Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 10.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-2788/19
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 10.09.2021
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 5455

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Määruse tegemise aeg ja koht

10.september 2021, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-2788

Tsiviilasi

O V avaldus Tallinn, M tn 54 korteriühistu ning K L vastu teabe andmise kohustamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: O V (isikukood xxx; elukoht xxx) Avaldaja lepinguline esindaja: J B (e-post xxx) Puudutatud isik I: Tallinn, M tn 54 korteriühistu (registrikood xxx; asukoht M tn 54, 11412 Tallinn; e-post xxx) Puudutatud isik II: K L (isikukood xxx; elukoht xxx) Puudutatud isikute lepinguline esindaja: K R (e-post xxx)

Resolutsioon

1.Jätta Tallinn, M tn 54 korteriühistu ning K Li taotlused avalduse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.

2.Jätta O V avaldus Tallinn, M tn 54 korteriühistu ning K L vastu rahuldamata.

3.Jätta menetluskulud O V kanda.

4.Välja mõista O Vlt menetluskulu summas 1530 eurot Tallinn, M tn 54 korteriühistu kasuks.

5.Välja mõista O Vlt Tallinn, M tn 54 korteriühistu kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude (s.o 1530 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Sarnased lahendid

Asjaõigus

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse (riigilõiv 50 eurot) 15 päeva jooksul kättetoimetamisest alates Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud ja avaldaja nõue 19.02.2021 esitatud avalduse kohaselt oli alates 2014 aastast kuni 13.01.2018 aadressil M tn 54 lähtudes KOS § 8 lg 1 (kehtis kuni 31.12.2017) korteriomanike kokkuleppel korraldatud kaasomandi esemetega seotud korteriomanike ühisus. O V (avaldaja) oli antud ühisuse liige, ta on korteriomandi nr x omanik. Antud korteriomanike ühisuse esindajateks alates mai 2014 olid K L (puudutatud isik II), I L ja T T. K L esitas igakuised arved kommunaalkulude eest, selle alusel sai ta korteriomanikutelt igal kuul nõutud summad M 54 maja haldamiseks ja tekkinud kulude katmiseks. T T esindas korteriomanike ühisust kolmandate isikutega õigussuhtes. K L, I L ja T T olid korteriomanike ühisuse valitsejateks perioodil 2014 kuni 2017 k.a. 13.01.2018 asutati KrtS § 66 lg 4 alusel M tn 54 korteriühistu (puudutatud isik II; KÜ). Asutatud KÜ juhatuse liikmeks olid kuni 20.05.2019 I L, T T, K L. 13.01.2021 KÜ juhatuse liikmeks valiti uuesti I L ja T T. Alates 2014 kuni 13.01.2018 aastani pole valitsejate poolt ühtegi majandusliku aruannet esitatud. Liikmeid pole teavitatud, kuidas oli kogutud raha kulutatud ega ka seda kui suur oli igal aastal raha jääk. Avaldaja pöördus puudutatud isikute poole 05.01.21, 25.01.21 ja 15.02.21 palvega edastada talle K Li pangakonto nr XXX väljavõte, kus kajastatakse korteriomanike ühisuse kõiki sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 01.05.2014 kuni 13.01.2018, edaspidi täpsustades, et sooviks konto väljavõtet kuni 2019 mai kuuni, kuhu korteriühisuse liikmed kandsid kõik oma osalusega seotud kulud. Lähtudes KOS § 22 lg 4 pidi K L säilitama korteriomanike vara muust varast eraldi. Antud juhul on konto seotud korteriomanike rahaliste vahenditega mitte K Li isiklikeks huvideks kasutatud kontoga ning nõue esitada K Lil konto väljavõte on igati põhjendatud. Avaldaja pole KÜ liikmetelt vastust saanud, kuid sai vastuse 14.01.2021 K L ja T T poolt. 25.01.21 kirjale avaldaja vastust KÜ-lt pole saanud. 08.02.2021 sai avaldaja puudutatud isikult II kulude ja tulude aruande 2014 kuni 2017 aastate eest. Samas pole aga K L edastanud algdokumente ega ka pangakonto väljavõtteid. Saadud aruandest on nähtav, et korteriomanike ühisuse sissetulekud on keskmiselt 7 500 aastas. Puudutatud isiku II pangakonto väljavõttest 2018 aasta eest on nähtav, et 2018 aastal sissetulekud olid 14 972, 80 euro ulatuses, seega 2 korda rohkem kui seda näitas K L oma aruandes. Alates 2014 aastast korteriomandiga kantud igakuised kulud pole muutnud, sellest järeldub, et summad mida kanti korteriomanike ühisusse 2014 kuni 2017 iga aastal pidi olema sama - ligikaudu 14 000 eurot igal aastal. Samas 2018 aasta eest on pangakonto väljavõttes aga kajastamata pangakonto jääk, ainult käive, mis omakorda ei võimalda kontrollida, kui palju tegelikult oli raha kogutud alates 2014 aastast, mis jäi kasutamata korteriomanike ühisuse huvides. Samas 2018 aasta eest pangakonto väljavõttest on nähtav, et KÜ juhatuse liige T Ti tütar, võrreldes teiste liikmetega tasus kommunaalkulude eest ainult 5 korda ja see summa kokku on 2 korda väiksem kui teistel liikmetel aasta eest. K Li poolt 08.02.21 esitatud materjalidest on nähtav, et korteriühisuse poolt kogutud rahast 20142018 k.a eest jäi kasutamata 26 513,66 eurot millest 2019 aastal 5 412,58 olid üle kantud KÜ

