X hagi CarMasters OÜ vastu sõiduauto valduse taastamiseks ja kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
16 281,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais Kostja: CarMasters OÜ (registrikood 11242611), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik
Viimase kohtuistungi toimumise aeg
25. august 2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X hagi CarMasters OÜ vastu osaliselt.
2.Lõpetada CarMasters OÜ valdus sõiduautole Lexus RX400h (kerenumber (VINkood) XXXXXXXXXXXX, registreerimisnumber XXXXXX) ja jätta selle valdus Xle.
3.Mõista CarMasters OÜ-lt X kasuks välja 2700 eurot asendussõiduki kulu hüvitamiseks.
4.Mõista CarMasters OÜ-lt X kasuks välja 60 eurot sõiduki pukseerimiskulu hüvitamiseks.
5.Mõista CarMaster OÜ-lt X kasuks välja 99,75 eurot sõiduki puhastamise kulu hüvitamiseks.
6.Mõista CarMasters OÜ-lt X kasuks välja 1719,98 eurot sõiduki taastamiskulu hüvitamiseks.
7.Mõista CarMasters OÜ-lt X kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kahjuhüvitiselt summas 2700 eurot alates 07.06.2019 kuni kohustuse täitmiseni ja kahjuhüvitiselt summas 1879,73 eurot alates 09.03.2020 kuni kohustuse täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 4579,73 eurot.
8.Jätta rahuldamata X nõue CarMasters OÜ-lt sõiduki puhastamise kulu hüvitamiseks 99,75 eurot ületavas osas.
9.Jätta rahuldamata X nõue CarMasters OÜ-lt sõiduki taastamiskulu väljamõistmiseks 1719,98 eurot ületavas osas.
10.Jätta rahuldamata X nõue CarMasters OÜ-lt turvatoolide ostmisega seotud kulu 560 euro hüvitamiseks.
11.Tühistada Harju Maakohtu 26. juuni 2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
12.Jätta X menetluskulud 75% ulatuses CarMasters OÜ kanda ja CarMasters OÜ menetluskulud 25% ulatuses X kanda, v.a 03.07.2019 määruskaebuse ja määruskaebuse tagamise taotluse esitamisega seotud menetluskulud, mis jätta CarMasters OÜ kanda.
13.Rahuldada X taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
14.Määrata X menetluskulude rahaliseks suuruseks 11 366,16 eurot (sh riigilõiv, lepingulise esindaja kulu ja kohtutäituri tasu).
15.Mõista CarMasters OÜ-lt X kasuks menetluskulude hüvitisena välja 8524,62 eurot.
16.Rahuldada CarMasters OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
17.Määrata CarMasters OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 2083,20 eurot (lepingulise esindaja kulu).
18.Mõista Xlt CarMasters OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 520,80 eurot.
19.Tasaarvestada kohtuotsuse resolutsiooni punktides 15 ja 18 vastastikused nõuded ja mõista CarMasters OÜ-lt X kasuks tema menetluskulude hüvitamiseks välja 8003,82 eurot.
20.Kohustada CarMasters OÜ-d tasuma punktis 19 väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 06.06.2019 Harju Maakohtule hagi CarMasters OÜ vastu valduse taastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Esialgses hagiavalduses esitas hageja kostja vastu ja kohus võttis menetlusse järgmised nõuded: 1) Kohustada kostjat taastama hageja valdus sõidukile Lexus RH400h, registreerimisnumbriga XXXXXX (edaspidi Lexus), andes sõiduki valduse hagejale üle 7 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. 2) Mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis a. 20.02.2019 – 23.04.2019 asendussõiduki rentimise eest 2700 eurot, b. sõiduki Lexus liisingmaksed 293,60 eurot c. turvatoolide soetamise kulu 560 eurot. 3) Viivis kahjusummalt 4434,40 eurot alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kahju täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja edasiulatuvalt hageja tasutavatelt liisingmaksetelt alates nende sissenõutavaks muutumiseni. 4) Määrata, et kui kostja sõiduki Lexus valdust tähtaegselt üle ei anna, tuleb kostjal tasuda hagejale kahjuhüvitisena 8000 eurot. 5) Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kahjusummalt 4434,40 eurot alates kahjuhüvitise maksmise kohustuse tekkimisele järgnevast päevast kuni kahju tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.26.06.2019 määrusega kohustas maakohus kostjat hagi tagamise korras andma sõiduki Lexus hagejale üle.
3.08.03.2020 menetlusdokumendis täpsustas hageja oma nõudeid järgmiselt: 1) Kohustada kostjat taastama hageja valdus sõidukile Lexus, andes sõiduki valduse hagejale üle 7 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. 2) Määrata, et kui kostja sõiduki Lexus valdust tähtaegselt üle ei anna, tuleb kostjal tasuda hagejale kahjuhüvitisena 6000 eurot. 3) Mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 9519,50 eurot, sh a. 20.02.2019 – 23.04.2019 asendussõiduki rentimise eest 2700 eurot, b. uute turvatoolide soetamise kulu 560 eurot, c. sõiduki väärtus 6000 eurot, d. sõiduki pukseerimise kulu 60 eurot, e. sõiduki puhastamise kulu 199,50 eurot. 4) Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kahjusummalt 3260 eurot alates 07.06.2019 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 5) Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kahjusummalt 6259,50 eurot alates 09.03.2020 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
4.Kohus selgitas pooltele 12.11.2020 kohalduvat õigust ja tõendamisele kuuluvaid asjaolusid ning andis hagejale võimaluse esitada oma tervikseisukohad. Samuti palus kohus hagejal täpsustada, kas ta loobub osaliselt oma nõuetest või võtab need tagasi.
5.26.11.2020 hagiavalduse tervikteksti kohaselt on hageja lõplikud nõuded järgmised: 1) Lõpetada kostja valdus sõidukile Lexus ja jätta selle valdus hagejale. 2) Mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 9519,50 eurot, sh a. 20.02.2019 – 23.04.2019 asendussõiduki rentimise eest 2700 eurot, b. uute turvatoolide soetamise kulu 560 eurot,
c. sõiduki seisukorra taastamise kulu 6000 eurot, d. sõiduki pukseerimise kulu 60 eurot, e. sõiduki puhastamise kulu 199,50 eurot. 3) Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kahjusummalt 3260 eurot alates 07.06.2019 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 4) Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kahjusummalt 6259,50 eurot alates 09.03.2020 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
6.Kohus võttis 11.12.2020 määrusega menetlusse hagi sõiduki seisukorra taastamise kulu 6000 euro hüvitamiseks, sõiduki puhastamise kulu 60 euro hüvitamiseks ja pukseerimise kulu 199,50 euro hüvitamiseks. Sama määrusega võttis kohus vastu tingimusliku kahju hüvitamise nõudest (8000 eurot) ja liisingmaksete 293,60 euro hüvitamise nõudest loobumise ja lõpetas selles osas asja menetluse. Maakohtu menetluses on seega hageja nõuded 26.11.2020 menetlusdokumendis esitatud sõnastuses. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
7.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hageja sõiduki Lexus RX400h, registreerimisnumbriga XXXXXX, vastutav kasutaja ja valdaja. Hageja liisis sõiduki MOGO OÜ-lt ja on tasunud kõik sõidukiga seotud makseid kas ise või endale kuuluvate ettevõtete kaudu. Sõiduk on hageja isiklikus valduses olev vara, mida ta on kasutanud eelkõige oma kolme väikese lapse ja kahe koera transpordiks. Vahel on hageja andnud sõidukit kasutada oma laste isale Qle, et ta sõidutaks lapsi lasteaeda ja sealt koju.
8.Hageja andis sõiduki 14.02.2019 kasutada Qle, et viimane viiks lapsed sel päeval lasteaeda, huviringidesse jms. Sama päeva õhtul helistas Q hagejale ja teatas, et sõiduk ei asu enam seal, kuhu ta oli selle parkinud ja et sõiduk on arvatavasti ärandatud. Hiljem leidis hageja oma sõiduki kostja autoremonditöökoja parklast Tallinnas, Kukermiidi tänaval. Hageja läks 15.02.2019 kostja juurde, et saada auto valdus tagasi. Sõiduk oli pargitud teiste sõidukite poolt selliselt kinni, et seda ei olnud võimalik sealt ära viia. Kostja teatas hagejale, et ei tagasta autot, sest Q oli 14.02.2019 käinud kostja autoremonditöökojas oma sõidukit BMW 330xd (RRRRRR) remontimas, kuid jättis remonttööde eest arve tasumata ja viis BMW kostja parklast minema. Kostja ütles, et hoiab hageja autot pandiks, kuni Q tasub kostjale BMW remonttööde eest esitatud arve. Hiljem, 08.03.2019 teisaldas kostja sõiduki kinnisesse garaažiboksi.
9.Kostja ei ole hoolimata korduvatest palvetest sõidukit ja selles olevaid asju hagejale tagastanud. Sõiduki teisaldamisega hagejale sõiduki kasutamise võimatuks muutmine on hageja valduse omavoliline äravõtmine. Isegi, kui tegemist ei olnud äravõtmisega, takistas kostja hagejal valduse teostamist. Kostjal puudus õigus või põhjus hageja valduses oleva sõiduki ja selles olevate esemete valduse äravõtmiseks hagejalt. Kostja peab sõiduki hagejale tagastama.
10.Hagejale on tekkinud kostja õigusvastase käitumise tõttu kahju kokku 9519,50 eurot.
10.1.Kuna hageja vajab igapäevaseks liikumiseks sõidukit, mh põhjusel, et tal on kolm väikest last ja kaks koera, samuti vajab hageja sõidukit oma äritegevuseks, rentis hageja perioodiks 20.02.2019 kuni 23.04.2019 samaväärse asendussõiduki, Land Rover Range Roveri. Nii Lexus RX 400h kui Land Rover Range Rover sport on linnamaasturi tüüpi tavapärasest luksuslikumad sõidukid. Hageja rentis asendussõiduki, kui oli selge, et kostja vabatahtlikult sõidukit ei tagasta.
Hageja maksis asendussõiduki eest renti 300 eurot nädalas, s.o kokku 2700 eurot, mis tuleb kostjale hagejale hüvitada.
10.2.Sõidukis asusid selle teisaldamise hetkel hageja jaoks olulised esemed – kolm laste turvatooli, hageja ettevõtetele kuuluvad dokumendid ja hageja isiklikud esemed. Hageja pidi soetama uued turvatoolid hinnaga kokku 560 eurot. Kuna uute turvatoolide ostmine oli laste transportimiseks vältimatult vajalik, on hageja kaotanud huvi sõidukis olnud turvatoolide tagastamise vastu.
10.3.Kostja tagastas sõiduki hagejale hagi tagamise määruse alusel algatatud täitemenetluses 22.07.2019. Sõiduki tagasisaamisel selgus, et sõidukile olid tekkinud kostja valduses olemise ajal kere- ja salongikahjustused. Sõidukil olid niiskus- ja hallituskahjustused ning tehnilised probleemid, sh on närilised läbi närinud kõik auto juhtmed. Sellised kahjustused said tekkinud ainult sõiduki hoidmisel kinnises ja ventileerimata ruumis. Hageja tellis 15.08.2019 Jazz käsipesulas sõiduki salongi keemilise puhastuse ja pesu eritööd maksumusega 199,50 eurot. Paraku ei ole sõiduki endine seisukord taastunud, sõiduki sisemuses on jätkuvalt tugev hallituse ja keemilise töötlemise lõhn, hoolimata pidevast õhutamisest.
10.4.Sõidukile tekkinud kere- ja salongikahjustuste kõrvaldamine, s.o sõiduki endise olukorra taastamine, maksab 49 030,08 eurot, kuna sedavõrd tugevate hallituskahjustuste puhul tuleb praktiliselt kogu sõiduki salongi sisu välja vahetada. Samuti tuleb kõrvaldada kahjustused kerel ja esiklaasil. Lähtudes mõistlikkuse põhimõttest nõuab hageja kostjalt sõiduki seisukorra taastamise kulu hüvitamist auto väärtuse, s.o 6000 euro ulatuses.
10.5.Kuna sõiduki hagejale tagastamisel 22.07.2019 see ei käivitunud, tellis hageja puksiiri sõiduki viimiseks kostja territooriumilt Kukermiidi tn 11 Unelmauto AS remonditöökotta Peterburi tee 1. Teenus maksis 60 eurot.
