöövalmidus raviks. Ravita jäämisel võib ta oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega olla ohtlik nii endale kui ümbritsevatele. Puudutatud isiku ohtlikkus seisneb eelkõige selles, et tema mõttekäik ja käitumine juhinduvad endiselt täiel määral temal esinevatest meelepettelistest ja luulumõttelistest elamustest. Puudulikuna püsivad ka patsiendi haiguskriitika ja ravisoostumus. Patsiendi seisundist ja varasemat ravikogemusest lähtuvalt ei
2-21-9224 ole alust prognoosida seisundi paranemist 4 ööpäeva vältel, seega tuleb pikendada rakendatud esialgset õiguskaitset 40 päevani. Määruskaebus
11.Puudutatud isik esitas 25.06.2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu 09.06.2021 ja 10.06.2021 määrused tühistada.
12.Kaebaja on seisukohal, et tema suhtes puuduvad PsAS §-s 11 sätestatud eeldused haiglasse paigutamiseks. Kaebajal puudub raske psüühikahäire, ta ei ole olnud kellegi suhtes vägivaldne. Küll on olnud vägivaldne tema suhtes abikaasa. Kaebaja kodus olev antisanitaarne olukord ei ole tingitud mitte temast, vaid abikaasast, kes on survestanud teda laenulepingut allkirjastama, kuid lubatud remonti selle eest ei tehtudki. Kõik raha kulub abikaasa huvides. Kaebaja on võtnud laenusid, kuid need on võetud abikaasa ja poja ja huvides. Mingit ravi ta haiglas ei vaja. Haiglasse saatmine on olnud abikaasa pahatahtlikkus.
13.02.07.2021 seisukohas leidis kaebaja, et teda ei ole ära kuulatud ning kaebaja esindaja poolt ei ole kaebajat informeeritud määruse resolutsioonist ja rakendanud õiguskaitsest. Menetlusosaliste seisukohad
14.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
16.30.07.2021 teatas avaldaja, et seoses puudutatud isiku psüühilise seisundi paranemisega on lõpetatud tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi 30.07.2021.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrused on seaduslikud ja põhjendatud. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrused jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
18.Vaatamata asjaolule, et puudutatud isiku suhtes on seoses psüühilise seisundi paranemisega lõpetatud tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi 30.07.2021, annab ringkonnakohus hinnangu maakohtu määruste seaduslikkusele. TsMS § 543 lg 3 alusel saab kõrgema astme kohus ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi et avaldust ei saa enam uuesti lahendada (RKTKm nr 3-2-1-155-13, p 19).
19.02.07.2021 seisukohas toob kaebaja välja, et teda ei ole ära kuulatud ning kaebaja esindaja poolt ei ole kaebajat informeeritud määruse resolutsioonist ja rakendanud õiguskaitsest. Toimiku materjalidest nähtuvalt on maakohus enne 09.06.2021 määruse tegemist puudutatud isiku ära kuulanud (dtl 11). Ringkonnakohtul puudub alus kahelda maakohtu ärakuulamise protokolli õigsuses. Lisaks on toimiku materjalidest nähtuvalt 09.06.2021 ja 10.06.2021
2-21-9224 määrused kaebajale isiklikult kätte toimetatud 11.06.2021. Kaebajale määratud esindaja on esitanud kaebaja huvides nimetatud määruste peale määruskaebuse.
20.Kaebaja hinnangul puudub tal raske psüühikahäire, ta ei vaja ravi ning ta ei ole olnud kellegi suhtes vägivaldne. Kaebaja vastavad väited ei ole kooskõlas teiste asjas esitatud dokumentide ja tõenditega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et täidetud on PsAS § 11 lg-s 1 ja TsMS § 534 lg-tes 1 ja 5 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja selle pikendamiseks kuni 40 päevani.
21.Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isikul esinevad alates 16. eluaastast meeleolukõikumised ning puudutatud isik on varasemalt kolmel korral viibinud haiglaravil psühhiaatriakliinikus. Käesolevalt hospitaliseeriti puudutatud isik kiirabi ja politsei poolt, kuna ta käitus kodus ebaadekvaatselt. Asja materjalidest nähtuvalt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire skisoafektiivse häire näol (F25.2), mille tõttu ei suuda puudutatud isik adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Puudutatud isiku ravivajadus on kolleegiumi hinnangul tõendatud eelkõige psühhiaatrite Katrin Tammevälja ja Margus Lõokese arvamusega. Samuti on maakohus puudutatud isiku 09.06.2021 ära kuulanud ja veendunud, et puudutatud isik vajab ravi. Lisaks toetab puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja tahtevastase ravi kohaldamist.
22.Asja materjalidest nähtuvalt ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu haiglaravita jätmisel enda ja teiste elu, tervist ja julgeolekut. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata kõrgendatud standardite kohaselt ning et ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida igal konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (s.t isik võib kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks) ning, et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (RKTKm nr 3-2-1-81-07, p 11; nr 3-2-1-155-13, p 39.2). Eelkõige saab isiku ohtlikkus väljenduda füüsilises ohus isiku enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RKTKm nr 3-2-1-155-13, p 39.2). Asja materjalidest nähtuvalt muutub puudutatud isik episooditi oma eaka ja haige abikaasa suhtes agressiivseks, peksab teda jalgadega, karjub ja paugutab uksi. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et kõrgenenud ja rahulolematust meeleolust ning paranoidsetest luulumõtetest (vandenõu tema isiku vastu) juhitud tasakaalutu ja agressiivse käitumise tõttu ohustab puudutatud isik seega ümbritsevaid inimesi (dtl 64). Lisaks on avaldaja selgitanud, et arvestades puudutatud isikul esinenud mõlemasuunalisi meeleolukõikumisi, on tõenäoline kõrgenenud meeleolu taandumisel ja olukorra adekvaatsel mõistmisel, suitsiidohu kujunemine (anamneesis ka varasem suitsiidkatse) (dtl 64). Isiku ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt RKTKm nr 2-15-3662, p 14.1). Puudutatud isiku mõttekäik ja käitumine juhinduvad täiel määral temal esinevatest luulumõttelistest elamustest, puudutatud isik ei ole oma seisundist tulenevalt võimeline mõistma ravivajadust (haiguskriitika puudub) ega kontrollima oma käitumist. Seetõttu on asjas tuvastatud asjaolude kohaselt puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline.
23.Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei oma puudutatud isik piisavat arusaama ravivajadusest, s.t haiguskriitika puudub (hospitaliseerimisel tõlgendas puudutatud isik ravile toimetamist kõigi ümbritsevate vandenõuna enesesse suhtes ning keeldus nii saabumisel kui järgnevalt ravikoostööst, dtl 64) ning varasem ravikoostöö on olnud puudulik, siis ei ole muu psühhiaatriline abi küllaldane ega võimalik. Puudutatud isik vajab psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis on võimalik ainult statsionaari tingimustes.
2-21-9224
24.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määrused muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3).
25.Arvestades, et maakohus edastas puudutatud isikule määruse väljavõtte, mis sisaldas sissejuhatust ja resolutsiooni, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks teha puudutatud isikule teatavaks kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutsiooni (TsMS § 541 lg 1 teine lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.