kontole, summa 20 984,94 eurot oli 2019 aastal üle kantud teise liikme, H K kontole. Sellest summast pole avaldajale teada, et mille alusel ja mis eesmärgiks oli see summa üle kantud eraisikule ja pole tagastanud see võrdselt teistele KÜ liikmetele. Avaldaja esitas nõude edastada talle infot selle summa kohta, aga oma vastuses ei H K ega ka K L pole selgelt öelnud põhjust, miks need rahad olid üle kantud eraisikule ilma igasuguse põhjuseta. Avaldajal on kahtlus, K Li poolt 08.02.2021 edastatud aruannete ehtsuses. Selleks, et teada saada, palju tegelikult raha oli laekunud korteriomanike poolt 2014- 2019.a K Li kontole ja kas raha oli raha kulutatud alusetult ning kui suur oli tegelik raha jääk enne KÜ asutamist, on vaja tutvuda korteriomanike ühisuse kontoga, mille haldajaks oli K L, sest konto oli registreeritud tema nimele. Konto oli kasutuses K Li nime alt ja KÜ huvides vähemalt kuni maini 2019, 2019 aastal veebruaris oli avatud KÜ eraldi konto KÜ nimele ja kõik maksed olid teostanud KÜ pangakonto kaudu. Pangakonto väljavõtte abiga selgub korteriomanike ühisusele kuuluva raha jääk mai kuu 2019 aasta seisuga, mis peab olema ka jagatud kõikide liikmete vahel võrreldes nende osalusega. Antud hetkel on teada ainult ühest summast, mis oli üle kantud H K kontole ja arvatavasti on jäänud tema ainuomandisse. On alust arvata, et vähemalt sama summa, 20 000 eurot, oli kas jagatud juhatuse liikmete vahel või välja viidud kontolt mõnel muul moel, nt sularaha väljavõttega. Avaldaja soovib pangakonto väljavõtet alates mai 2014 millal korteriomanike ühisuse liikmed hakkasid K Li kontole raha üle kandma, 2019 mai kuuni, kuni konto otse korteriomanike ühisuse nimelt kasutamiseni. Lähtudes KOS § 20 lg 1 K L, T T, I L olid nimetatud korteriomanike ühisuse poolt valitsejaks. Valitsemise alla kuuluvad kõik abinõud, mis viivad kaasomandi olemasoleva olukorra muutmisele faktilises või majanduslikus aspektis, samuti ühisuse majandustegevus. Valitsetud isikute poolt oli kohustus esitada korteriomaniku ühisuse liikmetele iga aastast aruannet mida pole aga teinud. Juhul kui arvata, et Korteriomanike Ühisuse M tn 54 poolt K L ja T T pole valitsejaks valitud sel juhul need isikud tegutsesid ikkagi M tn 54 korteriomanike nimel lähtudes käsundilepingust. K Li tegutsemist korteriomanikute huvides kinnitab tema nime ja konto igakuiselt esitatud arvetel kajastamine. Eeltoodust tulenevalt palus avaldaja kohustada M tn 54 korteriühistu juhatust esitada K Li pangakonto nr XXX väljavõte alates 01.05.2014 aastast kuni 31.05.2019, kus kajastuksid kõik ülekanded sh ka pangakonto algsaldo ja konto jääk, alternatiivselt kohustada K Li esitada oma konto nr XXX väljavõte alates 01.05.2014 aastast kuni 31.05.2019, kus kajastuksid kõik ülekanded, sh ka pangakonto algsaldo ja konto jääk. Samuti palus avaldaja kohustada M tn 54 korteriühistu juhatust selgitada, mille alusel 15.05.2019 oli teostatud ülekanne H K kontole summas 20 984,94 eurot ja kelle kasutuses see raha praegu on.