11.Lisaks kahju hüvitamisele, tuleb kostjal tasuda hagejale ka seaduses sätestatud määras viivist alates nõude esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Hagejal ei ole valduse taastamise nõuet kostja vastu. Sõiduauto Lexus otsene valdaja 14.02.2019 oli Q, mitte hageja ja valduse taastamise nõue võib olla ainult temal. Hageja ei ole esile toonud, et otsene valdaja ei saa või ei taha Lexuse valdust taastada. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta oleks nõudnud valduse taastamist Qlt.
14.Kostja ei ole Q suhtes omavoliline valdaja ja tal on õigus keelduda Qle sõiduki tagastamisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 1 alusel. Nimelt tõi Q 29.01.2019 kostja töökotta remonti sõiduki BMW 330xd. Kostja oli valmis BMW Qle üle andma 14.02.2019 eeldusel, et viimane tasub esitatud arved. Q saabus kostja töökotta sõiduautoga Lexus ja murdis kostja valduse BMW-le ebaseaduslikult. Kostja ei tagasta Lexust kuni Q ei tagasta kostja töökojas remonditud sõidukit BMW, mille suhtes on kostjal pandiõigus või ei tasu esitatud arveid. Kuna Q rikkumine jättis kostja ja KavilTran OÜ vahelise võlasuhte tagatiseta, on kostja nõue ja Q kohustuse vahel piisav seos. Kuna hageja ei teostanud sõiduauto valduse kaotamisel selle üle tegelikku võimu, sai kahjustada sõiduki valdaja Q, mitte hageja
õigushüve. Hagejal võivad seega olla ainult kaudse valdaja õigused ja ta on seeläbi seotud kostja ja Q vahelise õigussuhte asjaoludega.
15.Kostja paigutas Lexuse 08.03.2019 lukustatud garaažiboksi kuna Q tegi katse siseneda kostja territooriumile puksiirautoga, eesmärgiga viia Lexus ära.
16.Hagejal ei ole kostja vastu kahju hüvitamise nõudeid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja väidetav tegu on õigusvastane ja selle teo tagajärjel on tekkinud kahju. Kuna kostja oli õigustatud takistama Q valdust, puudub kostja tegevuses süü. Pädevad riigiorganid hindasid kostja tegevuse õiguspärasust ja aktsepteerisid kostja käitumist. Hageja kahju hüvitamise nõuded on ka sisuliselt põhjendamatud.
16.1.Asendussõiduki rentimise kulu hüvitamise nõue on põhjendamatu, kuna hageja ei ole tõendanud, et tal oli vaja sõidukit kasutada. Hageja tõi esile, et ta vajas sõidukit mh oma äritegevuseks. Seega kasutati sõidukitk a teiste isikute poolt ja huvides (hageja kaks äriühingut). Hageja ei ole määratlenud, kuidas kulud sõiduki tegelike kasutajate vahel jagunesid ja millises proportsioonis oli kellelgi vaja asendusautot kasutada. Hagejal on asendusauto nõue isiku vastu, kelle tegevuse tulemusena kostja Lexust kinni hoidis. Q oleks saanud anda hageja kasutada BMW.
16.2.Hageja ei ole tõendanud, et Lexuses oli 14.02.2019, kui Q kostja parklasse saabus, kolm turvatooli. Hageja esitas tõendina kaks arvet, kuid ei ole selgitanud, kuidas on turvatoolide ostmine 25.04.2019 ja 03.05.2019 seotud väidetavate sündmustega, mis toimusid 14.02.2019. Tõendamata on põhjuslik seos kahju tekkimise ja Lexuse valduse takistamisega. Hageja oleks vajadusel turvatoolid autost kätte saanud. Isegi, kui kahju on tekkinud, tuleb kahjuhüvitist vähendada 100% VÕS § 139 alusel.
16.3.Hagejal ei ole kostja vastu sõiduki taastamise kulu hüvitamise nõuet. Tõendamata on kahju tekitamine. Väited kerekahjustuste kohta on teadvalt ebaõiged. Hageja ja kostja esitatud fotodelt nähtub, et hageja viidatud kerevigastused olid olemas juba siis, kui auto oli kinni pargitud. Hageja ei ole väitnud, et kui ta leidis auto kostja parklas 15.02.2019 kinni pargituna, olid autol tekkinud vigastused näiteks paremal küljel, mida varem ei eksisteerinud. Tõendamata on väide, et sõiduki seisukorra taastamiseks kulub 49 030,08 eurot. Hageja esitatud hinnapakkumised ei tõenda nende autoosade ostmise ja tööde tegemise vajalikkust.
16.4.Väide, et Lexuse eelduslik väärtus on 6000 eurot on tõendamata ja ebausutav. Heas korras olevat sarnast sõidukit müüakse hinnaga 4990 eurot, kuid arvestades Lexuse kerevigastusi, ei ole selle väärtus rohkem kui 2500 eurot. Lexus on osalenud ajavahemikul 17.04.2014– 11.11.2018 vähemalt 6 korral liikluskindlustuse juhtumites. Hageja esitatud tõendid ei tõenda, et ta oleks sõiduki korda teinud. 28.03.2018 pakkumises on juhitud tähelepanu sellele, et kindlustus ei olnud otsustanud kas tiiva kriimud on sama juhtum. Arusaamatuks jääb, millele tugineb hageja väide, et kerekahjustused tekitas kostja. Lexus on tegelikult endiselt sõidukorras ja liikluses kasutatav vähemalt kuni novembri lõpuni 2021. Lexusel on endiselt kasutusväärtus, kuna see on osalenud 2020.a osalenud liikluses vähemalt 3000km. Auto jääkväärtus, 2500 eurot, tuleb kahjuhüvitisest maha arvata.
16.5.Kostja ei ole tekitanud Lexusele salongi kahjustusi. Unelmauto AS 16.08.2019 hinnapakkumisest ei selgu, mis tingis nende tegemise. Hageja ei tõendanud, et eksisteerisid kahjustused, mille puhul tuleb teostada kogu sõiduki salongi sisu välja
vahetamine jms. Kostjal ei olnud ligipääsu Lexuse salongi. Kui hagejale olid teada asjaolud, mis võisid kaasa tuua varale kahju tekkimise, näiteks liigniiskus autos, pidi hageja tegema endast oleneva, et vältida kahju tekkimist või suurenemist. Kuna hageja väitel paigaldas Q autosse niiskuse eemaldaja, oli asja valdajale see probleem teada. Kostjale ei antud võimalikest probleemidest teada. Hageja ei teinud kahju vältimiseks midagi. Samuti ei ole hageja tõendanud, mis oli väidetav kostja tegu, mis salongi kahjustused põhjustas. Isegi, kui kahju on tekkinud, tuleb kahjuhüvitist vähendada 100% võrra VÕS § 139 alusel.
16.6.Hagejal ei olnud vajadust kasutada sõiduki puksiirteenust. Auto, mis on 5 kuud seisnud, vajab reeglina vaid käivitusabi, mitte pukseerimist.
16.7.Hageja ei ole tõendanud, miks on vaja pärast sõiduki taastamise kulude kandmist veel vaja sõidukit 199,50 euro eest puhastada. Hageja ei ole tõendanud, et Jazz pesula arve on seotud Lexusega. Arvestades hageja väiteid, ei ole Lexusele eeldatavalt keemilist puhastust tehtud. Hageja pukseeris sõiduki kostja juurest Unelmauto AS aadressile ja ei ole avaldanud, kas auto sai vahepeal sõidukorda.
17.Hageja viivisenõue on põhjendamatu. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta soovib saada valduse viivitamise eest viivist kahjunõudelt alates hagi esitamisest kuni kahju hüvitamiseni. Kostjal ei ole võimalik valdust pärast 20.07.2019 rikkuda.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
18.Kohus lahendab esmalt kostja 25.08.2021 kohtuistungil esitatud vastuväite hageja 17.08.2021 menetlusdokumendi vastuvõtmisele. Kostja palub jätta menetlusdokumendiga arvestamata, kuna see on esitatud hilinemisega. Kohus andis hagejale 03.05.2021 kohtuistungil tähtaja 25.05.2021 asjaolude ja tõendite esitamiseks. Kostjale määrati tähtaeg 15.06.2021 oma vastuväidete ja tõendite esitamiseks ja hagejale omakorda 06.07.2021 neile seisukohtade esitamiseks. Pooled esitasid 25.05.2021 ja 15.06.2021 menetlusdokumendid tähtaegselt. Hageja kostja 15.06.2021 menetlusdokumendile tähtaegselt vastust ei esitanud. Hageja esitas oma seisukoha kaks kuud hiljem, 17.08.2021.
19.TsMS § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus leiab, et hageja menetlusdokumendi vastuvõtmine ei ole põhjendatud. Hageja ei toonud esile ühtegi asjaolu, mis oleks tal takistanud seisukoha tähtaegset esitamist. Kohus selgitab, et uute menetlusdokumentide esitamine väljaspool selleks kohtu määratud tähtaega takistab tsiviilasja menetlemist efektiivset ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus arvestab seejuures, et menetlusdokument esitati vahetult enne põhiistungit ja pooltele oli teada, et asi arutatakse 25.08.2021 kohtuistungil sisuliselt lõpuni. Kohus ei arvesta seega asja lahendamisel hageja 17.08.2021 menetlusdokumendiga.
20.TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte
valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).
21.Hageja nõuab kostjalt sõiduauto Lexus suhtes kostja valduse lõpetamist ja selle hagejale jätmist ning valduse takistamisega tekitatud kahjuhüvitist kokku 9519,50 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt rahaliste nõuetega seotud viivist. Asjas esitatud seisukohtade ja tõendite kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: a. hageja on sõiduki Lexus RX400h, registreerimisnumbriga XXXXXX vastutav kasutaja (kd I tl 7 – 9 liisinguleping nr LG18022015/109 ja kd I tl 10 sõiduki registreerimistunnistus); b. hageja andis 14.02.2019 sõiduki kasutada Qle (kd I tl 67, kostja 23.07.2019 menetlusdokumendi p 2.3); c. Q läks sõidukiga kostja autoremonditöökotta, kust lahkus oma sõidukiga BMW 330xd, registreerimisnumbriga RRRRRR, ilma kostjale remonttööde arvet tasumata ja jättis Lexuse kostja töökoja juurde; d. kostja takistas Lexuse ära viimist kostja töökoja juurest (kd I tl 67, kostja 23.07.2019 menetlusdokumendi p 2.4); e. kostja andis Lexuse hagejale üle 22.07.2019 Harju Maakohtu 26.06.2019 hagi tagamise määruse alusel (kd I tl 37 – 39 hagi tagamise määrus, kd I tl 118 üleandmise protokoll ja kd II tl 2 kohtuistungi protokoll). Valduse taastamise nõue
22.Asja valduse taastamisele suunatud nõue võib kuuluda rahuldamisele asjaõigusseaduse (AÕS) § 45 lg 1 alusel, mille kohaselt on valduse äravõtmisel valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. Juhul, kui tegemist oli valduse rikkumise, mitte äravõtmisega, võib hageja nõue kuuluda rahuldamisele AÕS § 44 lg 1 alusel.
23.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja võttis valduse ära või rikkus valdust. Kohus nõustub hagejaga, et kostja tegu on käsitletav valduse äravõtmisena, s.t hageja nõude õiguslik alus on AÕS § 45. Valduse äravõtmise all mõistetakse kestvat, püsivat ja täielikku tegeliku võimu kaotust asja osas. Kostja võttis omaks, et takistas Lexuse ära viimist oma töökoja parklast ja esitas selle kohta foto, millelt nähtub, et sõiduauto on kinni pargitud (kd I tl 75). Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise kohaselt selgitas kostja menetlejale, et otsustas pidada Lexust pandiks enda juures, kuni Q täidab oma kohustuse ja tasub sõiduautole BMW teostatud remondi eest (kd I tl 11 – 12). Õige ei ole kostja väide, et ta ei ole võtnud sõidukit enda valdusesse. Kostja tõi oma 23.07.2019 vastuses hagiavaldusele esile, et sõiduk asus kostja parklas kuni 08.03.2019, kui ta paigutas sõiduauto lukustatud garaažiboksi, kuna Q oli üritanud Lexust kostja territooriumilt ära viia (kd I tl 68 pöördel ja Kd I tl 88 – 89 kirjavahetus). Seega võttis kostja Lexuse valduse hagejalt ära hiljemalt 08.03.2021, kuna ta lasi sõiduki ära viia kinnisesse lukustatud garaažiboksi, mis oli kostja valduses ja millele hagejal ligipääsu ei olnud. Kostja omistab ebaproportsionaalset tähtsust asjaolule, et sõiduauto võtmed ei olnud kostja käes. Nimetatu ei takistanud kostjal sõiduki ümberteisaldamist ühest kohast teise. Samas ei taganud sõiduki võtmed hagejale võimalust seda vallata ja kasutada. Sõiduki üle valduse teostamine ei seisne ka üksnes selle kasutamises liiklusvahendina, nagu leiab kostja. Kuna hageja kaotas kostja tegevusega püsivalt ja täielikult tegeliku võimu
sõiduauto Lexus üle ja kostja eesmärk oligi hoida sõiduautot ajutiselt enda valduses, oli tegemist valduse äravõtmisega.