dokumentidega tutvumist võimaldama. 05.01.2021 esitas avaldaja nõude korteriomanike Ühisuse M 54 finantsdokumentide välja nõudmiseks perioodi 01.04.2014 kuni 31.12.2020 eest. 14.01.2021 T T (kelle näol on tegemist KÜ juhatuse liikmega) esitas vastuse nõudekirjale, millega sõnaselgelt keelduti küsitud dokumentide esitamisest. Seega vastavalt KrtS § 45 lg-le 3 pidi avaldaja esitama kahe nädala jooksul arvates 14.01.2021.a keeldumise saamisest hagita menetluses kohtule avalduse. Kuivõrd avaldaja esitas avalduse kohtusse 19.02.2021, siis pole avaldus esitatud kohtule tähtaegselt. Avalduses toodud viited 25.01.2021 ja 15.02.2021 saadetud täiendavatele nõudekirjadele ja K Li negatiivsele vastusele on asjakohatud ja ebaõiged. Kuna K Li näol pole tegemist juhatuse liikmega, siis on K Li vastused asjasse puutumatud (seoses avalduse esitamisega KÜ vastu). Hilisemad täiendavad nõudekirjad ei pikenda KrtS § 45 lg 3 järgset kahenädalast tähtaega. Seega on KÜ seisukohal, et olukorras, kus korteriomanikule on saabunud korteriühistu keeldumine dokumentide esitamisest, siis vastavast hetkest algab kahenädalane kohtusse pöördumise tähtaeg. Juhul kui korteriomanik selle aja jooksul avaldust kohtusse ei esita, minetab korteriomanik vastava nõudeõiguse (seoses sama teabenõudega). KÜ hinnangul jääb ebaselgeks, kas avalduse esitamise aluseks on väidetavalt 2014 sõlmitud leping/kokkulepe või hoopis seadusjärgne korteriomanike ühisus. KÜ juhib tähelepanu, et M 54, Tallinn korteriomandid on juba 16.09.2002 kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse kantud 27.03.2003. Seega korteriomandid ja seega ka korteriomanike ühisus olid loodud ammu enne avaldaja poolt välja toodud 2014.a. Ebaõige ja täielikult on tõendamata avaldaja väide, mille kohaselt K L, T T ja I L olid korteriomanike ühisuse valitsejateks perioodil 2014 kuni 2017 k.a. Valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega (vastavalt kuni 31.12.2017.a kehtinud KOS § 20 lg-le 1). Avaldusele ei ole lisatud asjakohast korteriomanike üldkoosoleku protokolli, mis vastavaid avaldaja väiteid tõendaks. Korteriühistu kinnitab, et sellist dokumenti ka ei eksisteeri, kuna K L, T T ja I L pole kunagi olnud M 54, Tallinn elamu valitsejad. Käesoleval juhul KÜ vastu esitatud nõudele ei anna õiguslikku alust avalduses viidatud KOS § 20 lg 1 ja § 22 lg 3 ega ka VÕS § 624 lg 2. Avalduses viidatud KOS § 20, mis reguleerib valitseja nimetamist ja tagandamist ning KOS § 22, mis reguleerib majanduskava ja aruandlust, ei saa ilmselgelt anda õiguslikku alust nõuda KÜ-lt puudutatud isiku II pangakonto väljavõtte esitamist ega selgitusnõude täitmist. Asjakohatu ja ebaõige on ka avalduses viidatud alternatiivne õiguslik alus – VÕS § 624 lg 2, mis reguleerib käsundisaaja teatamiskohustust. Avaldaja pole välja toonud väidetava käsunduslepingu aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, millal, kelle vahel ja millistel tingimustel käsundusleping sõlmiti ning millal vastav leping lõppes. Avaldaja väited seoses käsunduslepingu sõlmimisega on üldsõnalised, otsitud ja ebaõiged. Lisaks on KÜ seisukohal, et VÕS § 624 lg 2 ka ei võimaldaks käsundisaaja isikliku pangakonto väljanõudmist ega (avalduse resolutsiooni p-s 2 toodud) selgitusnõude täitmist. Puudutatud isik I rõhutab, et KÜ pole kunagi olnud sellise käsunduslepingu pooleks ning vastupidist pole väitnud ka avaldaja. Väidetav kolmandate isikute vahel sõlmitud käsundusleping ei too kaasa õiguste ega kohustuste tekkimist KÜ-le. Avaldaja esitas KÜ vastu nõude kohustada M tn 54 KÜ juhatust esitama K Li panga konto väljavõte alates 01.05.2014 kuni 31.05.2019, kus kajastuksid kõik ülekanded, sh ka pangakonto algsaldo ja konto jääk. KÜ teavitab ja kinnitab, et tal pole võimalik vastavat nõuet täita, kuna nõutud pangakonto väljavõtet pole KÜ valduses. Samuti ilmselgselt puudub KÜ-l ligipääs vastavale pangakontole. Asjaolu, et K L oli varasemalt loetud kuud (s.o 06.02.2019.a kuni 20.05.2019.a) KÜ juhatuse liige, ei anna alust seostada ja samastada puudutatud isikut II KÜ-ga ega viimase juhatusega. Veelgi enam, K Lil puudub käesoleval ajal igasugune seotus Korteriühistuga ning M 54, Tallinn asuva elamu ja korteriomanditega, kuivõrd K L juba aastaid ei oma korteriomandit vastavas elamus. Esitades nõude K Li pangakonto väljavõtte esitamiseks on avaldaja esitanud sisuliselt nõude ühe endise korteriomaniku ja kunagise juhatuse liikme