24.Hageja asja valduse taastamisele suunatud nõue võiks seega kuuluda rahuldamisele AÕS § 45 lg 1 alusel, mille kohaselt on valduse äravõtmisel valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. Selle nõude eeldused on järgmised: nõude esitaja on valdaja, aset on leidnud valduse äravõtmine, nõue esitatakse isiku suhtes, kes valduse ära võttis ja vastav isik on nõudja suhtes omavoliline valdaja AÕS § 40 lg 2 tähenduses. Nõude saab maksma panna asja senine otsene valdaja, kuid AÕS § 47 sätestatud alustel ja korras ka kaudne valdaja.
25.Poolte menetlusdokumentide kohaselt ei ole vaidlust selles, et hageja ei ole Lexuse omanik (vt käesoleva otsuse p 21 ja kohtu 12.11.2020 selgitav määrus), kuid ta oli 14.02.2019 Lexuse suhtes vähemalt kaudne valdaja ja et kostja takistas 14.02.2019 Lexuse ära viimist. Hagiavalduse kohaselt andis hageja sõiduki 14.02.2019 kasutada oma laste isale Qle. Sama päeva õhtul helistas Q hagejale ja teatas, et sõiduk ei asu enam seal kuhu ta oli selle parkinud. Hageja on selgitanud ka seda, et Q kasutas sõidukit, et minna kostja töökotta. Kostja on järeldanud nendest asjaoludest, et hagejal ei saa olla valduse taastamise nõuet, kuna ta ei olnud sõiduki otsene valdaja. Hageja leiab aga, et Q ei muutunud asja otseseks valdajaks, kuna ta oli valduse teenija AÕS § 33 lg 3 tähenduses, kellel ei ole valdaja õigusi.
26.Kohus ei nõustu hagejaga, et Q oleks olnud valduse teenija. AÕS § 33 lg 3 kohaselt on valduse teenija isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. Valdaja õigusi ega kohustusi ei ole seega isikul, kes täidab teise isiku jaoks asja vallates viimase korraldusi. Kui isik valdab asja kui enda valduses olevat asja, tegutseb ta enda tahte kohaselt (vt nt Riigikohtu 20.03.2019 otsus nr 2-171413 p 10). Kohus kuulas Q 03.05.2021 kohtuistungil tunnistajana üle. Q ütluste kohaselt on ta hageja laste isa ja ta kasutas sõidukit 14.02.2021 hageja palvel selleks, et lastega mõni sõit teha. Tunnistaja selgitas, et kasutas selle vahel autot, et sõita kostja remonditöökotta oma autole järgi (kd II tl 6). Q ei täitnud seega kostja remonditöökotta sõites hageja korraldusi tema majapidamises või ettevõttes. Igal juhul leiab kohus, et oma laste sõidutamine ei ole käsitletav teise vanema majapidamises tema korralduse alusel tegutsemisena. Seejuures ei ole hageja ega tunnistaja väitnud, et Q oleks läinud hageja sõidukiga kostja töökoja juurde hageja korralduse täitmiseks. Vastupidi, 30.03.2021 menetlusdokumendis märgib hageja, et Q läks Lexusega kostja autoremonditöökotta oma sõidukile järgi omal algatusel. Eeltoodu tõttu oli Q Lexusega kostja töökotta minnes selle otsene valdaja ja hageja sõiduki kaudne valdaja.
27.Eeltoodu ei välista siiski hageja nõude rahuldamist ja Lexuse valduse temale üle andmist AÕS § 45 lg 1 alusel. AÕS § 47 kohaselt võib valduse rikkumisest või valduse äravõtmisest AÕS § 44 või § 45 tuleneva nõude esitada ka kaudne valdaja, kuid ta võib nõuda asja üleandmist otsesele valdajale või kui otsene valdaja ei saa või ei taha valdust taastada, võib kaudne valdaja valduse üleandmist nõuda ka endale. Hageja, kaudse valdajana, nõuab sõiduki valduse üleandmist endale. Hageja selgitas ja tõendas, et tegemist on tema liisitud sõidukiga. Q kinnitas kohtus ütluste andmisel, et tema autot tagasi ei soovi, kuna tegemist ei ole tema sõidukiga (kd II tl 6). Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et otsene valdaja ei taha valdust taastada ja hagejal on AÕS § 47 tulenevalt iseenesest õigus nõuda valduse taastamist ka endale. Seda järeldust ei muuda kostja väide, et sõiduki tagastamiseks on tema poolt pöördunud kirjalikult Q.
28.Kostja saab hageja nõude rahuldamisest keelduda, kui valduse äravõtmine ei olnud omavoliline (st see ei toimunud AÕS § 40 lg 2 esimese lause mõttes valdaja nõusolekuta seadusvastaselt) ja tal on õigus asja vallata (AÕS § 46).
29.Kostja leiab, et ta ei ole Q suhtes omavoliline valdaja, kuna tal tekkis võlaõigusseaduse (VÕS) § 654 lg 1 alusel pandiõigus Q sõiduautole BMW 330 xd (RRRRRR), mille remondi kostja teostas, kuid mille Q viis ära ilma kostjale töötasu maksmata. Kuna Q viis BMW kostja valdusest ära, rikkus ta kostja pandiõigust ja kostjal on õigus keelduda talle Lexuse, millega Q saabus kostja töökotta, tagastamisest VÕS § 110 lg 1 alusel. Q kinnitas kohtus ütluste andmisel, et läks hageja sõidukiga kostja töökoja juurde ja sõitis ära enda sõiduautoga BMW, jättes Lexuse kostja töökoja juurde. Hageja vaidles kostja väidetele vastu leides, et kostjal ei ole Lexuse suhtes pandiõigust.
30.Kohus selgitab, et kostja omavoli hageja suhtes võib välistada see, et tal on õigus asja vallata, kuna tal on sõiduki suhtes pandiõigus, s.t kui täidetud on VÕS § 654 lg 1 sätestatud töövõtja pandiõiguse tekkimise eeldused. Pandiõigusega tekib valdusõigus, mis välistab omavoli. Pandiõigus võib tekkida seaduse või lepingu alusel (AÕS § 276). Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on nõue Q või KavilTans OÜ vastu sõiduki BMW remondiarve tasumiseks. Kohus selgitas kostjale, et seda, et tal on Lexuse suhtes pandiõigus, peab tõendama kostja. Kohus leiab, et esitatud ja tõendatud asjaoludel ei olnud kostjal Lexuse suhtes pandiõigust ega muud seadusest tulenevat õigust Lexuse valdust ära võtta.
31.VÕS § 654 lg 1 kohaselt on töövõtjal oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Kostja esile toodud asjaolude kohaselt oli kostjal töövõtulepingust tulenev pandiõigus sõiduauto BMW suhtes. Eelviidatud sättest tuleneb pandiõigus üksnes töövõtulepingu objektiks olnud asjale. Antud juhul oli vallasasi, mis oli töövõtu eesmärgil kostja valduses, sõiduauto BMW, mitte Lexus. Nii on kostja õigesti ka ise märkinud, et tal oli seadusest tulenev pandiõigus sõiduautole BMW 330xd, kuna Q täidab oma töövõtulepingust tulenevad kohustused, s.o tasub tehtud remonditööde eest (kostja 04.01.2021 menetlusdokument). Kohtuistungil selgitas kostja, et Lexuse kinni pidamine oli kohane õiguskaitsevahend selleks, et tagada pandi eseme valduse taastamine. Kohus sellega ei nõustu. Seadus ei näe ette töövõtulepingust tuleneva pandiõiguse laienemist kolmandate isikute vallasasjadele, mis ei ole töövõtu eesmärgil töövõtja valduses. Kohus pöörab tähelepanu AÕS § 286 p-le 2 (km § 281 lg 2), mille kohaselt pant lõpeb kui panditud asi on pandipidaja valdusest välja läinud ja ta ei saa asja tagasi nõuda. Teise vallasasja panti võtmine pandieseme asemel ei ole seadusest tulenev õiguskaitsevahend.
32.Kostjal ei ole hageja ees õigust keelduda sõiduki tagastamisest ka VÕS § 110 lg 1 alusel. Kostja valdust ei muuda seaduslikuks asjaolu, et tal on Q või KavilTrans OÜ vastu rahaline nõue ja viimane jättis vaidlusaluse sõiduki kostja territooriumile. Kui kostjal on nõuded Q või KavilTrans OÜ vastu, tuleb need lahendada eraldi menetluses. Kohus ei anna käesolevas asjas hinnangut ega hinda tõendeid selle kohta, kas ja kui suur rahaline nõue võib kostjal olla sõiduauto BMW suhtes sõlmitud töövõtulepingu alusel. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu oleks kostja kohustuse ja tema nõude vahel piisav seos nimetatud sätte tähenduses. VÕS § 110 lg 1 teise lause kohaselt on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Antud juhul ei ole hageja ega sõiduauto Lexus mingil viisil seotud kostja ja Q või KavilTrans OÜ vahelise sõiduautot BMW puudutava töövõtulepinguga ja kostja nõudega viimaste vastu. Hageja vastu kostjal nõudeid ei ole (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus nr 3-2-1-68-16 p 5. 1). Seetõttu ei anna VÕS § 110 ega VÕS § 111 kostjale hageja ees valdamise õigust AÕS § 83 lg 1 mõttes (vt analoogia korras Riigikohtu 19.02.2014 otsus nr 3-2-1-179-13 p 29). Kostja viide VÕS § 110 lg-le 1 ei annaks igal juhul alust jätta hagi rahuldamata, nagu palub kostja. Kui kostja vastuväide oleks põhjendatud, teeks kohus otsuse, millega kostjat kohustatakse otsust täitma üksnes juhul, kui hageja on täitnud oma
kohustuse kostja suhtes (VÕS § 110 lg 5). See ei oleks aga võimalik, kuna hagejal kostja ees kohustusi ei ole. Kohus märgib, et VÕS § 111 annab õiguse kohustuse täitmisest keelduda vastastikkuse lepingu puhul. Hageja ja kostja vahel lepinguid sõlmitud ei ole.
33.Eeltoodu tõttu ei olnud kostjal sõiduauto Lexus suhtes pandiõigust ja tal ei ole hageja ees õigust asja vallata või õigust keelduda valduse väljaandmisest ka muul õiguslikul alusel. Samuti ei olnud kostjal valdaja nõusolekut valduse ära võtmiseks. Kostja valdus on seega omavoliline AÕS § 40 lg 2 tähenduses. Asjaolust, et prokuratuuri tuvastatud asjaoludel ei olnud tegemist asja ebaseaduslikult enda kasuks pööramiseks karistusseadustiku (KarS) § 201 mõttes (kd I tl 16 – 17), ei järeldu, et kostjal oleks valduse äravõtmiseks seadusest tulenev alus. See, kas hageja ja Q elavad koos, ei oma aga asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Õige ei ole kostja käsitlus, nagu ei tuleks hageja, kostja, Q ja KavilTrans OÜ vahelisi erinevaid õigussuhteid üksteisest eristada. Kohus ei anna seetõttu hinnangut hageja ja Q kooselu puudutavatele väidetele ja tõenditele.
34.Kostjal ei ole seega õigust hageja nõude täitmisest AÕS § 46 alusel keelduda. Valduse taastamise nõude välistavaid asjaolusid (AÕS § 47 lg 2 ja § 48) ei ole kohtu ette toodud. Kuna kostja võttis sõiduki valduse omavoliliselt ära ja sõiduki otsene valdaja selle tagastamist ei soovi, kuid selle tagastamist soovib kaudne valdaja, kellel oli tulenevalt liisingulepingust asja kasutamise õigus, tuleb hagi valduse taastamise nõude osas rahuldada. Hageja nõude rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostja väide, nagu ei sooviks hageja saada asja omanikuks.