pangakonto väljavõtte esitamiseks, milline nõue on ilmselgelt alusetu ja ei kuulu KrtS § 45 lg 1 alusel rahuldamisele. Avaldaja nõudeks on kohustada M tn 54 KÜ juhatust esitama K Li pangakonto väljavõte alates 01.05.2014.a kuni 31.05.2019.a. Eeltooduga on vastuolus avalduses väljatoodu: 2019 aastal veebruaris oli avatud KÜ eraldi konto KÜ nimele ja kõik maksed olid teostanud KÜ pangakonto kaudu. Seega alates 2019.a veebruarist on avaldaja nõue ilmselgelt alusetu, kuna avaldaja ise on tunnistanud, et kõik maksed teostati KÜ pangakonto kaudu. Isegi juhul, kui avaldaja tooks välja asjakohased õiguslikud alused dokumentidega tutvumiseks, oleks vastava nõude rahuldamine selges vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138), kuna vastaval juhul oleks avaldaja õiguste teostamise eesmärgiks üksnes kahju tekitamine teistele isikutele. Avaldusest ilmneb, et dokumentidega tutvumist nõutakse seoses võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamisega tulevikus. KÜ on seisukohal, et vähemalt osaliselt ei kuulu dokumentidega tutvumise nõue rahuldamisele, kuna vastavatest dokumentidest tulenevad väidetavad kahju hüvitamise nõuded (mille olemasoluga puudutatud isik I ei nõustu), mis on tekkinud enne 2018, oleksid nüüdseks ilmselgelt aegunud vastavalt TsÜS § 150 lg-le 1. Avaldaja esitas KÜ vastu nõude kohustada juhatust selgitada, mille alusel 15.05.2019 oli teostatud ülekanne H K kontole summas 20 984,94 eurot ja kelle kasutuses see raha praegu on. Kõnealune makse, mille kohta avaldaja selgitusi nõuab, seondub kahe füüsilise isiku vaHse maksega. Korteriühistu pädevuses ei ole anda selgitusi selle kohta, miks kolmandad isikud teostavad omavahelisi makseid. Vastava makse selgitusest nähtub, et tegemist on M 54 Seltsingu korterimaksega. Seega avaldaja peaks selgituste saamiseks pöörduma vastava seltsingulepingu liikmete poolte eeldusel, et avaldajal on selliste selgituste saamiseks õigustatud huvi. Puudutatud isiku II vastuväited Puudutatud isik II vaidles nõudele vastu ning palus esmalt, et kohus kontrolliks avaldaja lepingulise esindaja esindusõiguse olemasolu ning esindusõiguse puudumisel jätaks avalduse läbi vaatamata. Puudutatud isik II rõhutab, et tema näol ei ole tegemist KÜ juhatuse liikmega ning tal puudub käesoleval ajal igasugune seotus korteriühistuga ning M 54, Tallinn asuva elamu ja korteriomanditega, kuivõrd ta ei ole M 54, Tallinn asuva eriomandi nr xx omanik enam alates 18.04.2019, mil vastav kanne kinnistusraamatust kustutati. Asjaolu, et puudutatud isik II oli 06.02.2019 kuni 20.05.2019 KÜ juhatuse liige, ei anna alust seostada ja samastada teda KÜ-ga ega viimase juhatusega. Puudutatud isikul II puudub nii õigus kui ka pädevus KÜ-d esindada ning KÜ-ga seonduvaid dokumente esitada. Kogu KÜ-d puudutav teave ja dokumentatsioon võivad eelduslikult olla KÜ juhatuse valduses ning ekslik ja ebaõige on vastavaid dokumente nõuda kolmandatelt isikutelt. Kuivõrd puudutatud isiku II näol pole tegemist KÜ juhatuse liikmega, siis ei saa KrtS § 45 lg 3 alusel esitada kohtusse avaldust puudutatud isiku II vastu. Kõnealusele puudutatud isiku II vastu esitatud nõudele ei anna õiguslikku alust avalduses viidatud KOS § 20 lg 1 ja § 22 lg 3 ega ka VÕS § 624 lg 2. Avalduses viidatud KOS § 20, mis reguleerib valitseja nimetamist ja tagandamist, ning KOS § 22, mis reguleerib majanduskava ja aruandlust, ei saa ilmselgelt anda õiguslikku alust nõuda puudutatud isikult II enda pangakonto väljavõtte esitamist. Kuivõrd alates korteriühistu loomisest lähevad korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle korteriühistule (KrtS § 66 lg 2), siis ei ole väidetavad varasemad valitsejad antud juhul asjassepuutuvad ning kõik nõuded teabe saamiseks tuleb esitada korteriühistule, seega korteriühistu juhatusele.