35.Kohus rahuldas 26.06.2019 hageja hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat hagi tagamise korras andma vaidlusaluse sõiduki Lexus üle kostjale. Sõiduk anti hagejale üle 22.07.2019. Nimetatu ei takista hageja nõude rahuldamist. Seoses hagi tagamisega sõiduki hagejale üleandmisega on hageja käesoleva otsuse jõustumiseni sõiduki hoidja, ja kostja selle kaudne valdaja AÕS § 33 lg 2 mõttes. Kuna hagi tuleb valduse taastamise nõude osas rahuldada, lõpetab kohus käesoleva otsusega kostja valduse ja jätab sõiduauto hageja valdusesse (vt ka Riigikohtu 06.12.2017 otsus nr 2-15-3430 p 20.1 ja 20.2).
36.TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et hagi tagamise abinõu jõusse jätmine ei ole lahendi täitmise tagamiseks vajalik. Hageja nõustus 25.08.2021 kohtuistungil hagi tagamise abinõu tühistamisega. Kohus tühistab seetõttu käesoleva otsusega Harju Maakohtu 26.06.2019 hagi tagamise määruse. Kahju hüvitamise nõuded
37.Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist 20.02.2019 – 23.04.2019 asendussõiduki rentimise kulu hüvitamiseks 2700 eurot, uute turvatoolide soetamise kulu hüvitamiseks 560 eurot ja sõiduki pukseerimise kulu hüvitamiseks 60 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt kahjuhüvitist sõiduki seisukorra taastamise kulu hüvitamiseks 6000 eurot ja sõiduki puhastamise kulu hüvitamiseks 199,50 eurot.
38.Hageja kahjunõuete õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 1043 koostoimes VÕS § 1045 lg 1 p-ga 5, mille järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati mh valduse rikkumisega. Selle nõude eeldused on järgmised: kostja on toime pannud teo, hagejale on selle teo tagajärjel tekkinud kahju, teo ja kahjuliku tagajärje vahel on põhjuslik seos, kostja tegu on õigusvastane VÕS § 1045 tähenduses ja kostja on kahju tekkimises süüdi (VÕS § 1050). Kohus
selgitas 12.11.2020 määruses, et eelnimetatud asjaolud tuleb esile tuua ja tõendada hagejal, v.a süü, mille puudumine tuli tõendada kostjal. VÕS § 1050 kohaselt süü olemasolu eeldatakse.
39.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus tuvastas ülal, et vaidlusalune sõiduauto Lexus oli hageja poolt liisitud ja hageja oli selle vastutav kasutaja ja kaudne valdaja, kuid kostja võttis hageja sõiduki valduse ära, takistas valduse taastamist ja paigutas selle hiljem kinnisesse garaažiboksi. Kohus tuvastas ülal ka selle, et kostja poolt sõiduauto valduse äravõtmine oli omavoliline, s.t sellel ei olnud õiguslikku alust. Kostja on seega rikkunud hageja valdusõigust. Tegemist on õigusvastase teoga VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses. Samaväärse sõiduki rentimisega seoses kantud kulu
40.Hageja oli sõiduauto Lexus liisinud ja oli selle vastutav kasutaja. Sõiduk oli antud liisingulepingu alusel hageja kasutusse (kd I tl 7 – 9, liisingulepingu p 2.1). Kuna vastutava kasutaja õiguste hulka kuulub ka õigus asja vallata ja kasutada, kaotas hageja kostja õigusvastase tegevuse tõttu asja kasutusvõimaluse. Hageja tõi esile, et pidi Lexuse kasutusvõimatuse tõttu rentima perioodil 20.02.2019 – 23.04.2019 asendussõiduki. Hageja sõlmis 20.02.2019 Soul Brothers OÜ-ga rendilepingu sõiduki Land Rover Range Rover kasutamiseks hinnaga 250 eurot (koos käibemaksuga 300 eurot), nädalas (kd I tl 18 – 19). Soul Brothers OÜ 23.04.2019 arve nr 230419 kohaselt tasus hageja nimetatud sõiduki 9 nädala pikkuse rendiperioodi eest kokku 2700 eurot (kd I tl 121). Seega on hageja kandnud kulusid põhjusel, et tal ei olnud võimalik kasutada tema poolt liisitud sõiduautot.
41.Asendusauto rentimise kulud võivad kuuluda hüvitamisele VÕS § 132 lg 4 alusel. Viidatud sätte kohaselt, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. (vt ka Riigikohtu 26.01.2017 otsus 3-2-1-82-16 p 32). VÕS § 132 lg 4 ei välista sõiduki vajalikkust või kasulikkust muul põhjusel, kui majandus- või kutsetegevus või töö (vt ka Riigikohtu 27.10.2014 otsus 3-2-1-9014 p 14). Kohus leiab, et sõiduauto Lexus oli hagejale vajalik.
42.Asjaolu, et sõidukit oli vaja, tõendab see, et hageja oli eraisikuna sõiduki liisinud ja sõiduk oli kasutuses. Ka asendussõiduki rentis hageja eraisikuna. Hageja kasutas sõidukit oma igapäevategemises, mh oma laste sõidutamiseks. Asjaolu, et hagejal on lapsed, kinnitavad ka Q vande all antud ütlused ja asjaolu, et sõidukis oli selle tagastamisel vähemalt üks lastele mõeldud turvatool (03.05.2021 kohtuistungi protokoll). Samuti selgitas hageja, et vajas sõidukit ka oma äritegevusega tegelemiseks. Asjaolu, et hagejaga seotud äriühingud on registreeritud aadressil, mida hageja on ka kohtumenetluses avaldanud oma elukohana, s.o aadressile Heina tn 27-1, Tallinn (kd I tl 82 ja 83 äriregistri väljavõtted), seda ei välista. Kostja kahtlused selle kohta, et hagejal on vaja sõidukit igapäevaselt kasutada, on vastuolus kostja enda esitatud tõenditega selle kohta, et vastavalt sõiduki ülevaatuse andmetele on Lexus olnud regulaarselt kasutuses. Tehnoülevaatusel fikseeritud odomeetri näitude kohaselt on perioodil 26.09.2018 – 31.08.2020 Lexusega sõidetud 8320 km (kd I tl 169 pöördel). Vastuseks kostja väidetele märgib kohus, et hüvitise määramisel ei oma iseseisvat tähendust asjaolu, kas asendusautot kasutas lisaks hagejale veel keegi (vt ka Riigikohtu 26.01.2017 otsus 3-2-1-82-16 p 34).
43.VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Põhjusliku seose tuvastamisel kohaldatakse nn conditio sine qua non põhimõtet, mille
kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks.
44.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja asendusautoga seotud kulude hüvitamise nõue tuleb esitada Q vastu, kuna kostja hoidis Lexust kinni tema tegevuse tulemusel. Kostja vastutust hageja ees ei välista kostja ja Q vaheline õigussuhe. Q teavitas kostjat sellest, et Lexus on kolmanda isiku auto, juba järgmisel päeval, so 15.02.2019 (kd I tl 34) ja hageja käis 15.02.2019 kostja juures ka autot tagasi nõudmas. Kostja keeldus hoolimata sellest sõiduki üleandmisest hagejale. Asjaolu, et Q läks hageja sõidukiga kostja autoremonditöökotta ja jättis selle sinna, tekitades seeläbi kostjale võimaluse takistada hagejal Lexuse valduse teostamist, ei kõrvalda põhjuslikku seost kostja käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kui kostja ei oleks sõidukit kinni parkinud ja hiljem kinnisesse garaaži teisaldanud, oleks hageja saanud otsese valduse taastada. Hagejale tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel on seega otsene põhjuslik seos.
45.Kostja leidis, et hageja renditud asendussõiduk ei olnud samaväärne, kuid esitas sellele üksnes üldsõnalise ja tõendamata vastuväite. Kostja ei toonud esile ega tõendanud, et hageja oleks samaväärse sõiduki saanud rentida ka odavamalt ja kui, siis millise hinnaga. Hageja selgitas, et nii Lexus RX 400h kui ka Land Rover Range Rover sport on linnamaasturi tüüpi tavapärasest luksuslikumad sõidukid. Kostja üldsõnalised vastuväited ei võimalda kohtul jõuda järeldusele, et kahjuhüvitist tuleks vähendada, kuna samaväärse sõiduki oleks saanud tegelikult mingi teistsuguse hinnaga.
46.Õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist ega süü puudumist ei ole kostja tõendanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asendussõiduki rentimisega seotud kulu tuleb hagejale VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel hüvitada ja kostjalt tuleb hageja kasuks 2700 eurot välja mõista. Turvatoolide väärtuse hüvitamine
47.Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena 560 eurot, s.o kulu, mis tekkis põhjusel, et hageja pidi ostma kolm uut turvatooli, et asendada neid, mis jäid Lexusesse selle valduse äravõtmisel. Greenhansa OÜ 25.04.2019 arve nr 14792 kohaselt osteti CC Transformer Tech, Shadow Black, hinnaga 169 eurot (kd I tl 20) ja 03.05.2019 are nr 14816 kohaselt osteti Axkid turvaiste Grow 15–36kg Must hinnaga 22 eurot ja Maxi-Cosi Titan PRO turvatool 9–36kg, Frequency Black hinnaga 369 eurot (kd I tl 20 ja 20 pöördel). Hageja esitas maksekorralduse, mille kohaselt ta tasus arve nr 14792 summas 169 eurot 26.04.2019 (kd I tl 122) ja arve nr 14816, kokku 395,50 eurot 04.05.2019 (kd I tl 122 pöördel).
48.Turvatooli soetamise kulu on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses, mille hüvitamisel tuleb arvestada ka VÕS § 132 sätestatud põhimõtteid. Viidatud sätete kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
49.Kohus selgitas 12.11.2020 määruses, et asjaolud, mille alusel on võimalik järeldada, et Lexuses oli 14.02.2019 kolm turvatooli, tuleb esmalt esile tuua ja tõendada hagejal. Samuti selgitas kohus, et hagejal tuleb selgelt esile tuua ja tõendada, et ta nõudis kostjalt turvatoolide tagastamist.
50.Kohus märgib, et kui asja omanikul on võimalik asi valduse rikkujalt välja nõuda, saab ta asjade väljaandmise kohustuse asemel nõuda kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses üksnes tingimusel, et ta on andnud asja ebaseaduslikule valdajale tähtaja asjade väljaandmiseks (VÕS § 115 lg 2 ja 3). Hageja esitas tõendina Q 15.02.2019 kostjale saadetud e-kirja, milles teatati kostjale, et auto Lexuse omanik käis autot otsimas, kuid seda ei olnud seal ja omanik andis tund aega, et auto tagastada (kd I tl 119). Samuti esitas hageja Q 11.03.2019 e-kirja, milles viimane märkis: „Samuti taastada koheselt ligipääs Autole Lexus reg. XXXXXX milles on kolmandate isikute isiklikud asjad ja millele olete kohustatud ligipääsu tagama ja teavitama auto täpse asukoha“. Hageja on seega tõendanud, et kostjat on teavitatud asjaolust, et sõidukis on kolmandate isikute isiklikud asjad, mida soovitakse kohe tagasi saada. Kostjat teavitati sellest 11.03.2019 kirjaga, s.o pärast seda, kui kostja oli sõiduki kinnisesse garaažiboksi teisaldanud. Õige ei ole hageja väide, nagu tähendaks auto tagasi nõudmine alates 15.02.2019 automaatselt ka asjade tagasi nõudmist. Kostja ei saanud hageja viidatud kirjast järeldada, et sõidukis võib olla asju, mida selle valdajal võib vaja minna ega hinnata nende tagastamise võimalikkust. Kohus leiab seega, et kostjalt nõuti isiklikele asjadele viivitamatut ligipääsu alles 11.03.2019. Kostja ei teavitanud hagejat ega Q sõiduki asukohast ega võimalusest tagasi saada vähemalt kolmandate isikute isiklikud asjad, sh laste turvatoolid. Kohus märgib, et kostja ja Q omavahelises suhtes on hageja käsitletav kolmanda isikuna.
51.Kohus leiab, et hageja ei ole aga tõendanud seda, mitu turvatooli sõidukis 14.02.2019 oli. Hageja üldistest ja tõendamata selgitustest selle kohta, et tal on kolm last, ei järeldu, et sõiduautos oli 14.02.2019 kolm turvatooli. Hageja ei tõendanud ka seda, et tal on kolm last. Hageja märkis vaid üldsõnaliselt, et saab seda vajadusel tõendada. Sõiduauto hagejale tagastamise akti kohaselt oli Lexuses 22.07.2019 üks turvatool (kd I tl 118, aktis ekslikult märgitud kuupäevana 20.07.2019, v.t 03.05.2021 kohtuistungi protokoll). Samuti on aktis märgitud, et hageja hinnangul on asjadest, mis autos olid, puudu üks laste turvatool. Seda, et sõidukis oli selle tagastamise hetkel vähemalt 1 turvatool, kinnitasid pooled 03.05.2021 kohtuistungil. See nähtub ka autost tagastamisel tehtud fotolt (kd I tl 127 pöördel). Seega ei ole selle üle vaidlust. Sõiduki üleandmise aktist ei tulene seega, et puudu oleks olnud kaks turvatooli ja et neid oleks saanud seega olla sõidukis kokku kolm. Kohus kuulas hageja taotlusel tunnistajana üle Q, et tõendada asjaolu, et sõidukis oli sellel hetkel, kui tunnistaja sõiduki kostja remonditöökoja juurde parkis, kolm turvatooli (vt Harju Maakohtu 15.03.2021 määrus). Tunnistaja selgitas, et sõidutas sellel päeval kahte last, kuid autos, tagaistmel, oli 3 turvatooli (kd III tl 7). Kohus leiab, et tunnistaja ütlused selle kohta, et autos oli kolm turvatooli, ei ole kooskõlas hageja enda poolt 22.07.2019 esitatud kinnitusega, et autost on puudu vaid 1 turvatool. Seega on hageja nõue vähemalt ühe turvatooli asendamise kulu hüvitamise osas põhjendamatu.
52.Kohus leiab, et eluliselt ei ole usutav, et kostja oleks mõne turvatooli sõidukist ära võtnud. Kohus selgitab vastuseks hageja väidetele lisaks ka seda, et hageja ei pidanud tõendama, et tema ei ole sõidukist turvatoole ära võtnud. Hageja pidi tõendama seda, et sõidukis oli 14.02.2019, kui see kostja juurde jäi, kolm turvatooli. Hageja esitas selle kohta aga üksnes paljasõnalisi selgitusi. Q kinnitas kohtus ütluste andmisel, et ta lukustas sõiduki uksed selle juurest lahkumisel (kd II tl 6 – 7). Kostja on läbivalt väitnud, ja hageja ei ole vastu vaielnud, et
sõiduauto võtmed olid hageja enda valduses. Auto üleandmise akti kohaselt ei olnud auto lukul sisenemise jälgi (kd I tl 118). Seega sai ühe tooli, kui see seal oli, sõidukist ära viia üksnes kas hageja või Q kelle valduses sõiduk sellel päeval oli. Esitatud asjaoludel leiab kohus, et hagejal saaks olla nõue üksnes ühe turvatooli asendamise kulu hüvitamiseks, s.o tooli mille olemasolu autos on tõendatud ega ole vaidluse all.
53.Kohus leiab aga, et turvatooli asendamise kulu ja kostja tegevuse vahel puudub piisav põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4 tähenduses, viidatud ülal).
54.Kostja selgitas vastuses hagiavaldusele, et hageja käis 15.02.2019, s.o järgmisel päeval pärast seda, kui Q sõiduauto kostja juurde jättis, kostja asukohas ja viibis ka sõiduautos sees. Hageja kinnitas 08.03.2020 menetlusdokumendis, et käis koos politseipatrulliga sõiduki juures. Et hageja käis 15.02.2019 sõiduki juures nähtub ka Politsei- ja Piirivalveameti 04.03.2019 teatisest kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (kd I tl 11 – 12). Kohus ei nõustu aga väitega, nagu oleks auto olnud nii kinni pargitud, et mis tahes esemete autost ära võtmine oleks olnud väga raske kui mitte võimatu. Kinni pargitud sõidukist tehtud foto ei tõenda, et sõiduki uksi ei olnud võimalik piisavalt avada (kd I tl 75). Fotolt nähtub, et Lexuse kõrvale pargitud auto on sellest mõistlikul kaugusel. Hageja selgitas oma 26.11.2020 menetlusdokumendis, et võimalik, et ta oleks kaalunud politseipatrulliga sõiduki juures käimisel mõnede endale vajalike asjade kaasa võtmist, kuid sel hetkel oli ta kindel, et asi laheneb kiiresti mõne päeva jooksul. Seega möönab hageja, et tal oli põhimõtteliselt võimalik endale vajalikud asjad kaasa võtta, kuid ta ei teinud seda. Hageja ei ole ka väitnud, et kostja oleks takistanud tal sõidukist asjade võtmist või keeldunud Lexust kinni parkivate sõidukite ümberparkimisest, kui need takistasid asjade võtmist, nagu väidab hageja. Seega oli hagejal ligipääs autole vähemalt kuni 08.03.2019, s.o 22 päeva jooksul.
55.Hageja tõi esile, et asendamaks turvatooli, mille olemasolu autos 22.07.2019 auto üleandmisel tuvastati, ostis ta 03.05.2019 Maxi-Cosi Titan PRO turvatooli 9 – 36kg, Frequency Black hinnaga 369 eurot (vt hageja 26.11.2020 menetlusdokumendi p 18). See, et hageja tegi 2,5 kuud pärast seda, kui auto koos turvatooliga kostja territooriumile jäi, kulu turvatooli soetamiseks, ei ole põhjuslikus seoses kostja tegevusega 14.02.2019. Kohus arvestab seejuures, et hagejal oli võimalik turvatool vähemalt 22 päeva jooksul kostja juurest ise ära tuua, kuid ta otsustas seda mitte teha. Samuti, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks keeldunud või takistanud selle aja jooksul turvatooli võtmist hageja poolt. Isegi kui arvestada, et Q teavitas kostjat 11.03.2019 sellest, et autost soovitakse viivitamata saada isiklikke asju, ei ostnud hageja uusi turvatoole enne kui alles maikuus, s.o ligi kaks kuud hiljem. Esile toodud ja tõendatud asjaoludel ei ole võimalik järeldada, et hageja pidi ostma 03.05.2019 turvatooli nimelt põhjusel, et kostja ei andnud hagejale üle sõiduki otsest valdust.
56.Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal kostja vastu turvatoolide ostmisega seotud kulude hüvitamise nõuet ja hagi jääb selles osas rahuldamata. Sõiduki pukseerimise kulu
57.Hageja nõuab kostjalt 22.07.2019 sõiduki hagi tagamise korral hagejale üle andmisel kasutatud sõiduki puksiirteenuse hüvitamist summas 60 eurot. Harju Puksiir OÜ 22.07.2019 hagejale esitatud sularahaarve nr 1079 kohaselt tasuti 22.07.2019 puksiirautoteenuse eest 60 eurot sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX transportimise eest aadressilt Kukermiidi 11, Tallinn aadressile Peterburi tee 1, Tallinn (Unelmauto) (kd I tl 131). Vaidlust ei ole, et Kukermiidi 11, kust sõiduk transporditi, on kostja asukoht.
58.Kohus leiab, et puksiirteenuse kulu on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses, mille väljamõistmine kostjalt on VÕS § 1043 km § 1045 lg 1 p 5 alusel põhjendatud.
59.Hageja poolt asja materjali juurde esitatud fotode kohaselt oli sõiduauto Lexus selle hagejale tagastamise hetkel seisundis, millest ei saanud eeldada, et hageja või keegi kolmas isik sellega sõidab. Fotode kohaselt on auto salongis ulatuslik hallitus, sh ka esiistmel ja roolil (kd I tl 124 – 125 pöördel). Seejuures ei oma tähtsust see, kas hageja saabus kostja asukohta koos puksiirautoga või telliti see hiljem. Sõiduki üleandmise akti kohaselt (kd I tl 118) sõiduk ka ei käivitunud. Kuigi kostja on käesolevas menetluses asunud väitma, et sõidukit ei üritatudki käivitada, on see väide jäänud tõendamata. Samuti on see väide vastuolus kostja enda allkirjastatud üleandmise aktiga. Puksiirauto kasutamine oli seega vajalik, et transportida sõiduk kostja asukohast ära. Kulu on põhjuslikus seoses asjaoluga, et kostja ei tagastanud sõidukit hagejale enne kui 22.07.2019 ja selleks ajaks oli sõiduki salong seisundis, milles ei olnud mõistlik sõidukiga sõita, samuti sõiduk ei käivitunud. Arvestades sõiduki salongi seisundit ei oma tähtsust kostja üldsõnaline väide, et piisanud oleks ka käivitusabist. Kostja ei ole ka esile toonud, et käivitusabi oleks olnud soodsam kui pukseerimine. Õige ei ole kostja etteheide, et väide, et sõidukil olid tugevad hallituskahjustused, on uus väide, mis tuleb jätta arvestamata. Hageja viitas asjaolule, et sõidukil sisemuses on ulatuslikud niiskus- ja hallituskahjustused juba oma 08.03.2020 hagi täpsustuses ning esitas selle kohta ka tõendid.
60.Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kostja tõendanud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi pukseerimiskulu hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitisena välja 60 eurot. Sõiduki kahjustumisest tekkinud nõuded Puhastuskulu
61.Hageja nõuab kostjalt Jazz käsipesulas sõiduki salongi keemilise puhastuse ja pesu eritööde kulu hüvitamist. Express Pesulad OÜ, Suur-Sõjamäe 4 Jazz Käsipesula 15.08.2019 arve nr 2558146 kohaselt on pangakaardiga tasutud järgmiste tööde eest: keemiline salongi puhastus maasturile 127,50 eurot ja pesu eritööd 72 eurot, kokku 199,50 eurot (kd I tl 132).
62.Kohus leiab, et sõiduki keemilise puhastuse ja pesu eritööde kulu on käsitletav otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 3 tähenduses, mille väljamõistmine kostjalt võib olla põhjendatud AÕS § 84 lg 2 alusel, kui täidetud on nimetatud sätte kohaldamise eeldused.
63.AÕS § 84 lg 2 kohaselt vastutab isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, asja ja selle päraldiste hävimise ning nende väärtuse vähenemise eest, välja arvatud, kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses. Tegemist on kahju hüvitamise nõude erikoosseisuga ja VÕS § 1043 jj ei kohaldu.
64.Kohus selgitas 03.05.2021 kohtuistungil, et kui kostja on hageja asja omavoliline valdaja, peab ta kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et hageja kahju oleks tekkinud ka siis, kui ta ei oleks hageja sõidukit omavoliliselt oma valdusesse võtnud (ei oleks parkinud sõidukit kinni ja hiljem viinud seda kinnisesse garaaži). Samuti oli kostjal võimalik tõendada põhjusliku seose puudumist tekkinud kahju ja kostja teo vahel. Kohus märgib, et omavolilise valdaja vastutus asjale tekitatud kahju eest on kõrgendatud vastutus ja omavoliline valdaja kannab kõiki asja kahjustamise ja hävimisega seotud riske. Erinevalt pahausksest valdajast ei oma AÕS § 84 lg 2 kohaldamise seisukohalt omavolilise valdaja puhul seega tähtsust, kas omavoli tarvitanud isik oli kahju tekkimises süüdi, st kas ta oli omavoliliselt hõivatud asja suhtes hoolas või mitte (vt Riigikohtu 07.10.2009 otsus nr 3-2-1-83-09 p 10).
65.Kohus ei nõustu kostjaga, et kostja vastutusele erisätted ei kohaldu põhjusel, et AÕS § 84 näeb ette omaniku nõudeõiguse, kuid hageja on liisinguvõtja, mitte asja omanik. Riigikohus on varem liikluskahju kontekstis selgitanud, et lisaks liisinguandjale kui asja omanikule tuleb ka liisinguvõtjat kui asja valdajat, kes kannab selle asja hävimise ja kahjustamise riisikot, käsitada omanikuga samasugust nõudeõigust omava isikuna (vt selle kohta nt Riigikohtu 13.12.2017 otsus nr 2-16-3600).
66.VÕS § 364 kohaselt läheb liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko liisinguvõtjale üle talle liisingueseme üleandmisega. Viidatud sätte, samuti § 366 ja § 367 tuleneb liisinguvõtja jaoks risk tasuda kokkulepitud liisingumakseid ka sellisel juhul, kui liisinguese hävib või muutub kasutuskõlbmatuks. Samuti kannab liisinguvõtja VÕS § 367 lg 3 tulenevalt selle asjaolu riisikot, et liisingueseme väärtus on kahjustamise korral liisinguandjale tagastamise hetkel väiksem, kui oleks kahjustamata asja väärtus. Seega juhul, kui kostja on omavoliline valdaja, vastutab ta hageja kui vastutava kasutaja ees sõiduki kahjustumise eest.