7.25.01.2021 on avaldaja esitanud täiendava nõude K Lile ja T Tile puudutatud isiku II konto väljavõtte saamiseks alates 2014 aastast kuni KÜ moodustamiseni (tlk 9-11). Kirja punktis 14 on avaldaja palunud lähtuda sellest, et kuna antud nõue on esitatud KÜ juhatuse liikmele (s.o T T), siis tuleb lähtuda KrtS § 45 lg 1 ja lg 3. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et 25.01.2021 T Tile esitatud täiendava nõude teksti lõpus on avaldaja viidanud KrtS §-le 45, ei anna alust käsitleda 25.01.2021 avaldaja poolt esitatud kirja ametliku nõudena puudutatud isiku I vastu dokumentidega tutvumiseks. Kiri on adresseeritud K Lile ja T Tile. Kirja päises puuduvad igasugused viited sellele, et tegemist oleks ka korteriühistu juhatusele adresseeritud kirjaga. Samuti on avaldaja kirja alguses viidanud, et ta täiendab lähtudes 14.01.2021 K L ja T Ti vastusest oma positsiooni. Seega võib järeldada, et tegu oli 14.01.2021 kirjale vastuse esitamisega eraisikutele. Käesoleval juhul puuduvad tõendid ka selle kohta, et antud kiri oleks edastatud KÜ ametlikule e-postile. Kohus nõustub siinkohal ka puudutatud isiku I seisukohaga, et T Til kui füüsilisel isikul puudub kohustus oma isiklike e-kirju viivitamatult lugeda. Seega võib pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks olukorda, kus avaldaja on valinud ühe juhatuse liikme ning temaga isikliku suhtluse käigus mh mainib, et nõue on esitatud ka korteriühistu vastu. Isegi juhul, kui kohus loeks, et 25.01.2021 esitatud avaldaja nõue oli suunatud korteriühistule, siis tuleb igal juhul jätta rahuldamata avaldaja nõue dokumentidega tutvumise võimaldamiseks perioodi osas 13.01.2018 kuni 30.03.2019. 25.01.2021 kirjas on palutud puudutatud isiku konto väljavõtteid aastast 2014 kuni KÜ moodustamiseni. KÜ moodustati 13.01.2018. Seega ei ole enne kohtusse nõude esitamist esitatud KÜ-le nõuet puudutatud isiku II arveldusarve nõudmiseks pärast KÜ moodustamist. Samuti märgib kohus, et KrtS § 45 eesmärgiks on tagada korteriomanikule asjakohaste ja olemasolevate dokumentidega tutvumine. Kohtu hinnangul ei ole vastava normi eesmärk võimaldada korteriomanikul piiramatult mistahes nõudeid ega panna seeläbi korteriühistule kohustust hankida kolmandatelt isikutelt dokumente. Esitades nõude K Li pangakonto väljavõtte esitamiseks on avaldaja esitanud sisuliselt nõude ühe endise korteriomaniku ja kunagise juhatuse liikme pangakonto väljavõtte esitamiseks, milline nõue ei kuulu kohtu hinnangul KrtS § 45 lg 1 alusel rahuldamisele. Samuti ei anna avalduses viidatud KOS § 20, mis reguleeris valitseja nimetamist ja tagandamist ning KOS § 22, mis reguleeris majanduskava ja aruandlust, õiguslikku alust nõuda puudutatud isikult I puudutatud isiku II pangakonto väljavõtte esitamist. Nimetatut ei võimalda ka avaldaja poolt alternatiivselt välja toodud VÕS § 624 lg 2. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks sõlminud käsunduslepingu puudutatud isikuga I. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et käesoleval juhul on tõendamata ka avaldaja väide, mille kohaselt K L, T T, I L olid korteriomanike ühisuse valitsejateks perioodil 2014 kuni 2017 k.a. Valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega (vastavalt kuni 31.12.2017.a kehtinud KOS § 20 lg 1). Avaldusele ei ole lisatud asjakohast korteriomanike üldkoosoleku protokolli, mis vastavaid avaldaja väiteid tõendaks. Puudutatud