67.Kohus märgib täiendavalt siiski ka seda, et kui õige oleks kostja järeldus, et AÕS § 84 lg 2 antud olukorras ei kohaldu, kohalduvad hageja nõudele lepinguvälist vastutust käsitlevad üldsätted, s.o VÕS § 1043 km VÕS § 1045 lg 1 p 5. Kostja vastutust hageja ees ei välista asjaolu, et selle esitas liisinguvõtja, kes kannab asjaga seotud riske, mitte liisinguandja, kes oli asja omanik. VÕS § 73 lg 1 kohaselt saab liisinguvõtjat ja liisinguandjat käsitada solidaarvõlausaldajatena, kellel on õigus nõuda kahju hüvitamist vaid üks kord.
68.AÕS § 84 lg 2 alusel nõude rahuldamise eeldused on järgmised: hageja on isik, kes kannab asja hävimise riski, kostja sai valduse omavoliga, sõiduk on kahjustunud ja see ei oleks kahjustunud, kui asi oleks olnud hageja valduses. Selle üle, et hageja oli sõiduauto liisinguvõtja ja vastutav kasutaja, pooled ei vaidle. Seda kinnitab ka kohtule esitatud liisinguleping (kd I tl 7 – 9). Kohus tuvastas ülal, et kostja valdus on omavoliline AÕS § 40 lg 2 tähenduses.
69.Kohus leiab, et tõendatud on ka sõiduki kahjustumine selliselt, et see vajas keemilist ja eripesu. Fotodelt nähtub, et sõiduk, millega kostja töökoja juurde sõideti ja millega veeti ka lapsi, oli selle tagastamise hetkel 22.07.2019 ulatuslike hallituskahjustustega (kd I tl 124 – 125 pöördel). Tugev hallitus nähtub nii esi kui tagaistmetel, põrandal, roolil kui armatuuril. Seega on sõiduk kahjustunud. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis mh asja parandamise mõistlikud kulud. Hallituskahjustuste kõrvaldamiseks tehtud pesu maksumus on asja parandamiseks tehtud mõistlik kulu.
70.Kohus leiab, et sõiduk ei oleks kahjustunud kui asi oleks olnud hageja valduses, kuna hageja käes oli sõiduk kasutuses ja selliseid kahjustusi ei oleks saanud tekkida. Vastupidist ei ole kostja hoolimata kohtu selgitustest tõendanud.
71.Kohus ei nõustu kostja oletustega, et Lexust ei ole tegelikult puhastatud. Sellist järeldust ei kinnita asjaolu, et hageja kulu kandmist tõendava kviitungi kohaselt on arve tasumisel kasutatud kolmanda isiku kliendikaarti. See ei välista hagejal kui sõiduki vastutaval kasutajal sõiduki puhastamise kulu tekkimist. Kulu tekkimine ja kandmine ei ole vastuolus ka asjaoluga, et Lexus pukseeriti 22.07.2019 Unelmauto AS juurde, kuid puhastus teostati 15.08.2019 Jazz käsipesulas. Kostja esitatud tõendite kohaselt on Lexus sõidukorras ja liikluses kasutatav. Sellel on kehtiv ülevaatus kuni novembrini 2021 (kd I tl 169). Perioodil 31.08.2020 kuni 05.11.2020, s.o vähem kui 2,5 kuu jooksul on Lexusega sõidetud 3131 km (odomeetri näit vastavalt 232 629 ja 235 759). Nimetatu viitab asjaolule, et Lexus on olnud regulaarselt kasutuses. Arvestades viidatud fotodelt nähtuvaid sõiduki salongi kahjustusi 22.07.2019 seisuga, ei oleks sõiduk saanud ilma puhastamata kasutuses olla. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et asjas esitatud
tõenditega on tõendanud sõiduki kahjustumine, vajadus sõidukit puhastada, et sõiduk on puhastatud ja ka see, et sõiduki puhastamine maksab 199,50 euro.
72.Kostja teo, s.o sõiduki omavolilise valduse ja sõidukile kahjustuse tekkimise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Arvestades, et sõiduk oli enne kostja poolt valduse takistamist ja seejärel valduse äravõtmist kasutuses (vt ka ülal viidatud sõiduki odomeetri andmed), kuid pärast selle kostjalt tagasi saamist oli see hallituskahjustustega ja vajas puhastamist, on kostja teo ja hagejale tekkinud kahju vahel piisav põhjuslik seos. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukil oleks tekkinud sellised kahjustused ka siis, kui see oleks tagastatud hageja valdusesse ja olnud tema tavapärases kasutuses (AÕS § 84 lg 2). Omavolilise valdaja vastutus ei sõltu süüst.
73.Ka AÕS § 84 lg 2 puhul vähendatakse väljamõistetavat kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 järgi, kui kahju põhjustati osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Kostja on menetluses tuginenud asjaolule, et sõidukis oli selle tagastamise hetkel niiskuse-eemaldaja. See on fikseeritud sõiduki 22.07.2019 tagastamise aktis (kd I tl 118). Hageja ei ole selle kohta menetluses selgitusi esitanud. Kostja märkis, et temale ei ole teada, millal see sõidukisse pandud oli. Hageja väide, et sõiduk oli korras on vastuolus sellega, et sõidukisse oli paigaldatud eraldi niiskuse eemaldaja. Kohus nõustub kostjaga, et asjaolust, et sõidukis oli niiskuse eemaldaja, järeldub, et sõiduki vastutavale kasutajale oli teada, et sõidukis on probleem liigniiskusega. Hageja väidet, et sõiduk oli korras, ei kinnita esitatud tõendid sõiduki remonditööde tegemise kohta 2018. aastal (kd I tl 111 – 114). Nimetatud remonditööd ei välista liigniiskuse probleemi autos. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks kostjat liigniiskusest ja sellega kaasnevatest võimalikest ohtudest hoiatanud. Kohus leiab, et iseenesest asjaolu, et liigniiskus võib tekitada hallitust, on üldtuntud. Hageja väitis üksnes paljasõnaliselt, nagu oleks Lexuse esinduse spetsialistid kinnitanud, et sellisel kujul auto hallitamine saab tekkida ainult kinnises ja ventileerimata ruumis ning sõiduki õues seismisel ei oleks seda kunagi juhtunud, olenemata sõiduki võimalikest probleemidest. See väide on vastuolus vajadusega paigaldada kasutuses olevasse sõidukisse niiskuse eemaldaja.
74.Sõiduki salongis hallituse tekkimisele on vähemalt osaliselt seega kaasa aidanud hageja sõidukist endast lähtuv asjaolu ja see, et hageja ei teinud midagi selleks, et kostjat võimalikust niiskuse ohust teavitada. Kohus märgib, et kuigi hageja sõiduki seisukord on tema enda risk, ei ole sõiduki kahjustumisele kaasa aidanud ka asjaolu, et sõiduk seisis 5 kuud kasutuseta, mistõttu ei toimunud salongi soojendamist ega õhuringlust, s.o kostjast lähtuv asjaolu. Kohus leiab, et nendel asjaoludel on põhjendatud kahjuhüvitise vähendamine 50% võrra.
75.Kohus rahuldab eeltoodu tõttu hageja nõude sõiduki puhastamise kulu hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 99,75 eurot. Sõiduki taastamise kulu hüvitamise nõue
76.Vastuseks kostja väidetele märgib kohus esmalt, et ei ole lõpetanud menetlust sõiduki taastamise kulu hüvitamise nõudes. Kohus võttis 11.12.2020 määrusega vastu hageja loobumise tingimusliku kahju hüvitamise nõudest, mis esitati alternatiivselt juhuks, kui kostja sõidukit hagejale ei tagasta. Hageja palus sellisel juhul hüvitada sõiduki väärtuse. Hageja loobus sellest nõudest. Kohus ei ole lõpetanud menetlust sõiduki taastamiskulu hüvitise väljamõistmise nõude osas. Kohus võttis selle nõude 11.12.2020 määrusega menetlusse ja on võimaldanud kostjal nõude osas seisukohad ja vastuväited esitada, mida kostja on ka teinud.
77.Hageja nõuab kostjalt sõiduki taastamiskulude hüvitamist kooskõlas VÕS § 132 lg 1 ja lg 3 sõiduki oletatava väärtuse, s.o 6000 euro ulatuses. Hagejale Unelmauto AS poolt 16.08.2019 esitatud hinnapakkumise kohaselt on vaja sõidukis teha järgmised sisetööd (kd I tl 115 – 116, pakkumine nr 75892): p.t tagaistme turvavöö T.istme seljatoe paid v.e juhi turvavöö piilari kate Põhjavaip beež MHU38 p.e turvavöö piilari kate MHU38 T.luugi alumine poliste T.luugi turavyo ve turvavöö MCU 35 sis.al.katte t.istme vasak külje kate ül.osa(ivory)MCU35,GSU35,MHU38 t.istume seljatoe padi V.T uksepolster MHU38 t.v. istme seljatoe kate pad. P.T uksepolister rr, seat V.E uksepolster t.v istmekate P.E uksepolster t.keskmine seljatoe kate V.pagasipolster t.keskmine peatugi P.pagasi polster t.p+v peatugi V.Pagasi põhjakate t.istme p. seljatoe kate Pagasniku põhjaplaat MCU35,RH t.keskmise käe toe kate Pakiruumikate MCU35 t.käetoe padi Pagasi kate keskmine t.istme keskmine käetoe alus MHU38 Laepolster MHU38 p.t istme küljekate plate Assy plate Assy t.istme padi v.E aknapiilari kate MHU38 t.istme p.polster p.e akanapiilari kate MHU38 p.e istme seljatoe kate v.keskmise uksepolsti ülemine polster p.e istme sealjtoe tagune kate p.keskmise ukseposti ülemine polster p.e istme seljatoe padi v.alumine kesk.ukse posti polister p.e istmepadjakate MCU 35 p.alumine kesk.ukseposti polster p.e istme padi v.t ukseääre liist beez MHU38 p.e istme käetugi P.t ukseääre liist beež MHU38 p.e istme p.külje polster v.tagumine küljepolster beež MHU38 p.e istme v.polster juhiistme p.t külje polster beež MHU38 keskmine käetugi konsool käetoega beež MHU38 e.istme alumine eesmine kate v.päikesesirm beež MHU38 juhiistme v.külje polster t.keskmine turvavöö beež mhu38 juhiistme p.külje polster v.t turvavöö MHU38 Unelmauto AS poolt 16.08.2019 esitatu hinnapakkumise kohaselt on vaja sõidukis teha järgmised keretööd (kd I tl 117, pakkumine nr 76029): esipamper MHU38 p.tagauks MCU35,MHU38,GSU35 iluvõre MHU38 p.t uksekaare teip mcu35 esiklaas Luxury/w/wimper p.t.uksekaare väl.kesk.teip MCU35 MCU35,GSU35,MHU38 p.t.uksekaare teip MCU35 esiklaasi liist MCU35 p.t uksekaare teip MCU35,GSU35,MHU38 vihma sens.teip, MCU35,GSE20,GRS190 Tööde kogumaksumus on hinnapakkumiste kohaselt 49 030,08 eurot (vastavalt 41 875 eurot ja 7154,30 eurot).
78.Sõiduki kahjustuste kõrvaldamise tööde kulu on käsitletav otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 3 tähenduses, mille väljamõistmine kostjalt võib olla põhjendatud AÕS § 84 lg 2 alusel, kui täidetud on nimetatud sätte kohaldamise eeldused. Nimetatud sätte
kohaldamise eeldusi on käsitletud ülal. Kohus märgib veel, et VÕS § 128 lg 3 hõlmab ka tulevikus tekkiva kahju kui kulutuste kandmine on kindel. Seega ei pea hageja nõude rahuldamiseks iseenesest tõendama seda, et ta on kostjalt nõutava hüvitise kulu ära kandnud.
79.Kohus selgitas hagejale 03.05.2021 kohtuistungi, et hageja väited kahju kohta on üldsõnalised ja tegi ettepaneku esile tuua ja tõendada konkreetselt, milline kahju on sõidukile tehtud ja milline kulu tuleb konkreetse kahju hüvitamiseks teha. Hageja selgitas, et tema nõue seisneb hüvituse saamises kulude eest sõiduki taastamiseks seisukorda, milles see oli enne kostja poolt sõiduki valduse ebaseaduslikku murdmist. Hageja selgitas, et kahjustused, mis sõidukile on tehtud, nähtuvad sellest 22.07.2019 tagastamisel tehtud fotodelt ning Unelmauto AS pakkumine sõiduki kordategemiseks vajalikke töid ja nende maksumust. Hageja tugineb seega sellele, et tema 08.03.2020 menetlusdokumendis esile toodud ja Unelmauto AS hinnapakkumises loetletud tööd on vajalikud tööd sõiduki taastamiseks.