15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Puudutatud isik I palub menetluskulude nimekirja kohaselt avaldajalt välja mõista esindajakulu 2027,91 eurot ja viivise menetluskuludelt. Puudutatud isiku I esindaja on osutanud õigusabi kokku 15 tundi ja 22 minutit tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isik II palub menetluskulude nimekirja kohaselt avaldajalt välja mõista esindajakulu 1346,10 eurot ja viivise menetluskuludelt. Puudutatud isiku II esindaja on osutanud õigusabi kokku 10 tundi ja 17 minutit tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks (tlk 82-83, 96, 101 pöördel- 102). Lepinguline esindaja on välja toonud järgnevad osutatud teenused: 1) 12.03 – 17.03.2021.a – Tsiviilasja materjalide vastuvõtmine ja komplekteerimine, materjalidega tutvumine ja positsioonide kujundamine, küsimuste koostamine klientidele ja klientide vastustega tutvumine, e-kirja vahetused klientidega, vastuväidete ja vastuste koostamine O V avaldusele, kinnistusraamatu väljavõtte tellimine; menetlusdokumentide koos lisadega kohtule esitamine; menetlusdokumentide vastuvõtmine e-toimikust; tutvumine avaldaja menetluskulude nimekirjaga – 8 h. 2) 06.04.2021.a – Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamine ja menetlusdokumendi kohtule läbi e-toimiku esitamine - 40 min. 3) Aprill 2021.a – Menetlusdokumendi vastuvõtmine e-toimikust ja tutvumine avaldaja seisukohaga puudutatud isiku menetluskulude osas – 5 min (puudutatud isik I) ja 5 min (puudutatud isik II). 4) Juuli 2021.a – Menetlusdokumendi vastuvõtmine e-toimikust ja tutvumine Harju Maakohtu 09.07.2021.a kohtumäärusega; tutvumine 09.07.2021.a kohtukirjaga; tutvumine