80.Kuna hageja nõue kuulub rahuldamisele AÕS § 84 lg 2 alusel, s.o omavolilise valdaja kõrgendatud vastutust ette nägeva sätte alusel, vastutab kostja asja igasuguse kahjustumise eest. Hageja nõude rahuldamiseks piisab seega sellest, et hagejale on esitatud sõiduki kordategemiseks vajalike tööde kalkulatsioon, millelt nähtub, millised tööd täpselt sõiduki taastamiseks vaja teha on. Kuna hageja tõendas, et sõidukit puhastati 15.08.2019 (vt ülal) ja sõiduki taastamiseks vajalike tööde hinnapakkumine esitati 16.08.2019, järeldub sellest, et hinnapakkumine on esitatud nende tööde tegemiseks, mille tegemine on vajalik hoolimata sellest, et sõidukit puhastati.
81.Kuna omavolilise valdaja vastutus ei sõltu tema süüst, ei oma tähtsust ka see, millistes tingimustes kostja sõidukit hoidis, st kas ta järgis käibes vajalikku hoolsust. Selle, et sõidukil tekkisid selle kostja valduses olemise ajal tugevad hallituskahjustused, tuvastas kohus juba ülal. Seega vastutab kostja nende kahjude kõrvaldamisega seotud kulude eest. See, et kostjal ei olnud sõiduki salongile ligipääsu, ei oma seejuures mingit tähtsust.
82.Kostjal kui omavolilisel valdajal oli võimalik tõendada oma väidet, et tema ei ole sõidukile etteheidetud kahjustusi põhjustanud, s.t puudub põhjuslik seos kostja teo ja hagejale tekkinud kahju vahel või et sõiduk oleks kahjustunud ka siis, kui see ei oleks kostja valduses olnud. Ka AÕS § 84 lg 2 alusel esitatava nõude korral kohaldub VÕS § 127 lg 4, mille kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.
83.Kohus nõustub kostja viitega sellele, et parema tagumise ukse kahjustus oli sõidukil juba siis, kui Q selle kostja juurde 14.02.2019 jättis ja sellel kahjustusel ei ole seega seost kostja omavolilise valdusega. Kinni pargitud sõidukist esitatud foto kohaselt oli sõiduki paremal küljel, tagumise ukse piirkonnas tugev kriim (kd I tl 75). Hageja sellele vastu ei vaielnud. Hagejal ei ole seega õigust nõuda kostjalt nende kulude hüvitamiseks, mis puudutavad pakkumises nr 76029 nimetatud parema tagumise ukse töid ja need tuleb hüvitisest maha arvata. Hinnapakkumise kohaselt on parema tagumise uksega seotud tööde kogumaksumus 775,02 eurot. Muus osas ei ole kostja esitanud tõendeid ega asjaolusid, mille alusel saaks kohus veenduda, et kostja väide, et tema ei ole kerekahjustusi tekitanud, on õiged. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
84.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja kui sõiduki omavoliline valdaja vastutab sõidukile hallituskahjustuste ja kerekahjustuste tekkimise eest, mille kõrvaldamiseks on vaja teha Unelmauto AS hinnapakkumistes esitatud tööd, v.a tagumise parema uksega seotud tööd hinnaga 775,02 eurot. Viimati nimetatud tööde arvestamine oleks vastuolus ka VÕS § 127 lg 5 tuleneva rikastumise keeluga.
85.Kuna Unelmauto AS esitatud hinnapakkumise kohaselt maksab sõiduki endise olukorra taastamine rohkem kui sõiduk ise on väärt, nõuab hageja kostjalt kahjuhüvitist sõiduki väärtuse ulatuses. Nimetatu on kooskõlas VÕS § 132 lg 3 teise lause ja lõikega 1, mille kohaselt kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Hageja hinnangul on sõiduki väärtus 6000 eurot. Kostja vaidleb sellele vastu.
86.Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mille alusel saaks kohus leida, et samaväärse Lexuse väärtus on 6000 eurot. Hageja liisingulepingu kohaselt ostis liisinguandja sõiduki ja andis hageja kasutusse veebruaris 2015 hinnaga 8000 eurot (kd I tl 7). Kostja esitatud portaali auto24.ee väljavõtte kohaselt müüdi jaanuaris 2021 sama liiki sõidukit, s.o Lexus RX400h soodushinnaga 4990 eurot (kd I tl 167 – 168). Tõendeid selle kohta, et sõiduki väärtus oleks mitte rohkem kui 2500 eurot, nagu väidab kostja, ei ole esitatud. Kohus lähtub seega kostja esitatud tõenditest, mille kohaselt on sõiduki väärtus 4990 eurot. Sõiduki väärtuse vähendamine ei ole põhjendatud põhjusel, et sellel on kerekahjustused, kuna osaliselt vastutab kahjustuste eest kostja ja osa kulust, s.o parema tagumise uksega seonduv kulu, tuleb kahjuhüvitisest igal juhul maha arvestada. Kostja seisukoht, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvestada sõiduki väärtus, on aga vastuolus VÕS § 132 lg 3 ja 1 sätestatuga, mille kohaselt tuleb hagejale hüvitada asja väärtus, kuna selle parandamine on oluliselt kulukam.
87.Kohus on ülal poolte väiteid ja tõendeid hinnates tuvastanud, et sõiduki hallituskahjustused on osaliselt tingitud hageja sõidukist endast lähtuvatest asjaoludest. Nimelt oli sõidukis liigniiskusega probleem, millest hageja kostjat ka ei hoiatanud. Kohus vähendab samadel asjaoludel ja tuginedes VÕS § 139 lg-le 1 sarnaselt ka kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat sõiduki taastamise kulu hüvitist 50% võrra. Kuna kahju on tekkinud ka kostjast lähtuvatel asjaoludel, s.o kostja omavolilise valduse tõttu, ei ole kahjuhüvitise vähendamine nullini põhjendatud ega õiglane. Kui kostja ei oleks sõidukit oma valduses hoidnud, ei oleks hagejale kahju tekkinud, kuna kuni 14.02.2019 oli sõiduk kasutuses ja sellele ei tekkinud hallituskahjustusi, mis said tekkida ainult seismisel. Seejuures vastutab kostja AÕS § 84 lg 2 alusel omavolilise valdajana sõltumata oma süüst. Kostja vastutab seega sõiduki taastamiskulude hüvitamise eest 2495 euro ulatuses (4990 × 50%), millest tuleb maha arvata ka 775,02 eurot, s.o kulu, mis on seotud sõidukil juba varem esinenud kerekahjustuse likvideerimisega.
88.Kohus mõistab eeltoodu alusel kostjalt hageja kasuks sõiduki taastamiskulude hüvitamiseks välja 1719,98 eurot. Viivise nõuded
89.Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitise nõuete esitamisele järgnevast päevast alates viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
90.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli 0,0%. Seadusjärgne viivisemäär on alates 01.07.2016 olnud 8% aastas.
91.VÕS § 113 lg 2 kohaselt arvestatakse kahju hüvitamise nõude puhul võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja nõuab kostjalt viivist asendussõidukiga seotud kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisele järgnevast päevast, 07.06.2019 ja sõiduki puhastamise ja taastamisega seotud kahjuhüvitiselt ning pukseerimiskulult alates nendega seotud nõuete esitamisele järgnevast päevast 09.03.2020.
92.Kohus leiab, et osas, milles hageja põhinõue kahju hüvitamiseks kuulub rahuldamisele, on põhjendatud ka hageja nõue viivise väljamõistmiseks. Kostja väide, nagu sooviks hageja saada viivist valdusega viivitamise eest, jääb arusaamatuks. Hageja nõuab viivist üksnes rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest ja see nõue ei lõppenud auto tagastamisega 22.07.2019.
93.Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja viivise 2700 eurolt alates 07.06.2019 ja 1879,73 eurolt (60 + 99,75 + 1719,98) alates 09.03.2020 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuna hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis õigustaksid põhinõudest suurema viivise saamist, kuid kostja on põhivõlast suurema viivise väljamõistmisele vastu vaielnud, piirab kohus hageja viivisenõude põhivõla suurusega, s.o 4519,73 euroga (2700 + 60 + 99,75 + 1719,98).
94.Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata tõendid, millele käesolevas otsuses ei ole viidatud ja millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
95.TsMS § 163 lg 1 kohaselt, kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
96.Kohus jätab tsiviilasja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda, välja arvatud kostja 03.07.2019 määruskaebuse (sh määruskaebuse tagamise taotluse) esitamisega seotud kulud, mis jäävad TsMS § 169 lg 3 alusel kostja enda kanda. Kohus arvestab menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel, et hageja esitas kostja vastu kaks eriliigilist nõuet – valduse taastamise nõude, mille kohus rahuldab ja kahju hüvitamise nõude, mille kohus rahuldab osaliselt ligikaudu pooles ulatuses (4579,73 eurot 9519,50 eurost).
97.TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
98.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja tsiviilasja materjali alusel (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‐2‐1‐29‐17, p 13.3).
99.Hageja 25.08.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt olid tema kulud kokku 15 639 eurot (sh riigilõivud 750 eurot, kohtutäituri tasu 186 eurot ja õigusabikulu 14 703 eurot (käibemaksuga)). Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja ta ei ole käibemaksukohustuslane.
100.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).
101.Hagejat esindas menetluses vandeadvokaat. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 130 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 32-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2204817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et esindaja ühe tööühiku hind on põhjendatud.
102.Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja teinud menetluses järgmisi toiminguid: materjali ja nõuete analüüs (0,8 tundi); kliendiga nõupidamine (1,2 tundi); hagiavalduse koostamine (7,5 tundi); hagiavalduse täiendamine lähtuvalt kliendi edastatud täiendavast teabest (2 tundi); hagiavalduse täiendamine, hagi tagamise avalduse koostamine, nõuete arvestuse tegemine (2,25 tundi); hagiavalduses ja hagi tagamise avalduses muudatuste tegemine, nende lõplik vormistamine, lisade komplekteerimine ja kohtusse esitamine (0,8 tundi); tutvumine kohtu 07.06.2019 kirjaga ja selgitav päring kliendile (0,2 tundi); hagi tagamise taotluse uue tervikteksti koostamine ja esitamine (0,6 tundi); tutvumine kohtu 14.06.2019 kirjaga ja kostja 21.06.2019 seisukohaga hagi tagamise
taotlusele (0,3 tundi); tutvumine 26.06.2019 määrusega (0,3 tundi); hagiavalduse uue tervikteksti koostamine (0,6 tundi); täitmisavalduse koostamine hagi tagamise määruse täitmiseks, avalduse ja täitedokumendi edastamine kohtutäiturile (0,5 tundi); tutvumine kostja määruskaebuse ja kohtumäärusega, kostja määruskaebusele seisukoha koostamine (5,5 tundi); seisukoha täiendamine, lõplik vormistamine ja kohtule esitamine (1 tund); osalemine tagamise määruse täitmisel (1,5 tundi); kostja vastuse, lisade ja taotlusega tutvumine (0,6 tundi); seisukoha koostamine kostja kolmanda isiku kaasamise taotlusele (5 tundi); kirjavahetus kliendiga (0,5 tundi); tutvumine kliendi poolt saadetud täiendavate tõenditega (0,3 tundi); tutvumine 16.09.2019 määrusega (0,2 tundi); nõupidamine kliendiga, tõendite analüüs (2,5 tundi); menetlusdokumendi koostamine, tõendite komplekteerimine ja esitamine (11,5 tundi); taotluse menetluse jätkamiseks (0,1 tundi); tutvumine kohtu 05.10.2020 kirjaga ja seisukoha koostamine (0,2 tundi); tutvumine kostja 13.10.2020 seisukohaga (0,1 tundi); tutvumine 12.11.2020 määrusega (0,3 tundi); tervikseisukoha koostamine (9,5 tundi); tutvumine kostja vastuväitega ja kohtu kirjaga selle lahendamise kohta (0,3 tundi); tervikseisukohtade täiendamine, vormistamine ja esitamine (3,5 tundi); tutvumine kostja 02.12.2020 menetlusdokumendiga (0,1 tundi); tutvumine 11.12.2020 määrusega, info kliendile (0,3 tundi); tutvumine kostja 04.01.2021 vastuse ja lisadega (0,5 tundi); seisukoha koostamine kostja vastusele (8 tundi); seisukoha lõplik vormistamine ja esitamine (0,3 tundi); tutvumine kostja 18.02.2021 seisukoha ja kliendi kirjaga, vastuskiri kliendile (0,4 tundi); lõplike seisukohtade koostamine ja esitamine (5,8 tundi); ettevalmistus 0,.05.2021 kohtuistungiks (4,5 tundi); menetluskulude nimekirja koostamine (0,3 tundi); osalemine 03.05.2021 kohtuistungil (2,5 tundi); tutvumine 03.05.2021 kohtuistungi ja tunnistaja ütluste protokolliga (0,3 tundi); kiri kliendile täiendavalt vajaminevate tõendite osas (0,3 tundi); kostja protokolli parandamise taotlusele seisukoha koostamine (1 tund); kirjavahetus kliendiga, tutvumine Amserv Grupi AS otsusega ja seisukoha koostamine (1,2 tundi); tutvumine vastaspoole kompromissettepanekuga, info kliendile (0,3 tundi); tutvumine kostja 15.06.2021 seisukoha ja lisadega (0,5 tundi); tutvumine kostja 25.06.2021 seisukoha ja lisadega, info kliendile (0,3 tundi); tutvumine 05.07.2021 määrusega (0,2 tundi); seisukoha koostamine (4 tundi); seisukoha täiendamine, vormistamine ja esitamine (0,2 tundi), ettevalmistus 25.08.2021 kohtuistungiks (3 tundi); menetluskulude nimekirja koostamine (0,2 tundi); osalemine 25.08.2021 kohtuistungil (vastavalt protokollile 1,38 tundi).
103.Kostja leidis, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud ja hageja peaks tõendama kulude kandmise. Kohus nõustub kostjaga, et hageja õigusabikulude kostjalt välja mõistmine ei ole taotletud mahus põhjendatud. Samas pöörab kohus kostja tähelepanu sellele, et õigusabikulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmine ei eelda, et hageja on need kulud tegelikult ka juba ära maksnud. Seega ei ole alust nõuda hagejalt välja tõendeid selle kohta, et ta on kulud kandnud. Kohus hindab hageja menetluskulude nimekirjas toodud kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 alusel.
104.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal asjaga tutvumisele ja hagiavalduse ning hagi tagamise taotluse koostamisele kokku 14,55 tundi (kõik toimingud 02.04.2019, 16.04.2019, 22.04.2019, 29.04.2019, 30.05.2019 ja 06.06.2019). Kuigi kohus peab kõiki tehtud toiminguid hageja õiguste kaitsmise seisukohalt vajalikuks, siis ei ole ajakulu taotletud ulatuses põhjendatud. Arvestades hagiavalduse sisulist mahtu, selle lisade arvu (8), vaidluse asjaolusid ja esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus viidatud toimingutele
kulunud aega põhjendatuks 10 tunni ulatuses. Seega vähendab kohus ajakulu 4,55 tunni võrra.
105.Põhjendatud ei ole mõista teiselt menetlusosaliselt välja kulusid, mis seonduvad hageja menetlusdokumentide parandamisega. Hageja oleks saanud, arvestades mh hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, esitada kohe korrektselt põhjendatud hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse. Eeltoodust tulenevalt ei arvesta kohus 07.06.2019 (0,2 tundi), 13.06.2019 (0,6 tundi), 02.07.2021 (0,6 tundi – hagiavalduse uue tervikteksti koostamise osas), 23.11.2020 (9,5 tundi) ja 26.11.2020 (3,5 tundi) tehtud toimingutega, sest need on tingitud hagiavalduse ja/või hagi tagamise taotluse parandamise vajadusest. Kokku jätab kohus arvestamata 14,40 tunniga.
106.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal kostja määruskaebuse ja kohtu 04.07.2019 määrusega tutvumisele ning määruskaebuse osas seisukoha koostamisele, vormistamisele ja esitamisele kokku 6,5 tundi (kõik toimingud 11.07.2019 ja 15.07.2019). Arvestades kohtumääruse, määruskaebuse ja sellele esitatud seisukoha sisu ja mahtu, loeb kohus tehtud toimingutele kulunud aja põhjendatuks 4 tunni ulatuses.
107.Hageja lepingulisel esindajal kulus kostja kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotluse koostamisele 5 tundi (toiming 08.08.2019). Kohus leiab, et pelgalt menetluslikule taotlusele seisukoha koostamisele kulunud aeg ei ole proportsionaalne, arvestades sh muid tsiviilasjas esitatud seisukohti. Hageja ei esitanud taotlusele eriliselt mahukat seisukohta. Kohus peab seisukoha koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks 3 tundi.
108.Kohus ei mõista teiselt poolelt täies ulatuses välja hageja esindaja kohtuistungil osalemise aega 2,5 tunni ulatuses. Istungi protokolli kohaselt kestis kohtuistung 2 tundi 17 minutit, s.o 2,28 tundi.
109.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 21.02.2021 kostja seisukoha ja kliendi kirjaga tutvumisele ning vastuskirja koostamisele 0,4 tundi, 16.03.2021 kohtu 15.03.2021 määrusega tutvumisele ja kliendile info ning selgituste jagamisele 0,4 tundi ja 25.05.2021 kliendiga e-kirjavahetusele, Amsrev Grupi AS otsusega tutvumisele ja seisukoha koostamisele 1,2 tundi. Kohus ei pea viidatud toiminguteks põhjendatuks lepingulise esindaja kulu kliendiga suhtlemisele ja selgituste jagamisele. Kohus selgitab, et teiselt menetlusosaliselt ei ole põhjendatud välja mõista esindaja ja hageja vahelise suhtlusega seotud kulu (vt Riigikohtu 04.03.2020 määrus 2-17-12857 p 20). Ka asja materjalist ei saa järeldada, et selline suhtlus oleks menetluse seisukohast olnud vajalik. Lepinguline esindaja peab täitma kliendi käsundit lähtudes oma erialastest teadmistest (võlaõigusseadus § 621). Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus 21.02.2021 toimingutele kulunud aega 0,2 tunnile, 16.03.2021 ajakulu 0,2 tunnile ja 25.05.2021 ajakulu 1 tunnile.
110.Põhjendatud ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu kostja kompromissettepaneku ja lisadega tutvumisele ning kliendile info edastamisele (toiming 08.06.2021). Kohus leiab, et kompromissläbirääkimistega seotud kulude väljanõudmine teiselt poolelt ei ole põhjendanud, kuna pooled ei saavutanud tsiviilasjas kompromissi. Selliste kulude teiselt menetlusosaliselt nõudmine on vastuolus kompromissläbirääkimiste olemusega. Lisaks ei nähtu sellise kulu kandmist ka tsiviilasja toimikust. Kohus jätab viidatud toimingud menetluskulude kindlaksmääramisel seetõttu arvestamata.
111.Kuna kohus ei võta asja materjali juurde hageja 17.08.2021 hilinemisega esitatud menetlusdokumenti, ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista ka esindaja ajakulu selle seisukoha koostamisele ja täiendamisele (kokku 4,20 tundi).
112.Muud lepingulise esindaja kulud võtab kohus arvesse täies ulatuses. Toimingud on olnud kliendi õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg mõistlik ja põhjendatud. Kohus arvestab, et hageja esitas tsiviilasjas mitu erinevat, sh eriliigilist nõuet, mille osas tuli esile tuua nii asjaolud kui tõendid. Arvestades nii tsiviilasja mahu, keerukuse kui esindaja kvalifikatsiooniga, peab kohus kantud kulusid põhjendatuks. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtu menetluses on seega kokku 66,83 tundi (10 tundi + 0,3 tundi + 0,3 tundi + 0,5 tundi + 4 tundi + 1,5 tundi + 0,6 tundi + 3 tundi + 0,5 tundi + 0,3 tundi + 0,2 tundi + 2,5 tundi + 11,5 tundi + 0,1 tundi + 0,2 tundi + 0,1 tundi + 0,3 tundi + 0,3 tundi + 0,1 tundi + 0,3 tundi + 0,5 tundi + 8 tundi + 0,3 tundi + 0,2 tundi + 0,2 tundi + 5,8 tundi + 4,5 tundi + 0,3 tundi + 2,28 tundi + 0,3 tundi + 0,3 tundi + 1 tund + 1 tundi + 0,5 tundi + 0,3 tundi + 0,2 tundi + 3 tundi + 0,2 tundi + 1,38 tundi). Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnihinda, on tema õigusabikulu kokku 8691,80 eurot (66,83 tundi × 130 eurot), millele lisandub käibemaks.
113.Lisaks õigusabikuludele taotleb hageja kostjalt ka kohtutäituri tasu väljamõistmist. Hageja tasus kohtutäiturile hagi tagamise määruse täitmise eest kokku 186 eurot ((15 + 140) + 20%, kd III tl 105 – 107). TsMS § 144 p 5 kohaselt on kohtuvälised kulud kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga. Lähtudes kohtutäituri seaduse (KTS) § 34, § 38 lg 1 p 2 ja § 32 lg 3 vastab tasu suurus seaduses ettenähtule.
114.Ühtlasi taotleb hageja kostjalt hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõivu, s.o 750 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.
115.Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 11 366,16 eurot ((8691,80 + 20%) + 186 + 750). Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 8524,62 eurot (11 366,16 eurot × 75%). Kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
116.Kostja 25.08.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt olid tema kulud kokku 3005 eurot (õigusabikulud 18,75 tunni eest (käibemaksuta)). Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja ta on käibemaksukohustuslane.
117.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).
118.Kostjat esindas menetluses vandeadvokaat. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 140 eurot tunnis (käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et esindaja ühe tööühiku hind on põhjendatud.
119.Kostja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja teinud menetluses järgmisi toiminguid: hagi tagamise taotlusega tutvumine, vastuse koostamine (2,75 tundi); määruskaebuse koostamine (3 tundi); hagi vastus (3,75 tundi); vastus kohtunõudele (0,25 tundi); vastuväide kohtu tegevusele (0,25 tundi); vastus hagi terviktekstile (3,5 tundi); vastus hageja taotlustele (1 tund); seisukoht hageja lõplikele seisukohtadele (1 tund); kohtuistungil esindamine (2 tundi); seisukoht hageja seisukohtadele (1,25 tundi); kohtuistungil esindamine (2 tundi).
120.Hageja palus kohtul hinnata esindaja kulude põhjendatust. Samuti palus hageja jätta kostja kanda rahuldamata jäänud taotlustega seotud kulud. Kohus leiab, et kostja õigusabikulude hagejalt välja mõistmine ei ole taotletud mahus põhjendatud. Kuna käesoleva otsusega jätab kohus kostja 03.07.2019 määruskaebuse (sh määruskaebuse tagamise taotluse) esitamisega seotud kulud kostja kanda, kuna määruskaebuse tagamise taotlus ja määruskaebus jäid rahuldamata (TsMS § 169 lg 3), ei arvesta kohus neid kulusid kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel. Samal põhjusel ei ole põhjendatud taotlus määruskaebuse ja määruskaebuse tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõivu hüvitamiseks. Küll aga võtab kohus arvesse hagi tagamise taotlusega tutvumise ajakulu, mille põhjendatud suuruseks loeb kohus 0,5 tundi.
121.Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja märkinud 25.08.2021 toimunud kohtuistungi eeldatavaks ajakuluks 2 tundi. Kuna tegelikult kestis istung 1,38 tundi, jätab kohus seda ületavas osas esindaja kulu välja mõistmata.
122.Muud lepingulise esindaja kulud võtab kohus arvesse täies ulatuses. Toimingud on olnud kliendi õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg mõistlik ja põhjendatud. Arvestades nii tsiviilasja mahu, keerukuse kui esindaja kvalifikatsiooniga, peab kohus kantud kulusid põhjendatuks. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtu menetluses on seega kokku 14,88 tundi (0,5 tundi + 3,75 tundi + 0,25 tundi + 0,25 tundi + 3,5 tundi + 1 tund + 1 tund + 2 tundi + 1,25 tundi + 1,38 tundi). Arvestades kostja lepingulise esindaja tunnihinda, määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2083,20 eurot (14,88 tundi × 140 eurot), käibemaksuta.
123.Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2083,20 eurot. Käesoleva otsusega jäeti tsiviilasja menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb hagejal hüvitada kostjale tema menetluskuludest 520,80 eurot (2083,20 eurot × 25%).
124.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
125.Kohus tasaarvestab pooltelt väljamõistetud menetluskulud ja määrab, et kostjalt tuleb hageja menetluskulude hüvitamiseks välja mõista 8003,82 eurot (8524,62 – 520,80). Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.