29.03.2021.a avaldaja vastusega puudutatud isikute avaldusele ning menetlusdokumendi lisadega, asjakohase kohtupraktika ja õiguskirjandusega tutvumine, menetlusdokumendile vastuse koostamine ning menetlusdokumendi kohtule esitamine – 6 h ja 57 min puudutatud isiku I osas ja 4 h ja 26 min puudutatud isiku II osas. Avaldaja esitas puudutatud isikute menetluskuludele vastuväite. Avaldaja selgitab, et etoimikus on nähtav, et puudutatud isikud said kohtumääruse kätte 02.03.2021, seega puudutatud isikud pidid esitama oma menetluskulude nimekirja hiljemalt 12.03.2021. Puudutatud isikud esitasid oma menetluskulude nimekirja hiljem kui kohus selle määras. Kohtumäärusega kohustas kohus esitama menetluskulude kandmisega seotud tõendeid. Puudutatud isikud pole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et nad seoses käesoleva asjaga menetluskulusid kandsid (arved, ülekandeid tõendavad pangaväljavõtted). Avaldaja leiab, et võrreldes kohtule esitatud vastuste sisus ja menetluskulude nimekirjas määratud 14 h (kokku), siis kulutus nende vastuste koostamiseks ei saa vastata tõele ja on ilmselgelt kõrgendatud. Puudutatud isikute vastused oma sisus on sarnased ja kordavad väiteid, oma enamuses ei puuduta õigusliku probleemide lahendamist ega õiguslikku põhjendust, vaid sisaldavad puudutatud isikute seletusi ja seisukohti nende isiklike arvamuse alusel. Oma olemuses käesolev asi pole keeruline ega vaja nii palju aega õiguslike põhjenduste koostamiseks ja seisukohtade esitamiseks. Avaldaja arvamusel puudutatud isikud esitasid vastuse mis ei puuduta otseselt käesoleva asja probleemi lahendust. Avaldaja arvamusel puudutatud isikute esindaja ei kuluta rohkem kui 4 tundi (kokku) oma vastuste koostamiseks. Isegi siis kui puudutatud isikute esindaja oli kulutanud rohkem aega kui 4 tundi siis asja sisu järgi esindaja poolt esitatud menetluskulude hind on liigselt kõrgendatud hagita menetluse jaoks. Avaldaja ei nõustu ka esindaja tunnitasu hinnaga mis on koos käibemaksuga 132 eurot tunnis, antud tunnitasu hind on pigem seotud advokaadi tunnihinnaga mitte aga ilma advokaadi staatuseta juristi tunnihinnaga. Avaldaja leiab ka, et eraldi tasu arvestamine menetluskulude nimekirja koostamisel on vastuolus hea tava ja praktikaga. Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 p 13 ka määras, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Avaldaja soovib rõhutada, et ta oli sunnitud esitama antud avalduse, sest puudutatud isikud keeldusid vabatahtlikult esitama KÜ majapidamisega seotud materjale. Avaldaja arvamusel oleks ebaõiglane kui käesoleva asjaga seotud menetluskulud oleks kantud avaldajale, mitte puudutatud isikutele. Avaldaja leiab, et kohtul on õigluse põhimõtte alusel õigus jätta kõik menetluskulud puudutatud isikute kanda. Kohtu hinnangul on avaldaja vastuväited osaliselt asjakohatud. Seoses tasu arvestamisega menetluskulude nimekirja koostamisele selgitab kohus, et Riigikohus muutis lahendis nr 218-7550 punktis 15 oma varasemat seisukohta ja leidis, et menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud on vajalikud ja põhjendatud. Kohus leiab täiendavalt, et puudutatud isikute poolt 06.04.2021 esitatud menetluskulude nimekiri tuleb arvesse võtta, kuivõrd tegemist ei olnud lõpliku tähtajaga, mille kohus menetlusse võtmise määruses määras. Kohus andis 09.07.2021 kirjaga pooltele tähtaja lõplike menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 10.08.2021. Seega on avaldaja vastuväide selles osas asjakohatu. Seoses avaldaja vastuväitega, et puudutatud isikud pole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et nad seoses käesoleva asjaga menetluskulusid kandsid, märgib kohus järgmist. Kõik puudutatud isikute menetlusdokumendid on esitatud ja allkirjastatud esindaja poolt. Kohtul puudub alus eeldada, et teenuseid oleks tasuta osutatud. Seega ei pidanud kohus vajalikuks ka täiendavaid tõendeid selles osas küsida. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et puudutatud isikute menetluskulud esindajakulule on osaliselt ülemäärased. Esmaste

dokumentide koostamine menetluses võib olla ajakulukam, kuna enne vastuste koostamist tuleb kohtuda kliendiga, analüüsida esitatud avaldust ning kujundada oma õiguslik positsioon. Arvestades, et puudutatud isikuid esindas üks esindaja ning esitatud vastused ka kattuvad osaliselt, siis peab kohus põhjendatud ajakuluks 12.03 – 17.03.2021 teenuste osutamisel puudutatud isiku I puhul 8 tundi ja puudutatud isiku II puhul 5 tundi. 06.04.2021 esitatud menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu loeb kohus põhjendatuks 30 minuti ulatuses (s.o puudutatud isiku I osas 0,25h ja puudutatud isiku II osas 0,25h). Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka dokumendiga. Aprilli 2021 ja juuli 2021 osutatud teenused loeb kohus puudutatud isiku I puhul põhjendatuks 4,5 tunni ulatuses ja puudutatud isiku II puhul 3,5 tunni ulatuses. Määruste ja dokumentidega tutvumine on vajalik edasiste tegevuste planeerimiseks. Samas arvestab kohus esitatud seisukohtade mahuga ning asjaoluga, et puudutatud isikud kordasid ka oma varasemaid seisukohti. Seega leiab kohus, et puudutatud isiku I puhul võib pidada põhjendatud ajakuluks kokku 12,75 tundi ning puudutatud isiku II puhul 8,75 tundi. Käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-6513 p 16). Puudutatud isikud kinnitasid, et nad ei saa käibemaksu tagasi. Seega mõistab kohus avaldajalt puudutatud isikute menetluskulud välja koos käibemaksuga. Puudutatud isikute esindaja tunnihind on 110 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Võttes arvesse eelkõige puudutatud isikute esindaja kvalifikatsiooni (jurist), on kohtu hinnangul esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus märgib, et juristid osutavad üldjuhul õigusteenust advokaatidest mõnevõrra madalama tasu eest. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Eeltoodust tulenevalt on esindaja põhjendatud ja vajalik kulu puudutatud isiku I osas 1530 eurot (12,75 * 120) ja puudutatud isiku II osas 1050 eurot (8,75 * 120), mis tuleb avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja mõista.